Eestis on kolmas eriolukorra nädal. Hirm ja teadmatus vahelduvad kannatamise ja ootamisega. Kas kevadest saab märkamatult suvi või lõpeb see jama varem, see on üks enim inimeste huulil olev küsimus. Tere päevast. Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Tere päevast ja ma tahaksin soovida jõudu ja kannatlikkust kõigile Eestimaa elanikele ja loomulikult ei ole tegemist jamaga, tegemist on kriisiga tõsise kriisiga, mis läheb meile maksma inimelusid. Jah, ma olen selles mõttes nõus ka, Me salvestame seda intervjuud täna keskpäeval, ehk siis need numbrid, millega me opereerime eetrisoleku ajal, võivad olla mõnevõrra muutunud. Olukord võib olla muutunud, praegu on kiire muutumise aeg. Aga teie olete Kadriorus, mina Tartus koduses stuudios, ma arvan, et äkki õnnestub, sest me peame kõik praegu proovima muutunud oludes toimetamist. Kas teie muidu olete kohanenud, olete selle olukorraga elamise ära õppinud? Ja ma arvan, et ma olen ära õppinud selle olukorraga toime tulema aga ma ei saa öelda, et see mulle meeldiks. Mulle meeldib väga inimestega kohtuda, näost näkku, pidada koolides ühiskonnaõpetuse tunde, nii et ma ka näen laste reaktsioone. Nende nägusid näen, kui ma hakkan auditooriumi kaotama. Täna seda kõike ei ole, tuleb leppida, tuleb toime tulla ja kui ei ole hädavajalik, siis ühes toas ei kohtu. Teie puhul, mida see muutunud elu siis tähendab võimalikult vähe inimkontakte, võimalikult vähe ringsõite välismaale lähiajal asja ei ole. See tähendabki, et kõik need kohtumised kas või need, mis oleksid pidanud näiteks märtsis aset leidma OECD peadirektoriga esinemine sealsel konverentsil. Need kõik tuleb ära teha videote vahendusel. Samamoodi maakonnavisiite ei alga enam paaritunnise autosõiduga, vaid see kõik toimub siitsamast kadriorust. Ja veel kord, see ei ole sama hea, aga see on parim, mida me praegu saame teha. Eilne päev oli viiruse vastases võitluses väga kurb. Me kaotasime sellele haigusele kuus inimelu ühe päevaga ühe päevaga sama palju kui peaaegu eelnevate nädalate jooksul kokku. See kõik paneb ka teid väga muretsema. Jah, mind teeb murelikuks ka see, et tänahommikune positiivsete diagnooside arv oli tõusnud. Et see, et kahjuks need inimesed, kes on raskelt haigestunud et nendega hakkab minema ka väga-väga halvasti, ma tunnen kaasa kõikidele lahkunute omastele et see võtab mõnevõrra aega, see haigus on kahjuks pikk ja piinarikas, et seda oli oodata mitmendal nädalal, selles kriisis näeme me halvemaid numbreid. Nii see kahjuks ka läheb. See viirus ei käitu siin Eestis kuidagi teisiti kui kusagil mujal. Jääb ainult loota, et me suudame olla piisavalt vastutustundlikud ja hoida üksteisest eemale, täita kaks pluss kaks reeglit. Pesta desinfitseerida, et võimalikult vähe inimesi jääb haigeks ja Se haigestunute lisandumine on võimalikult aeglane, et jätkuks ruumi haiglates. No ajaloo ja dokumenteerimise huvides ma peatuks siiski mõnel pealtnäha sellisel tehnilisel asjal, aga siiski ka ajakirjanduse roll praegusel ajal peab säilima faktidest tuleb selgust luua, eriti kui jutt käib sellisest nähtusest, nagu seda on eriolukord. Kersti Kaljulaid, milline üldse on presidendi roll eriolukorras? Kindlasti on presidendi roll eriolukorras seotud meie ühiskonna sidususe hoidmisega eri huvigruppide ärakuulamisega, informatsiooni edastamisega tasakaalustatud vestluste pidamisega ka nendega, kes on mõnel põhjusel väga erutunud, väga ärevil võimaluse korral ka eriolukorra juhi toetamine nii kommunikatsioonis kui kui meetmete juures, aga vajadusel kindlasti olla valmis anda ühiskonnale ka kindlustunnet selles osas, et kui need meetmed peaksid minema vastuollu demokraatlike põhimõtetega, tunduma ebaproportsionaalsed ülemäärased või kestma ülearu kaua, et siis olla valmis reageerima, aga tahaksin öelda, et hetkel on see valmidus pigem teoreetiline, praktikas täna kindlasti on eriolukorra juhi poolt võetud meetmed olnud proportsionaalsed. Ja ma arvan, et olukorda arvestades ka võrdlemisi õigeaegsed Eestis. Kuulutati eriolukord välja 12. märtsi hilisõhtul veidi enne südaööd. Seda otsust teie kommenteeriksite 40 tundi hiljem te otsustasite vaadata, kuidas sündmused kulgevad. Kahtlemata ei ole mõistlik see, kui kõik riigi esindajad korraga tormavad esiritta ja asuvad edastama võrdlemisi sarnaseid sõnumeid. Eriolukorda juhib peaminister ja on väga mõistlik, et need vastuvõetud otsused kommunikeerib ühiskonnale peaminister, et valitsuse liikmed nende poolt rakendatavatest praktilistest, rahanduslikest, administratiivsete meetmetest teavitavad ise inimesi. Ja presidendi roll on võib-olla kõrvaltvaatajana mõtestada seda olukorda, julgustada neid kõiki aga vajadusel ka tunnistada, et asjad on halvasti, tunnustada neid, kes on eesliinil. Tahaksin täna eriti tänada hooldekodude töötajaid, kes on ka väga raskes olukorras mure sisenda tervise pärast. Paljud neist on eakad inimesed kellel ei ole kõikidel päriselt olemas kohalike omavalitsuse tuge, nii et nad seda tunneks. Paljudel on, aga kõikidel ei ole, et tahaksin julgustada kõiki kohalikke omavalitsusi tegema head koostööd oma hooldekodudega, et nad ei tunneks, et ainus, mille peale neil loota, on see, et elame päev korraga, vaid et on ka lahendused, kui midagi peaks minema valesti. Tahaksin tervitada kõiki lasteaednik lasteaednikud, samamoodi on eesliinil nad püüavad samamoodi ka kodus olevatele lastele pakkuda hommikul hinge ja meelelahutust. Nii et kõik inimesed, kes täna teevad rasket tööd nad kõik tegelikult väärivad ka minu tähelepanu ja erinevalt eriolukorda juhtivast peaministrist. Mul on täna ressurssi aega seda tähelepanu neile inimestele osutada ja ma olen väga tänulik, et nad on olnud nõus ka oma rohujuuretasandi kogemusi minuga vahetama. Teil on olemas ka veel selline nõuandev organ, nagu seda on riigikaitse nõukogu. Selle eesmärgiks on siis koondada laiemat vaadet erinevate kriiside puhul. Miks me pole midagi kuulnud riigikaitse nõukogu kogunemisest? Riigikaitse nõukogu kogunemist ja tema selle vajalikkust oleme arutanud, meil on ka teemasid, mida me oma julgeoleku aspektist peaksime mõtestama. Aga hetkel on meil pakilisemaid asju, kui püüda aru saada täpselt, kuidas siis meie julgeolekumõjutatud sellest, et noh, me nägime, et ka näiteks piisab tervishoiukriisist, et et me ei pääse läbi Poola siiapoole. Nende teemadega tegeletakse ka NATOs. Minu meelest on tänagi välisministritel on NATO välisministritel sellel teemaline arutelu. Ja kahtlemata me jõuame faasi, kus ka selles kriisis on aeg kokku kutsuda riigikaitse nõukogu, neil peab olema ka tehniline lahendus, et teha seda mitte ühte ruumi. Kogunenud ütles, et kõigi nende teemadega tegeleme ja mõtleme selle peale, aga veelkord ei ole mõtet ka selles kriisi faasis, kui ei ole näha tõesti akuutset väga kiiret vajadust üle koormata kõiki reageerijaid. Riigikogu esimees Henn Põlluaas tunnistas intervjuus Toomas Sildamile, et tema sai sellest eriolukorrast teada tagantjärgi. Ma saan aru siis, et Eesti rahvusringhäälingu raadiouudiste vahendusel, kas teie viibisite spiikriga sarnases olukorras samas inforuumis või teavitati teid varem? Ei viibinud samas inforuumis. Te kohtusite ka peaminister Ratasega, enne, kui ta riigikogu ette poliitilist avaldust tegema läks sellel 12. märtsi ennelõunal. Peaminister ütles riigikogus, et Eesti on sisenemas hädaolukorda riigikogus sellel hetkel. Ta ei soovinud välja kuulutada eriolukorda, et mida teie peaministrile soovitasite, kui ta parlamendi ette astus ja kui ta teiega kohtus. Me ei vahetanud vastastikku soovitusime, rääkisime informatsioonist, mis meil on nii piiri tagant kui siin Eestis. Informatsioonist, mida me saime terviseamet, dist, mõtetest, mida see kõik selleks hetkeks oli tekitanud ja igaüks võttis seejärel oma rolli. Tema asus juhtima valitsuse istungit, kus tuli ka arutada ja pikalt arutati, aga õiget pikalt arutati, seal on väga vastutustundlik, et kergekäeliselt seda sammu ei astutud sest tegelikult on ju ka võimalus mitte kasutada kohe eriolukorda, vaid paluda terviseametil rakendada sunnimeetmeid, mis nendele on ka kättesaadavad sellises epideemia olukorras. Kuid leiti siiski, et selleks, et ühiskond saaks sellele kriisile täies mahus reageerida, on eriolukord mõistlik. Täna on ka väga suur osa ikkagi meie partnerriike sedasama teed läinud. Aga mis on väga tähtis, on see, et eriolukord oleks selgelt piiritletud, et eriolukorral oleks ka teada see kuupäev, milleni ta kehtib sõltumata sellest, kas me arvame või ei arva, et seda eriolukorda tuleb sealt ka edasi pikendada. Ja see pikendamine ei oleks nii pikk, et inimestel tekiks kahtlused, et ka pärast meditsiinilise kriisi möödumist tahetakse veel mõnda aega riiki juhtida sellises eriolukorras. Kordan veelkord, täna on see teoreetiline arutelu, aga ma arvan, et kõik inimesed, kaasa arvatud peaminister, kaasa arvatud mina, kaasa arvatud õiguskantsler me kõik mõtleme igapäevaselt kaasa, mis on need proportsionaalsed sammud ja meetmetega, tollel hetkel me seda arutasime. Läti on teatanud, et seadusest tulenevalt nad peavad kolme kuu võrra pikendama. Soome on esimese hooga kuu võrra eriolukorda pikendanud. Ma saan aru, ka Eesti peab valmis olema, et see eriolukord pikeneb esimeselt mailt kuhugi kaugemasse tulevikku. Peab valmis olema ja minu soovitus on olnud nii kulisside taga kui ka avalikult ongi see, et pikendame seda võimalikult lühikeste perioodide kaupa näiteks ühe kuu kaupa, selleks et inimestel oleks kindel teadmine. Meetmed on ja jäävad proportsionaalseks. Aga tulles siis selle üle-eelmise küsimuse juurde, ma saan aru, informatsioon eriolukorra väljakuulutamise vajalikkusest Kadrioru ja Stenbocki vahel liikus tõrgeteta. Te ei tunne, et teid oleks jäetud kõrvale. No ma olin ka selleks ajaks tegelikult ise juba suhelnud terviseametiga ja teiste inimestega, kes siin riigis selleks kriisiks valmistusid ja omasid väga head ülevaadet, mis toimub, et ega siis ei ole ju keelatud informatsiooni hankimine ka kusagilt mujalt kui vabariigi valitsuse liikmetelt minu jaoks, et ma olen väga tänulik terviseametile selle esimese näost näkku veel ja siis ka virtuaalse kohtumise eest külastasin sünläbi, sain ülevaate nende testimisvõimekusest samamoodi, nii et ma olin üsnagi kursis. Ma ei saa kuidagi öelda, et, et ma oleksin ka selle kriisi kohta kogu informatsiooni saanud ainult vabariigi valitsuse liikmetelt. Aga lähme siis laiemaks tagasi, et kuivõrd teid riigikaitse kõrgeima juhina see globaalne olukord, kus kõikidel riikidel maailmas praegu endaga liigagi palju tegemist muretsema paneb. Kahtlemata paneb muretsema see, kui meie enesekindlus, et me teeme tihedat koostööd, saab mingil põhjusel hoobi ole põhjust varjata, et ta sai esimesel hetkel, et noh, siin on öeldud, et Euroopa liit ei saanud hakkama, et ma alati rõhutan, et kui me räägime, et Euroopa liit ei saa millegagi hakkama, sest me ise ei saa hakkama. Et Euroopa liit ju ei, ei lõpetanud Schengen'i toimimist, ikka liikmesriigid ise ja suhteliselt paaniliselt koordineerimatult. Aga aeg on läinud edasi ja me oleme aru saanud, et me peame üksteisele ikkagi käe ulatama. Me peame tagama kaupade vaba liikumise. See on üks Euroopa Liidu põhilisi tööpõhimõtteid, et meil on meie vabadused, osa neist on paratamatud, piiratud, tööjõu vaba liikumine on täna piiratud. Ja ma arvan, et jääb piiratuks päris tükiks ajaks, sest erinevate riikide valitud strateegiat selles epideemias on erinevad. Nakkusnakkuste hulk 10000 inimese kohta on erinev. Nii et see on paratamatu. Aga samal ajal On hästi oluline, oli sellel hetkel oluline mõista, et Need probleemid ei ole nii sügavad kui võib-olla sellel hetkel tundub, sellepärast et ka neid probleeme lahendades saame me alati öelda. Meie demokraatlikud riigid, meievahelised sarnasused ja meie ühised huvid on alati suuremad kui erisused ja erinevad huvid selle kuhugile kadunud ja sellel baasil on kohe-kohe hakatud uuesti ehitama, et noh, mida ma võiks võib-olla veel lisada ka endise Euroopa liidu institutsiooni liikmena, et tihtipeale Euroopa Liit sellistes kriisides tunneb, et ta peab reageerima ka valdkondades, mis ei ole tegelikult tema pädevus, näiteks tervishoiu valdkond ju ei ole ja ta tuleb nii-öelda kõrvalt appi ja võtab seega osa vastutust omamata tegelikult mehhanisme selleks, et seda vastutust kanda. Ja siis jääbki mulje, et asjad ei toimi, et Euroopa Liidu asi ongi keskenduda sellele, mis on tema põhitöö. See ongi mõelda juba selle peale, kuidas me siit kriisist välja tulles saame oma majandused uuesti käima. Kuidas sellel ajal, kui see majanduskriis süveneb, sest et me ei ole ületanud tervishoiuga seotud kriisi tagada võimalikult väike kahju majandusele. Ja mis saab edasi Euroopa Liidu eelarve küsimus, kõik need teemad? No me näeme ka ju seda, kuidas Venemaa ja Hiina abistavad Euroopa Liidu solidaarsus hätta jäänud riike ja piirkondi, kes saadab arste, kes isikukaitsevahendeid, kes peab lihtsalt näilist infosõda saates ka pahna, et kas me oleme Euroopa Liidu liikmesriikidena liiga enesekesksed. Kõigepealt, mida tähendab solidaarsus, et Euroopa riigid ei ole solidaarsus, et Euroopa riigid Itaalia ja Prantsusmaa patsiente on ravil ka Saksamaal. Eestigi veel juba kriisi ise sisenedes, meil on olemas effect b3, maskide tootja tarnis oma lubatud partiid Itaaliasse. Jaanuaris saatsid Euroopa riigid teiste seas ka oli ka Eesti vahendeid seal Hiina abitarvikuid. Me oleme võib-olla natukene halvemad, õigemini Me olemegi paratamatult, sest propagandaga ei tegeleme, tegeleme sisuga. Me esitan, esitame ka informatsiooni, nii nagu see on. See on meie tugevus, aga lühiajalises propagandasõjas võib see tõepoolest olla ka meie nõrkus. Et kui me siin näeme, kuidas Itaalia saab justkui meditsiiniabi pärast, selgub, et need tarvikud võib-olla ei olnudki nii kasulikud Hiina ürdid täna loomulikult ka seda olukorda nii-öelda enda enda kasuks pöörata. Me isegi ei tea, kas see tuleb täna nende riikide tervishoiuarvelt või mitte. Selge on see, et Euroopa riigid omavahel mingis mõttes peavad ka sellega arvestama, nii nagu lennukis, keelt me paneme kõigepealt iseendale ette hapnikumaski ja siis aitame teisi reisijaid, on ju niimoodi, et kui sul on parasjagu omal kriis käes ja sul ei ole vahendeid, mida teistega jagada, siis ei saa seda teha. Aga niipea kui sa saad ja mida sa saad, seda sa jagad. Näiteks esimene hetk jäi mulje, et ravimite tarned Euroopa sees võivad seiskuda sest riigil ei luba enam meditsiinitarvikuid riigist välja viia. Jah, esines piiranguid, sellepärast riigid nägid turgudel spekulatiivsed, käitumist, kokkuostmist, aga need on kõik lahendatud, need on kõrvaldatud ka meie oma tuberkuloosiravimid, mida me kohe alguses ei saanud Rumeeniast kätte, nüüd jälle saame. Nii et kuidagi ei saa öelda, et me elame solidaarsusega. Ta Euroopa liidus ei ela. Ehk siis need, kes ütlevad, et me seisame Meile teadaoleva Euroopa Liidu varemetel, nad paljuski ikkagi ruttavad sündmustest ette ja nad eksivad. Ma arvan küll, et nad eksivad, heinad ei rutta sündmustest ette sellepärast et Euroopa Liit kohaneb selle kriisiga, nii nagu ta on kohanenud ka varasemate kriisidega ja öelge siis mulle üks parem viis kui kokkulepitud kohas kokku lepitud inimestega kokkulepitud reeglite alusel ja mõningase institutsionaalse võimekusega lahendada kogu mandrit katvat kriisi. Kas on mõni parem alternatiiv? Olen seda palju küsinud, endiselt ei ole. Ehk siis kodanike kapitali, tööjõu, inimeste vaba liikumine, kõik need vabadused, millele Euroopa liit tugineb, need taastuvad küsimus on ainult ajas. Ma olen selles täiesti kindel, et ma arvan, et teenuste vabale liikumisele, kuna suur hulk teenuseid tänapäeval on ka ju interneti vahendusel osutatavate, annab see kriis tegelikult tulevikuks jõudu juurde, samamoodi e-kaubandus, kõik see, mida nüüd hästi palju, see on tulnud selleks, et jääda ja loomulikult, et saab see olema ka piiriülene. Ja kui me ise kujutame ette, et kui me tahame, et meie majandus taastuks, siis mis on meie variant, meie variant on osaleda suurel piiranguteta turul, see on Euroopa Liit ja see ei kehti ainult meie kohta, see kehtib absoluutselt kõikide teiste Euroopa liidu liikmesriikide kohta. Me kõik toetume oma majanduses, ekspordile, meie majandused on suurelt jaolt seotud Euroopa Liidu turul. Aga me saime sotsiaalmeedia vahendusel teada, et pidasite mõne nädala eest telefonivestlusega Venemaa presidendi Vladimir Putiniga siin ju üsna ebatavaline. See on täiesti tavaline, et selles kriisis helistavad riigijuhid ka oma partneritele siin, eelkõige siin naabruskonnas. See juhtus ajal, kui me valmistusime piire sulgema, tegimegi seda samamoodi, nagu ma kõnelesin Soome presidendiga, Läti presidendiga, Leedu-Poola presidendiga, kõnelesin ma ka Venemaa presidendiga, informeerisin teda sellest, et me sulgeme piirid kõige kõrgemal tasemel. Leppisime kokku, kes saatkondades vastutab, Kroon viirusekriisiga seotud informatsiooni edastamise eest, mis puudutab ka inimeste kojupöördumist ja nii edasi. Samasugune kokkulepe oli oli Soome ja Venemaa vahel. Naabritel on tehnilisi üksikasju, mida tuleb kindlasti sellisel ajal arutleda ja täpselt see see vestlus oligi. Venemaa meile abi tollel hetkel pakkuda ei soovinud. Ei küsinud ka. Ei, me ei ole küsinud, kindlasti meil on vaja tarnida endale kaitsevahendid, isikukaitsevahendeid ja neid tellitakse ka Eestis olevate ettevõtete vahendusel, neid tellitakse nüüd ka otse Hiinast, sellepärast Meie väikesed tellimused meie ettevõtete vahendusel, lihtsalt noh, ütleme et jäävad tähelepanuta. Ta kui turul on, on väga suured mahud ja kogused. Nii et siin teatud riik, riik riigiga, koostöö on vajalik, aga ilmne on see, et ka Venemaal on see kroon viiruse kriis, olles oma algusjärgus, keegi ei tea, kuhu see sealgi areneb. Nii et infovahetus on see, mida me kindlasti peame tegema kõigi oma naaberriikidega, aga ma tahaks rõhutada, ma olen rääkinud, et väga paljudega Lõuna-Euroopa riigijuhtidega Itaalia, Portugal, sind Sloveeniaga rääkisin just alles eile, et me kõik omavahel suhtleme Saksamaa presidendiga, rääkisin kohe selle eriolukorra eel siin. Et me kõik omavahel suhtleme lihtsalt sellepärast et vahel ongi niimoodi, et sa saad vähemalt aru, mis toimub üsna lihtsa ja lahtise tekstiga sõnumina, kui omavahel on piisavalt usalduslikud suhted, aga need suhted peavad olema juba varem sisse seatud, et kriisi ajal suhete parandamine on kaunis keeruline, et et selle jaoks seda diplomaatilist tööd iga päev ju aastast aastasse tehaksegi, et sellel hetkel, kui on vaja, saaks võta toru ja küsida, et kuulge, mis on, kas te saate meid aidata, kas meie saame teid aidata? Informeerige meid, palun, mis toimub? Et see kõik on tegelikult oluline, seda tööd teevad meie diplomaadid ja see on ka minu töö olnud seal nendel nädalatel. Piiride sulgemise aegu te helistasite ka Poola president Tuudale ja tänasid teda abi eest. Hiljem selgus, et asjata, et Poola ei lasknud koju naasva, vaid balti riikide kodanike läbi. Kas Tuuda hiljem edastas teile ka omapoolsed selgitused? No tegelikult oli niimoodi, et me olime saanud info, et asjad hakkavad liikuma, poolakate pakutud variant. Ta oli liiga aeglane. Ei olnud ka täiesti selge, mis on selle asja mõte, kui noh, sõiduautod üksi lähevad kuhugile laevale ja siis nende reisijad lähevad, lähevad rongikolonniga suured bussid ja mõned midagi sealt ka läbi pääses, nii nagu kokku oli lepitud. Aga jah, nii nagu meile alguses paistis, mida välisministeeriumid omavahel arutasid, niimoodi see asi sujuma ei, ei hakanud. Ja ütleme, et juba samal õhtul suhtlesime sel õhtul kell 10 veel veel veel südame Paikugi president Tuudaga, et saada ka siis selgeks vähemasti seegi, et jah, tulebki see laev saata. Ka sellel on väärtus, mõnikord. Mis te arvate, kas mõni riik siin Ida-Euroopas võis saada ka õppetunni, et suur unistus piiride sulgemisest ja oma rahvusriiki pidada, et see on tore mõte vaid paberile, et päriselus on see kallis, ei lahenda neid probleeme, mida loodetakse. Ja ma mõtlen, et võib-olla igaüks meist, kes täna näed, kui keeruline tegelikult oli elu veel paarkümmend aastat tagasi, sest siis olidki piirid meie jaoks olid kinni, eks ole, ja, ja kui, kuna me oleme harjunud sellega, et nad on tegelikult lahti, et, et ka kõik need, kes arvavad, et Euroopa liidus ei ole nagu asja. Et mõelgem korraks sellele, et kui nüüd kõik niimoodi ongi, mida see tähendaks meile inimestena, töötajatena, ettevõtetena, et kindlasti on, siin on siin mõtlemisainet kõikidele nendele, kes on arvanud, et ega sealt Euroopa Liidust ju midagi nii väga ei saagi, järjest vähem saab raha ka Euroopa liit ei ole rahakott, see, mis tema põhiline väärtus on, on just nimelt ikkagi ikkagi ühelt poolt majanduslik suur turg ja teiselt poolt see koostöö, mis põhineb ühiselt jagatud demokraatlikel väärtustel, aga seda koostööd ei saa teha, kui neid demokraatlikke väärtusi ei jagata. Aga me näeme, et see viirus ei kandu mitte ainult inimeselt inimesele, vaid see nakatab ka riik kui murelikult. Ungaris toimuvad praegu jälgite Vägagi murelikult teha siin ka Lääne-Euroopa riigid on, on koostanud ühe avalduse, kus nad on kokku võtnud lühidalt lühidalt selle mure ja ma arvan, et siit on õppida kõikidel, et sammud, mida tehakse kriisi reguleerimiseks, peavad olema selged, arusaadavad proportsionaalset kõikidele mõistetavalt ajutise iseloomuga. No seal liikmesriikide või allakirjutanud riikide seas ei ole Eestit, aga ma meenutan kuulajatele, et Eesti on praegu ka ÜRO Julgeolekunõu kogumit alaline liige. Me lubasime kampaania käigus, et hakkame seisma reeglitepõhisuse, demokraatliku ühiskonnakorralduse, inimõiguste ja õigusriigi eest. Läti välisministeerium näiteks avaldas täna selgelt muret Euroopas toimuva pärast, et meie ei ole veel reageerinud, et kas ootame ja jälgime toimuvat või peaks juba tegutsema. No mina siinkohal võin küll avaldada selget muret toimuva pärast. Aga räägime natukene Hiinast ka Hiina riik, kust siis Wuhan'i kopsupõletikuga ehk siis uueks koroonaviiruseks kutsutav haigus, viirus alguse sai. Kas Hiina väljub sellest kriisist tugevamana kui Ameerika ühendriigid? Taaskord propaganda abil on võimalik saavutada lühiajalisi võite, aga pikas perspektiivis on küll raske ette kujutada et demokraatlik riigikorraldus, kraatlikke väärtusi jagavad riigid väljusid sellest kriisist kuidagi nõrgemana kui totalitaarsed, sest et ka selles kriisis me ju selgelt näeme, et et Hiinas on olnud vähemasti selle kriisi algusaegadel, aga tuleb informatsiooni, et ka mitte ainult algusaegadel, vaid ka praegu ütleme, mitte nii väga läbipaistvalt kriisijuhtimist ja see on demokraatia, olete kõige suurem tugevus, et meil ei ole võimalik ette kujutada, et Eesti mõnes piirkonnas tõuseb tavatult kõrgeks viiruslikku kopsupõletikku põdejate ja et me sellest kohe ei kuule, et me sellest kohe ei kuula. Ja kui me kohe sellest kõik kuuleme, siis hakkavad kõik arstid koheselt otsima, mis maailmas toimub, mis kusagil võiks toimuda, mis see põhjus võiks olla, et läbipaistvus ja, ja oma inimestega avatud suhtlemine on demokraatlike riikide tugevus ja see põhimõtteliselt annab meile kindlasti pikas perspektiivis parema tulemuse, me ei taha ju seda tehtaks nii nagu Hiinas, et kui kellelgi oli palavik, pandi ta oma koju kinni ja oligi kõik, et kahe nädala pärast vaadati, kas, kas on alles või ei ole alles inimene, eks ole. Et me ei taha sellist sellist kogemust meie väga lähedalt, paar põlve eespool on inimestel see kogemus olemas, kus inimene ei maksnud midagi, inimelu ei lugenud ja riigi tahe oli see, mis otsustas, et me kindlasti ei taha ju tagasi sellist korda. Ja ma arvan, et ka täna ei saa kuidagi väita, et Hiina lähenemine annab parema tulemuse kasvõi ühe aasta perspektiivis. No just nimelt räägime sellest viirusetõrjest, et see pole mitte ainult siin Eesti-sisene diskussioon selle üle nuputavad paljud maailma demokraatiad, aidake veidi mõtestada, et mida me näeme, kas nakkuse tõrje muutus poliitikute poliitiliseks küsimuseks, sest poliitikud otsustavad õigete vahendite ja piirangute üle või siiski see pilt on värvilisem. Minu meelest toetuvad ikkagi demokraatlike riikide poliitikud kahele asjale, üks on ekspertide arvamus olukorrast ja teine on rahva tahe. Rahva tahe sõltub sellest, kui hästi me suudame selgitada inimestele, millises olukorras me asume. Ja kui me neid võrdlemegi siin oli pikalt juttu Hiinast, kus rahva tahet ei küsitud. Ma arvan tegelikult ka Hiina rahvas oleks valmis ju sotsiaalse distantseerimise meetmeid kasutama ka vabatahtlikult, kui olukord seda nõuab. Ja siis Rootsi, kes loodabki sellele, et ilma käskude ja keeldude etta saavad inimesed sellest aru, et võib-olla on täna mõistlikum püsida üksteisest eemal distantsil, kus arvatakse, et inimene Vaba kodanik, piisava informatsiooni olemasolu korral teeb ise need järeldused, mis aitavad ühiskonna selles kriisis toime tulla. Et ei, ei külasta, võib olla väga eakaid sugulasi, aitab neil seevastu kätte saada poest toidukraami apteegist, apteegikraami hoitakse üksteisest eemale, kantakse maske, kui on, kui on köha või nohu, testitakse ennast, kui on tekkinud kahtlused, et võidakse olla just kroon viirusesse haigestunud. Et, et seda kõike saab vabariigi vaba kodanik informatsiooni olemasolul teha ise ja teisel pool siis totalitaarsed süsteemid, kus sulle täpselt öeldakse, et sinust ei sõltu midagi. Te peate niimoodi tegema. Enamus riike oma meetmetes on üsna sarnases kohas, on teatud määral, on kehtestatud keelde neid on vaja olnud ka jõustada, sest et noh, midagi ei ole teha, inimestel ei läinud see kohanemine nii kiiresti selle viirusega kui viirusele inimkonnas levimisega kohanemine läks. Aga ma arvan, et ka nende piirangute edukus, mida meie isegi oleme kehtestanud või mida riigid on kehtestanud, sõltub väga-väga palju sellest, kui palju kodanikud ise võtavad vastutust iseenda, oma pere, oma küla, oma linna eest. Ka Eestis leidus arst terviseameti töötajaid, kes esimestel nädalatel ütlesid, et see laustestimine, noh, see ei peaks toimuma hüppeliselt, ei ole seda võimalik tagada, rahvas nõudis rohkem teste ja poliitikutele tundus kohe vajalik, et ikkagi natukene ka on sellist poliitilist juhtimist. No esiteks 1000 testi päevas ei ole laustestimine see, mida kogu aeg on öeldud, et sümptomiteta inimeste testimine ja anna tõenäoliselt meile seda kasulikku informatsiooni juurde see kehtib endiselt, testitakse inimesi, kellel on viiruse haiguse sümptomit, kellel on palavik, kellel on köha, son haiged ja nagu me siis näeme, siis nendest siin erinevatel päevadel kolm kuni kuus protsenti on kroon viirusesse haigestunud. See mõistlik põhimõte, mille järgi on toimitud ja ma arvan, et seda põhimõtet me hoiame. Kas teie usaldate sotsiaalministeeriumit selle viirusetõrjevastases tegevuses? Kahtlemata ma toetan sotsiaalministeeriumi ametnikke sotsiaalministrilt, terviseamet tihti inimesi selles, selles kriisis, aga ma pean ütlema, et ma loen ka ise väga palju, ma suhtlen ka ise väga palju arstidega jälginud meditsiiniajakirju lihtsalt selleks, et et tunda, et me kõik asume ühes infoväljas ja sellisel juhul on võimalik ka pidada vestlusi, kus ka minul võib-olla küsimusi, et kas teha nii, me teeme niimoodi, kas me oleme kaalunud mõnda teist varianti ja, ja siis ametnikud mulle seda selgitavad ja vastavad, nii et selles diskussioonis kahtlemata usaldus tekib. Aga ma tahaksin öelda, et noh, loomulikult ei saa kuidagi öelda, et me oleme seda kriisi hallanud vead mitte keegi ei ole seda kriisi hallanud veatult põhjusel, et alguses on sul informatsiooni liiga vähe. Kindlasti ei ole sul ka noh, aparaati ametnikkond valmis selleks, et sellist kriisi hallata ja juhtida ja alati võib öelda, et me peaksime kiiremini leidma teisi pädevaid inimesi, kes saaksid terviseamet ametnike koormust allapoole tuua, võib-olla neile puhkust võimaldada. Eks, eks me kõik kohaneme selle olukorraga ja, ja kindlasti ka pärast selle kriisi lõppu saab arutada, aga ma olen ka täiesti veendunud, et kui meid peaks tabama kunagi veel mõni selline globaalne kriis, mis on täiesti teise iseloomuga siis me võib-olla ei ole jälle ideaalselt valmis, sest et noh, lihtsalt ükski riik ei ole nii paks, et oleks kõikideks maailma kriisideks igal ajahetkel kogu aeg valmis. No te toimetate ka ise sotsiaalmeedias kindlasti olete tähele pannud, väga palju on tuntud Eesti inimesi, kes nõuavad nimeliselt ühe või teise ametniku vallandamist, taandamist selle kriisijuhtimisest, et mis te nendele inimestele soovitate? Ma tahaksin öelda, et me kõik siin elus teeme vigu ja mõni viga võib olla ka väga kallis aga neid vigu ei ole tehtud hoolimatusest ülbusest, kindlasti on neid tehtud informatsioonipuudusest mõnikord võib-olla ka Ta nägemise võime või no ütleme oleks võinud analüüsida paremini ja teha teistsuguse järelduse. Aga see kõik on tagantjärele tarkus, et täna on hästi oluline, et me kõik saame aru, milline on meie roll ja meie võimalus aidata meil sellest kriisist ühiskonnana võimalikult tervelt väljuda. Ja küllap need järeldused muuhulgas ka personaliotsused kindlasti hiljem tulevad, sellepärast et teate, ega me kunagi ei tea, milline reamees võib raskes olukorras ootamatult ilmutada kindraliandeid ja vastupidi. Mis te arvate, kui kaua see olukord kestab? Seda küsimust kindlasti ei vasta täna mitte keegi, ma arvan, et ka Arkadi Popov ja teised ei ütleks teile täna ühtegi kuupäeva loomulikult ei ees ega taga, mina, aga ilmne on, et, et me peame olema valmis pigem maratoniks kui kui selliseks lühikeseks pingutuseks ja meist kõigist see sõltubki meist kõigist endist sõltubki, et mida paremini me suudame järgida. Kaks pluss kaks reeglit, mõtleme läbi oma käigud, nende vajalikkuse. Käime toidupoes nii harva kui võimalik. Ostame, et omale toidukraami või tellime seda koju, aitame oma vanavanemaid. Sellest meist kõigist. Aga kui see kriis kestab, kuid siis üsna keeruline saab olema ju neid piiranguid, millega me praegu elame, täita inimestel tekib ühel hetkel tüdimus, käegalöömise, tunne, allaandmise, tunne, meeleheide. Olete nõus? Ei ole, Eesti inimesed on väga tublid, ma näen täna paljusid eesliini töötajaid, kes kõik on oma vaimu valmis pannud selleks, et et töökoormus võib-olla ajuti väga suur, et tuleb musti hetki, et, et enne, kui me jälle seda sebra valget triipu näeme, on see must triip kohutavalt lai, millest me peame kõik ühiskonnana üle minema ja hakkama saama. Kahjuks täna näeme ka, et on suurem number uusi haigestunuid, mis kinnitab seda, et Eesti ühiskonnas viirus levib samamoodi nagu teistes ühiskondades. Aga meie inimesed on väga tublid, väga mõistlikud ja kuigi on kahtlemata selge, et noh, esimese kahe päevaga ei jõudnud olukorra tõsidus kõikideni, see on paratamatu, et siis tänaseks mulle tundub, et see olukord on jõudnud kõikide Eestimaa inimesteni kõik erikeelsete Eestimaa inimesteni, kusjuures ja nüüd jääb ainult üle leida need parimad meetodid, et selle kriisiga toime tulla ja siis pärast jälle ka oma majandusüles ehitada. Just nimelt oluline on ju, et inimesed püsiks Eesti riigi inforuumis, et see kriis on näidanud, et venekeelsed inimesed on leidnud oma telekast üles ETV plussi ning uudistesaadet, et vaatajanumbrid on kasvanud seal neli korda. Aga nüüd otsustas Tallinna linn, et käivitatakse venekeelne infosaade Tallinna uudised eriolukorra ajal Pervõi Baltiskii kanalis. Küsisin seda eile ka peaministri käest. Väga head vastust ei saanud, aga ma küsiks teie käest, et kuidas teie sellesse Tallinna tegevusse suhtute, kus objektiivset Eesti inforuumi puudutavat infot hankima tulnud televaatajad meelitatakse taas Venemaa inforuumi, kus praegu valitseb endiselt veel koroonaviiruse probleemid. Pikendamise faas. Selles peaministri vastuses oli siiski ka üks oluline element, mida mina tähele panin, peaminister lubas meile, et see on kriisiaegne meede, et see jää niimoodi kestma. Et raske on hinnata, kui mul ei ole ühtegi analüüsi, mis ütleks, et kas ETV Plussi, uudiste vaatajad ja PBK uudiste vaatajad, kattuv rühm või erinev inimeste rühm, et mul ei ole seda analüüsi. Aga ma tahaks ka öelda, et tegelikult me oleme mingi läbimurde saavutanud, et ma olen seda ise palju kordi enne öelnud, et minu jaoks ei ole oluline ei ETV ega ETV plussi uudistesaate igapäevane vaadatavus, aga just see teadmine, et kui on mingisugune kriis, siis on need need kanalid, mille poole inimesed pööravad ja ma olen hästi rahul sellega, et see hetk on nüüd käes ja loomulikult noh, mulle ka tundub, et võib-olla ei peaks seda, seda avalikku raha sinna vene propagandakanalite taaselustamist panustama. Eriti veider tundub mulle siin nagu see väide et linn, kes saadab nädalast nädalasse kõikidele inimestele postkastidesse ajalehti, ütleb, et nad ei saa muud moodi oma inimesi kätte kui kremli propagandat kanali kaudu. Meie oma strateegilise kommunikatsioonieksperdid on kogu aeg öelnud, et, et kui me tahame, et inimesed mõistaksid, et PBK uudis, et noh, mis siis ei ole Tallinna või Eesti Eesti poolt kinni makstud, ei pruugi olla objektiivsed, et siis selle saavutamiseks ei ole mõistlik meede sinna ise oma uudiseid juurde osta. Et selles mõttes on see tegevus muidugi vastuoluline. Räägime majanduse poole pealt ka, sest ühel hetkel me loodame, usume, et viirus õnnestub võita Ta kas tuleb siis ravim või tuleb vaktsiin. Aga majanduslikult läheb see maksma kümned teletuhandetele Eesti inimestele töökoha. Paljudele meist tähendab see täiesti praktilised asjad liisinguauto tagastamist oma kodu müüki, seda siis hinnaga, millest ei pruugi jagada ka pangalaenujäägi tasumiseks. Et valmis, ma saan aru, majanduslikus mõttes tuleb meil kõigil olla halvimaks. Ühtpidi küll, aga teistpidi see pilt, mille te just maalisid, ei pruugi realiseeruda, sellepärast et kõikidel turuosalistel, sealjuures ka pankadel on tegelikult oluline huvi säilitada mingisugune tasakaal nii kaua, kui see on vähegi võimalik ja ma olen täiesti kindel, et tehakse koostööd selleks, et et leida need vahendid, et pangad piltlikult öeldes ei muutuks, muutuks kinnisvarahalduriteks ja nii edasi, et kõikides kriisides selliseid meetmeid pangad on otsinud selles kriisis me teame, et meie pankade seis on palju parem, kui see oli 10 aastat tagasi, siis oligi tegemist finantsturgude kriisiga. Nüüd on tegemist tervishoiukriisiga, mis paratamatult avaldab mõju majandusele, aga isenesest majandusagentidele, eriti pankadel peaks olema suurem võimekus selle, selle olukorraga toime tulla. Ka Eesti riik on astumas samme selleks, et leevendada neid kriisimõjusid, aga siin tuleb ühest asjast endale aru anda muidugi, et väike, avatud majandus nagu Eesti need Eesti riigi sammud ei asenda seda ära kunud majanduse mahtu, et kui noh, Saksamaa, eks ole, asub avaliku sektori kulusid suurendama, siis on neil võimalus reaalselt, et noh, ütleme majanduslangust vähendada meie siin suudame seda teha oluliselt vähem, sest et me oleme väikene majandus ja meie meetmed peavadki olema suunatud hästi täpselt lühiajaliselt sellele üleelamise faasile. Et kõik need meetmed, mida selleks ette võetakse ka majanduslikud rahalised meetmed, et need täna on teretulnud, aga peab olema hästi selgelt aru saada, kuidas need just aitavad meil praegu üle elada. Aitavad ära võtta inimestelt seda muret, et nad, et neil ei ole millegi eest süüa osta. See seitsmekümneprotsendine palgatoetus on, on hea asi, mina tahaksin näha, et see on ka paindlik, et inimestel on võimalik töötada mujal osaajaga või hooajatöödel. Paljud inimesed seda ka teevad, et me teame, et restoranidest, hotellidest tööta jäänud inimesed kas oma kontserni sees või mujal saavad minna kaubandusettevõtetesse. Ühine on neil see, et neil on kõigil korras sanitaarraamat. Võib-olla on võimalik osadele inimestele ümber õppida näiteks hooldustöötajateks, ka seal on vaja korralikku tervishoiulist tausta, mis paljudel tööta jäänud inimestel on. Et mingisugune kohanemine toimub mingites sektorites, toimub ju ka kasv. Ja kindlasti toimub kas kõikides e e teenuste valdkondades. Meie teiega vist ei ole saanud, tähendab, enda puhul ma tean kindlasti riigieelarve ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ei ole saanud lugeda, tõenäoliselt ka teie? Ei ole jah. Aga see informatsioon, mis teil praegu on, et kas sellest riigieelarvest lisaeelarvest, kas sellest võib olla abi hetkeks või see päriselt võib aidata? Nagu ma ütlesin, siis Eesti riigil väikese avatud majandusena ja teades, kui palju meie majanduses tegelikult tema mahust on, on eksport siis kindlasti need riigieelarvelised meetmed ei asenda ära langenud majanduse osa, mida nad suudavad teha, on, on leevendada seda, kuidas inimesed selles olukorras toime tulevad ja sellele nad ongi suunatud. Muide, kõik meie ettevõtted ei ütle, et nendel läheb väga halvasti, et ka tööstusettevõtetest on neid, kes ütlevad, et päike idas juba tõuseb, et Hiina ja Jaapani ja suuna pealt on tellimused üleval. Et tegelikult riigil on alati ka roll vaadata oma meetmetega majanduse naturaalset kohanemist, ei häiriks, et ma küll muidugi tahaksin väga loota, et need inimesed, kes on siiani lõksu jäänud, ei saa minna ka kodumaale, kelle tööload lõpevad ja me oleme öelnud, et kui nende nende riisad lõpevad, et nad saavad siin edasi olla, ma tegelikult arvan, et nad võiksid saada ka edasi töötada, et ma olen tähelepanelikult jälginud, mida ütlevad põllumajandusettevõtjad. Et nad siiski ei näe võimalust toime tulla kohaliku tööjõuga ja kui me nüüd mõtleme, et me oleme ka andnud inimestele, kes on kaotanud oma sissetuleku kolmeks kuuks kindluse andmas seda kindlust, et, et, et nad saavad 70 protsenti palgatuge või siis nad saavad ka koondamisrahad ka see on ettevõtete valik, siis noh, ilmselgelt on see kindlustunde andmine väga vajalik, aga teiselt poolt, et ju ka mõnevõrra seda kiiret kohanemist võib aeglustada, et noh, mõistlik inimene muidugi hakkab kohe ette vaatama ja mõtlema, kas ta saaks kuhugile mujale minna, teha midagi muud. Aga, aga see kõik on nende meetmete võrra aeglasem ja seda vähem on meil mõistlik siis piirata nende inimeste, kes nagunii on Eestisse jäänud, siin töötamist. Me ei tea detaile selle riigieelarve eelnõu puhul, aga me teame üht kindlalt, et see kobareelnõu ehk siis selleks, et kiiresti aidata hätta sattunud inimesi ja ettevõtteid tuleb nõus olla ka sellega, mis eelnõus ei meeldi, seda nii parlamendi puhul kui ka teil presidendina seadust välja kuulutades või mitte välja kuulutades, kui keerulisse seisu parlamente valitsus teid presidendile panevad. No see see eelnõu on kobar, et kobareelnõu on taunitav sellisel juhul, kui ütleme, seotakse kokku seosetuid, asju, aga kui kõik need, et mis selles eelnõus on tegelevad noh, ütleme kriisis majanduse turgutamise, inimeste toimetulekutagamisega, siis ma arvan, et tegemist ei ole tavalise kobaraga. Nüüd keerulisem, võiks olla, mul ei ole mingit põhjust arvata, et see niimoodi läheb, aga keerulisem võiks olla, kui mõni selles seaduses olev noh, asjaolu tekitaks kahtlust põhiseaduse. Ja siis on tegelikult On tavapärane protseduur, sest põhiseadus kehtib ka eriolukorra ajal, et on kaks varianti, kas president ei kuuluta seadust välja või president kuulutab seaduse siiski välja, aga ka näiteks õiguskantsleril on võimalus seadusest üksikuid osi vaidlustada ja viia neid riigikohtusse, et ma arvan, et kujunenud olukorras teevad kõik institutsioonid omavahel koostööd selleks, et vajalikud meetmed jõuaksid kiiresti rahvani ja ma arvan, et ka parlament pöörab tavalisest suuremat tähelepanu pigem sellele, et vastuvõetavad eelnõud oleksid põhiseadusega kindlasti kooskõlas, teades, kui väga praegu inimesed ootavad neid meetmeid. Ehk siis ikkagi see oht, et te peate valima, kas inimesed ja ettevõtjad saavad abi, aga seadust välja kuulutades või mitte välja kuulutades te teate, et see õiguslik protsess riigikohtus võtaks nagu lihtsalt väga palju aega ja sellel kõigel võiks olla meie ettevõtetele inimestele fataalseid tagajärjed. Ma veel kord kordan, mul ei ole täna mitte mingisugust informatsiooni kahtlustada, et need punktid, mis valitsus ette paneb riigikogule, et riigikogu menetlus võiks lõppeda vastu võetud seadusega, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas, ma lihtsalt kirjeldan seda mänguruumi ja rõhutan, et see mänguruum on meil muutumata. Just nimelt pensionide teise samba maksete peatamine, diisliaktsiisi alandamine, selles osas võib see meile meeldida, võib mitte meeldida. Siin ei ole põhiseaduslikku vaidlust selles mõttes, et me oleme riigina selle juba korra läbi teinud, kus pensioni teise samba sissemaksed riigi poolt peatati. Ja iga iga meetme kasulikkuse osas võib inimestel olla erinevaid arvamusi, et ka minul, aga siin majas kaalutakse kõiki neid meetmeid ainult põhiseadusekaaluga. Kuulge, siiralt, mis mõte on meie teisel pensionisambal, kui iga majandustsükli sellises põhjafaasis majanduskriisi ajal riik pensionide väljamaksmise nimel peab vajalikuks selle sissemaksete peatamist, et pole mõtet ju rääkida põlvkondade vahelisest kokkuleppest, kui juba teist tsüklit järjest näeme, et nii tehakse. Eelmises tsüklis võime me tõesti väita, et, et kuna need maksed peatati, siis jäi meie pensionifondidel ostma Ta just turu põhjast ütleme, finants klaasid ja, ja selle tulemusena jäi ka meie fondide tootlus võib-olla madalamaks kui teistel riikidel, mis siis omakorda tekitas probleeme sellega, et kas, kas meie pensionisüsteem sellisena on toimiv või ta ei ole. Et keegi Me tulevikku ei näe, aga ütleme, et selle eelmise kogemuse põhjast tundub mõistlikum jätkata maksete kogumist ja, ja siis ka pensionitesse panustamist sellel perioodil, kui varad tõenäoliselt on odavad. Millal on see põhime, seda ei tea, aga vähehaaval järk-järgult investeerides ju see põhiga kätte saadakse ja siis ka see hilisem tõus. Niimoodi on see majandustsüklites varasemalt olnud ja teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole meil põhjust arvata, et see oleks seekord teistmoodi. Räägime natuke parlamendist ka parlament on selles kriisis jätnud mulje, et ega nad üldjuhul hea meelega koos ei käiks, mõistate seda inimlikku soovi omavahel mitte kohtuda või seda tööd tehes. Parlamendi liige olles ei saa sellisel soovil lasta tekkida. No tegelikult ma olen siit-sealt mujalt Euroopast kuulnud, et parlamendid ka märksa vähem digitaalselt transformeerunud, nagu meile meeldib iseenda kohta öelda, ehk vähem e-teenustega küllastunud riikides on leidnud viisi, kuidas parlament saab teha oma tööd kaugtööna ja kahtlemata ka Eesti parlament, et need võimalused võib endale tekitada ja on parlamendi enda ülesanne raamistada need ka niimoodi, et, et nendest meetmetest ei tekiks meie seadusandluses edaspidi segadust, et noh, näiteks ka minu õigus anda välja seadlusi on seotud otseselt sellega, kas parlament saab kokku tulla või ta kokku tulla ei saa, kui me oluliselt defineerime ümber, mida tähendab kokkutulemine üldiselt või kokkutulemine eriolukorras, siis me peame kõik aru saama, mida see tähendab, aga see ei tähenda, et parlament peaks seda tööd tegema, et ma olen täiesti veendunud, et, et riigikogu leiad need töömeetodid, mis tagavad selle, et parlamentaarne riigikord Eestis kehtib nii formaalselt kui ka sisuliselt, et ma väga loodan, et parlament arutab neid eriolukorra meetmeid põhiseaduskomisjonis kõiki, kas need, kas need nende hinnangul on olnud proportsionaalsed ja pädevad, ma väga loodan, et parlament, et ei jäta meid kõiki üksinda selles kriisis ja teeb ka oma tööd ja täidab oma rolli Aga samas JD Parlamendis, see võib olla hädalahendus kriisideks parlament, päriselt ei saa ju asju ajada kusagil virtuaalselt, parlamentaarsel debatil on oma kindel koht, roll nii oli, on ja jääb. Ma olen sama meelt parlamentaarsel debatil on oluline roll ja seda tuleb pidada, aga seda tuleb pidada ka kõigil kõige raskemad nendel aegadel, kui see on vähegi võimalik, siis nende meetoditega, mis meile täna on kättesaadavad ja seadused ütleme, mõnikord võib osutuda, et nad on ajale jalgu jäänud ja neid tuleb muuta loomulikult kindlasti täpselt raamistades, millistes oludes me neid muudetud reegleid siis siis kasutame. Aga no näiteks ma võin näiteks tuua siitsamast naabrusest Lätist, et Läti president ütles juba eelmisel nädalal, et tema hinnangul on Läti parlament küll võimeline põhiseaduse raamesse jääma ja tegema oma töö ära ka niimoodi, et ühes saalis koos ei olda. Küll on parlamendis tekkinud soov praeguses majandusolukorras oma palka vähendada ka teiste kõrgemate riigiteenistujate palka. Selles osas olete te juba ette kindel, et parlament endale seda palgaalandust teha ei saa. See oleks põhiseadusvastane. See on demokraatia kaitsemehhanism, et riigikogu ei saa manipuleerida omaenda palgaga, sellepärast et läbi sellise palga on, on võimalik manipuleerida demokraatia endaga ja seda me keegi tegelikult ei taha. Ja loomulikult on, on mitmeid muid meetodeid, kuidas tagada, et et see raha, mis ma olen täiesti nõus paljudele meist tundub täna, et kui, kui meie palk põhjusena, et see on indekseeritud, praegu tõusis, et, et see ei ole ühiskonna jaoks kuidagi aktsepteeritav iseenda jaoks ka mitte, siis saab väga lihtsalt leida need meetodid, kuidas aidata kaasa kriisi lahendamisele või mõnele muule väga väärtuslikule olulisele tegevusele siin Eesti riigis. Aga põhiseadus kehtib ja see ei ole ilmaasjata. Miks see klausel on pandud riigikogu liikmed, et palga osas sinna põhiseadusesse demokraatiaga ei pea saama manipuleerida ka sedakaudu. Aga meetodit tuleb muidugi leida igalühel endal ja, ja see võimalus ei ole sugugi. Kitsas, kui ma seda intervjuud paar kuud tagasi ette hakkasin valmistama, siis ma nii väga lootsin, et me saame teiega rääkida ka kliimapoliitikast rohepöördest, aga tänases intervjuus jagub selle lenud ühe küsimuse jagu ruumi, et Euroopa liidus kas on kliimapoliitik ka mõneks ajaks nüüd ootele pandud või saab selle kriisi käigus ikkagi ka rohepööret teha? Ma olen kindel, et kui akuutsed probleemid on lahendatud, siis tegeletakse edasi ka sellega. Ta oma planeeti ära ei rikuks ja, ja ma olen täiesti kindel, et kõik need eeldused, mis kehtisid enne seda kriisi, et Eestis on võimalik koostöös Põhjamaadega ja teiste balti riikidega tekitada energia tootmise ja jaotamise mudel, mis võimaldab meil isegi eksportida rohelist energiat, mitte ainult oma vajadusi. Et see kõik kehtib, see kõik ei ole mitte kuhugile kadunud. Kuulge lõpetuseks, et see kõik nii kurbadest toonides ei lõpeks, siis kas te mesitarud ikka sellel meekorjehooajal Kadriorus laiali lohutate? Nad ei ole kuhugile kadunud ja siin eelmisel nädalal olid soojad ilmad ja see oligi üks tolle nädala helgemaid hetki, et me nägime, et nende mesitarude suudel olid mesilased täitsa alles elus ja toimetasid, et tegelikult ei ole, see hetk on meile küll raske, aga ta kindlasti ei ole. Ma ei tahaks öelda, et on ainult kurb, et, et minu meelest see eesti inimeste koondumine üksteise lähedusse mitte füüsiliselt, aga, aga just nimelt vaimselt, nii nagu mesilased Ki koonduvad, kui on jahe, et see on tegelikult ju ka ilus, see ei ole sugugi ainult ainult raske aeg, et siin on ka palju-palju ilusam ja kõik need inimesed, kes teevad täna oma tööd ja, ja keda tahavad aidata need inimesed, kes mõistavad, et nad ei oska seda tööd teha, nad ei saa pakkuda vahetust. Aga siiski tahaksid kas või need, kes on küpsetanud kooke meie, meie arstidele, meditsiinitöötajatele, minu meelest see on olnud ilus, et selles raskes ajas on ka palju seda, millest kinni hoida ja ja mille peale õhtuti mõelda, et oli ka natukene head selles keerulises päevas. Kuidas ikkagi siis üksikisikuna, sellel keerulisel, veidi hirmust ja teadmatusest kantud ajal pea püsti hoida, nii et me kurjaks ja õelaks kätte ära ei läheks, lõpuks musta masendusse ja depressiooni langeks? No ma arvan, me oleme need retseptid leidnud, et väga palju räägitakse päevarežiimist, teha endale see reziim endale oma pereliikmetele, mis aitab hoida mingisugustki korrapära meie elus. Õnneks on Eesti hõredast asustatud riik ja kui me oleme tähelepanelik, vot siis ei teki vajadust piirata kodust kaugemalgi matkamist jalutamist me kõik mahume Eesti metsa ära küll mitte RMK radadele, aga kaarte pass aitavad kindlasti hakkama saada ka natuke metsikumas kohas, kus on vähem inimesi. Et niisugused võimalused on meile täna jäänud ja loomulikult on võimalik ka osadele inimestele on hästi raskesse tegevusetus, et kes on ise terve ja tunneb, et et tal on jõudu ja tahtmist tegeleda vabatahtlikku tööd, kasvõi helistada, otsida üksi jäänud vanureid, inimesi, kellel on kroon, viirus diagnoositud, kes ei saa poest ega apteegist asju kätte, et väiksemates omavalitsustes on seda tööd korraldada lihtsam, suuremates raskem, aga ma tean, et Tartu linnapea kaasas näiteks vabatahtlikud kohe selle kriisi alguses. Kindlasti on seda teinud ja tegemas ka teised kohalikud omavalitsused, et abi saab pakkuda ja, ja kui te tunnete, et teil on selleks jõudu ja võib-olla on isegi kergem seda kriisi niimoodi üle elada, siis tehke seda aga loomulikult kogu aeg kaitstes iseenda ja teiste tervist. Suur tänu, proua president, kui täna saime hakkama nii, et mina olen koduses Tartu rahvusringhäälingu raadio stuudios teie Kadriorus, siis ma siiralt loodan, et järgmisel korral kusagil sügisel kohtume taas silmast silma ja isegi kui nii ei lähe, siis lootus on see, mis meid edasi viib. Ma loodan ka ja ma siiski loodan, et, et ma olen üsna kindel, et, et päris nii kaua selle asjaga neid ka ei lähe, kui me oleme kõik väga-väga tublid ja suudame nakkuskordaja viia alla ühe, siis peab see viirus hakkama taanduma, aga enne, kui ta hakkab taanduma ka need inimesed, kes täna lisanduvad haigete ridadesse, et olge vaprad, olge tugevad ja ma soovin teile kõikidele kiiret paranemist. Suur tänu, president Kersti Kaljulaid. Presidenti küsitles Mirko ojakivi kena päeva.