Tere päevast, head kuulajad täna, homme ja ülehomme kordame päevade saates kõlanud helilõik, milles Alo Põldmäe räägib, kuidas valmistuti Eesti esimeseks üldlaulupeoks. Tänases saates tuleb juttu laulupeo idee algataja Johann Voldemar Janseni ist baltisaksa laulupidudest laulupeokultuuriprogrammist Vanemuise seltsist, siinse seminarist ja Carl Robert Jakobsonist. See oli ju pikk ettevalmistusaeg, kuna kõik oli ju esimest korda, mitte midagi taolist ei olnud Eesti ajaloos juhtunud, et tuleb kokku eestlastest koosnev suur koondkoor kokku üle 800 inimese ja hakkavad laulma armastavalt palju rahvast, uskumatult palju inimesi, sest kooriliikumine oli alguse saanud juba 19. sajandi keskpaigas ja isegi varem juba siin Kambja kandis oli juba 18 sajandi lõpus juba esimesed koorid ja vahetult enne laulupeo organiseerimist selle korraldamist. Johann Voldemar Jannsen, keda me loeme laulupeo isaks, kes ongi selle toreda tiitli ära teeninud, auga? Jansen leidis selleks, et saada üleüldse laulupeol luba. Kõige tähtsam asi oli esimese laulupeo jaoks oli muidugi laul ise, aga teise järgu tähtsusega oli luba. Tsaarivõimud ei tahtnud ju anda luba. Ja selleks, et seda luba saada, oli vaja kaks ja rohkem aastat ette teha tööd oodata umbes 20 kuud. Et saada luba ja luba saadi vahetult enne laulupidu neli kuud, enne kui seame need tänapäeva olukorda ennast ja neli kuud enne laulupidu üldse üldse hakkame asja korraldama ja põhiasju paika panema, noote repertuaari paika panna, siis ei toimu mitte midagi. Aga õnneks tänapäeval selle jaoks luba templiga ja ma ei tea, mitme allkirjaga ei ole mina veel kuulnud. Peaks küsima kuskilt ministeeriumist või riigivalitsustest luba, aga kuidas nõukogude ajal oli nõukogude ajal repertuaari oli vaja kinnitada, repertuaar oli toed tingimata kinnitada, sellepärast oligreetset ei olnud sellist paberit. Luba. Luba ei ole mina kuulnud, aga esimese laulupeo puhul oli ju kõik, mis inimesed ajas närvi ja korraldajad ja lauljad kogu Eesti rahva. Ma ütlen praegu etteruttavalt eesti rahva eesti rahvast, kui sellist polnud olemas, oli maarahvas. See laulupidu oli nii tähtis meie jaoks, et me laulsime ennast rahvaks, see on ilus luuleline kujund, aga tegelikult selle taga on ka väga tugev sisu. Nii see oli alguses nurga taga vaikselt tehti seda koorilaul, aga kui nähti ära, kui rahvani jõudis see, et me võime kõike koos teha nii suurelt ja nii ühtselt ja nii ühte hoidvalt. See ju kohe tõstis tohutult seda ühtehoidmise vaimu. Ja esimene üldlaulupidu saigi tõukejõuks meie ärkamisajale. See oli üks tähtsamaid momente ärkamisaja tekkimisele. Ja kui me räägime üldse laulupidudest, siis enne seda ei pidi olema ju tugevad eeskujud. Esimesed eeskujud olid 1826 Šveitsis Zürichis toimunud päris suur laulupidu ja seda loetakse maailma kooriliikumise üheks alustoeks Zürichi laulupidu 1826 siis oli tekkinud juba nii Saksamaal kui Šveitsis küllaltki palju lauluseltse ja kogu laulupidude liikumine tugines sky lauluseltsidele mitte ainult meil Eestis, vaid igal pool mujal Euroopas. Ja need seltsid levisid ka Baltimaadesse. Siin olid ju juhtival kohal baltisakslased kõrvutada tsaarivõimudega oli meil ju kaks võimu, millepärast oli ka raskem saada seda laulupeoluba. Kaks võimu pidid omavahel kokkuleppele saama, et anda meile see üks luba ja baltisakslast. Üheks esimeseks laulu seltsiks oli tänapäeva Jelgavas tolleaegses Davis 1819 esimene lauluselts. Lauluseltside liikumine läks edasi Riiga. 1836 korraldati juba Riias päris suur muusika ka pidu, mille üheks kunstiliseks juhiks dirigendiks muide oli ei keegi muu kui Richard Wagner, kes tol ajal elas kirjas. See kõik toimus küllaltki suurte laulupeo rongkäik, kude, ühiste pidusöökide, peo, hallide ehitamise ja sellises vaimus. Kõik baltisakslaste laulupeod, baltisaksa rahvuslikud laulupeost. Just, ma rõhutan, identiteedi laulupeod hakkasid toimuma hiljem siis, kui hakkasid kolme balti riigi ühised laulupeod. Rõhutan seda, et kolme riigi ühised laulupeod, aga need olid baltisaksa laulupeod. Esimene neist toimus 1857 Tallinnas. See oli suurejooneline üritus, sinna sõitis muide Pärnust ka Johann Voldemar Jannsen, kes me laulupidude jaoks kogus juba algmaterjali nii-öelda innustust, kõik organisatoorseid momente, Te kõik pani ta kirja juba 1857, nii et baltisaksa laulupeod olid idenudki teegi hoidjat, identiteedi kinnitajad baltisaksa rahvusele ehk saksa rahvusele. Miks ma seda rõhutan, sest meie saime oma eesti rahvusliku identiteedi ja kokkuhoidmise vaimu eeskujuks just seal baltisaksa laulupidudelt sest 19. sajandi keskpaigast hakkas toimuma suur saksa riikide väikeriikide ühendamise protsess. Ajaloost me teame kooli õpikustki. Tofon, Bismarck oli selle liikumise võimas liider ja sellesama liikumise tulemusena ju liidrid isegi saksa väiksed riigid kokku üheks suureks saksa riigiks ja ma ei hakka siin edasi rääkima, mis sellest lõpuks välja tuli. Aga ikkagi progressiivse liikumise seisukohast oli see ju väga oluline, et ühe rahva killustunud jõud ja kõik need tegemised liita. Üheks konkreetseks liiniks eestlased võtsite eeskujuks, see võib olla takkajärgi tarkus, kus aga tegelikult nii see oligi, laulupeod, teid, selle vaimu, selle rahvusliku liikumise vaimu ühte punkti ja eestlaste puhul, kui toimus esimene üldlaulupidu 1869 siis just see tark kab meie ühtehoidmise vaim sai endale väga võimsa väljundi ja see identiteedid taotlemise soov väljendus läbi laulu. Nii et uskumatu. Meie identiteedi taotlus kajastub laulus läbi laulupeo. Nii et me võime öelda meie riigi iseteadvus ja üldse riigi alustalad on identity Teet pluss laul. Ja sellepärast võib-olla meid nimetatakse ka laulurahvaks. Meie ise loeme seda, et me oleme laulurahvas tol ajal ikkagi nii palju rahvast oli kokku 800 inimest, kes teevad ühte asja, et tol ajal üldse nii palju rahvast kui saada. Esiteks võib-olla oleks kuidagi saanud, aga võimud ju kartsid seda 19. sajandi keskel paigas Eestiski oli toimunud mitmesuguseid. Tuletame meelde nimetatakse Mahtra sõda, kuigi kõlab sõda, on ju kohutav asi, et nii, et ei tea, mis terved riigid ja rahvad hävivad. Aga Mahtra sõda, see tähendab seda, et toimus meel, kohalik vastuhakk just Saksa, eelkõige saksa rõhumi, sellest meid, meid ju rõhusid ju parunid parunite võim ja, ja samas selle kohal tsaarivõim, nagu ma enne ütlesin, Kahekordne rõhumine toimus, miks pärast nii palju inimesi läks ära Peterburis, seal tundsid inimesed ennast ühe rõhu, mis aga kahe, no igatahes Mahtra sõda. Pühajärve vastuhakk ka samamoodi 19 sajandi keskpaigas. Võimud kartsid sellist raha. Tulemus, seda on elu kardetud loega. Loomulikult Jansen, kes oli suur diplomaat, tema püüdis teha kõik, et see luba, mis on see A ja O antud juhul esimese laulupeo jaoks, et see luba tule. Ja, ja sellepärast ka Jansen pingutas nii, kuidas jaksas, et ei tekiks mingeid takistusi loaks üks oli see ka moraali küsimus, sellepärast Jansen surus läbi oma tahte, et esimesele laulupeole tulevad ainult meeskoorid, segakooriliikumine oli palju laiem, juba mitme, kümneid aastaid juba üle terve Eestimaa levinud täpne olla siis üle Liivimaa laulupidu toimus Tartu ja see ümbrus ja palga ja see oli ikke Liivimaa ja veel pool läkita, laps oli vaja kindlustada, et luba saadakse. Jansen tahtis, et välistatakse vähimgi põhjus, et tuleks keeld. Keeld tuleks välistada, sellepärast olidki ainult meesnaisi, ei või lubada, sest mine tea, mis siis võib juhtuda, kui tulevad mitmeks päevaks, kui eri paikadest naised ja mehed, kus nad kõik koos on ja nii edasi võib tekkida segadusi talurahvas võib, sakslasi arvukalt kohates võivad ka hingesugused kokkupõrked olla. Seda kõike nägi vaimusilmas võimalike variantidega Jansen ja sellepärast surus lihtsalt läbimeeskoorid osavust. Ja see muidugi tekitas päris palju pahandust, sest paljud köstrikoolmeistrid kõik olid valmistanud juba aastakümneid, segakoorid isegi vaimulikud ringkonnale, näiteks Albert huga Willi Keroode, kellest sai tulevase esimese laulupeo president, tema Maarja koguduse koor oli segakoor ja neil toimus pärismit. Tagantjärgi niuke teatraalseid kakupõrkeid Jansoniga Willi kõrvade vaimulikuna ütles. Naised annavad värvi mõeldes loomulikult hääle värvi, aga no me tänapäeval võime laiendada kõige kogu elule annavad naised värvi ja Jansen kes oli natuke vaimulike ringkondadega seotud, aga mitte selline, et praost tema ütles, et ei, et ainult meeskoorid, sest naised võivad selle laulupeo üldse nagu õndsa nende osalemine. Nii et selline kahtepidi mõtlemine oli ja peale jäi Janseni raudne tahe. Tema teadis, mis ohud olla rõivad, need võimalikud ohud tuli kõik ära nivelleerida väga täpselt ette valmistanud väga tõsiselt ja, ja needsamad baltisaksa laulupeod, millest ma rääkisin 857866 oli veel suurejoonelisem laulupidu Tallinnas. Seal käis Kai Hansen, pani lausa kirja, avaldas väga pikki ülevaateid Eesti Postimehes, kus kirjeldas üksikasjaliselt kõik need rongkäike ja kõikvõimalikku, kuni suveniiride nii välja lipuehtes, kuhu panna, But, kes peaks olema sellises ametis, kus kohas panna auväravad. Mismoodi pidu Sõeke teha? See on uskumatu järjekindlus, ja ta võttis tseremoniaalses külje baltisaksa laulupidudelt kutse. Ja kui ta käis Riias, jah, oli 1861 teine saksa laulupidu seal ta pani kirja täpselt pidusöökide, isegi toitude järjekorrad ja, ja mis ta kõik seal kirja pani. Et kuidas teha selline heas meeleolus ja võistulaulmised võistulaulmise, selle ta võttis eeskujuks 1857 näiteks toimus Tallinnas baltisaksa laulupeol. Kidega sõitis lauluseltskond mööda Tallinna lahte, Pirita jõe suudmesse, sealt Pirita jõge ülesvoolu ja kõrge kalda peal. Toimus kooride võistulaulmine publik oli teisel pool jõge ja kuulas, mitu 1000 inimest oli olnud muidugi edaspidi võistulaulmised eesti laulupidudel ei toimunud seal Pirital, aga võistulaulmise idee sai Jansen just baltisaksa laulupidu. Nii et see baltisaksa kultuuri alustala on saanud meie alustalaks täpselt samamoodi. Laulupidu. Baltisaksa laulupidudest sai ka Jansen veel sellise idee. Laulupidu peaks sisaldama ka kultuuriprogrammi. See kultuuriprogrammi arendamine hakkas loomulikult edaspidisel ajal isegi 20. sajandi alguse laulupeol 1910 ja 1923 Eesti vabariik rajal läks kultuuriprogramm päris suureks, aga juba ka esimestel laulupidudel oli see kultuuriprogramm täiesti olemas. Toimusid muud kontserdid, mitte ainult need laulupeokontserdid, vaid juba mainisin võistulaulmine, see on ka juba kultuuriprogrammi üks osa, toimus mingisugune kontsert hoopis mujal. Kas Maarja kirikus näiteks Maarja kirik muutus tähtsaks keskuseks? Esimene kaheksasajaliikmelise koori peaproov toimise Maarja kirikus, nii et edaspidi tuleb Maarja kirikust ja tema rollist laulupeo ettevalmistamisel küll ja küll toimusid jah, mitmesugused üritused. Päris põnev on jälgida, kuidas kultuuriprogramm vähehaaval areneb, areneb, areneb, hiljem jääb mulje, et kultuuriprogramm on nagu eraldi täiesti üritus, nagu laulupeofestival veel kõrval, mis võistleb selle laulupeoga. Aga algidu pärineb just sealt ikka baltisaksa laulupidudelt ja Janseni ideena. Ideegeneraator oli küll see Janssen, see on siis baltisaksa laulupidudega seoses. Nüüd räägiks natukene Vanemuise seltsist tegelikult see selts mis on loodud 1865 Tartus ja just ka Johann Voldemar Janseni eestvõttel tusele. See selts seadis algusest peale enda ülesandeks laulupidude korraldamise. Nii et võiks öelda, et Vanemuise selts, kes sellepärast, et saada luua laulupidu tegelikult see on tõsiasi, et see nii oli. Miks, sest nagu alguses Ta oli kõige tähtsam on luba ei saa ju keegi isik Johann Voldemar Jannsen, kui isik võtan, ma korraldan nüüd laulupeo, kogun endale sõbrad ümber ja siis me teeme midagi. See ei oleks tulnud kõne allagi. Oli vaja luua üks organisatsioon, On üks ühiskondlik liikumine, millel oleks jällegi luba, et ta võib tegutseda ja võib midagi üldse korraldada. Ja kui Janson leidis, et laulupidu on vaja püsti panna, siis oli vaja luua see taustorganisatsioon, mis selle korraldamise endale võtta tähendab. Selleks saigi Vanemuine. Aga milline julge samm, et panna sellele laulu seltsile nimeks Vanemuine nagu me siin jällegi rääkisime. Ohud igal pool baltisakslased vaatavad, et rahvuslik tsaarivõimudel samasugune hirm, et mine tea, mis nad siis ette võtavad. Ja nende kartused olid muide rõivastatud. Sellepärast diplomaatiat vaja, aga panna need vanaeestlaste laulu jumala nimi ühele uuele organisatsioonile, mis tuleta otseselt rahvale meelde, et meil oli ka kunagi mingisugused jumalas omal. Meil oli ju ka mingisugune Prius, kuigi see esimene laulupidu Janseni karmil jälle ettepanekul nimetati pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistuseks sai korraldatud see laulupidu, võib-olla sellepärast üldse seda luba saadigi, sest kui oleks lihtsalt olnud esimene laulupidu, siis võib-olla oleks jäänud asi katki. Nii et priiuse tähistamiseks. Aga nüüd Vanemuise seltsi nimi tuletab meelde seda vana aja muistset priiuse kuid väga toredasti põhjendas seda nime kohe loene tsitaadi. Tsitaat pärineb Karl August Hermanni väikesest raamatust, mis tähistab Vanemuise seltsiga 20 viiendat aastapäeva. Karl August Hermann põletab selle tsitaadiga meelde Janseni põhjendust, miks tuleb panna Vanemuise nimi sellele uuele seltsile. Jansen tuletas meelde, et vanadel Eesti esivanematel muistsel ajal hulk jumalaid olnud, keda ma teeninud uskunud üks kõige tähtsamatest olnud laulujumal, Vanemuine see nimi olla uuele seltsile väga sünnis. Muidugi ei olla see seepärast sünnis, nagu tahaks uus selts vanu pagana aja jumalaid eluloo ära toda ja neid teenida vaid see sündida üksnes mälestuseks. Jällegi diplomaatiline amented võimudele selgeks teha, miks seda nii vaja on. Vanemuise selts ja siis sündis 1865. Ja see oli meestelaulu selts. Naisi sinna ei lubatud, kuigi, nagu jutt oli, segakoorid olid üsna levinud, aga Vanemuise seltsimeeskoori kaudu hakkas Jansen süvendama rahvale mõtet, et on vaja meeskoore nüüd kiiresti ja kiiresti organiseerida, sest muidu ei saa seda laulupidu kokku panna. Jääb, missugune võim oli ajakirjandusel ja ühel seltsil järjekindlalt tagudes seda mõtet läbi ajakirjanduse, et meeskoorid peavad olema, muidu me ei saa midagi teha ja rahvas läks kaasa, sellega organiseeriti kohtadel väga palju uusi meeskoore. Segakoorid formeeriti ümber mees koorideks, sellega jäeti naised kõrvale ja naised jäid, publik aga naisoli siiski vaja. Segakoorid pidid edasi tegutsema ja nüüd on diplomaatia tippsaavutus, kuidas Vanemuise seltsi põhikirde pandi sellise toredad paragrahvid. Vanemuise seltsi põhikiri nägi ette, tuleb Eriki propageerida vaimuliku laulusest tolle vaimulik Ring kondada. Mõju oli äärmiselt suur ja kiriku mõju oli suurem, kui me üldse tänapäeva oskame ette kujutada. Sellepärast selliste seltside tegevus tugineda vaimulikule laulule aga Jansen tahtis, et ka ilmalik laul oleks sealhulgas siis paragrahv 24 Vanemuise põhikirjast ütleb niiviisi. Räägitakse aga sealjuures ka muid koorilaulusid, mis iga mõistlik, ehk inimene hea meelega võib kuulda ja laulda selle muude korri laulude all mõeldakse just ilmalikke laule või siis näiteks kuidas naisi kaasa haarata, kui midagi iseäranis suuremat laulmist kirikus ehk mujal peaks ette tulema, kus Vanemuine kord ka segakooriga laulda tahab, siis võivad lauljad ajuti ka naisterahvaid ja poisikesi sobrama ja Alto hääle tarvis ennest võta. Kes aga sellepärast mitte jäädavad seltsi liikmed ei ole. Nii, et teda võib, aga jäidki liikvel. Ja vaat nii see oli siis paragrahv 19 seltsi põhikirjas. Jällegi Janssoni diplomaatia, kuigi nii-öelda ametlikult teatud asju ei taheta lubada ei soosita, aga paragrahv näeb ette teatud tingimused ja, ja vahel väga vaja on, siis saab kasutada. Ei lähe millegagi vastu olla, need paragrahvid on väga toredad asjad. Paragrahv number 22 ütleb juba Jansen Janssoni sõnastus kindlasti siin on kohe tunda ja siin taga on kindlasti ka Lydia Koidula käsi juba mängus, kuigi Lydia Koidula oli siis 20 ringis juba kogu aeg oli ta oma isa kõrval sekkimas kirjalikke dokumente, kirjalikke väljendusi ja nii et Koidula käsivõime arvata, nende paragrahvide väljatöötamisel on ka mängus nii, aga paragrahv 20 teises on kirjas see, millest ma ütlesin enne, et selts seadis oma üheks eesmärgiks laulupidude korraldamise. Tsiteerin lauluselts Vanemuine sai jaanipäeval 1865 asutud, kes seltsi liikmed tahavad, kui iial võimalik iga-aastasel samal päeval ühtki iseäralist laulupidu pidada, koguni iga igal aastal, aga see tähendas need seda esimese hooga, et igal aastal siis juunikuus tehti tõepoolest üks selline suurem kontsert, mida võib noh, tinglikult laulu pühaks nimetada. Edasi siis on nii, et nendest lauljate kuuõhtutest ja iga-aastastest väikestest laulupidudest kasvaski välja esimene ülemaaline suur laulupidu 1869 millel meie kultuuriajaloos nii suur tähendus on, see on juba siis Vanemuise juubeliväljaanne. See viimane lause oli sealt pärit, nii et otsene side laulupeoga Vanemuise seltsil. Ja kui nüüd Vanemuise selts võttis selle korraldamise enda peale aastal 1867 avalikult ajakirjanduses kuulutati seda luba veel loomulikult ei olnud, luba tuli alles kahe aasta pärast, aga aprillikuust 1867 kutsuti üles hakkama ette valmistama suurt Eesti esimest üldlaulupidu, kas seal oli sõna Eesti siis juba sees või? No ega ikka ei olnud, see on minu pandud ja, aga ikkagi tänapäeval me tunneme seda. Ametlik nimetus on esimene ehkki üldlaulupidu, aga Eestimaa rahvas teadis ka, et saan Eesti üldlaulupidu. Ta võttis seda instinktiivselt teadmiseks ja, ja kuna taheti nii väga saada eesti rahvaks, siis lauldigi ennast eesti rahvaks läbi selle laulupeo ja see teadmine, instinktiivne teadmine, et nüüd midagi suurt hakkab toimuma, sest vaevalt, et Jansen seda lehes kirjutas lehes ei tohtinud nii otse kirjutada. Kõik käis läbi lillede, nagu öeldakse vihjete kaudu ja ka keisri auks. Nii nagu Janseni põhikiri oli keisrile, mis keisri-l vaja jumalale, mis jumalale vaja selle kahe postulaadi vahel, tema tegutses seal täpselt nii oligi jah, sest kiriku käes oli väga suur võim ja keisri käes veel suurem võimlejad, et selle vahel tuli meil väiksematel kaladel nende suurte kalade vahel ka ellu jääda ja oma asja ajada. Kui me hakkame vaatama, missugused nähtused on veel meie esimese üldlaulupeo alustaladeks ja käima lükkavaks jõuks, siis üheks selliseks Siinse seminar Valgas? No me võime öelda, et Valga, et tänapäeval on ju Valga ja Valka ka Valka on siis Läti-poolne linn ja, ja Valga eestipoolne linn, aga siis kui valmistati esimest üldlaulupidu, siis oli üks suur Liivimaa. Ja Valga oli pükslinn. Muidugi teisel poolel, las rohkem läti keelt kõnelevaid inimesi ja teisel pool eesti keelt kõnelevaid inimesi, aga sama palju oli igal pool ka sakslasi ja venelasi ja nii et praegu loeme siiski, et see siinse seminar, mida juhtis jaanist Cimze plane, see oli justkui meie kõigi ühine seminar praegu seminarihoone asub Läti poole peal, seal mitmeid kordi käinud, seal lauldakse ja väga tore koht. Sealsamas nendes hoonetes toimus seminari tegevusaastast 1080 49 kuni 1880.-te aastate keskpaigani. See seminar valmistas siis ette köstri ja kihelkonnakooli õpetajaid. See oli ju nii-öelda maa sool väga huvitav seisus. Köster, kihelkonnakooli, õpetaja, ühesõnaga vaimulik pool köster, kes pidi läbima ka neil oli õigus läbi viiega jumalateenistusi, väiksemad, mitte väga suuremastaabilised, vaid väiksema staablisi, kohalike jumalateenistusi ja nad pidid oskama le õpetada ja kõike seda kaasa mängida orelil kui kui armooniumilia klaveril, mis pillidel veel seal sageli viiulil ja oskama õpetada ka kõik, muide õppeaineid kõrvadest. Ma tean jah, täpselt jah, kõik õpetaja Laur oskas kevades kõiki asju teha teisiti, samamoodi saada see asutus siis igal aastal lõpetas umbes 40 50 noormeest ja naist, kümmekond olid eestlased. Siinses seminaris sai hariduse kuskil 120 Eesti noormehe ringis ja kuna see oli puht geograafiliselt mõeldud Lõuna-Eesti ja selle noh, ütleme, et oleks Liivimaa keskosa varustamiseks kihelkonna kooli õpetajatega, siis Määri lõpetanud noormehed tulid põhiliselt siia praegusesse Lõuna-Eestisse. Viljandi Võru-Tartu-Jõgeva, siis ei olnud küll Jõgevalt olemas, aga, aga noh, selle kandi koolidesse tulid nad. Ja nendest ehkki me esimese üldlaulupeo põhiettevalmistajat õpetajad, haritlased, Nad, said otsese hariduse muusikaliseks seminarideks nimetatud kohast, sest seda muusikateadlane Anton Kasemets ütles kohe, et, et see oli ju muusika, taimelavaseminar, oli muusikaline seminar, seminar mari direktor Tsimse siis sisendas oma kasvandik, kas see lugupidamist esiteks õpetajaameti vastu? Ta sisendas just eneseaustust ja iseseisvat mõtlemist, seda eristavad paljud kasvandikud oma mälestustes samuti väsimatult enesetäiendamist ja huvi kodukandi ajaloo vastu. Vot selline lätlane siis ka eestlastel süvendas selliseid väga väga isa maalike patriootlike algeid. Kellelegi ei tohtinud jääda muljet, et seminar annab ammendava teadmistepagasi, vaat milline oluline amet. Ta oli. Ja Simson olevat öelnud ka, et tsiteerin siinse ütlust, kes iga päev läheb võitlusse, peab ka igapäeval relvastuma võitluseks. Väga kaasandile mõtlemine ja tema algatusel toimus ka mitmesuguseid üle liivi maalisi üritusi. Näiteks 1848 oli Siguldas Turaidas õpetajate konverents kus olid koos terve Liivimaa maakoolide esindajad. Anton Kasemetsa ütluse järgi on see muusikaseminar ja muusikaseminari nimetuse pälvis ta just selle, et paljudest seminari lõpetajatest said ümbruskonna muusikaelujuhid lausa ja terve rida heliloojaid said esimesed sammud just sellest seminarist. Ja siin see oli ise mitmekülgne muusik, ta oli helilooja kogus väga palju läti rahvalaule ja näiteks meie helilooja Aleksander Kunileid, kes õppis ka seal seminaris ja kes oli eriti andekas, kelle kohta üks baltisakslasest estofiil, Schultz, Bertram ütles, et see on ju geenius. Baltisakslane nimetas Keenias ja sel puhul ütles selle väljendi, et kui Kunileid kirjutas esimesed laulud kaks esimest laulu Koidula sõnadele esimesele laulupeole ja Schultz Bertrand Peterburis kuulis neid laule. Ta ütles selle kohta, et see on ju geeniusega tegemist, et sellist meest tuleb hoida ja püüda teda koolitada. Aga kuni lindil oli koolitus ainult esimese hooga, ainult Siinse seminar, aga see näitab, missuguseid mehi koolitati ka seal Cimze seminaris. Ja otseselt isegi on kahtlused, kuni liit võttis kostsimsega osa nendele rahvalaulude kogumis aktsioonidest aga sealt ja said aga mõjutust eesti rahvalaulude vastu huvi äratamiseks, nii et teened on väga suured. Ja tema mälestuseks toimus ka nüüd mõni aasta tagasi 2014 ja suur pidu. Siinse 200 ja need üritused olid Unesco patronaaži all. Seda minu teada ei ole meie ühegi kultuuritegelased ükski selline sünniaastapäeva olnud patronaaži all väga Tsimse oli sissi on SKP patronaaži all ja need esimese üldlaulupeo mõtte algataja, siis Vanemuise seltsi rajaja Johann Voldemar Janseni kirjutas oma Eesti Postimehes sellesama siinse seminari kohta järgmist pärast. Laulupidu juba siin, ma tsiteerin, tolleaegses keeles klissib nüüd keegi, kelle abil läbi meie pindollaol nii hästi korda läinud, siis on meie kohus tunnistada, see oli võimalik meie vahvakestrite ja kihelkonna kolm meistrit LÄBI KES ennamist Valga seminaris, tubli direktor, siinse juhatuse all, Seksam õpetatud ja kasvatud saanud. Seal on meie laula, juhatajate taimel laba, kus neid meie rahvakasvuks kasvatud ja pärast ametisse istutud esitatud tsitaadi lõpp Johansonile. Täielik tõsi taga siinsest esimesel laulupeol 822-st osa võtma, sest olid 455 kooli õpetajad ja õpilased, nagu ikka, suurte asjade puhul toimub ka vastasrinne ja vastasrinde üks aktiivsemaid esindajaid tuli oma meeste hulgast ja selleks oli Carl Robert Jakobson, mis siis Carl Robert Jakobsonile harja punaseks ajas. Jakobson oli ju kõige alguses, on siis juba aastal 1867, kui Jansen tegi talle ettepaneku valla kaasatud peo ettevalmistusse, siis Jakobson oli väga vaimustusega nõus ja tegi päris päris palju asju. Laulupeo repertuaar saaks eestipärasem ja nii-öelda kodusem, mitte ainult saksa laulud, vaid oleks ka muud soome laule, eesti laule. Ta tegi igati eeltööd Peterburis Peterburi eesti patriootide ringkondades et seal sondeerin pinda nii loa saamiseks. Seal olid sellised mehed nagu Vaidzenberg ja, ja Köhler ja la land eesti soost pastor Peterburis. Nii et Jakobson võttis aktiivselt osa. Mõte talle meeldis, laulupeo meeldis, väga meeldis. Aga algusest peale meeldinud talle see mõte, et see on pühendatud priiuse 50. aastapäeva puhul, sest Jakobson leidis, priiuse pole ollagi. See on ainult formaalsed punktid, on täide viidud eestlane, maamees, maanaine, Nathan Nikas saksa orjuse ikke all muutunud ei ole mitte midagi, et see on ainult võimudele näit aitamiseks. Ja kui me pühendame meie Eesti laulupeo priiuse 50. aastapäeva puhul, siis see on üks jant. Kui Willicerodev valiti presidendiks, siis Jakobson pani ikka täie rauaga kahuripaugu. Kas ta astus järsult kõrvale või läks kuidagi tasapisi, ta lihtsalt sai aru, et ikka tema ei saa seal osaleda. See asi hakkas tasapisi minema Kraavi Jakobsoni poolt, ta ei teinud järsku pauku ja väga järsult hakkas ta tegutsema laulude vastu, siis kui villi kõrvades sai presidendiks. See oli nagu viimane tilk karikas. Kui Jansen oleks saanud presidendiks, võib-olla siis ei oleks seda vastutöötamist nii tulnud. Kuna Jakobsoni meelest on eesti rahvas ikkagi sakslaste rõhumise all edasi, siis pidutsemiseks pole nagu põhjust, vähemalt mitte laulupeo näol, muul ajal võib-olla priiusepäeva kohta ütlemata midagi, mis 26. märtsil tähistati, selle kohta leidis Jakobson, et, et on asi asjakohane ja aga laulupidu, see esimene eesti meeste kokkutulemine, kus lauldakse eesti meelest eesti keelest selles eesti keeles seda ta pidas täiesti vastuvõtmatu, üks nii et ütleme see hetk, seitsmes kaheksas märts 1869 siis Jakobson tegi järsu otsuse temast sellise laulupeoga ennast siduvaks ei pea. Ometi ta oli koos Jansen ja Koidula ka tellinud ju Kunileidilt laulud Koidula sõnadele ja neid laule taga igati soosis, igati aitas kaasa, et need laulud saaks Peterburi heliloojate poolt meeskoorile seatud, ta lausa hoolitses, et need laulud saaksid juba Peterburis ette kantud ja Mu isamaa on minu arm Holiigi mai alguses 1869 väga suure menuga Peterburis ettekandel, nii et koliledi teos oli esiettekandel Peterburis ja vastukajad olid suurepärased estofiil Georg Schultz, Bertram kirjutas Postimehele selle kirja, kus kuni leiukohta, et geenius pole keegi kuningleiukoht. Ta ütelnud geenius Sults Bertrand oli see mees, baltisakslane leidis, et, et see laul Mu isamaa on minu arm on niivõrd hästi tehtud, et see meelsel teeb palju asju tulevikus. Kahjuks Kunileid suri 30 aastaselt mõni aasta pärast laulupidu, ta suri Ukrainas polt haavas nii, aga Jakobson siis pidas prillikerade valimist presidendiks suurimaks veaks ja alatuks pugemiseks sakslaste ees. Jakobson aktiivselt hakkas laulupidu õõnestama, aga siiski peab ütlema, tema auks. Ta oli ikkagi suur rahva liider. Rahvas tema arvamusega arvestas avalikult ajakirjanduses ta selle laulupeo vastu artiklitega ei esinenud. Vähemalt ei ole teada, võib-olla mõni anonüümne artikkel, neid anonüümsed artiklid, mis olid varjatud mingisuguse tähtedega J, K, L või SF c või midagi taolist, võis olla tema, aga avalikult oma nime oma nime all ta igatahes lauluvastast propagandat ei teinud avalikult ajakirjanduses. Aga ta tegi kõik võimaliku selle nimel, et oma panust pisendada ja vähendada. Ta läks isegi ostes küllaltki hullude asjadeni. Ta saatis kirja nii Jansenile kuni leedile, et Need võtaks välja kuni leidi, need mõlemad originaallaulud, mille vahendamist Jakobsoni soosis ja lausa aitas kaasa, mu isamaa on minu arm ja sind surmani, jah, et need võetakse ära, sest Jakobson ei taha, et need isamaalised laulud oleksid sakslaste sabarakkude nimetakski Johnsonit sakslaste saba erakuks sellisel laulupeol minu vahendatud laule ma ei taha, et need oleks, aga Õnneks Kunileid oli, sel ajal oli mingisugune kiriklik püha ja ta oli kodust ära kuskil mujal, ta ei olnud mitte Valgas, kus ta elas, elasid seal Valgas olid Simson seminari õpetaja, ta oli ära ja sai kirja kätte alles paar nädalat hiljem. Siis oli juba hilja, siis juba laulupidu juba toimus. Jansen saite selle kirja kätte ja see kiri on olemas samasuguse ettepanekuga, et Jannsen võtaks ära need, aga Jansen seda ei teinud. Kui oleks Kunileid öelnud, et minu laulud ära siis oleks, kas Kunileid oleks seda teinud, seda meil raske öelda, kuidas tema suhteid Jakobsoni kangaga suhted igati soosis tema originaallaulude pääsemist kas või sinna Peterburis side Peterburi heliloojatega, Adolf reliseltiga ja Hollandi kiriku praosti organisti Mayeriga, kes seadis mõlemad Nad, seadsid kuningaid laule meeskoorile ja vahendasid seda kontserttegevust. Oleks võib-olla kuulanud, oleks meil olnud tõepoolest ainult saksalauludega laulupidu, nii et Jakobson hakkas siis aktiivselt töötama, vastu toimus ka selline anonüümne sõnasõda ajakirjanduse veergudel. Jansen vastas anonüümsetele igasugustele kuuldustele sellistele vihjetele. Jansen teravalt vastas meile, aga ta kunagi ei kirjutanud, et see on vastus Jakobsoni arvamusele. Nii et selline diplomaatia käis, aga rahvas pidi siis selle nii-öelda sõnasõjast selle iva välja nappima, et laulupidu ikka tuleb ja et igal asjal on ka vastalisi olemas, aga et vastaline antud juhul juba Jakobson, seda vist rahvas ei saanudki vist teada. Kuigi Jakobson laskus ikka mõnes kohas päris madalale, olevat teda nähtud laulupeolisi vastu võtmas ja tagasi saa tagasi saatmas veenmas, et see talumehel, kes on ennast juba natuke paremini tunneb, aga põhjust pidutsemiseks ei ole ja minge koju tagasi. Inimesed läksid ka siis tagasi, veel ei ole teada, et läksid Hiiumaal oled kaugelt juba välja tulla, välja tuled ja laulud, kõik selged ja tuleb näiteks mees, läks, rahvas tundis ära. Kõik need maainimesed ei tarvitsenud, tundub, tuleb üks musta habemega mees. Ärge minge, et see on sakslaste pidu, meil ei ole põhjust sinna minna. Igatahes mitmetes mälestustes ära mainitud Tuli linna piirile rahvast tagasi saatma, aga jäägu see tema südametunnistusele, kas oli see tema või oli see keegi tema teisik? Igatahes on teada, et Jakobson sel ajal Tartus oli laulupeo ajal laulupeo ajal oli Tartus kasta laulu peo väljaloy saama torkavat ikka oleks nähtud minu vandenõuteooria, see on minu isiklik väga sügavalt isiklik, et ta võis ennast ära maskeerida seal mingisuguse üks kõikeleri ümber tõmmata, istuda seal, et vaadata, kuidas pidu ikkagi kestab, huvi oli, kindlasti ei, ravi oli palju tegutsenud, selle sellega ikkagi toimub, et kas läheb kraavi või ei lähe või ma püüdsin seda ikka aidata, et see kraavi läheks, kas läheb kraavi, aga miks ma sellest nii aktiivselt räägin, sest tegelikult see on ju ka tänapäevapoliitikasse poliitik ikka. Jannsen ja Jakobson olid alguses sõbrad, aga mõlemad tahtsid ju alla ajakirjanikud. Sel ajal, kui Eesti Postimees oli juba saavutanud päris kõva positsiooni, tahtis Jakobson saada ajalehe ilmumise luba paralleeltegevus ja ta ei saanud seda luba. Ja tükk aega ei saanud võimud, et seda siin meil juba on üks ja Pärnu Postimees ka veel on ja veel veel kolmandat lehte tahate. Jakobson luges seda rivaaliks kui laulupeo eelkorraldamise käigus. Janseni populaarsus tõusis taevani. Jakobson, kes oli sel ajal ka juba väga suur liider, tema justkui hakkas nagu kahvatuma kergelt ja nüüd, kui Jansen otsustas baltisakslase valida sinna peakomitee presidendiks, siis oli hea põhjus solvuda. Kahtlemata riik. Märgid näitavad, et kõige suuremaks põhjuseks vastutöötamiseks oli just isiklik solvumine. Mina aitasin seda repertuaari koguda, mina palusin soomlastelt laule Ungarist rahvalaule, iga sudja seadeid ja kõik, mida ta kõik ette valmistanud repertuaari jaoks pidukomitee, repertuaari komisjoni liikmed võtsid ainult need Kunileidi omad ja teised kõik ilma minuga konsulteerimata lükkasid kõrvale, minuga ei arvestata, aga Jakobson arvas nii, et kui aitab kaasa, siis tema kõik ettepanekud lähevad käiku. Janssen jälle oli vaja oma poliitikat ajada. Et kaks suurt kivi põrkusid ja oligi tulemuseks see, et üks hakkas vastu töötama. Kahju, et niisugune suurte asjade ettevõtmisesse ikka leidub väga tugevalt vastutöötajaid. Mis sai pärast laulupidu, kuidas Jakobsoni ja Jannseni suhted edasi läks? Kindlasti enam ei, Arnold ei olnud, aga Jakobson siiski osales nii Janseni kui Lydia Koidula poolt juba organiseeritud mitmetel üritustel. Sealsamas helmes toimus ju 1871 selline nii-öelda väljasõiduistung, kus arutati Aleksandrikooli ja jaka tulevikku, laulupidude asju ja mitmeid muid kultuur poliitilisi asju. Jakobson ikka osales nii ettevaatliku olulise kultuurisündmus ei olnud ju nii palju. Loomulikult ta tahtis igal pool olla, kui ta sinna ei oleks tulnud, ta oleks jäänud kohe kõrvale tähtsal üritusel ja nii ta ikka osales. Oli kolme isamaa kõne, Vanemuise selts ja seda kõike vahendanud oma ruumides sai need ette kanda, tal oli ju side Vanemuise seltsiga isiklikult Jansoniga läksid nad väga kõvasti Borelema, aga see ei takistanud siiski kaasa löömast edaspidi. Aga muidugi see vimm ikka jäi alles. Niipalju siiski Jakobson sai aru, et see oli oluline üritus ja mitmes oma artiklis on ta öelnud, et see on olnud siiski oluline etapp eesti rahva enesemääramisel ja ärkamise aja edasi liikumisel. Seda ta on tunnust ikkagi suur mees. Aga jah, siit ikkagi järeldus isiklikul pinnal. Solvumised viivad isegi seda, et hakkab ehitama peaaegu et iseennast, oma põhimõtteid, oma põhimõtteid ja keeruline aeg oli, ei jõua ära imetleda, nii keerulisel ajal selline kultuurisündmus siiski püsti pandi vastuoludest hoolimata, sest vastuolud võisid ilmneda igal sammul. Näiteks kas või Lydia Koidula küsib oma vaimselt moraalselt õpetajalt Kreutzwald tilt ühes kirjas. Papa, miks teie ei osalenud laulupeorahvas pani seda tähele, te olete meie liider, te olete meie juht ja õpetaja, teie puudumist märgati igal tasandil. Nii lähedal elas, oleks võinud tulla ja siis on mitmed vabandavad kirjad Kreutzwaldi poolt, et ma ikka ei saanud tulla, sest ma olin natuke haiglane ja samas teine põhjast tuli veel hiljem, et parajasti oli keegi revident seal vaatas, kas ma olen ikkagi oma arstipraksise kohal, olen ma hoopis mingil peol igasuguseid vabandusi, aga kõlama jääb siiski, et Kreutzwald ei olnud. Poliitilise seisukohaga päris rahul, aga vot see näitab, kuivõrd keerulised ajad olid vene võim, saksa võim ja eesti tärkab intelligents, eesti tärkab ärkamisaeg. Eesti tärkab, intelligents ei olnud ühel meelel, ei olnud ühel meelel. Aga igal juhul asi püsti, säilia Jakobson vähemalt hiljem tunnistas, et asi oli tähtis, et asja edasi viia.