Tere, minu tänase vestluskaaslase puhul ei tule esimese hooga selle pealegi, milline hobisel õrnal naisterahval aastaid on olnud rõõm kohtuda Sirje Potissepp. Tervist ja aitäh kutsumast. Ja minu nimi on Haldi Normet-Saarna. No kes vähegi ilmaeluga kursis on, teab suurepäraselt, et Sirje Potissepp on Eesti Toiduainetetööstuse Liidu ehk siis toiduliidu juht. Ent seda, et te olete ligi 16 aastat olnud autorallisportlane ilmselt nii palju ei teata. Niisiis ükski asi ei juhtu niisama ka auto rallindusega seoses. On teil oma eellugu, kuidas siis ja millest see kõik välja kasvas? Jah, see on nüüd teema, millest ma olen alati muidugi särasilmil valmis rääkima ja, ja võingi öelda, et ma olen olnud ilmselt ja olen tegelikult tänapäevanigi võib-olla natukene erilisem naisterahvas, kellel on alati tehnika ja kõik tehnikaga seonduv hullult meeldinud. Ja ma mäletan juba väga väikesest ajast peale, et meil oli kodus väga suur masinapark, kui me elasime maal ehk tali vallas, jutused alus, et siis isal oli kolm mootorratast, 120 viiene 100 seitsmekümneviiene kuubikud on need ja siis m ehk siis külgkorviga mootorratas ja kõik võimalik. Variante traktoreid, mis sellel ajal oli pela Russides, siis alates sakslasega lõpetades ja lisaks veel kaks hobust, üks oli isiklikke, teine oli siis nii-öelda vanematel ameti hobune. Nii palju kui mina ennast mäletan, siis iga kord, kui isa putitas ja teatavasti nõukogude aja tehnikat oli vaja pidevalt putitada, siis mina olin seal kõrval ja ja no kui ma muud midagi ei teinud, siis ma alati läksin uhkelt ja teatasin emale, et tead, me siin isaga tegime mootorratta korda ja ma kindlasti pidin endale tegema mingi täpi. No tavaliselt ma tegin selle õli täppisis endale nina, et noh, et näidata, et ma olen siis ka hull hull tegija, ma tahtsin hullult hoida isa juures asju. Meid, ma ei tea mida iganes, et et nii see oli, aga minu sattumine nagu auto iseenesest nagu autorallis autorooli sattumist, ma mäletan väga palju rohkem. Ehk et meil oli siis peres oli Moskvitš 412, see oli aasta 1972 ja minu teada oli see tindis esimene Moskvasse ees 12. Kõik Sindi mehed käisid siis meie hoovis uudistamas. Nii, ja, ja ühel hetkel, kui ma olin isaga isaga töö juures kaasas, siis isa lihtsalt andis mulle võtmed ja ütles, et kuule, Sirje, et mina aja auto mulle lähemale või noh, auto jäi juba meist väga palju kaugemale, et kuule, mine too auto ära või umbes niimoodi. Ja siis ma pakun, et ma võisin olla selline 10 12 aastane. Pigem 12 ja ja selle peale ma mõtlesin, et, Et, mis ma nüüd siis teen ja noh, muidugi on sidur, pidur absoluutselt, ma teadsin, ma teadsin, kuidas autot lukust lahti teha, ma tahtsin kõike, mul oli, võtmed, olid minu käes ja ma pidin nüüd reaalselt sõitma hakkama ja siis oli esimest korda see oli esimest korda ja et siis ma tuletasin kõik meelde, ennem mind mind ei olnud nagu selle autoga, nii et õpetatud, onju, aga varasemalt traktoriga ma olen sõitnud ka, ma ju kogu aeg oli nisa ümber ja isa süles ja kus iganes ja naabripoistega, aga, aga siis ma tuletasin kõik meelde ja tean seda, et mul jalad hästi ulatanud pedaalide peale mõtlesin, et mis ma siis nüüd teen, nii palju ei tulnud, iste ettepoole ka, et kas siis oleks jala tuletan siis ma istusin seal kuidagi seal seal istme nurga peal või eesotsas ja, ja rool oli vastu kõhtu ja ma sain hakkama, ehk et ma ajasin auto, mõtlesin, et ma reaalselt ka sõidan ise, et see oli üliuhke tunne ja sellele järgnesid juba muidugi lõputud metsas käimised ema-isaga seenel marjul, miks? Sellepärast et seal olid ju kõrvalteed. Nii kui peateelt ära keerasime ja küsisin isa käest sõita, et kuni siis selle hetkeni välja kui, kui tegelikult juhtus, siis selline lugu. Aastal 1978 minu isa sai ootama matult surma, nii et hommikul viis mu autoga kooli suusad, ma mäletan veel väga selgelt, suusad olid mul kaasas, ma tavaliselt suusatasin ise, aga seekord lihtsalt isa viis õhtul kedagi ei olnud enam järgi tulemas. Ja siis meil jäi. Ja siis me mõtlesime, et mida me siis selle autoga nüüd teeme. Ja kuna 79 ma keskkooli lõpetasin, siis läksin 79 talvel kas alma öösse või tossafi või ma isegi ei mäleta nüüd konkreetselt seda ma jõudnud seda enam vaadata. Ta läksin Pärnus, oli autokool, hakkasin Sindis Pärnu autokoolis käima, olid kohutavalt külm talv ja ma mäletan seda bussiootamist, bussid jäid vahelt ära ja, aga, aga kuna mul tahe oli nii tohutult suur autojuhiload saada, siis, siis ma kõik kannatasin selle ära, lõpetasin keskkooli väga hästi ja sain siis juhiload. Kuu löödi sisse tempel, et hakkavad kehtima 18 juuni 1979. Ehk et see oli veel selline aeg, kui löödi veel, et mul olid juba load käes, aga tempel löödi sisse, ma ei tohtinud ennem nii-öelda siis sõita. Aga mis mina tegin ja millest ema ei teadnud mul sellel hetkel õrna aimugi, oli see, et kuna oskasin autot käivitada, kuna ma teadsin, kus on aku, kuidas aku peale pannakse, kuidas vesi sisse valatakse, noh ütleme, et mehed, kes kuulavad seda saadet, saavad väga hästi aru, millest ma räägin, kuidas bensiin üles pumbati, käsi bensiinipumbaga, et auto paremini käivituks, siis ma käisin salaja autoga koolis. Ja selleks ajaks, kui ema töölt koju tuli, oli minul juba auto jälle garaažis ja kuna ema ei olnud absoluutselt autohuviline, eks ju, sest ei teadnud sellest midagi. Oskas, ei, absoluutselt, ta istus alati isal kõrval ja ta ei olnud ka selline naine, vaata, öeldakse, et need, kes on, ju need õpetavad, on siis minu ema ei olnud seda tõesti minu ema pigem ütles, kui me seal külavaheteede lisaga sõitsime, ütles ikka vahel isal. Mart Ta ka, mis tüdruk siin roolis teeb? Et selles osas mul on nagu hästi vahva olnud ja siis juba läks kõik asi oma rada pidi. Autodega on mulle alati meeldinud hästi sõita ja autosid on mul ka, võib olla mitukümmend lausa käe alt läbi käinud ja siis kuidagi nahka töö, mida ma Remedes tegin Põhja-Tallinnas, mida praegu teen, et ka ka tööl käimine eeldab ikkagi, kuna ma elan linnast väljas, siis eeldab ikkagi auto kasutamist ja ja mulle lihtsalt nii hullult meeldib sõita, et ma võiksin iga iga päev ükskõik kuhu sõita ja oli taas üks üks päev, kus me sõitsime Saaremaa äripäevadele, tulime proomist maha. Mul oli suhteliselt, et uus Nissan Primera ele roheline kahese mootoriga, väga-väga hea, ilus auto, ilus peab alati auto olema. Nii. Ja kuidagi sattusin ühele jällegi väga ilusale Mitsubishi paja muudkui muudkui ta hakkas aga sõitma sõitma me sõitsime, ütlen ausalt. Me ületasime kiirust väga palju, aga mina vaatasin, et nii üks hull on ees, mina ka ei taha maha jääda. Nii, aga siis ühel hetkel see ees sõitev võttis nagu kiiruse maha ja me sõitsime täiesti rahulikult 90-ga edasi. Ja järgmisel päeval tuleb üks mees minu juurde, vaatan, et tal on selline mitsubishi jope seljas ja siis selgus, et ta on endine Eesti nüüd juba endine Eesti üks esisprindisõitjaid, Priit uus ja räägivad, teod tuli neile broomi põld, üks hull naine sõitis mulle mingi autoga järgi. Et vaata nüüd ei jää maha, kiirus on juba. No ma, ma ütlen ausalt, nüüd ma võin juba öelda, kiirus oli kuskil 160 ligidal, aga see oli see, seda ei olnud õnneks pikka aega, nii et ma võtsin kiiruse maha, vaatasin see hull maha jää, et ta ennem nägi, lihtsalt me ei tundnud 11 ja siis mina ütlesin, et tead, see hull naine olin mina ja nii me tuttavaks saime. Ja kuidagi juhuslikult jällegi temal tekkis mõte. Ta oru ralliklubi ja oru autolt pakkus Mitsubishi Colt ja ütles, helistas ükspäev, ütles, kuule, tule naisterallit sõitma, et saad auto, saad sekretäri, kaardilugeja, Sireti ja, ja nii see läks, nii et mina ütlen, et kui sellisele asjale näpp anda, siis ärge andke sellepärast, et ta võtab kohe käe pea 16-ks aastaks, Juscle, just nii oli, et ei mõelnud ka mitte sekunditki. Niimoodi teie rallikarjäär algas, aga tuleme korraks sinna mootorrataste juurde, millest tegelikult kõik vist vaikselt hakkas hargnema. No millest see tuleb, et õrnad tütarlapsed kitsalt vaimustavat tehnikast ma tean, filmitäht Eve Kivi on jutustanud, kuidas tema vaimustus pööraselt ilmselt umbes samas vanuses kui teie ka mootorratastest ja sõitis mootorrattaga palju-palju aastaid, tal läks seda ka ohtlikes kurvides vaja filmis ometi samamoodi habras inimene nagu teiegi, millesse tuleb. No ütleme nii, et ega, ega ma arvan, oma iseloomu poolest ma ikka habras ei ole, et kes mind ikka vähegi tunneb, siis pigem vastupidi. Välimus on petlik. Noh, ma, ma loodan, aga ma loodan, et ma ei ole ka nii nii. No ma olen üsna karm jah, et selles suhtes ei, ma, ma inimesena suudan enda eest seista, suudab, on oma põhimõtete eest seista, suudan neid põhjendada, suudan kaitsta, et ega ma ega ma endale liiga ei lase teha ja praegune amet eeldab pigem nagu sellist tõepoolest, nii nii-öelda teiste eest seismist ehk et kogu sektori eest seismist. Aga millest see tuule, ma arvan, et see peab olema teatud mõttes ikkagi nagu sisse sündinud ja muidugi, mis veel oli, et, et minul olid ikkagi õde-vend olid juba minust vanemad ja põhiliselt, kellega me koos mängisime, olid tegelikult naabripoisid ja kuna nende ema oli venelanna, ta rääkis küll eesti keelt, aga me kutsusime neid Russa poisteks, nii et ma tervitan aarete Victorit ühte neist kahjuks ei ole enam aga, aga ikkagi, et võib-olla ka sellest natukene, võib-olla need mängud olid natukene sellised poisilikumad või noh, mul ei olnud lihtsalt naabritüdrukuid ehk et mul olidki naabritüdrukud, aga need olid tunduvalt nagu minust vanemad, et noh, eks me olime sellised omapäi ja, ja, ja meil oli vanaema kodus riistad olid olemas, noh ja eks ma tahtsin ikka ema-isa kuidagi matkida ka. Et ma tean seda, et kui isa tuli traktoriga koju või tuli tooge koju, no nii, kuidas sealt välja tuli, nii ma seal kuiva trenni tegin, tegin ise kaasa ja kõik toimis. Ja seda ma mäletan ka, et et ma käisin piimapuki peal kolhoosi, vabandust, sovhoosi autosid siis hääletamas, sest nad võtsid meid peale, me saime sõita. Et ma arvan, et see on sisse natukene sisse kodeeritud. See tekib lihtsalt. Ma ütlen, et see maailm minu jaoks oli nagunii huvitav ja, ja tegelikult me olime ju nii rikkad, et meil olid ka jalgrattad kodus ja need vajasid ju pidevat remonti. No jutumärkides, eks kui me muud ei teinud, siis vähemasti püüdsime natukene õli sinna sinna kodarate vahele ja igale poole mujale panna. Mul on kogu aeg olnud tahe midagi reaalselt ka teha ja mosset reaalset ma olengi ise parandanud ja seda, mis viga on, seda ometi oskasin Mosse puhul öelda. Jõuame nüüd teie rallikarjääri juurde, niisiis oli härrasmees nimega Priit Uus profist sprindisõitja, kes teid pärast seda hullumeelset sõitu siis autorallisport Ta kutsus. Sedasi sai ta sai selline lugu, et me tõepoolest jäimegi rahvarallisid siis sõitma naiste klassis. Meil oli tõeline naisekipaaž, muidu naiste klassis oli võimalik ka sõita nii. Ta on naine ja kaardilugeja on mees, aga, aga meie meie seda ei, ei proovinudki ja sõitsin siis Siret Lai tammega kuskil kolm aastat ja siis siirata ühel hetkel ütles, et ta lihtsalt. Ta lihtsalt ütleski, et kuidagi enam ei viitsi. Et me olime, meie omapära oli ka see, et sõiduajad olid väga head, tihtipeale võitsime, juhtisime nii kui meile seda öeldi, nii ma mingi käki ikka suutsin keerata. Et noh, tegelikult keeta ei tohi kiita, et siis lähed, lähed vägasart ja tegelikult ralliauto, see on ju väga lihtne. Sa pead olema nagu hästi tasakaalukas ja ja sõitma täpselt nii aeglaselt, kui sul võita on vaja ja kindlasti kuuluma ka kaardilugejat, et kaardilugeja on ikkagi autos aju. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et mul ei ole nii hullult meeldis ja tulemused ei olnud sugugi pahad esimesel rallil, muuseas, me jäime eelviimaseks. Et see oli hea tulemus, sellepärast et me võtsime endale eesmärgi mitte jääda viimaseks. Aga kuna me saime nii palju trahvisekundeid, sme, eme eelviimaseks edasi läks, läks juba paremaks. Aga siis mulle meenus, et mul on üks väga hea tavaautode müüja Kai, Kairi, Tina, kellest hiljem sai Kairi Sepp. Ja mind narritud ka sellepärast, et ma sõitsin lihtsalt nii aeglaselt, et Kairi leidis endale nii-öelda raja äärest abikaasa. Sellised naljad meie kohta olid ja Kairi tuli siis hoopiski, kuna tema oli Nissanite edasimüüjate firmas töötas, siis ta ütles, et kuule, ma proovin Nissani kest autot ka küsida ja üllatus-üllatus, saimegi nissan poltikult siis kasutada tut tuue Nissan Micra, mis oli valge, väga hea lisavarustusega, tal oli üks viga, tal ühe koma neljane mootor ja siis ma mõtlesin, no mis me nüüd siis teeme, ma ei tahtnud kindlasti ära öelda ja, ja võtsime selle auto vastu. Ja mis siis juhtuma hakkas, oligi see, et me täitsa juhuslikult hakkasime ka selle autoga võitma. Ehk et pääseme esikolmikusse ja muidugi kahel kõige suuremal konkurendil, kes meil olid, neil olid lihtsalt niivõrd palju võimsamad autod, et nad teadsid, et nad võivad alati mingeid apse teha. Ma lihtsalt san ime, kui ma nagu reaalselt suudan neist kiiremini sõita hakkas, siis autode võimsus ei peaks olema kuidagi enam-vähem võrdne. Naiste klassi eripära oligi, see meestel on täiesti mootori võimsuse järgi, et selles suhtes on kõik paigas ja esivedu ja tagavedu on eraldi. Et naiste puhul tõepoolest konnasõitjad olid niigi vähe, siis ei pandud piirangud, et sa võisid sõita esiveolise autoga, sai võinud sõita neljaveolise autoga, kas esi- või tagaveoga võisid sõita, eks, et selles suhtes see oli jälle selline naisteklassi eripära. Ja sealt juba edasi ütleme et Nissan Micra, aga me sõitsime ka neli aastat ja nahk mida iganes meiega juhtunud a- ja muuseas sellega ka algusega ka, et kui me hakkasime Nissan micro-ga sõitma, siis me võtsime lisaks rahvarallidel ega rahvasprindisõitmised, et ehk et siis vahe on selles, et rahvarallit sõidetud tehakse koos kaardilugejaga rahvasprinti, sõidetakse üksi, on konkreetne rada, selle, sa võid ennem jalgsi läbi käia ja, ja seal kaardilugeja, et juba enam ei, ei ole lubatud ja nii oligi. Ja see tähendas seda, et kui meie hooaeg algas kevadel, siis me lõpetasime, praktiliselt mitte ühtegi nädalavahetust ei olnud sellist, kus meil oli kaks vaba päeva. Kaks vaba päeva ma nalja pärast ütlesingi, et ma ei teagi, mis tähendab kaks vaba päeva, et ma ei saagi kaks vaba päeva kodus olla, sellepärast et me oleme juba laupäeva lõunaks oleme mehega riius, vaata, kui üks päev oled, siis ei ole aega lihtsalt riielda, sul on kogu aeg tempo, pean kodu ikka kannatas ka natuke või kodused olid mõistvad või kuidas selle asjaga oli? Oh, te ütlete ikka väga pehmelt, ent kodu kannatas natuke, et kui ma nüüd ausalt siin ja teile tunnistan, mida ma ei ole muidugi nendele tunnistanud, siis ma arvan, et kõik need 16, ligi 16 aastat oli, oli tohutu sättimine, kas või puhkuste osas. Et juba alustame sellega, et ega puhkuste jaoks nagu väga raha enam ei jäänudki, sellepärast et kõik raha läks sõidu peale ja teine, et kui me kuskile sättisime, siis see oli ikka väga suur sättimine, et kuidas ma saan. Sest minu põhimõtet, et on nii elus kui rallisõidus, et kui ma hakkan asjaga tegelema, siis ma tegelen sellega tõepoolest niimoodi, et no ma teen kõik kaasa, sest tegelikult jällegi et nii rallis, kui sprindis on siis teatud arveta aastas ja etappidel saadud punktid liidetakse ja sealt tekivad siis aastajärjestused. Et kui millegiga tegeleda, siis tegeleda nii, et sa pärast ei peaks kahetsema tahma ei viitsinud sinna sõitma minna, näed nüüd mul on vähem punkte, jään ma ei tea, kolmandaks teiseks või, või nii edasi, et selles osas ma tõesti olen väga Maximalist oma töö osas ja seda ka oma hobi osas, et ma võtsin järjest etappe muudkui juurde juurde juurde, mis tähendaski seda, et ma sisuliselt trenni ma ei jõudnud kunagi teha, ma olen paar korda elus teinud, kui ma võin öelda, et me tegime trenni paar-kolm-neli korda aga ma käisingi järjest sõitmas ja see juba iseenesest aitas kaasa. No mingeid kompromisse teenuselt siiski pidite tegema? No loomule mereemana ja loomulikult ja mitte vähe, kõik ikka ju pidid minu järgi ennast seadma. Ma. Selles mõttes ma arvan, et ma olin suhteliselt karm ja kompromissitu. No ta saime hakkama, saime hakkama, said hakkama. No milliseid isikuomadusi see hobi teile juurde andis, midagi jõudsite juba enne nimetada, Te olete kindlameelne ja ei lase endale liiga teha ja konkreetne ja vajadusel karm ja nii edasi. Aga nüüd kas see kuidagi andis siis? Ma saan aru ka oma mõju teie teistele ametitele. Sest et tööle pidi ka jõudma ja pigem ikka niimoodi, et on öeldud. Sirel on number üks on töö, siis on väikene vahe, siis on pere ise tahaks küll nagu vastupidi mõelda, onju, ja siis on, kohe on autod ja siis on tükk tühja maad ja siis on veel abikaasaga. Et noh, jälle sellised nagu naljad elust enesest, aga, aga seal peab hea huumorimeel olema ja ütleme, et ma ei tea, kuidas ta seda kõike on talunud, aga, aga meil on, meil on olnud väga lõbus ja ta on isegi alati käis üks kord aastas ka muuseas sõitu vaatamas, vähemasti üks kord. Sest tegelikult ongi nii, et ta ei ole eriline nagu selline noh, rallihuviline ei ole. Ta on elektroonik ja ta teeb kõike, ta aitas mu ralliautot teha kõik absoluutselt kõike, aga lihtsalt sellist nagu hullurallipisikut temal ei olnud ja mis siin salata, et kui sa oled nagu raja ääres ja midagi ei toimeta siis siis seal ongi seal natukene igav. Ja ükskord Hiiumaal tuleb mul jälle üks vahva seik meelde, üks Hiiumaal Vello tuli ütles, et ah, ma tulin selle koha pealt ära, et peale seda, kui neljas mees ütles, et nüüd peaks kohe tulemuse hull naine, et ma mõtlesin, et kas see on tõesti minu naine, et ma tulin ära, ma ei suutnud seda enam kuulata. Et selliseid nalja on olnud ja mis ta on andnud, et kindlasti on andnud. Kindlasti on andnud hästi palju tahet, sellepärast et jällegi mina ütlen otse, ma ei viitsiks hommikul pool viis või pool kuus üles tõusta, nagu sageli oli vaja tõusta, üles sõita, teise Eesti otsa sõitma või siis saarte peale, kus meil etapid olid. Et kui ma ei võidaks ehk et mina olen alati tahtnud võita selleks, et võita, pead sa tegema tööd ükskõik mille kohta, see kehtib minu meelest, noh, need on minu minu põhimõtet elus olnud, et tõepoolest ka tööalaselt, kui on mingi teema, ma teen endale selle selgeks ja siis siis mind on väga raske ikkagi ümber veenda. Iga kord ei lähe loomulikult õnneks pärast tööalaselt on kõikvõimalikud poliitilised otsused aga rallis ka, et ikkagi seal peab olema. Kõigepealt Sul peab olema julgus. Ja loomulikult ei saa unustada ka ühte asja, mis, mis võib-olla lõpupoole oli pigem mulle segavaks asjaoluks, aga tegelikult kedagi ei huvita, kui mitme sekundiga sa võidad. Huvitab see, et sa võidad ehk et Ma tunnetan seda, et seoses juba oma vanusega, sest ma olin naiste klassis kõige vanem ja ikka kõvasti kõige vanem, et siis mind kutsuti ka muuseas kõige kiiremaks vanaemaks. Sellepärast et ma jõudsin vahepeal vanaemaks ka saada ja siis ma ikka veel sõitsin, et Sul peab olema nagu alalhoiu instinkt ehk et sa pead ära tajuma selle, et minu põhimõte oli ja auto tuua tervelt finišisse. Ma tulin, rahvarallis on see eelis, et sa saad ise ja võid ise kohale sõita, eks profirallis võimalus puudub, pead tulema treileriga, et ma tulin ise kohale ja ma tahtsingi õhtul ise ära sõita, et tõsi, loomulikult ma ei pääsenud kamina avariideta ja noh, suhteliselt hästi jällegi kõik ja ma ei katkestanud mitte ühtegi sõit mitte ühtegi sõitu tehnilise rikke pärast, mitte ühtegi ja mul on kodusele 400 karika ja medali. Külas on Eesti toiduainetetööstuse liidu juht ja kirglik autorallisportlane Sirje Potis. Ma olen lihtsalt perfektsionist, ma hoidsin oma ralliautot niimoodi korras, et see pidi olema mitte 100 protsenti korras, vaid 200 protsenti ja seal olid mul kolm suuremat abilist. Abikaasa ja poeg tegid sellised lihtsamad asjad siis Jüri Bogo, Ljubov, kes oli minu külas automehaanik, et ta oli mul nagu perearst, ehketa teadis absoluutselt minu autost kõike ja plekitöid siis tegi samuti vajadusel jällegi oma küla kuldsete kätega mees Priit Rink, nii et, et et sul peab olema meeskond ja sa pead oma meeskonda niivõrd palju usaldama. Et noh, ütleme nii, et mu mees ei taha teada, kui ta tegi midagi valesti, ärge küsige tema käest seda, mis siis juhtus. Et seal ma kompromisse absoluutselt ei teinud, ehk siis oli kohe tüli majas ka. Et noh, et kui sa ikka sõidad rallit, siis sa ei saa nagu sihukseid nipsasjakesi teha, et need asjad peavad kõik olema väga kindlalt kinnitatud, väga kindel, paigas ja need asjad peavad töötama ja peab olema väga hea klapp-kaardilugejaga. Kindlasti kaardilugejad üle ma olen, ma ütlen siit, kui nad juhtuvad kuulma, loomulikult ma ütlen, suured tänud. Sellepärast, et olla kaardilugeja, mina ütlen otse, mina ei suudaks, ma olen olnud ja ma ei, ma lihtsalt ei saa seal kõrval istuda, et võib-olla ma tean, et on kahesuguseid inimesi, ühed, kes, kes ongi niimoodi, et nad on võimelised mõlema koha peal kenasti istuma. Minul on olnud elus siis neli kaardilugejat, üks oli Siret laita, Siret oli selline ka hästi rahulik, hästi, hästi mõnus, meil väga hästi klappis. Sest kõik vead on ka kaardilugeja, vead autos on ju juht, ei eksi kunagi, niisiis oli, edasi oli Kairi Tina Sepp nii Kairi, et me natukene, kuna me 11 tundsime, Me oleme hullud, jutustajad mõlemad. Siis me kartsime seda, et kas me saame autos hakkama, seal autos olemine nõuab nagu tohutult enda kokkuvõtmist ja keskendumist ainult ühele asjale. Kaardilugeja peab aru saama, mis on sõit ja sellised individuaalsed, mingid nüansid, näiteks minul oli see, et kui ta ütles pikemalt kurvi ette, ma hakkasin kohe maha võtma, ehk et kaardilugeja tajusid üsna kiiresti selle ära, et potissepal ei saa kurvi liiga palju ette öelda, et hakkab kohe maha võtma. Me ennem tuleb öelda võimalikult viimasel hetkel, sest sa kaotad ajas lihtsalt, eks. Siis oli minul kaardilugejaks üks profisõitja Margus Künnap, keda ka praegu kahjuks enam ei ole ja tema oli see mees, kellega ma sain täiesti kogemata ühel jääraja ääres tuttavaks ja keda ma palusin endale mentoriks aastaks ajaks. Aga ta jäi kuidagi mul nagu kaasas käima pikemalt, et ütleme, et tal oli endal huvi ja tõesti ta õpetas kurvide võtmise tehnikat ja ehket. Me lihvisime sprindirajad niimoodi ära, et mast sentimeetri pealt teadsin, kuidas ma seda kurve võtan. Ja no loomulikult iga kord ei pruugi kõik välja tulla, aga ütleme, et, et teiste kolmandat kurvi sa hakkad võtma juba ikka tüki maad ennem, et kui sa lähed kuskile valesti sisse ja füüsika vastu ei saa. Ehk et füüsika ei ole olnud minu lemmikaine, kindlasti mitte keemiat, ma läksin õppima, see oli tore, aga füüsika mitte. Aga füüsikareeglite vastu ei saa, ehk et kui sa püüad nagu füüsikareeglite vastu minna, siis lihtsalt karistab sind, karistab ta rallis tavaliselt väljasõiduga ja purunenud autoga. Te ütlesite, et kõrval teie ei suuda istuda, siis tekib väike hirm, ühesõnaga, hirm kui selline ei ole teile võõras. Ja ilmselt see hirm tekib sellest, et rool ei ole minu käes, ma ei ole olukorra peremees ja seda te olete korduvalt tundnud, kui te olete kõrval istunud ja ma pean küll ütlema seda, et ma olen ka proffide kõrval saanud, no lihtsalt testsõite sõita ja ma üldse ei häbene seda, et ma kartsin, ma kartsin meeletult ja siis ma tean, et ükskord, kui Priit viis meid ja sponsoreid sõita, siis Priit Uus ütles Sirje, ajame juttu, ehk et ta nagu. No ma vaatasin, issand jumal, see palgivirn on seal silmade ees. No ta läheb 120-ga kurvi. No püha jumal. Ma nägin, kuidas mehed sealt välja tulid, eks samamoodi jalad värisesid ja mõnel olid jalad harkis ja tükk aega ütles, et moega et mehed ei taha seda tunnistada. Mina julgen küll tunnistada, et mina hullult kardan ja see ongi täpselt seesama, et sa pead nagunii hullult usaldama, eks sa ei saa midagi teha, kaardilugeja sisuliselt ei saa midagi teha, kõik sõidud Need on ju juhi käes. Kui te ise sõidate, siis on ju ka palgivirn nina ees ja no vaar on rool ja esiteks esiteks ma ei vaata spidomeetrit, mul on, mul on mitu korda ja korduvalt on küsitud, et noh, et mitmega te olete sõitnud, ütlen ausalt, paar korda vaatasin spidomeetrit metsas täiesti puude vahel, 120 hakkas hirm ei ole mõtet vaadata. Ehk et sa pead nagu tunnetama ise seda ära. Et kus on see piir, mida sa võid endale lubada. Et mina pigem jah, olin selline alahoidlik, et ma üldse nagu ma ei julenud väga riske võtta ja sellepärast olime aastaid igavene, kolmas nagu mind kutsuti, selline igavene teine ja noh, ütleme et esikoha pealt lahti, kui ta on ikka parem kui neljandalt kohalt. Et, et võib-olla sellist riskialti siis ma väga ei olnud, aga ma olen ka tegelikult jällegi, kui ma mõtlen tagasi oma tööde peale, siis ka siin olen ma pigem selline stabiilsuse hoidja kui hullult riskija. Et jah, kui me vaatame, siis tõepoolest hobid ja, ja tavaelu läheb üsna hästi. Ei ole kahtlust ette ja hobi, ehk siis rallisõit on andnud hästi palju teile igasuguseid toredaid loomuomadusi juurde, mida me oleme siin juba korduvalt nimetanud, aga kas on olnud ka vastupidi, te olete töötanud mitmetel aladel, mis on kõik olnud toiduga seotud ja võib küll öelda, et et kas, kas ikkagi kuidagi mingil naljakal kombel on siis teie elukutse kaudu mõjutanud rallisõitu on tulnud sealt mingid omadused, mis on teid Teie hobi puhul aidanud, et ma arvan, et on tulnud küll, mul on elus olnud tegelikult ju kolm põhitöökohta siis Remeedia omal ajal üles ehitatud ühe meeskonnaliikmena ja olnud väga vastutusrikkal kohal ehk et siis ennem ennem eesti aega varustaja ja peale Eesti aega müüa. Et tegelikult noh, kogu tootmisette tegevus püsis ju peaaegu nagu minu õlgadel, eks kui sa ei suutnud millegiga varustada ehk et toorainet materjalidega, siis ettevõte ei saanud töötada ja pärast oli ju vastupidi, et et sa pidid hullult müüma, sest muidu ettevõttel ei olnud võimalik ja mõtet töötada. Et tegelikult jah, võib-olla see vastutusrikas amet ja vastutusrikkad, ametid on need olnud samamoodi Põhja-Tallinna linnaosa vanemana ehk et meele pinge, meeletu töökoormus ja omavahel öeldes öö ega päeva vahet ei olnud. Et Põhja-Tallinna ajal oli hoopis niimoodi, et kui ma väga hilja koju läksin, et siis väga hilja, mis tähendas ka väga sageli peale keskööd kaugeltki, et siis nalja pärast jälle, et lähed nagu selg ees, on ju lähened voodilisest juhuslikud mees üles tõuseb, siis ütled, et ma juba lähen, mitte et ma alles tulen. Et ja, ja toiduliidu juhina ka, et ma lasen nagu hästi palju läbi enda. Ja see on, Ma ei ole ära õppinud niimoodi üle jala laskma ja, ja ma ei ole ära õppinud seda paksu nahka, et pigem ma arvan, et kõik, see on võtnud mult nagu pingeid maha ja aidanud mul lõõgastuda, et mitte isegi niivõrd palju see adrenaliinivajadus, et pigem nagu see, et, et sa lähed, sa paned kõik nagu veel ühte kohta, mis totaalselt teistsugune, kui su tööasjad on ehk et juba see, et kui sa paned ralli kombi selga, see on teate, see on nii eriline tunne seal kohe vaikselt nagu vaikselt hakkab nagu ärevust tuleva ihukarvad tõusevad vahel püsti ja sa ei tohi seda ärevust mitte kunagi oma konkurentidele näidata. Et see on ka üks asi ja sa pead oskama teada, et ma olen väga-väga palju näinud inimesi just nimelt ka rahvarallis ja rahvasprindis, kus inimesed tegelikult ei oska kaotada, et see nõuab sinult, et tohutult enda kokkuvõtmist, sellepärast et no ei saa kogu aeg võita, noh kogu aeg ei saa võita. Muidugi, võit on jube tore ja ma tahan alati võita. Oskus kaotada, see tuleb igal pool elus kasuks. No absoluutselt, mis olukorras meid tõend ralli hoiduda ja et ma mõtlen praegugi kui tööl ka, et minu töö nii hästi palju seotud ka poliitiliste otsustega ja tõepoolest, kui sa ikkagi jookseb nagu, nagu näoga vastu seina. Ja kui sa nagu kõike seda hakkad nii jubedalt üle elama või noh, kuidagi põdema, siis sa ei saa sellise töökoha peal olla, et liidu juhi amet on kohutavalt raske amet, kui sa teed seda nii noh, ma ei tea, ma olen nii palju juba saanud avalikke tunnustusi, et ma julgen vist ise ka öelda, et kui sa teed seda nii nagu mina olen seda teinud. Ehk et ma võtan seda kõike väga isiklikult ja sai, saab, saab sa pead, läks üks asi ära, sa ei saa enam mitte midagi teha, kui ei saa. Tihtipeale on võimalik ka seadusi ju muuta, mida on ka tehtud, aga ikkagi et tänane sõit läks ära. Mõtle korra selle peale, mida sa tegid valesti, homme on uus sõit, sa ei saa mõelda, et aa, vaata nüüd lähen sõitma. Eelmine vaata eelmine sprint mul oli niimoodi. Ei, sa pead Teet kokkuvõtte ära, nagu mina teen ka oma töö osas ma ei otsi süüdlasi, ma otsin, ma otsin pigem õpetusi, mida järgmine kord teha paremini. Ja see kõik loomulikult läheb ka rallis, süle, tänane sõit on ära. Homme nuus, sõit, homme on uued võimalused ja sa pead täiega panustama. Kas võib nii öelda Sirje, et elu ise ja teie tegevused on andnud teile niisuguse filosoofilise lähenemise asjadele või olete ikka vahel järginud ka mingeid vaimseid, õpetad tõsi, tutvunud nendega? Ja ma olen käinud hästi palju kõikvõimalikel koolitustel täiendkoolitustel olen ka psühholoogia koolitusel käinud, aga ma ütlen teile täiesti siiralt, et minu meelest ma rohkem nagu õpin elust enesest. Et noh, kui me võtame siin kõik, kõik, mida on ka soovitatud kõikvõimalikud jooga ja ma olen proovinud minu jaoks on selline noh, ütleme kasvõi trenni, lõõgastus on juba sihuke, ma iga kord mõtlen, et millal see ükskord läbi saab, mul oleks vaja teha seda, teist ja kolmandat. Et pigem nagu pigem nagu. Ma olen enda jaoks latti pannud nii kõrgele, nii elus kui ka autorallis. Ja kui sa tundsid, et see tulebki sul ka hästi välja, eks, ega konkurent on ju kogu aeg olnud, siis lihtsalt sul tekib nagu veel suurem tahe seda kõike teha. Ja noh, ega ma võin öelda tõesti, et ma täna enam ei sõida, aga ma ei ole kunagi maha veel mõtet. Lihtsalt pean ennast ilmselt mingil hetkel ikka kokku võtma, sõita üks proffide ralli ka veel kaasa ikka täiesti niimoodi naiseki baasina tänade sõidate oma igapäevaseid sõite, aga tõepoolest ühel hetkel koitis päev, kus te pidite rallisõiduga hüvasti jätma, mis selle tingis siis noh, te enne küsisite pere kohta ka ja loomulikult, et lapsed andsid siin korduvalt, ma tean, et nad on mul hullud fännid kõik olnud, aga hakkasid ikka juba tema vaata ikka peeglisse ka. Aga mul ei ole põhjust peeglisse vaadata, kui mul toimib ja kõik on nagu väga hästi, ma ei oleks kindlasti mitte lõpetanud, mul oli mul oli selleks hetkeks juba juba esimene, teine, kolmas, viies väga hea auto, ehk et siis on ta Civic WTI. Ma olin ta saanud timmida aasta pooleteistkümnega täpselt selliseks, nagu, nagu ma tahtsin. Ma olin temaga saanud sõbraktilises, tegelikult iga uude autosse üleminek võtab peaaegu vaatajat, et ühe hooaja aega harjumiseks. Nii see lihtsalt on. Ja see on üks selles mõttes nagu kurbnaljakas ja halenaljakas lugu. Et me kolisime oma vanast majast uude ja ma vedasin kastidega ära ka oma rallikarikaid. Ja Me pakkisime nad suurtesse kastidesse, sest neid on tõesti üle 400. Ja ma ei tea, miks poeg on alati olnud selline hästi hoolitsev, et alati ütles ema, nüüd tuleb suur kurv, issand jumal, ma tean, mul on see tee peas, aga ta kuidagi oli nagu alati kuidagi niimoodi. No ma ei tea, kuidagi selline hästi hoolitsev ja, ja mõistev ja kaasaelav ja kuidagi ütles, et tead, ema, ära hakka neid kaste vedama. Me tuleme isaga kohe järgi ja tõepoolest nad tulidki kohe järgi. Aga muljub plaan, mul kellaajaline plaan laupäevaks laupäeval karikad ära panna, pühapäeval raamatut ära panna, mul kõik käib mul plaani järgi, sest kui ma oma aega ei planeeriks, mul on puhkus, et ka kõik planeeritud, antud ka vabad päevad kõik planeeritud, siis ma oma asjadega hakkama ei saaks. Või vähemasti mitte nii hästi. Ja jõudsin koju ja mõtlesin, ah, millal nad tulevad, nagunii teevad seal veel midagi ühte, teist ja niiguma külje pealt, siis seda suurt kastiautost välja tõmbasin. Nii, tõmbasin nendel seljaketta puruks. Ehk et kettatükk vastu seljanärvi, need inimesed, kes on selle kõik üle elanud, need mõistavad mind suurepäraselt. Ja Mul oli täpselt 15 aastat tagasi olnud sama asi. Nii et ma teadsin täpselt, millega see kõik lõpeb. Mul tehti operatsioon, mul operatsioon õnnestus, maalin jalgade peal ma tantsisin, ma sõitsin rallit, mul oli kõik hästi ja, ja nii see asi mul siis lõppeski, et ma jäin sisuliselt parem jalg mind enam ei kandnud, nii et ma olin sisuliselt ratastoolis ja see toimus kõik sekundi murdosa vältel. Ma sain väga kiirelt abi. Ma olen väga tänulik meie arstidele Ida-Tallinna keskhaigla arstidele eriti. Ja mis variandid siis mulle anti? Et ega mul väga häid variante ei antudki, öeldi, et operatsioon on lihtsalt nii suure riskiga, et seda ei tee. Ja nüüd hakka võimlema. Ma olen ennemgi kuulnud sellisest võimelisest, et miks ma seda räägin, et lihtsalt julgustada võib-olla teisi inimesi, et sellest on juba kolm aastat möödas, et mul on nagu kõik hästi ja, ja ma võimlesin ennast sisuliselt püsti, nii et kui ma läksin arsti juurde ja loomulikult jällegi see meele tahtejõud. Et Ma ei võimelnud mitte paar korda päevas, nagu öeldi, sain oma valukaardi kaasa, võtsin 18 valuvaigistit päevas. Ma tean, mis tähendab valuvaigistite võõrutamine sõna otseses mõttes. Ja ma võimlesin ennast püsti jaguma arsti juurde läksin siis arst ütles, et te olete imeline inimene. Et ta ütles mulle kaheksa kuud, siis saad lonkamisest lahti, noh, püsti, võib-olla nii, kuidas, kuidas keegi saab. Mina sain püsti, pakun, et mingi paari nädalaga. Ja, ja samal ajal ma muidugi käisin tööl, sest ma küsisin, kas ma võin tööl käia, arst vaatas minule väga üllatunud pilguga otsa, ma ütlesin mul ju kõik, mul on mõistus korras, mul käed, kõik käivad mul kõik. Mul on kõik vinks vonks, et kui ma juba saan, noh ja ma ju sõitsin autoga sellel hetkel, ehk et ma sõitsin ikkagi veel ise autoga ja mitteautomaatkastiga vaid täiesti tavalise, Manuel, mul on kõik autod olnud manuaalkastiga, nii et, et teadlikult mulle meeldib see natukene, see enda nii-öelda soojas hoidmine ka. Ja nii oligi, nii et täna on kõik, aga mul ei olnud väga suuri valikuid. Ehk et ma lihtsalt. Ma ei oleks kindlasti vabatahtlikult ära tulnud, et ma oleks mõne aas, ma just mõtlesin, mul on kõik nii hästi, mul tuleb nii hästi välja, mul on auto nii üliheas korras. Et sa see ralliauto mahamüümine, see oligi kohutavalt karm värk, et juba kui mul nii-öelda doonor tere ära viidi kodus, siis ma juba nutsin. Rääkimata ralliautost, täna sõber Haapsalus, aga kui mõelda kõigele sellele heale, mida see rallisõit on teile toonud, siis ei ole ju väga ka põhjust nukrutseda, et läks nagu läks, miks inimesel peab olema hobi? Ükskõik milline jah, tõepoolest ikkagi need inimesed, kellel on väga karmid töökohad, ehk et ka psühholoogiliselt väga vastutusrikkad, et neil on ju peaaegu ka kõigil omad hobid, et, et see on mingi selline, kus sa siis korrakski suudad ära unustada, sa pead suutma, muidu ei tule välja, et suudad oma oma nii-öelda tööalased mured ära unustada. Tore on ju, kui see hobi on koos perega, et väga sageli vaata, olid ju perekondadega on ju seal naised, elukaaslased, lapsed, kõik olid kaasas, seal ööbiti, ma ei tea, võeti mingeid matkabusse. Mina isegi ütleks, et minul, minul oli parem kuidagi tunne, et nad ei näe, et mida ma seal tegelikult teen. Ja nad väga ei kippunud ka kaasa, et selles suhtes ma arvan, et see aitab lihtsalt lõõgastuda ja, ja, ja kindlasti noh, rahvaralli on andnud mulle meeskonna mängu hästi palju, sa pead arvestama autos. Sa oled kaardilugeja meeskond ja see meeskond peab veatult töötama, sest muidu saad karistada. Nii kindlasti, mida veel, kindlasti on ta andnud mulle selliste ohtude ennetamise kui hea sõidukogemuse, et ma ütlen täitsa siiralt, mul tuleb hirm peale, kui ma näen, mida praegu teedel tehakse, autod on nii head kiirusevõtmine sirgel teel pole mitte mingi probleem, aga kui seal on mingigi väike just nimelt kui mina mäletan väga hästi seda, kui mina läksin üle Moskvitzist Oopel rekordisse siis ja see oli Remedia juhataja nii-öelda kasutatud autost, siis tema, ütles Sirje. See on väga hea auto, aga jälgi kõrvalteid, ehk et, et mõte oli siis selles, et tegelikult kõrvalt tegelikult tule ja me tulime ju vene autode pealt, läksime välismaa autode peale ja see oli ka vana nii-öelda vana autoga meile väga hästi kõlbulik. Et nad ei oska arvestada nende kiirustega, mis välismaa autodel on, et kui kiirelt nad võivad tegelikult olla ja ja siis. Ma olen ka heas mõttes politseid sponsoreerinud. Liialt palju, aga praegu ma juba oskan vaadata ja mõelda nende ohtude peale ja mõtlengi, et mida need inimesed teevad, enamus nendest ei oska mitte midagi teha, kui tekib mingigi mingigi kõrvalekalle ja sealt tulevad need tohutud ja kohutavad avariid. Nii et mina ütlen, et kõik kiirusepiirangud ja nende mõõtmine on väga okei ja ma tahaks näha palju rohkem politseid tee peal, kui ma neid tegelikult näen. Aitäh, Sirje Potissepp saatesse tulemast. Ja palun ja kutsuge jälle, ma võin alati särasilmi rääkida veel veel ja veel naljakaid lugusid ja kõike muud. Et mina ütleks naistele küll julgustuseks seda, et rahvaralli on väga hea koht, kus hakata proovima oma võimeid ja neid võimeid ka edasi arendada, aga tõesti, arvestage, et annad näpu, võtab käe. Niisiis veel kord suur aitäh, et leidsite selle aja ja veel olid stuudios Haldi Normet-Saarna jaanuaris Tombak kuulmiseni.