Tere jälle hobidele ja huvialadele pühendatud sarjas on mul taaskord võimalus kohtuda inimesega, kelle harrastus pole rõõmustanud üksnes teda ennast, vaid ka lugematul hulgal teisi, mis tähendab, et paljud paljud uudishimulikud näituste kaudu sellest, no ütleme siis tänulikult osa saanud tere tulemast saatesse kunstiõpetaja, õppealajuhataja ja mänguasjade koguja Heli Mänd. Kre kuulajatele. No need on ääretult kõnekad tegelased, kes teie kollektsioonis oma igapäevast elu elavad, mõelda vaid, kui nad veel rääkida oskaksid, aga seda nad paraku ei tee ja nii olete te ise uurinud ja puurinud, millise ettekujutuse ühest või teisest ajastust pärit nukk või muul elu tollasest eluolust annab. Ja võib-olla alustame sellest, et ka just praegu on teil üleval uhke näitus nimega möödunud sajandi laste jõulukingid. Ühtlasi on tegemist 100. näitusega, õigus, ja see on juubelinäitus, tõeline juubel ja näha saab seda Haapsalus Iloni imedemaal. Ja kuna tegu on nüüd, siis kõige värskema üritusega, et siis võiks seda natuke kirjeldada, mis seal siis toimub? Tegelikult see on nüüd siis niisugune uus versioon minu kõige esimesest näitusest, milleks olid möödunud sajandi mänguasjad. Esimene näitus toimus täpselt aastal 2000. Ja siis oli natukene nukke, karusid, mõned autod raamatuid, lauamänge sinna juurde. Et aastate jooksul on tõesti see kogu kosunud päris tublisti ja Ilon Imedemaal eelmine näitus oli nukumajadest ja siis tuli jutuks, et vast siis seda möödunud sajandil mänguasjade kollektsiooni nende juures tutvustada. Nüüd jõulueelsel ajal, siis keeras selle poole opised eksponeerida neid mänguasju kui jõulukinke sest noh, kus laps kui kõige rohkem ilmselt tuleb ikka kingituste kaudu neid mänguasju koju. Kui suur näitus, see on praegu oioi, oi, ma lubasin, et ma loen üle Haapsalu omadele, et palju neid asju eksponeeritud, ma pakun, et kuskil võib-olla mingi 500 kuni 700 ühiku vahele jääks. Territooriumilt ei olegi väga palju, aga, aga ronib mööda riiuleid üles, et sai selle tõttu rohkem üles pandud. Ühesõnaga 500 eksponaati. Nende hulgas on siis nukke ja karusid ja autosid ja maju ja sellist kraami maju seal ei ole. Majad on Tartu mänguasjamuuseumis ja osa saavad ka Kolga mõisa. Need, mis Tartus ei ole, aga, aga nukumööblit on päris palju nukuserviis. Ma just mõtlesin, see, mis ma ise kunagi lapsena kingiks sain. Mida mu tütred kingiks said, et need tavaliselt olid mingisugused komplektid või olid nad mingid konstruktorid või lauamängud või midagi sellist? Muidugi fantaseerinud, et mida siis poisid tahtsid, kiikhobu tahtis kindlasti üks õige poiss, aga kas alati sai ka seal ja see on need mingi kuueteistkümnendik osa ainult tervest teie kogust? 8000? Jah, aga no kui need võtame, et mõned on tillukesed nukunõud ja mõned on päris kopsakad poiste pedaalidega autod, nii et selles suhtes on see see number nii et, et kõik asjad ei ole väga suured. Aga noh, ruumi võtab ta praeguseks juba tõesti palju ja see on tükk aega need lahti olnud ja näitust saab veel vaadata kaheksanda detsembrini olete ka kuulnud, et kuidas siis on rahvale pakkunud? Huvitav on see, et, et niisugune möödunud sajandi mänguasjade näitus ikkagi eelkõige pakub huvi täiskasvanud inimesele, kes leiab selle oma lapsepõlve lemmiku sealt. Aga noh, ka lapsed vaatavad-kommenteerivad lastega on muidugi see, et nende jaoks on päris raske selgeks teha sellele tänapäevasele lapsele, et kõike ei või katsuda. Ja kui samas majas on ka mängutuba, siis lähevad vahel asjad segamini. Ja mis siis saab? No tavaliselt on ikka mõni järelvaataja juures ja ja mõistlik lapsevanem ikka taltsutab oma last. Selge see, no ma kujutan ette, et see tänapäevane ülikirev tingeltangel, mis meieni jõuab hästi palju, sealhulgas ka hiinast ja see on võib-olla täiskasvanud inimesed kuidagi eriti teinekord ära väsitanud ja siis on see nostalgia, seda tugevam kunagiste vanade lihtsad ja ka ehtsast materjalist mänguasjade järele, aga no tänapäeva lapsel muidugi pea käib ringi, silmad hiilgavad, et üks kirevam asi kui teine, et ta võtab ilmselt aega, et hakata huvi tundma. Et oi, millised mänguasjad siis olid. Aga kuidas ja millal helise kirglik huvi mänguasjade vastu tõsis üldse tekkis? Kollektsiooni tegemise mõte tuli tegelikult siit Tallinna linnamuuseumi lastemuuseumist, seal oli üks karude näitus ja siis ma otsisin oma karud ka üles ja sellega koos tuli välja igasuguseid muid mänguasju ka. See oli, see oli siis, kui minu esimene minu esimene näitus oli, oli 2000, see pidi olema natuke varem võib-olla siis mingi eelmise sajandi viimane aasta järsku 99 l sinna ta ei tea jah. Aga aga vanaemaga koos jah, et ma olin kodune laps ja mul oli palju mänguasju ja tema õpetas mind õmblema igasugust käsitööd tegema, et, et noh, minu nukkudega mängimine tähendas seda, et ma neile tegin tubade sisustus riideid poolt hästi hoolega ja, ja kunstiinstituudis teatrikunstnikuks õppides, meil oli ka rekvisiitor praktika, nii et igasugune butafooria, mis praegu kulub marjaks ära näiteks nukkuma Nende sisustamisel, et, et see on tõepoolest sealt pärit. See tuli oli ja jäi ja jääb ka. Noh, see on tõesti jäänud. Aga eks neid kogusid on varem olnud ka ja huvialasid muid, aga mänguasjadega vist on see, et see valdkond nii lai, et nüüd ma tõesti võib-olla mõnest nukust või karust käin üsna ükskõikselt mööda, aga kui mingi nukumaja või nukumööbliga seotud teemad vot see on siis nagu kuidagi kirglikult huvi tekitav, et sellesama mänguasjade valdkonna sees on võimalik neid leida, et, et kuhu ma nüüd suundun praegusel hetkel tõepoolest on see siis nukumajad nukukodud. Aga no mine tea, võib-olla mingil hetkel tulevad lauamängud uuesti tagasi ja see on kuidagi natuke seotud ikkagi sellega, et kui ma olen nüüd kokku leppinud mõne suure näituse et siis ma sinna juurde käib lahtise pilguga ringi, et ahah, mul on tulemas lauamängude näitus, siit midagi huvitavat, sealt midagi huvitavat, et midagi täienduseks. Et nii nagu jah, need huvid natukene selle valdkonna sees liiguvad. Niisiis praegu on nukumaja, mis paeluvad, miks nad teid nii väga kõnetavad? Võib-olla seesama olustik, see miniatuurne olustik, et tegelikult peegeldab oma aega see mööbel, sisustusnukkude riided aga teiselt poolt võib olla ka see võimalus nagu ma neid ise sisustan või, või noh, kõik kõik ei saa nii, et ma saan täiskomplektina kuskilt ise sisustades annab siis need perekonnad sinna sisse mõelda ja, ja mismoodi nad parasjagu seal toimetavad, kes perekond on? Jah, seda on, seda on väga raske kirjeldada, mis see täpselt on, aga ma arvan, et selline kultuurilooline taust nagu see olustikku ajalugu on mind alati võlunud. Ma arvan, et tudengipõlvest peale, et pisikesed nukumajad on ju tegelikult siis identsed päris majadega, mis teeb eriti võluvaks, et tekib täiesti ettekujutuse taha 100 aastat vana, umbes on teil see vanin nukumaja, et umbes nii ta siis välja eks osa on, osa ei ole, tähendab ütleme, mida kaasaegsemad, seda rohkem seda tinglikust, et see mööbel ongi sinna sisse tehtud lapse jaoks turvaline puust ja üsna niisugune ebaisikupärane. Aga kui vaadata jah, see 100 aasta tagusesse, noh seal on kindlasti nüüd niisugust kombineeritud varianti, aga ikkagi see, millest mööbel on Puusta on võib-olla siis ka kohati papist ja tekstiilist sinna juurde lisatud, mis päris mööblist pale. Aga ta on seda püütud edasi anda võimalikult täpselt selle ajastu mööblivormi. Aga ka väga põnevad asjad on näiteks Rootsi firma lund, bee majad, mida hakati tootma 40.-te lõpul ja nad on kogu aeg olnud, nii et iga see nii-öelda uus versioon tuleb jälle oma mööbliga oma sisekujundusega, peetide kardinatega, kõige sellega, et, et need, kes on nüüd niuksed, tõsised Lundbyfanatid ikkagi koguvadki, täpselt, et õige maja õige tapeedi õige sisustusega. Aga Eestis noh, meile jõuab neid väga juhuslikult, uusi küll, jah, neid on müügil. Aga vanuse niisugune väga juhuse värk, et mõne kätte saad või veel sisustus sinna juurde. Ja noh, niisugune kulukas lõbu ka minul on neid vist mingi kaheksa, võib-olla erinevatest aegadest lummav, tema on ja vaadata ja imetleda ja uuride võib teda poole ööni teinekord unetundide arvelt. No muidugi, kui nii võtta, siis meil on neid päris maju Tallinna unikaalses vanalinnas ju keskajast sadu ja sadu aastaid vanu, nii et meil on ka selline aare olemas, aga aga ikkagi, et kui te uurite seda ütleme ligi saja-aastast maja, kujutate ette, mismoodi seal elate mismoodi seal liiguti. Mis järeldusi te olete teinud, mismoodi seal see elu välja nägi? Tegelikult noh, nukumajade ajalugu ulatub kaugele, küll aga Eestis selliseid väga võimsaid suuri niinimetatud kabinet maju, millega täiskasvanud tegelesid, mitte lapsed ei mänginud. Et neid tegelikult ei ole, siin Soomest võib leida Rootsist Hollandist. Et mul nende kohta pilt. Ma olen mõelnud, et ma ükskord võttani ehitan omale sellise, aga nii kaugele ma pole veel jõudnud. Aga et meil ikkagi on need, kas siis kuskil ise tehtud, kuskile kohvrisse sisustatud ja noh, mis ma olen püüdnud nagu ajada taga seda, võib-olla see Tallinna linna olustikumaalt koliti linna. Kõigepealt võib-olla tuli isa tööle, siis tõi pere kaasa, siis tulid vanavanemad ka, et enne kui talus elada ühes suures toas talvel koos, kus oli soe, siis linnakord pärisse pidi nüüd seesama seltskond üsna tilluke selle pinnale koos mahtuma ja siis kuidas olid need kapitagused kellelegi tubage, kuskil oli mingi ajutine vahesein kuskil kaardin. Et vot see on küll minu minu nukumajadesse jõudnud, et see vahelgi küsib, et no kuidas on võimalik niimoodi, et sul on, andsin mingi vahesein ja siis kus WC on. Vaat seda lapsed ka küsivad, kus vannituba on ju nii et, et mida selles sellel ajal ju majas ei olnud ja nukumajas ka mitte. Mainisite, kus te olete saanud Rootsi päritolu Lundby maju, aga no üldse veel, kust need jõuavad teie kätte, milliseid teid pidi tähendab pikka ja põhjalikku otsimist või on teil mingisugune selline pisike kogukond, kes ka millegi taolisega tegeleb ja vahetada, et omavahel infot ja kuidas sellega on huvitav Eestis niisukest, nisukest, tõsist kogujat olete kogukonda mänguasjade valdkonna, see ala? Kindlasti on margikogujate ja, ja kuidas ma ütlen, niuksed, võib-olla soliidsemad teemad, mida koguda, et seal kindlasti enamad kogukonnad, aga mänguasjakogujaid ei ole, küll on tekkinud mõned niuksed head tuttavad, kes ise mingit valdkonda koguvad ja siis mulle ka märku annavad, et vot kuskil on midagi saadaval sellist, mis mind võib huvitada. Siis muidugi ma oma tütred, kes Eestis ringi liikudes mujal ringi liikudes tekitavad alati midagi põnevat kuskilt tulles. Ja väimehed samamoodi. Nemad on ka mu kogu ka väga väga kursis ja, ja aitavad, näitas üles panna. Ja muidugi on meil ju neid portaale nagu, kus neid leiab, nii et igaõhtune kiir on ikka käia mõned olulisemad portaalid läbi, kus midagi head pakutakse ja sealt on päris päris palju kogunenud. Aga samas ka ise reisides ja second hand poed on niisugune ja koht, kus aeg-ajalt midagi teki peale vanakraamipoed, turud, antiigipoed, tegelikult On ammendamatud varanduste allikad, et kui sinna minna, siis sukelduda. Noh, nüüd on tulnud, eks ole, balti jaama turg, seal on meeletud suur territoorium igasuguse vanakraami päralt, et siis on veel nagu regulaarsed käigud sinna ka kogu täiendada või, ja ikka ja need kindlasti ja siin on ka tore see, et, et ka seal juba teatakse, mis valdkonda ma otsin, et aeg-ajalt pannakse ka midagi kõrvale, et iga nädalavahetus juua ju käia nii tuttav inimene siis tegelikult paljudes kohtades selles valdkonnas kindlasti ja praegu see Haapsalu näituse nagu minu enda jaoks ka üllatav, et ma sain sinna kokku kogutud erinevaid tegelasi, kes mul on nüüd selle 20 aasta jooksul nagu juurde tulnud, mõned on aegade algusest, aga samal ajal on neid näituse teemasid väga erinevaid välja kukkunud. Ja praegu hästi populaarne, on kirjandus ja, ja filmitegelaste teema, mida tellivad raamatukogud. Nemad panevad omalt poolt lasteraamatuid juurde, mina panen oma tegelased, noh, Eestis siin on Lottet, sipsikut näeb müügil, eks ole, raamatukauplustes aga ka eriti vene muinasjututegelasi ja filmitegelasi on palju saadaval, siis on Pippisid ja muumitrolle ja neid on kõik Karlssoni huvitav, et nõukogude ajal oli Karlsson kohutavalt populaarne kuni selleni välja, et talipudeli peidukoht selline puust näeb. Et jah, see, see on niisugune tore poolete, et saab raamatukogu promoda ennast ja lugemist ja minema asju näidata. Ka poiste asjad on jälle niisugune põnev teema, et, et võtagi konstruktori tood hobused, kosmonaut, näiteks ajastutruu maid, tegelasi no praegu ei tehta enam, kosmonaut tehakse Star Warsi tüüpe või, või, või mingisuguseid tulnukaid. Aga niuke ehe plastmassist kosmonaut ilmus müügile kohe peale seda, kui Gagarin oli kosmosesse ära käinud. Külas on kunstnik, kunstiõpetaja ja kirglik mänguasjade koguja Heli Mänd. Heli, nagu alguses sai öeldud ja seda ei maksa siin saate käigus kindlasti mitte unustada, et lisaks kõigele olete te ka Arte gümnaasiumi õppealajuhataja ja kunstiõpetaja. Nii et tegelikult kogu selle võrratu jutukoguga tegelemise kõrval peab teil ju ka tööks aega jääma, kuidas te oma aega planeerite tööaeg on tööaeg, aga, ja mida aasta edasi siis saab selgemaks see, et tööaja kõrvale tuleb võtta väga selgelt oma aeg. Et see, mis, mis õpetaja elu kipub olema, et 24, seitse oled sa kogu aeg kättesaadav õpilasele lapsevanemale kolleegile, et seda lihtsalt tuleb ära katkestada, elada oma elu oma vabal ajal. Me oleme siin sarjas rääkinud inimestega, et kuidas tema hobi on mingil moel rikastanud tema tööd igapäevatööd ja vastupidi, vahel on ka igapäevatöö andnud juurde midagi hobile, ehk tegelikult, et mõlemad tegevused on saanud teineteise tõttu rikk kamaks. Kas teie puhul võib ka millestki sellisest rääkida? Kindlasti tähendab, kunstiõpetaja töö on on kus vägagi palju saab mänguasjadega paralleele tõmmata, et me tõesti teeme kunstitunnis ka näiteks makita kuuendale klassile väga meeldib, nad on veel mõnusad lapsemeelsed, aga samal ajal nad on piisavalt arukad, et saada aru, mõõtkavast, osata mõelda, planeerida nii, et me iga-aastane tegevus on see, et me teeme korteri maketi meeskonnatööle lõpuks sellest valmib uhke korrusmaja. Ja, ja igasuguseid muidki hüpiknukke ja mis, mis iganes, pehmeid mänguloomi, kõike annab meisterdada. Kõik need inimesed, kes on osa saanud teie nukkudest ja ma kujutan ette, et need on palju, palju käivad Iloni imedemaal ja siis start mitu mänguasjade muuseumis oli teil nukumajade väljapanek? See on praegugi seal jah, see nüüd, kuni juunikuuni seal ja see on teatrinukkude kodus seal seal muuseumi kõrvalmajas. Aga nendel mingeid, et andmeid olete kuulnud, et noh, keegi, kes on teie näitusel käinud, et ta on sellest naguniivõrd innustunud, otsustanud tema hakkab ka koguma. Vaat seda, kas keegi on nüüd niimoodi hakanud lausa kogu maailma suures mahus, seda ma ei tea küll, aga need nukumajadega seotult on nagu tulnud see poole, et aga ma teen ise, et, et kõige lihtsamal viisil ehitada banaanikasti või mingisse riiulisse nukukodu. Et ei ole vaja osta suurt ja kallist, vaid pigem lapsega koos meisterdada. Seda tagasisidet on küll tulnud. Ja, ja võib-olla ka just selliseid valdkonna kollektsionääre, kes on võtnud siis näiteks suveniirnukke, et reisilt kaasa toonud, aga süstematiseerida säraga ja ja paneks välja vastavalt mingitele maakondadele või riikidele, et sellist jah, seda tagasisidet on palju, te ise ise olete teinud? No ma ikka olen, tähendab, kui seda nukumaja poolt vaadata, siis kindlasti juhtub see, et mul on kas või needsamad lompi majad. Et mul on olemas maja. Mul on paaritoasisustus originaal, aga siis tahaks seda originaalilähedast, mida tuleb tõesti sisu usinalt meisterdada. Mõnes puhul on jälle see, et saabki oma fantaasial lennata lasta nukkemäe riidesse panna, ikka on vaja vaatava restaureerida. Vanade nukkudega on sagedasti see, et nende silmad on sisse kukkunud või nende parukad on ära kadunud. Et sellist käsitööd sinna juurde ja seda tuleb päris palju teha. Nii et tegelikult regulaarselt vaatate oma tegelased üle, kellel miski viga on ja kus näete seda viga laita, siis tulete ja aitate? No vot vahelduvalt küsitakse, et kas sa ei karda olla nende ilma silmadeta kudega või noh, kellel vanadel nuppudel jätavad, kukkusid pea sisse ju, ja siis tal on niisugune tontlik väljanägemine tühjade silmaavadega. Aga mul on tunne, et nad on mulle tänulikud, kui ma teen, et ma ei, mul ei ole nendega koos ebamugav. Aga et kui regulaarselt ma tegelen, ma püüan tavaliselt teha korda siis kui ma olen ta saanud ja kui mul ei ole selleks aega, siis ma tõstan ta ühte korvi ja ma ausalt öeldes on nüüd mul juba kaks korvitäit selliseid ootel olevaid asju. Aga küll millalgi pikkadel sügisõhtutel saab ikka tehtud. Kuigi noh, ma kujutan ette seda küsi, et küll, et, et mõni võib-olla on sellise silmavaatega või hoopis ilma silmadeta, et see võib tekitada natuke õõnsalt tunnet või, või siiski mitte? Ma ei tea, mina tunnen nende keskel ennast hästi. Ja mul siin vahel mõni muuseumitöötaja või raamatukogutöötaja ja ütleb, et kuule, nad vahepeal ikka liiguvad, et ma hommikul tulen tööle jäänud, on asukohti vahetanud, kõik on võimalik, ega me ei tea ju, mis siin maailmas või selles universumis toimub, eks me teame ühte tillukest killukest, kus me ise elame parasjagu. No kui mõni inimene on mõelnud niimoodi, et ah, mis mänguasjade kogumine, et see on üks tühine ja kerglane asi, et siis võta näpust, sellega on seotud kultuurilugu, ajalugu, kostüümi lugu. Igasugused lood on sellega seotud, seda küll, et ja kui vaid oleks aega põhjalikumalt uurida, huvitavam kohtuda, nüüd ütleme euroopa teisteni, kas te muuseumi rajajate, aga mina ei ole veel muuseumini jõudnud, et mul on hea siin Tartu muuseumiga küsida, aeg-ajalt nendel on ikkagi teadustöö seal tagamine, vaatan niimoodi siit-sealt, kus mingit infot tuleb, nemad teevad teadustes ma aeg-ajalt uurin neilt ka kui ma ise jänni jään. Aga noh, näiteks Belgias Brüsselis on väga võrdne Tartu mänguasjamuuseum, mille omanik kahjuks on praegu väga-väga eakas, tundub, et tal ei käi jõud üle enam asjas. Aga kui temaga vestelda, milliseid faktid admisi kuskilt tuleb või Pariisi nukumuuseumi direktor, kes aeg-ajalt ka Eestis Tartus külas käib ja hulga au temaga kohtuda olnud ka nagu muuseas mingisuguste firmamärkide numbrite detailide järgi. No muidugi see ka, et ta tegeleb ainult nukkude ja, ja portselani kudega natukene sinna juurde võib-olla Niukest uuemat kraami ka. Et siis saab nagu süveneda oma teadmistes ka mingisse kitsamasse piiri. Ja nagu öeldud, teie kogu see nii umbes 8000 eset ja ja sellel aastal ma ei ole kokku liitnud, aga sinnakanti ja ei ole ükshaaval üle lugenud, ma panen kirja alati nii, et mul on kataloog, siis panime korra haage, kas vaatan, palju neid nukke parasjagu on ja palju neid hobuseid parasjagu on? Liidan kokku tõsine töö, nii et see kataloog on selline päris. Kas ilmselt on, mu tütred hoiavad kahe käega peast kinni, siin näed, kui sa kavatsed oma kogu pärandada, sellega kataloogi käis, meil ei ole midagi peale hakata. Tippin tasapisi seda kõik arvutisse. Täiesti inimlik küsimus. Kust te neid kõiki hoiate? Väärtuslikumad on kodus ja laos, mida ladu renditud selle jaoks? Sest kõige keerulisemaks selle kodus hoidmisega muutuski see, et kui näitust komplekteerida, siis on vaja nad ikkagi kastist välja võtta, sobitada uude kastidesse, transpordiks valmis panna ja see nõuab ruumi. Et hoidmine on üks asi, aga sorteerimine on teine asi. No ja sellele, et need, mis on kodus, need on silma all, need, mis on kogused, vahel sellist imelikku tunnet ei ole, et pool minu sellest nuku perekonnast on kuskil eemal ja ei tea, kas ikka tingimused on head ja ega, ega nad ju igasugustes tingimustes ei saagi olla. Jah, kuid peab olema kuiv, ühesuguse temperatuuriga. Eks see paraku niimoodi on, et aeg-ajalt leiad ka selliseid kurbi momente, et kui on selline asi, mis nukkudele kahju teeb. Rooste on see, mis poiste asjadele võib kahju teha ja et, et vahel on niux kurbi leida. Aga mida ma varem nagu rohkem põdesin, oli see, et, et ma enamalt jaolt oma näitused panen lahtise näitusena, et vitriini näitusi on üksikud. Või siis on see, et ütleme, et eriti õrnad asjad on vitriinis, teised lahtiselt. Aga õnneks on ikkagi vaataja nii tubli, et mul ei ole näitustel läinud midagi eriti katki või kaduma väikseid asju vahel juhtub, ikka juhtub, endal ka juhtub, et üles pannes pillad mõne nukumaaja pärast lapid kokku. Et vaataja on haritud inimene pigem jah, ja lõppkokku, sest nad on ju mänguasjad, millega on mängitud nad, nad neid on ennegi maha pillatud ja, ja teisalt ka see, et ma ei hoia neidu enda jaoks kastides, ma tahan neid ikkagi teistele näidata, et siis tuleb teatav risk võtta tegelikult kogumise üks ja põhiline see vist ongi see, et pidevalt inimesi harida ja see nii hariv kui meelelahutuslik asi ühekorraga. Ja kindlasti jah, sest see pool, et, et ikkagi panna tekstid juurdama asjadele, annad siis ajaloost lähtuvad nii palju, kui ma olen suutnud uurida, vahel olnud kirjeldused sinna juurde nagu ilukirjanduse mõelda, mingeid lugusid välja ja tutvustada läbi selle. Et noh, asi on üks asi, aga, aga seda seda seda uurinud kas või see, kuidas ta minuni jõudnud kelle käest ta varem on olnud mängida, et nisukesi tekste veidikene jah, on just selle haridusliku poole pealt ka vaja. Kuidas need taoline kollektsioonia ja selline kollektsioneerimine üldse teid ennast muutnud on, võrreldes selle heliga, kes oli võib-olla 20 aastat tagasi, milliseid omadusi olete selle üle natuke mõtisklenud ka omadusi ta kõik teile nüüd aastate jooksul on juurde andnud, selline hoolikas tegelemine oma mänguasjadega? Kindlasti kannatlikkust, sest mõnegi asja restaureerimine on, on päris aeganõudev ja kannatust nõudev. Uudishimu on uudishimulik panemist alati olnud, aga, aga just see, et teada saada mingit ajalugu, tausta. Ma usun, et ka organiseerimisoskust, sest nende näituste tegemine on ikkagi töö teiste inimestega organisatsioonidega, transpordi korraldamine, kõik see logistika pool. Aga kindlasti on üks moment see ka, et, et võib-olla ma olen hoopis vähem suhtleja, sest mul ei ole enam nii palju aega inimeste jaoks. Võib-olla minu eas sobib see juba et pigem tegeleks ühe asjaga, jaht ei räägikski nii palju juttu. No kõik, mis puudutab suhtlemist, see on teil ju koolis ametiga seonduvalt täiesti olemas, see on tööga seotud ja seal suure perega seotud, kellega me aeg-ajalt kokku saada, nii et just nimelt siin sai ju ka vihjamisi mainitud, aga äkki kordaks veel kord üle, et miks üldse inimesel peab olema hobi, et võib-olla mõnel on selline töö, mis teda haarab hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni ja ühesõnaga, ta on hästi-hästi hõivatud ja ja noh siis veel hobi, et noh, lihtsalt aega ei ole ja kas siis niikuinii ka ei saa, et kogu aeg rakesed. Aga ometi on siin olnud inimesi stuudioski, küla, kellel töö neelab ikkagi tohutult palju aega ja kelle töö on närviline ja kes nagu sellest jääks veel väheks, on valinud endale ka sellise pingelise hobi, et vaat mis, mis on see fenomen? Tõenäoliselt, mida pingelisem on töö, seda rohkem on vaja seda väljalülitamise aega mõne inimese jaoks võib-olla tasakaalustab tõepoolest see, et, et kui pingelisel tööle vastukaaluks on midagi äärmiselt rahulikku, käin rahulikult seenemetsas teine inimene suudab seenemetsas ka ju hasarti minna, ei tule enne välja, kui korv sai seal. Et ja see võib olla ju väga-väga põnev, et ta pingelisele tööelule vastandada, siis mingi väga hasartne ja võistluslik hobi. Ka mina olen jah, ilmselt valinud natuke rahulikum, aga ega see hasart on siin ka sees, kui ka on kuskil mingisugune oksjon, kus sa tahad midagi väga saada siis hasarti, kui palju oli. Aga kui see töö on ka selline, mis väsitab ja ei ole see. No kuidas öelda, töö peab olema meeldiv, aga samal ajal ta ei saa alati samastuda hobiga, ma kujutan ette, et kui ma töötaks mänguasjamuuseum, mis siis võib-olla mul ei ole sellist hobi, ma elaksin seal selle ebapiisavalt välja, aga praegu on vaja ühte asja kompenseerida teisega, et viis päeva tööl või, ja siis kaks päeva oma näitust üles panna. Ma olen küll pühapäeva õhtuks ka väsinud, aga, aga see on teistmoodi jälle väga lõõgastav. Või ka see, et ma tean, et ahah nüüd mu tööaeg lõppes ja ma läheneda, asun usinalt sort veerima laosama järgmise näituse vidinaid mõeldes kõik asjad, mis mulle nüüd meelde tulevad, mida ma 10 aastat tagasi ostsime 12 aastat tagasi, mida ma kirjas tean. Aga ma täpselt ei mäleta enam, milline ta välja näeb, see nii põnev. Aga see, kus ta asub, seda teate, nii et võite kinnisilmi minna, oi, see on läinud praegu keeruliseks. Nii otsiti ja kadunud ahel ja vot see ongi nii, et niikaua kui mu näitus püsis nagu selles möödunud sajandi mänguasjades, siis ma teadsin, et mul siin on vanad nukud, sina veidi uuemad, siin on veel uuemad, siin on nüüd need autod, Siinal, hobused, lauamängud. Aga kuna nüüd ma teen neid erinevaid näitusi, siis oligi see, et, et mul on vaja nüüd Igasta aastakümnest paar lauamängu, aga nad oma lauamängude kastides ja ma ei oska öelda, millises kastis nimelt nendest 10. sorteerib kõik laiali selleks, et õiged välja noppida või sama lugu karudega nad jõhvi raamatukogus eksponeeritud. Aga ma pidin meelde jätma, millised ma ei tohi sinna kaasa võtta, mis pidid jääma Haapsalule näitust ootama, nii et vot kogu aeg käib see niisugune sobitamine ühest kohast teise ja siis loomulikult on mõni vale koha peal. Kes see tähendab ka seda, et tegelikult peaks seda kirjatööd veel juures olema ja üles peaks veel senisest märksa rohkem kirju ja, ja õnneks on praegu see, et on võimalik pildistada, et vähemalt, et ma vaatan oma näituste pildid üle, ahah, oli seal viimati tee siis järelikult ma kujutan ette, millises kastis millegiga koosta, võib ju kool. Aga kodus see tähendab siis ikkagi seda, et üks tuba on see, kus nad kõik elavad üks tuba on jah, kindlalt, kus nad kõik elavad, teine on see, kus siis käib niisugune sorteerimine ja toimetamine ja kolmandasse mahuvad vahetevahel ülejäänud pereliikmed ära, kui külla tulevad. Nii et nukud ja muud lelud on hõivanud kodu, Eli Männa, te olete ikkagi tõeline oma ala fanaatik ja, ja seda on kuidagi väga, väga tore ja kosutav kuulda ja teada saada ja tuleb näitustel käia, et see Eloni imedemaa näitus jõulukuu alanud, eks ole, näituse nimi on möödunud sajandi laste jõulukink. Ja see on nagu alguses sai mainitud Ki lahti veel kuni kaheksanda detsembrini. Suur tänu. Kunstiõpetaja, õppealajuhataja ja mänguasjade koguja Helimend saatesse tulemast. Kena jõuluaega. Aitäh. Veelelid stuudios Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni.