Stuudios on peaminister. Head kuulajad kolm nädalat on möödas meie eelmisest saatest peaministriga, vahepeal on Eesti inimesed tähistanud jõule. Saabus uus aasta. Eesti poliitikas on olnud tavapäratult vaikne, see annab ehk erakordselt tänases saates võimaluse keskenduda poliitika sisule sellele, mida on tehtud ja mida on tarvis teha. Tere peaminister Jüri Ratas. Tervist ja jätkuvat uut ja ilusat aastat. Ja nagu üsna mitu aastat on kombeks, siis küsivad selles saates ka täna Arp Müller ja Mirko ojakivi. Alustame välisteemadest Iraani võimuhierarhias mõjukuselt teisel kohal olnud kindral Qasem Soleimani tapmist USA korraldatud droonirünnakus on nendel päevadel võrreldud ka esimese maailmasõja vallandanud Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmisega aastal 1914. Kas maailm on taas uue suure sõja lävele, seda küsimust minugi käest läinud nädalavahetusel mitmed inimesed küsinud, kuidas teie vastate. Ja et ma usun, et nii mitmedki raadi Kuulajad kui mitte valjult, siis endamisi lugedes neid, neid tõsiseid uudiseid, seda küsimust küsivad, et mida ma saan öelda täna nii palju, kui meil on informatsioon, kindlasti on meie positsioon see, et tuleb kõik teha selleks, et olukorda siis Lähis-Ida piirkonnas deeskaleerida. Kindlasti see, mida meie liitlane, strateegiline partner USA teeb, et me toetame oma partnereid. Me usaldame nendega saadud informatsiooni. Ja kui vaadata eelmise aasta lõppu, siis olid ju rünnakud USA baasile sõjaväebaasile Iraagis oli rünnak ka USA saatkonna piht. Ja see, mida on USA välja öelnud, et siin oli vaja astuda selliseid samme, mis on seotud enesekaitsega. Ja seda ka USA tegi. Ja ma väga loodan, et kõik pingutavad täna selle nimel nagu küsija küsis, et, et me ei seisa silmitsi uue sõjalise konfliktiolukorraga, see ei ole, ma usun, et mitte kellelegi kasulik. Ja tõsi on ka see, et sel aastal algas ka Eesti eesistumise julgeolekunõukogus, kus just meie üks ju eesmärk on see, et tagada rahvusvahelisele õiguse kord kogu maailmas, tagada rahu, vältida konflikte ja ma saan aru, et täna on just ühelt poolt võib öelda, kui olulised on tegelikult need eesmärgid just säilitada sellist stabiilsust ja kindlust. No riikide vahel valitsenud vaikiv kokkulepe, et omavahel vaenujalal või isegi sõjas olevad riigid teineteise tippjuhte ei tapa, et kuidas hindate Teie pretsedenti, kus Ameerika Ühendriigid tapsid teise riigi tippjuhtkonda kuuluva isiku kolmanda riigi pinnal? Ja nagu ma ütlesin, et Me kindlasti usaldame oma liitlase informatsiooni, mis on USA öelnud ja USA on öelnud ju seda ka välisminister Pompeo poolt välja, et neil oli luureinfot, seda oli vaja teha enesekaitseks, sest et kui seda ei oleks tehtud, võinuks juhtuda väga paljude ameeriklaste jänkide jaga liitlast. Ütleme suunas tehtavad kuriteod, tehtavad ka tapmised, nii et seda oli selleks vaja. Te juba mainisite, et esimesest jaanuarist on Eesti nüüd järgnevad kaks aastat ÜRO Julgeolekunõukogu liige. Aga kas samal ajal on see võimalik, et mitte minna vastuollu meie suurimaks liitlasega julgeoleku valdkonnas, USA aga USA huvidega ja samal ajal järgida siis Eesti põhimõtteid Eesti põhimõtet, et meie tuginema rahvusvahelisele õigusele sealhulgas ÜRO põhikirja väga olulisele normile. Relvastatud jõu kasutamine ja sellega ähvardamine riikidevahelistes suhetes on keelatud? Ja et ma saan ju selles küsimus allteksti kontekstist aru, et Eesti teeb järgneval 24-l kuul seda, mida Eesti ei ole varasemalt teinud. Julgeolekunõukogus on kindlasti need teemad ja väga keerulised teemad Eesti jaoks, kauged teemad, millega me ei ole aastaid, võib-olla pole üldse väga tugevasti kokku puutunud, et kas Eesti lähtub oma nendest põhimõtetest, loomulikult lähtub, mida me teeme selleks, et, et vältida erinevaid konflikte, et ma usun, et kui me võtame tegelikult see Eesti lähimad liitlased, milleks kindlasti on NATO, milleks kindlasti Euroopa Liit, strateegiline partnerlus, eks ju, Ameerika Ühendriikidega aga siin jagamegi sarnaseid väärtusi ja see ongi oluline, et jääda oma väärtuste juurde koos oma liitlastega, kes on demokraatia kindlasti, mis on demokraatia, mis on õigusriik, eks ju, sõnavabadus ja nii edasi. No täna tegutses meie liitlane, aga alati on võimalus, et tegutsetakse meie liitlase vastu, et kuidas tagada, et maailmas valitseks õigus, mitte jõud. Jah, ja kõige õigem on seda tagada läbi selle, et sellistes konflikt kohtades, mis on teha kõik selleks, et relvad, vaikiksid ja asju lahendatakse diplomaatilisel teel. Ka Eesti kaitseväelased on Iraagis missioonidel osalenud aastast 2003 alates ja Iraagi parlament teatavasti pühapäeval peetud erakorralisel istungil kutsus omavalitsust üles lõpetama USA juhitava rahvusvahelise koalitsiooniüksuste viibimist riigis. Kuidas teie mõistate, miks soovib Iraagi rahvaesindus meie lahkumist? Jah, et seal saime õigustatud küsimus, aga see päris mustvalge ei ole, sellepärast et me peame arvestama sellega, et kõigepealt see selle otsuse langetab, Iraagi valitsus, mitte Iraagi parlament, punkt üks, punkt kaks, on see, et sealt tehti selline ettepanek siis töötada välja need põhimõtet. Samuti on täna ju kõik riigid sead Iraagi kutsel ja see leping sätestab 12 kuuga printsiipi, et 12 kuu pärast tuleb neid manöövreid tegema hakata. Hetkel ju ei ole ühtegi ametlikku otsust, et liitlased olgu nad siis koalitsiooniväed läbi USA või ka seesama NATO välja missioon mida juhib Kanada, et nad peaksid sealt lahkuma. Aga kas Soleimani tapmise tulemuseks võib olla USA ja ka eesti sõdurite lahkumine Iraagist, et kui te näete seda võimalust, siis ma ei tea, mis on teie hinnang, et millal kuus Eesti kaitseväelast Iraagist ära võiks tulla? Jah, et tegelikult on seitse Eesti võitlejad kokku praegu puhkusel Iraagis, et et, et kas on puhkusel või on tagasiteel, et küsimus on selles, nagu ma ütlesin, et millal siis Iraak annab selle signaali? Ta soovib, et tema baasid nimaal vees, kui ka õhus oleks liitlastest puhtad veed, liitlased seal ei oleks, täna ei ole seda signaali tulnud. Ja ma usun, et kindlasti ka Iraaki mõistab seda, et ikkagi koalitsiooniväed on olnud väga oluline märk sellest, et tagada nii palju kui võimalik stabiilsus selles riigis. USA president Donald Trump ähvardas pühapäeval Bagdadis seninägematute sanktsioonidega, kui Iraagi valitsus tõepoolest peaks võtma vastu otsuse saata Ühendriikide väed riigist välja ja trump lisas, et USA väed ei kavatse Iraagis asuvast baasist lahkuda enne, kui Iraak meile tagasi ei maksa. Kas ka Eesti nõuab Iraaget rahalist kompensatsiooni, juhul kui nõutakse meie kaitseväelaste Iraagis? Ma mõtlen siin ka saates nüüd, et rahu, rahu, ainult rahu, et, et ei ole ju mingeid konkreetseid otsuseid Iraak teinud, et see on tõesti Iraagi otsus, et kas ta soovib seal liitlasi näha või ta ei soovi seal liitlasena. Täna neid otsuseid ei ole, täna kehtib see otsus, mis on, et seal soovitakse näha, Iraak on need kutsed esitanud ja nagu ma ütlesin, on kaks ju erinevad, et üks on NATO egiidi all, teine on siis USA läbi koalitsioonivägede, nii et täna ei ole mingit muud otsust või informatsiooni meil, et, et loomulikult see informatsioon võib muutuda päevadega. Aga me peame lähtuma täna sellest, mille alusel me töötame. Ma kordan, Donald Trump on esitanud Iraagi valitsusele tingimusi, kas ka Eesti esitab Iraagi valitsusele mingisuguseid tingimusi, juhul kui meid Kui te küsite, ma tea, rahalisi tingimusi või midagi sellist, ei Eesti kindlasti ei plaani selliseid asju esitada ja, ja see, et täna lähtuda, et kas keegi esitab neid tingimusi või mitte ma ütlen veel kord, et, et see, see info muutub kiiresti, aga seda infot täna, et Iraak sooviks, et väed lahkuksid, teiste riikide väed Iraagis seda ei ole. Läheme Euroopa liidu juurde eesistujaks asus jaanuaris esimest korda Väike-Horvaatia noorima Euroopa liidu liikmetest üks olulisemaid teemasid. Ka uue eesistuja Horvaatia laual on kahtlemata 2021 kuni 27, Euroopa Liidu eelarve. Teatavasti eelmine eesistuja Soome tegi sellise ettepaneku, mis ei sobi nad ei Eestile, ei sobinud netosaajatele, ei sobinud ka netomaksjatele. Aga Horvaatia kuulub muide maailmas viie kõige kiiremini väheneva rahvastikuga riigi hulka. Horvaatia oma eesistumise programmi läbiva teemana sisse kirjutanud demograafia probleemi ja peaminister Andrei plenkovits on ka öelnud, et demograafiaga peaks tegelema Euroopa Liidu tasandil ja selleks peaks kasutama ka ühtekuuluvusfonde. Vähemalt minu jaoks on see midagi uut ja sestap ma küsin, milline on Eesti seisukoht, kas sündimuse tõstmine ja väljarände peatamine peaks olema järgmisel eelarve perioodil näiteks üheksa Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide raha jagamise kriteeriumiks? Jah, aitäh, see on nüüd raadio saat saatejuhi poolt väga põhjalikult ette valmistatud, küsimus, ma võivad täna selle eest. Ja Horvaatia on tõesti nüüd meil eesistuja kuni selle aasta esimesel poolaastal. Horvaatia on öelnud, see on õigus, et Horvaatia on ju ka esimest korda eesistuja, sest ta ühines Euroopa Liiduga alles 2013. Tema eesistumise prioriteedid prioriteet on võetud kokkusesse juhtlauses, mis Horvaatia on soovinud öelda, tugev Euroopa keset väljakutseid täis maailma. Et nii, nii, tegelikult see on nüüd see, mis te ütlesite, et tema üks selline prioriteet saab olema järgmise eelarveperioodi läbirääkimised, siis tegelikult on loomulikult eesistuja on tugevasti seotud seal, aga täna peab ikkagi eelarveperioodi uut läbida parkimist nüüd juba Euroopa Liidu ülemkogu eesistuja Jean-Michel, tema peab tegema siis Soome tegi oma ettepaneku ära. Te kindlasti mäletate, mis see oli, see-eest ja ei sobinud ja paljudel riikidel ei sobinud ja nüüd tema sellega edasi toimetama nüüdse demograafia. Tõesti, see on õigus, mis saatejuht ütles. Ma ei saa siin kuidagi ei vastu vaielda, ei soovigi vastu vaielda, vastupidi, toetada Horvaatia tõesti kuulub maailma viie kõige kiiremini kahaneva rahvastikuga riigi hulka. Antud juhul mina toetun, ÜRO andmetel on ma usun, et ka saatejuht tegi seda ja see ütleb järgnevate, et aastaks 2050 täpselt huvitav, seesama aasta, kui me soovime Euroopa liidus ja saavutada kliimaneutraalsuse, et siin lähevad enne aastat kokku, ütleb Euroopa liit, et Horvaatia võib kaotada 17 protsenti oma elanike arvuks. Kui võtta baasaastaks 2017, võrdlusaastaks nüüd see küsimus, mis oli seotud selle demograafia ja MFFi arutelude sidumise osas siis Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ülesanne ongi ju toetada erinevate investeeringute kaudu liikmesriikide arengut, aidata, tugevdada olgu see siis piirkondade konkurentsivõime, kindlasti parandada kodanike heaolu ja samuti ka toetada uute väljakutsetega tegelemist, sealhulgas nendega, mida demograafilised muutused kaasa toovad. Ja oleme tuleviku töö ja oskuste tervishoiuteemasid oma eesistumise ajast tähtsaks pidanud. Ja eks meilgi on oluline Noorte perspektiivid maapiirkondades, töövõimalused nüüdse sidumine, millest te ütlesite, et peaminister plenkovitš tõi välja, et kuidas siis seda MFF-i ja demograafia küsimus siduda siis Euroopa Liidu eelarvest ei ole otseselt ei saa otseselt maksta, ei pensione ei tervishoiuteenuste eest, vaid toetatakse investeeringuid, ikkagi toetatakse investeeringuid, et just seda heaolu parandada. Noh, Eestis ka näeme siin näiteks meditsiinikeskuste haiglate ehitamine, et, et see, see on see võimalus, aga ei, sellist võimalust ei ole saatorile mõtlen, et kuidagi, et me hakkaksime, ma ei tea, maksma maksma kellelegi pensioneid välja, kui kellelegi tervishoiuteenuste eest tasuma. Ma saan Horvaatia peaministri peaministrist aru, et pigem ta eeldab või, või soovib, et see rahade suuruse arvutamise võti oleks seotud kuidagi sellega, kui suur demograafia probleem on ühes või teises liikmesriigis ja see liikmesriik, kus on suurem demograafia probleem saaks suurema summa ühtekuuluvusfondide rahadest. See Eestile sobiks. Kui me võtame Eesti demograafilise situatsiooni, siis ma pean ütlema, et see viimased aastad ju teevad osaliselt rõõmu ja miks ma ütlen osaliselt, sest me näeme, et Eesti rahvaarv viimase kolme-nelja aasta jooksul on kasvanud. Miks ma ütlen osaliselt, sest kasvanud just tagasirände osas iive on jätkuvalt Eestis negatiivne ja see on see teine pool, kus me tegelikult peame pingutama just, et see meie elukeskkond paraneks. Me näeksime seda võimalust, et ka meie iive ühel hetkel taas muutuks, positiivne, aga kas see idee sobiks Eestile siduda, kuidagi demograafiaga säranud? Ma arvan, et sellist seotust järgmises MFFis vaevalt et tuleb vaevalt et tuleb. No me oleme otsaga tegelikult jõudnud juba Eestis Täiesti nii palju tegevusi sellel aastal, et hakata neid kõiki häid asju ette lugema oma kuulamisvaldkondadele teata teadusoovita. Ma alustaks siiski ütleme natukene kaugemalt, et see vist ei tule ühelegi, selle saate kuulajale üllatusena, et selle valitsuse viis üldeesmärke on peresõbralik, Eesti sidus ühiskond, teadmistepõhine, majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik, et nüüd on need siis aja kokkuhoiu huvides ka meie poolt ära öeldud, aga hea peaminister millises nendest viiest on tempo edasi arengu osas kõige kesisem ja mida kavatseb teie juhitud valitsus teha, et saabunud 2020. aastal saaks mahajäämus siis selles valdkonnas tagasi tehtud ja mis võiks olla see mõõdupuu, mis annab meile selle aasta lõpus võimaluse veenduda selles, et kas õnnestus või mitte? Nojah, see küsimus on nüüd nii mahukas, et ma püüan tõesti lühidalt järgnevad 10 20 minuti jooksul selle küsimuse kokku võtta, aga nii ei saa öelda, mis on rohkem maha jäänud? Eestleinud tähendab asjade vaatajate tervikuna võib-olla see ongi üks erinevuse, kui olla ka riigi riigiametis töötavad asja vaadata tervikuna, eesti pilti tuleb vaadata tervikuna. Eesti läbilõiget tuleb vaadata ka ealises osas tervikuna, no mida ma tooksin kindlasti välja, kus me täiesti liigume tugevasti edasi ja järgmisel aastal või sel aastal on oodata päris palju positiivseid muutusi. Kõigepealt ma ei saa üle ega ümber ikkagi need inimesed, kes on oma tööd teinud, et me suudaksime maksta neile võimalikult inimväärsed ja kõrget sissetulekut läbi pensionile. Ja tõesti, me näeme, et sellel aastal nii nagu teie küsite niga, mina vastan, on tulemas viimase 12 aasta suurim pensionitõus, mis siis saab olema aprillikuu alguses 45 eurot, kui me räägime keskmist keskmist vanaduspensioni. Nii et samuti on olnud ka üldse suurim alampalga tõus, seda tänu meie tööandjatele ja loomulikult ametiühingute kokkuleppele saan siis pluss 44 eurot, alates esimesest jaanuarist, aga lähme edasi, mis on inimestele oluline alati arstiabi kättesaadavuses. Me peame tulema ja esmatasandi arste abijõude perearstide juurde. Perearstide süsteemi tugevdamine on selle aasta sotsiaalministeeriumi üks prioriteet, olgu see perearstide nõuandeliin või olgu see ka tegelikult panustamine just sellesse, et Row pigem noori arste tuua esmatasandi arstiabi juurde, samuti me toetame enam maapiirkondade arste ja Eestisse rajatakse ka uusi esmatasandi tervisekeskuse ja me oleme rääkinud siin nii palju siin, jah. Palun. Mina küsisin ühte asja, et tundub, et teil on südamel nii palju asju, et kas asjad on korrast ära või, või, või miks nii, miks naguniiväes? Nii see ongi, et südamel on terve Eesti riik ei ole, ainult et ma olen siin teie stuudios oma, muretsen, et kas rahvusringhäälingu juurdeehitus saab valmis? Ei saa küll ta saab valmis, ärge muretsege, sellepärast head saated vaatama ka Rahvusraamatukogu näiteks mul on head uudised Tulliuse investeeringute juurde. Nõmme lilleküla päästekomandod saavad valmis. Sillamäel saab valmis pääste ja politsei ühishoone. Me ei saa üle ega ümber sellest, et Käärikul lähevad. Teil on, ma arvan, oluline just. Käärikul läheb spordibaasi ehitus edasi öeldakse Nonii, et kevadel saab valmis kergejõustiku staadion ja augustist saavad valmis meeskonnamajad 2020 valminud ka sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus soovitakse väga pingutada selle nimel, et see oleks septembris. Oleme hariduse juurde väga oluline teema. On aastakümneid räägitud sellest niinimetatud kaunite kunstide koolist. Te teate küll, jääb sinna Pärnu maantee ja liivale ristmikule Tallinna muusika- ja balletikool, tegelikult selle ehituse algus. Lähevad edasi ehitused saue Tabasalu, riigigümnaasiumite ehitusega, Rakvere, Mustamäe ja Saaremaal. Riigigümnaasiumi ehitus saab alguse Teie jaoks, nüüd tuleb see iile panna punkt või või see maasikas tordile, mida te alati soovite teada. Tõesti 2020 teine pool on meie soov, et esimene kaubalaev tuleks Eesti lipu alla. Mirka plahvatama. Aga toome siis probleeme ikkagi esile, kõik ei näe asja nii positiivses valguses, näiteks riigikontrolör Janar Holm heidab valitsusele ette, toome ühe näite, et läks vaid kaks ja pool kuud, et oktoobrikuise tormi õppetunni kaotasid pakilisuse ja, ja ta toob esile, et poolteist aastat tagasi teie valitsusajal kehtestas sotsiaalministeerium nõuded haiglate ja kiirabi toimimise tagamiseks kriisiolukorras, aga need nõuded ei ole tänaseks täidetud ja selle asemel, et eraldada nüüd raha haiglatele, generaatorite ostmiseks ja muuks, et need nõuded täita, valmistub sotsiaalministeerium hoopis Nende nõuete jõustumist nüüd kolme aasta võrra edasi lükkama. Miks nii, miks praegustel headel aegadel ei täida valitsus iseenda poolt poolteist aastat tagasi kehtestatud eesmärki? Ja asjad eelmise küsimusele korraks ainult jätketega, mina ei ütle, et kõik on korras, ma ütlen, et nüüd saavad väga paljud asjad korda 2020. Jah, ma tean seda sotsiaalministeeriumi plaan ja ma arvan, et see kolm aastat seal tuleb tõsiselt arutada ja me oleme kokku leppinud, et selle aasta kas siin esimestel kuudel me tuleme sellesama võru tormi juurde tagasi ka mulle tundub hetkel, et generaatorite lahendamine kolmeaastases perspektiivis on natukene liiga pikk. Ma tean seda, et ka tegelikult teised ministrid ja ministeeriumid ja ametkonnad on öelnud, et see on natukene liiga väheambitsioonikas. Me võtame väga tõsiselt seda tormi, mis tegelikult seal võru kandis juhtus ja ma arvan, et me peame mõtlema mitte ainult mitte ainult oma elektriütleme, toimepidevuse või side toimepidevus, Ale. Auväärt saatejuhid, kui vähe tegelikult me oleme rääkinud, et ja sooja toimepidevusest ja see, et haiglate juures generaatorid jah, meil on valgus laes aga talvisel ajal on ka vaja küsimus lahendada kütte osas. Nüüd mis veel? Ma ütlen, et ei ole täna veel hästi, just siin art teie soovisite teada, et ikkagi, mis on halvasti, eks, mis ei ole täna veel hästi, võtame samad kruusateede tolmuvabaks muutmine. Sellel aastal me näeme kahe poolekordset investeeringute kasvu tsirka 15 miljonit, et muuta kruusateed tolmuvabaks hästi oluline. Mis veel ei ole hästi, kui me sõidame Tartus, Tallinnas Tallinnast Tartusse, seesama ohutu tee, Võõbu, Mäo-Võõbu, Mäo, noh, võib öelda, et see on siis tsirka 16 kilomeetrise lõigu ehituse algus. Mul on hea meel, et sellel aastal me näeme tegelikult lisa juurde panustamist eesti keele paremaks õppeks mitte ainult enam lasteaedades, nagu te mäletate. Me oleme teie saates väga palju sellest rääkida, vaid selle aasta sügisest, kui hakkab uus kooliaasta. Me näeme ka seda võimalust, et tegelikult põhikooli esimeses astmes, nii et need on mõningad näited tõesti, mis sellest aastast siis on muutunud ja võib-olla ma toon aga raske teema välja, aga see on oluline. Viiludena. Tohib ma segan vahele, et võtaks piiluda alati vahele. Et kui te mainisite Tallinn Tartu teed siis ja me tahtsime seal sellele teemale pühenduda? Tõepoolest, valitsus oli see vist viimane jõulupühade eelne kabinetiistung. Kui kiideti heaks avaliku ja erasektori koostööprojektide ehk siis Averuse põhimõttel ja juhised, mille alusel riik siis hakkab välja ehitama suuri taristuprojekte ja rahandusminister Martin Helme on korduvalt öelnud, et juba lähiaastate eesmärk on siis välja ehitada neljarealised maanteed Tallinnast Tartu, Pärnu ja Narva suunal. Härra peaminister, palun täpsustage, kuidas mõista väljendit lähiaastatel. No see tähendab seda, et ega Eestis ei ole väga suurt kompetentsi hetkel, kui me räägime sellest avaliku ja erasektori koostööprojektidest, PPP-st ainuüksi see ettevalmistamine nõuab sellist kompetentsikeskuse tegelikult tugevdamist või õigemini loomist. See on punkt üks punkt kaks. Et neid lähenemisi on maailmas erinevaid, aga öeldakse, kõige efektiivsem lähenemine on ikkagi see, kus noh, eelprojekt, kus kõik need küsimused on ära lahendatud, et just seda forsseeringute ajalist forsseeringu tuua siis erasektori kaasamisega. Nii et kui küsiti lähiaastatel, siis ma ei saa teile öelda, et see on üks aasta, kaks aastat, aga ma arvan, et Eesti selle alter alternatiivi valides no ma ei tea, kui küsimus on, millal esimene teelõik võiks valmis saada siis eelmise aastaga seda ajagraafikut vaatasime siis, see tähendab ikkagi viis-kuus pluss aastat. Maanteeamet on välja öelnud, et põhimaantee neljarealiseks ehitamine läheks Averuse korras maksma 1,7 miljardit eurot ja tööd võtaks aega umbes 15 aastat. See 15 aastat on see normaalne või maanteeamet veab seanahka. Ei no ma arvan, et vist taastun igal juhul vähem kui 30 aastat, et kui me räägime täna Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu, Tallinn, Pärnu siiamaani on välja ehitamata, ma tõin teile sellesama ju näited, kus me see aasta alustame, aga see on alles Tallinn-Mäo, Mäo Tallinn, et seal läheb edasi Tartusse väga palju kilomeetreid, pool teed läheb veel edasi, et ma suudan öelda, kas 15 aastat on palju või vähe, et kindlasti tänases hetkes vaadates on 15 aastat päris pikka aega, kui me vaatame korraks iseseisvuse taastanud Eesti periood ja mõtlema, et kui palju me oleme siis 30 aastaga suutnud siis teha seda poole kiiremini, on päris hea tempo, aga samas. Me peame tõsiselt mõtlema ka sellele, et valida neid uusi uusi teid või uusi võimalusi välja. Üks on tõesti see, mis on era ja avaliku sektori koostöö. Üldjoontes võib nii öelda, et puudu on kuskil nendel kolmel suunal 366 kilomeetrit. No see on päris päris päris suur, suur maht. Kuigi riigi teehoiukava aastani 2030 oli ka 19. detsembril valitsuse istungi kavas, siis valitsus seda heaks ei kiitnud. Maanteeameti strateegilise planeerimise direktor Karl-Martin lengi on probleemina esile toonud, et pole teada, millistest vahenditest hakkavad siis Averus projektide tagasimaksed kulgema, sest riigiteede senise rahastuse raames ei ole võimalik neid vahendeid leida. Vastasel juhul kannatab tugevalt olemasoleva 16500 kilomeetri riigiteede säilimine. Härra peaminister, mis ikkagi saab maapiirkondade inimestele olulistest kõrvalmaanteedest, kui riik otsustab kõik ressursid nii tehnika kui raha osas kolme põhimaantee neljarajaliseks ehitamisele? Nii-öelda panustada? Kui üldse ei pahanda siin teiega tõesti kuulanud minu mõtet, ma ju rääkisin teile 15 miljonit kaks pool korda olemisest, suurendanud seda kruusateede tolmuvabaks muutmist, aga eks see oleneb eeskätt just need kõrvalteed. Ja ma räägin korraks korraks vahele, ma jälle. Martin lingi selles samas intervjuus, mis ka ERR-i portaalis ilmus, ütles, et see ei ole lisaraha, vaid seal põhim. Kõrvalmaanteedelt ära võetud rahaga ta ikkagi leidis, et ei ole võimalik korraga tagada senisel ulatusel kõrvalmaanteede korrashoidu. Kui teehoiurahad jäävad senisele tasemele ja suunatakse PPP-projektide tagasimaks või uus informatsioon on see, et tuleb lisaraha. No ma saan aru, et taas soovite minuga alustada seda maksudebatti teemat, ma olen selleks täielikult valmis. Me oleme ka erakonna poolt öelnud, et me toome oma, et 2023. aasta maksudebatis selle aasta kevadel välja. Teil on õiged küsimused, et kust kohast siis need finantsid tulevad, kui me tahame teha kiiremini, kui me tahame teha kaks pluss kaks. No ma ütlesin ka teile, et see üks avaliku erasektori koostööprojekt me valisime välja see Tallinn-Pärnu maanteel, seal siis Libatse-Nurme teelõik nostaansa tsirka 20 21 kilomeetrit. Sellel teelõigul on suur liiklussagedus, see tähendab ka tegelikult are ümbersõidu rajamist ja selle tulemusena siis väheneb, mis on ka oluline. Loomulikult väheneb ka Pärnust Tallinnasse või Tallinnast Pärnusse kuluv aeg. Aga mis kõige olulisem, mis kõige olulisem, paraneb ka liiklusohutus. Nii et minu meelest see, et me oleme tänase valitsusega nagu püüdnud hakata leida alternatiive, muideks Lätti ju Riia ümbersõidu, täna püüab seda era ja avaliku sektori koostööprojekti rakendada teha ka sellist pilootprojekti. Nii et ma arvan, et see on, see on väga-väga mõistlik, väga mõistlik, õige samm. Ma jäin enners toppama just selles sotsiaalvaldkonnas. Aga siiski oleks mul maanteede kohta veel mõni küsimus. Tuleme tagasi, võib-olla kriitikud leiavad, et see maanteede neljarajaliseks ehitamine on vastuolus Eesti hiljuti seatud kliima neutraalsuse saavutamise eesmärgiga kuna see meelitab inimesi senisest rohkem liikuma linnade vahel autoga, mitte aga näiteks keskkonnasõbralikke reisirongidega. Ja need samad kriitikud leiavad, et maanteede asemel võiks sama raha investeerida raud tee taristusse. No kui üks näide tuua kasvõi Tapa-Tartu vahel. Sinna oleks vaja teist rööpapaari, kui reisiliiklust tihendatakse. Kui ostetakse uued reisirongid, siis raudtee läbilaskevõime hakkab ammenduma. Kuidas te sellele kriitikale vastata või on raha nii palju, et jätkub nii nelja realistele teedele kui ka raudtee parandamisele? Me peame kõigepealt rahaline, ressurss on alati piiratud, rahaline ressurss on alati piiratud, selles me peame lähtuma. Aga loomulikult me peame tegema oma siis poliitiliste prioriteetide valikuid. Tänane valitsus on tegelikult ju ja ka eelmine valitsus on väga palju tegelikult panustanud just sellesse ühistransporti, aga te tõite selle reisirongiküsimused. Ma tulen uuesti sedasama juurde tagasi, millest me siin rääkisime. Sama Riisipere-Turba lõik. Paatide vahepeal käinud turbas. Kui saavutima käisin, turbas ei ole, ongi kaasas käinud, rongi kogudust ei ole käinud. Aga minu kriitika või mida me vahendasime keskkonna just nimelt, et kui meil on piiratud hulk raha ja vahendeid ja kliimaeesmärgid, et inimesed sõidaksid vähem autoga, et kas, miks valitsus suunab selle raha neljarealiste teede ehitamisse, mitte näiteks raudteede parendamisse, ma püüan, ma ütlen tõesti head kuulajad, püüame. Kuidagi jääda püsti, kaks saate juhtisid pead kogu selle aja ära võtta, et ma ei saagi midagi öelda, aga ma püüan ka. Tähendab ma tulingi selle juurde, et ühistransport on oluline, rongiliiklus on oluline, kui te küsite, et miks me teeme neid neljarealisi teid? Ma ütlesin juba üle-eelmises küsimuses selle välja. Auväärt saated, liiklusohutus Eesti teedel. See on probleem. Me ei saa üle ega ümber iga õnnetus, iga õnnetus, mis on seotud tervisega, veel traagilisem inimese hukuga. See on tegelikult see, kus Eesti vajab paremaid ja ohutumaid. Ei, see ei ole ainult see, et me suudaksime sõita ohutult erinevatest sõiduradadest. Aga see on ka see, et tagada võimalikult ohutu tee, mis on seotud just metsloomadega. Me näeme ka väga palju neid õnnetusi. Kas me, kas me ei arenda edasi reisirongiliiklust, me arendame edasi, aga just eelmisel aastal. Küsisin vahel, härra peaminister, küsin siia vahele, jälle Tallinnast Pärnusse, Rail Balticuga. 40 minutiga. Rekkad, kaubad rekkadelt liigud, liiguvad rail Balticule. Miks on sinna kõrvale vaja kulutada raha neljarealise tee ehitamisele? Kui me vaatame täna Tallinn-Pärnu suunda, siis on ju, see on täna neid lõike, kus on välja ehitatud viimastel aastatel niinimetatud kaks pluss üks read, kus teatud hetkel ühes suunas on võimalik mööda sõita. Teatud hetkel teises suunas on võimalik mööda sõita. Me ei saa ju öelda, et sinna läheb kaks pluss kaks koridor, aga tõsi. Ta on kindlasti ohutum, ta on kindlasti mugavam, ta on kindlasti kiirem. Nüüd te tõite selle Rail Baltic välja, millest ma tahtsin just rääkida. Me ehitame Rail Balticut sousti, Nõmme esimene selline võimaseks nurgakivi on pandud taasluua ühendus Pärnuga, see on meie eesmärk, tõesti, te ütlete, 40 minutit, ma olen kuulnud isegi, et alla 40 minuti on see Tallinn-Pärnu. Nüüd edasi. Ma, me oleme otsustanud uute rongide heita või me oleme otsustanud raudtee elektrifitseerimine ja kindlasti ei ole täna igal pool kaks pluss kaks ehitus põhjendatud. Sellega ma olen nõus. Kuid kolmel põhimaanteel võiks ikkagi olla enamuses nii tee kasutajale peaks olema mugav, ta peaks olema ohutu ja ta peaks olema ka. Kiire nii rahandusminister Martin Helme on korduvalt rõhutanud eesmärki saavutada diislikütuse aktsiisi alandamine. Me oleme täna ajaloolises päevas nii palju kui praegu maksab. Diisli liiter pole Eestis kunagi diisli liitri liiter tanklas maksnud. Jällegi, kas fossiilse kütuseaktsiisi langetamine teie hinnangul oleks kooskõlas valitsuse poolt oktoobris heaks kiidetud kliima neutraalsuse põhimõttega? Ja saatejuhid võimaldavad seda ära unustanud, aga see kliima neutraalsus, see tähendab kolme aspekti koostööd, see tähendab koostööd majanduskeskkonna-sotsiaal-keskkonna- ja keskkonnavaldkonna vahel diislikütuse langetamise eeskätt seotud just piirikaubandusega, me teame seda, see on seotud sellega, et kui võrdleme diisliaktsiisi või diisli hinda, ütleme seal eeskätt leedus siis ta on tõesti madalam. Nüüd, kui seda langetada mida on ju mida on arvutatud korduvalt, siis see on olnud kogu aeg küsimus selles, et et kas see tähendab eelarvele miinust või siis on eelarveneutraalne, rahandusministeerium on siiamaani öelnud, et see tähendab eelarvele miinust, hoolimata sellest et on olemas elastsus, tuleb tagasitarbeid Eestisse. Ta tähendas miinust. Ja nüüd te küsite praeguselt minu käest, et me soovime rongiühendus paremat. Meie soovime paremat haridust ja nii edasi ja edasi. Ja kui me võtame eelarvest miinuses istes tähendab midagi vähemaks jääma. Et rahandusministeerium ei ole tänaseni veel öelnud, et see on eelarve. Neutraalne, aga kliima neutrole. Mirkko küsis, kuidas see vastab meie kliima neutraalsuse eesmärgile. Kui me langetaksime diislikütuse aktsiisi ehk siis kas rohkem hakatakse sõitma? Küsimus ei ole, ma arvan, kas rohkem hakatakse sõitma või vähem, hakatakse sõitma, küsimus, ma ütlesin ju teile. Aga teil on nii palju küsimusi ette valmistatud, te olete natukene puntras oma asjadega, kus kohas tarbitakse, kus kohas tarbitakse, see on ju probleem. Ma rääkisin teile Leedus, kui te panite tähele, eks ju, et me Leeduga võrreldes oleksime rohkem konkurentsis ja probleem on selles, et meie eeskätt kaugsõidu autod, palju tarbivad leedus diislit, ega see ei tähenda, et see sellepärast, et nad koju ei tuleks. Nii tuleme veel kord detsembrikuusse, eelmisel aastal ei jõudnud valitsuse otsusele, kas korraldada täiemahuline rahvaloendus, mis aga nõuaks siis riigieelarvest kaheksa miljonit eurot lisaks või siis jääda statistikaameti poolt soovitud registripõhise loenduse juurde. Aga mida kritiseerisid pöördumises 36 teadlast, millal on rahvaloenduse teema alanud aastal valitsuse istungil ja kumba lahendust, kas registripõhine või vajadusega ukse ukselt uksele teie toetate? Mida te olete, on kindlasti seda, mis on mahukam, mis on nii registripõhine kui ka ukselt uksele, et ma arvan, et meil ei ole mingit põhjust täna seada üle 30 teadlase arvamuse kahtluse alla, tõsi järjekordselt see tähendab ka rahanumbrit ja kahta tähendab rahanumbrit pluss viis miljonit pluss kaheksa menetlus 10 miljonit. Et see oli see koht, kus rahandusminister peab selle teema toomas, ei, lähiajal taas kabinet ja mina toetan seda ikkagi, ma arvan, et kui me teeme seda asja, siis ta teab, põhjalikult, tuleb teha põhjalikud, paljud soovivad sinna oma küsimusi näiteks saada teada murdeid, palju Eestis kasutatakse ja nii edasi, ma arvan, see on oluline. Raha leiate. Nagu ma ütlesin, et rahanduset valitsuskabinet on põhimõtteliselt väljendanud oma soovi teha mahukas rahvaloendus ja nüüd on küsimus selles, et tuleb leida katega, me ei saa teha nii, et otsuse teeme katete, leia vastutustundlikult, tuleb neid asju teha. Üks teema, mis jäi detsembris või mis juba isegi novembris valitsusel pooleli ja mille arutelu siis on edasi lükatud või või taas plaanis nüüd 2020. aasta alguses. Niisiis see pikaajalise hoolduse teenuste korraldus. Teie erakonnakaaslane Tanel Kiik pakkus välja idee hoolduskindlustusmaksu kehtestamiseks, aga see ei pälvinud teie koalitsioonikaaslaste toetust ja nii et ma loen tegevusprogrammi täitmise aruandest, et nüüd lähete uuele aruteluringile aasta alguses, mis on siis teie soovitus, Tanel Kiigele, kuidas lahendada hooldekodu kohtade kättesaadavuse probleem ilma uut maksu kehtestama? Kõigepealt seal, et tema välja toodud mõttes on erinevaid alternatiive ja see on tõesti üks alternatiiv. Ma arvan, et see oleks selles mõttes kõige kiirem ja kõige selgem alternatiiv. Aga nagu ma olen siin saates öelnud, et tänane koalitsioon on leppinud kokku, et maksukoormust ei tõsta, see tähendaks, see head saatejuhid tähendaks maksukoormuse tõusu, aga ta lahendas ka hooldus, koormuse ma ütleksin väga sügava ja suure probleemi, kohati, isegi kuulajatel on ju 80 protsenti, omaosalus on väga suur. Nii et seda teemat me arutame suure tõenäosusega, kas sellel järgneval nädalal vaatame, kuhu kabinet väljale jõuab, minu meelest see on väga hea, et tänane valitsus on selline aruta, et me arutame, siis me teeme otsuseid. See on ikkagi lähtuda sellest põhimõttest, et ikkagi mõõta tuleb mitmeid kordi ja siis alles lõigata malli, kui te oleksite praegu saavad öelda, et Me arutasime novembris ja lükkasime selle teema lauale, et ma ei ole nii, vastupidi, me tuleme tagasi. Siin on vaja lahendust leida. Ma kohtusin siin jõulude ajal väga paljude inimestega Eesti üle Eestimaa, sealhulgas Tallinnas, Harjumaal, olgem ausad, see hoolduskoormuse teema, see oli üks peamised teemasid, see on väga valus, väga valus küsimus Eestini. Valitsuse tegevusprogrammis on rida punkte, mis käsitlevad rahvahääletuse soodustamist puuduvaid, siis seadusemuudatusi, vastav analüüs peab valmima veebruariks, Jaak juuliks 2020. Aga küsin ühe praktilise näite varal, mida teie arvate ideest, kas rahvas võiks mittesiduva rahvaküsitlusel anda valitsusele nõu, kas Eestisse võiks tulevikus lubada tuumajaama ehitamist või mitte või peaks selle keerukusastmega küsimused jääma teadlaste ja ekspertide lahendada? Ma arvan, et see on väga õigustatud küsimus. Me oleme tegelikult seda oma kliima- ja energiakomisjonis arutanud, isegi keskkonnaminister on toonud selle mõtte välja, et seda võiks tegelikult küsida inimeste käest, mis arvatakse nüüd suur uudismaad ja praegu, mil mida te ja, ja küsimus on selles, et, et me teame ju seda, et alternatiivseid energia kandjaid, sisendid meil on Eestis vaja. Me oleme nii palju rääkinud sellest tuuleenergiast. Aga väga paljud on rääkinud ka sellest samast tuumaenergiast. Tõsi, minu generatsioon, Te olete noored Meetsed, minu generatsioon mäletab väga hästi Tšernobõli ja, ja, ja mäletab põhjusega seda. Ja väga paljudele Eesti inimestele tuleb esimesena meelde, loomulikult me täna räägime hoopis teistsuguses tuumaenergiast. Me räägime neljanda põlvkonna tuumajaamast, mida põhimõtteliselt ei ole veel, mida alles luuakse, ehitatakse töötatakse välja, innovatsioon on seal taga. Aga tõesti, tuumaenergeetika on olemas ju nii Soomes, Prantsusmaal, Tšehhis väga paljudes Euroopa riikides. Et mina arvata ühe alternatiivina võiks kindlasti seda teemat arutada. No alanud aasta algus Riigikogus saab olema teise pensionisamba reformi tähe all, ainuüksi Reformierakonna fraktsioon esitas valitsuse eelnõule 739 parandusettepanekut. Reformierakonna esimees Kaja Kallas soovib või eeldab, et te seote need usaldushääletusega. Kuna mitmed õiguseksperdid on öelnud, et see pensionireformi eelnõu võib olla vastuolus põhiseadusega siis Kaja Kallase lootus on, et kui valitsuse usaldushääletusega seotud seadus osutub hiljem tõepoolest põhiseadusevastaseks, siis on põhiseaduse vastane ka see valitsus ja kui valitsus on põhiseadusvastane, siis tuleb teha erakorralised valimised. Kas teie olete kuulnud õiguskantslerilt, mai tea riigisekretärilt riigikohtust mõnest muust autoriteetsest allikast, kas Kaja Kallase õigusalane ekspertiis on pädev? Ma ei ole tõesti sellist õigusalast ekspertiisi kuulnud külmule, meil meenub praegu see, kui te toote siin ühe opositsioonierakonna esindaja, esimehe mõtted sellest, et see valitsus ei ole põhiseadusega kooskõlas, siis ta ütles, et mina olen nõus igal hetkel siin raadiosaates ka Eesti maha müüma, eks teiste reetma, mis jutud need on, et meil on see, see, see ja see on halb lutsu näiteks. Et need süsteemid on ju meil olemas, tehti üle 700 muudatusettepanekus, on opositsiooni õigus, noh, väga suure tõenäosusega ei ole seda enam ju sisuline arutelu, eks ju, sisuline arutelu. Meil on olnud seda teise pensionisamba arutelul, ma mäletan Eesti pangas me arutasime seda, Eesti pank ütles oma ohud välja, eks me oleme arutanud seda erinevate huvirühmadega, huvigrupp pidega erinevate inimestega, hüpi tehakse nii palju neid muudatusettepanekuid. No ma saan aru, kuhu ta sihib, et tõesti on võimalik valitsuse poolt algatatud syda siduda siis usaldushääletusega olete valmis siduma ja vaatame, vaatame seda menetluse käigus, et kui seda on valmis siduda seda. Ma mäletan, et olles ise opositsioonist seda nii mõnigi kord tegi Reformierakond Ansipist oli siis peaminister, sidus selle jälle usaldushääletusega ja asi tehtud. Et aga see on ju väga hea, et meil on olemas vastav regulatsioon, hõivad president peab välja kuulutama, kuidas ta kuuluta välja. Riigikogul on võimalus uuesti muuta, kui ta ei muuda seda uuesti. Presidendi president saab uuesti otsustada, kui ta ei kuuluta välja, läheb Riigikohtusse. Niiet Eesti on õigusriik, see näitab, et Eesti demokraatia, eesti kohtusüsteem, Eesti võimude lahusus, kõik toimib seal. Teie näol just mainisite president Kersti Kaljulaidi, ka tema on teise samba muudatustest rääkides väitnud, et riik nüüd taganeb kodanikele antud lubadustest ja ka president on viidanud õiguslikele probleemidele. On teil olnud presidendiga jutuks teise samba reformi põhiseaduslikkus ja sellega seonduv ja on ta teile ka konkreetselt esile toonud pektid, mis on võib-olla vastuolus põhiseadusega. Või on teie hinnangul presidendi seisukohavõtt pelgalt poliitiline? No ma tahan öelda seda, et me ju ei lõpeta teist sammast ära, kõik raadiokuulajad ka siin stuudios, kui on inimestel teine sammas, saavad jätkata, saavad liituda täpselt samadel alustel. Mina isiklikult olen öelnud, et mina jätkan. Sotsiaalminister on öelnud, et tema jätkab. No mõned võib-olla, kes teenivad suuremat palka, on öelnud, et nemad võtavad kohe välja, noh, ma olen kuulnud, et näiteks Euroopa Parlamendi üks liige Eestis, kes võtab kohe välja selleks, no see on tema õigus, aga see muutub vabatahtlikuks, nii et ei, ei, lõhutakse midagi ära, kui te küsite nüüd seda, mida mina vabariigi presidendiga räägin täpselt, mida ma olen arutanud. No ühelt poolt, see on ju kahe inimese arutelud, et see ei ole, ma arvan, väga viisakad siin täpselt avada, mida me arutame, vita, mida mitte, aga, aga ühte ma tahan küll öelda, et jah, et ma arvan, et meie arutelud selles mõttes on alati väga avatud, väga siirad ja Neid on olnud ja neid tuleb lähiajal uuesti. Kui president siin juba jutuks tuli, siis te olete jõudnud teatada, et ei saa minna vabariigi aastapäeval Viljandisse presidendi vastuvõtule, kuna eelistate olla perega. Paljud opositsioonipoliitikud on püüdnud teid võrrelda endise Keskerakonna esimehe Edgar savisaarega, kes teadupärast eelistas samuti olulistel päevadel olla mujal. Mille poolest erineb teie mitte minemine Savisaare mitte minemisest? Andke andeks, mina ei tea küll, et selle konstruktsiooniga kaasa tulema, et ma tõesti soovin olla oma perega koos mu perele paar päeva enne Eestist ära suusatada, ma lähen tõesti perel järgi te teate ise pereperede noorte perede liikmetena, kui olulised on koolivaheaja mõned päevad, eks, et ma tõesti ütlesin seda ka vabariigi presidendile juba mitu-mitu nädalat tagasi või mitu kuud tagasi, et osalen lipu heiskamisel, osaleme vabadussõja võidusamba juures pärgade asetamisel kindlasti paraadil, aga tõesti noh, seekord on see koolivaheaeg, te teate ise, kui keeruline on lastega seda koos seda aega leida, seal ärge tahate näha seal mingit suurt probleemi seal taga ei ole seal mingit probleemi, et et olen tõesti oma perega koos ja veedan lastega aega, ärge palun pahandage selle peale, mõnikord tuleb seda aega lihtsalt võtta ja. Te ise tõite välja, mis selle valitsuse prioriteedid on, üks on see peresõbralik Eesti ja nii, et ma kutsun inimesi üles rohkem aega veetma 2020 oma perega, kui oli 2019 iga tund rohkem, ma arvan seal oluline oluline abikaasa on oluline lastele, aga oluline ka endale. No teie võtsite selle peresõbralikkuse, tõite esile Madoks selle sidusa riigi esile, et president Kaljulaid ütles Postimehele antud aastalõpuintervjuus vastates küsimusele, et kas see valitsus on ohuks Eesti põhiseaduslikule korrale ja ma tsiteeriks proua presidenti selles mõttes on, et nad seavad kahtluse alla põhiseaduse paragrahvi 12 kõik inimesed on võrdsed, ma arvan, et ta on ohuks ka meie julgeolekule, siis Kaljulaidi tsitaadi lõpp Eesti huvides on tõenäoliselt töiselt, hästi saavad läbi saavad peaminister ja vabariigi president, et milline on teie hinnangul vajadus ja võimalused vabariigi valitsuse ja vabariigi presidendi suhete parandamiseks. Eks ma arvan tõesti, et sellist asja ei ole riigile ega inimestele eriti vaja, et ütleme, et Eesti erinevad institutsioonid ei suhtle või noh, ma ei tea, suhtlevad halvasti omavahel. Uus aasta on käes. Tõesti, ma arvan, et see on alanud maailma poliitikas väga keeruliselt, aga ma tõesti loodan, et me siin koduses Eestimaa, me näeme rohkem sellist heas mõttes stabiilsust ja selle osas ja selle eest soovib minna seista. Ma väga loodan, et me näeme rohkem selliseid sisulisi debatte, et kui sellist populismi ja kui te küsite nüüd nende presidendi austatud presidendi öeldud sõnade kohta valitsuse kohta, siis loomulikult nende sõnadega ma ei nõustu, et see on demokraatlikult valitud valitsus. Eestis olid demokraatlikud, valimised valiti 14. riigikogu oli poliitiline konkurents riigikogu sees viie erakonna vahel ja sündis, ma arvan, tänases hetkes Eestile parim koalitsioon, see, kas kellelegi see isiklikult meeldib või ei meeldi, see on täiesti iseküsimus, aga öelda, et sa kuidagi või ma ei tea, ohustab meie julgeolekut või põhiseaduslikku korda. Andke andeks, teie, ma usun, teie käisite valimas, tegite salajastele valimisi, inimestel oma parima valiku ja nii ongi ja nii sünnibki riigikogu, et ja läbi selle siis valitakse peaminister ja valitsus ja nagu ma olen öelnud ka eelmisel aastal, lähtun sellel, sest põhimõtteliselt ka sellel aastal, et Jüri Ratas peab olema peaminister kõigi Eesti inimestele tervele Eestile. Valitsusel seisab lähiajal veel üks otsustamise koht valitsuses on nii palju just, aga ma ju iga päev Jaba, juhatan selle järgmise otsustamise koha sisse tsitaadiga. Tsitaat algab, sõbrad, see on Keskerakond, kohukesed, korruptsioon igal tasandil broilerluse üks kesksem taimer, ava ebaaususe ja valelikkuse verstapostvõimetud enda väärtegusid ausalt omaks võtma ja sigatsemisest loobuma vene võimudega lipitseja ja nüüd siis ka avalikult partei, mis tõmbab Eestis eesti keele juhtme seinast välja. Tsitaadi lõpp. Nii kirjutas enne valimisi sotsiaalmeedias Andres Parmas, kelle justiitsminister ma ei tea. Neljapäeval vist esitab valitsuse istungile kui kandidaadi riigi peaprokuröri ametikohale. Kas selline otsekohesus pälvib ka teie ja Keskerakonna? Tase või kuidas? Te nüüd toote siin otsestuudios väga-väga huvitavat tsitaadi sibula juurde. Ma ei punast absoluutselt. Küsimus on ju selles, mis on väga paljudes sellistes, ma tean seda, et see on üks niisugune mõte on olnud riigikogus see mõte on, ma tean seda Tallinna raekojas ja see mõte on olnud see, et kui ma lähen sinna oma töösaali, olgu see riigikogu saal või vanasti siis Tallinna raesaal või olgu see samas prokuratuur. Et kui ma lähen sinna, astun sinna oma töökohta sisse. Siis ma jätan selja taha sellised oma isiklikud emotsioonid, oma isiklikud niuksed. No ma ei tea, huvi, ma ei tea oma isikliku poliitilise veendumuse, teen oma tööd professionaalselt ja mina usun ka selle kandidaadi puhul. Kell on justiitsminister Raivo aeg esitanud, et ta teeb oma tööd professionaalselt. Ma natukene kardan, et nüüd lootsite, te saate siit sellise vastuse taas. Ei, me ei toeta seda vaatamist, on öelnud. Jah. Ta on seda öelnud, aga ma veel kord ütlen, mina usun inimestest head, ma ütlesin kahes aastalõpuintervjuus maakonnalehele selle välja, et ma usun inimestest head. Ja ma arvan siiralt, ta teeb oma tööd professionaalselt. Muuseas rubriik olukorrast keskerakonnas on selles saates, kellele kahjuks kellele rõõmuks muutunud väga ebaregulaarseks, aga kasutame võimalust taas rääkida Tartu linnavõimust Keskerakonna esimehena olete kindlasti kursis, kuidas kulgevad piirkonna esimehe Jaan Tootsi pingutused abilinnapeadeks nimetada Talle meelepärasemad inimesed. No minu meelest see viimane Tartu linna piirkonna juhatus oli vist eile, et kui ma ei eksi, et on ju selge see, et, et täna on üks abilinnapea kaotanud sellise usalduse mitte ainult Tartu linna Keskerakonna piirkonna juhatuse silmis vaika enamuse fraktsiooni silmis Kabuli ja ma ütlesingi enamuse Keskerakonna fraktsiooni sõlmis volikogus enamuse ja see on loomulikult probleem, et kui sellist töist õhkkonda ikkagi ei suudeta saavutada ja Tartu muideks On ju silmitsi just mõne mõne aasta pärast kultuuripealinna tiitliga, et ega sellised noh, võetaksegi vaakumit võimuvaakumit head ei tee. Vastupidi, nii et siin tuleb leida teine olukord ja see tuleb kindlasti taastada. Ootame ära Keskerakonna juhatus ja toimub ka siin jaanuarikuu keskpaigas ja siis ootame ära. Aidake, muuseas meenutada. Teie käisite sügisel samuti Tartus seda juhtimiskriisi lahendamises lahendamas, meenutage, palun, milline kokkulepe ikkagi teil seal erakonnakaaslase Monica rannaga jäi, et millal ja mis tingimustel ta abilinnapea kohalt lahkub? Seal oli küsimus selles, et kuna juhatus ja enamus Tartu linnavolikogu fraktsioonist ütlesid, et nad ei näe hetkel võimalus koostööd jätkata abilinnapea Monica rannaga, et ta siis lahkub, tema ütles, et kuna see oli just eelarve tegemise hetk muideks ja ka mina toetasin seda, et tegelikult abilinnapeaga seeder teab, et tegelikult noh, volikogus on mitu lugemist, et see tuleb ikkagi tõsine töö, tuleb ära teha ja siis jäigi kokkulepe, et ta selle aasta algusest sellest ametikohast lahkub. Seda ta ei teinud, eile seda olukorda arutati ja nagu ma ütlesin, et see peab tulema siis tagasi keskerakonda suurde juhatusse soov on igal juhul teha kõik selleks, et Tartu ütleme linnavõimu ja see tänane koalitsioon, et loomulikult ma toetan selle säilimist ja ka sellise stabiilsuse ja töörahastamist. No on siin räägitud ka sellest, et Monica rand saab keskerakonnalt endale uue töökoha sedapidi otsima. Jaan Toots, teie teate, millest jutt? Teate pinnale esimehe ja abilinnapeavahelised jutud töökohtade leidmisel ja nii edasi, need on nendevahelised jutud ja hakata neid minul siin lahkama ei ole, õige, teie siis laua taga ei olnud, mina olin selle juhatuse koosolekul või noh, ütleme sellises laiendatud koosolek muidugi oma laua taga, kui me seda teemat arutasime ja olin ju väga tugevalt ka seotud sellega, et tegelikult see see lahendus leida ja ma seda lahenduse leidmist toetasin, ma toetasin sellist mõistliku lahenduse leidmist. Aga nagu ma veel kord ütlen, et see oli just eelarve tegemise protsess ja siis oli soove, et eelarve saaks vastu võetud Tartu linnavolikogu poolt, mis sai, et siis leida uusi lahendusi, nagu te näete, et on probleem jätkuvalt õhus, tuleb lahendada. Viimased minutit pühendame kirjandusele. Jõulude eel kinkis Kaja Kallast eile lootusele, et pühade ajal on rohkem aega ühtede kaante vahel kaks raamatut George Orwelli loomade farm ja 1984. Kas jõudsite lugeda? Ei. Siis ei saa küsida, kuidas meeldib, aga mis olid lõppeval aastal need või lõppeval seljataha jäänud aastal? Need kirjandusteosed, mis kirjanduselamusena teie maailmapilti? No te küsite nüüd väga vale inimese käest, et nende memode kõrval, kui ma midagi üldse jõudsin lugeda ja koosolekute ettevalmistuses kõrval. Ma ütlen, ausalt öelda on peamiselt olnud need õppetükid, mida õpivad siis seal kas kolmanda, viienda või seitsmenda klassi õpilased ja muideks ka endal korrata, on sageli väga huvitav, olgu see geograafia või matemaatika või, või inglise või vene keel, nii et midagi ei ole teha, aga nii see on, et selliseks ilukirjanduse lugemiseks ma olen ikkagi püüdnud. Kui seda aega natukenegi on püüda perega olla, püüda lastega, olla, teha midagi aktiivset koos, mitte nii üksinda, istuda raamatus ja siis lapsed lasteaias koos mängida. Eero Epner trükkis viimases Eesti Ekspressis ära väited sarnaselt Reformierakonna nooremate meespoliitikutega ei pidevalt Jüri Ratas lugema raamatuid selle Etneri paralleeli lükkate ümber. Tänase situatsiooni osas tal on õigus, et ma olen mitu korda seda, et, et seda aega lihtsalt napib ja. Kuulajatele meenutaks, et jõulude eel käis Eestis ka brittide peaminister Boris Johnson. Aktuaalse kaamera ajakirjanik Astrid Kannel küsis tema käest muuhulgas ka, et kuid Johnson on Vladimir Putinit võrrelnud majahaldjas Tobiga Harry Potteris. Det, kellega Johnson ise Potteri tegelastest sarnaneb. Nathan vastase iilis vastusest vastas lõpuks selles vaatuses ta küsis oma ametikaaslase käest, andis selle vastuse, kas ei olnud mitte nii, te peate selle video uuesti üle vaatama ka täiesti. See oli väga-väga armas kohtumine, ma väga tänan, Boris Johnson, tegelikult tuli, see näitab tegelikult Suurbritannia Eesti väga strateegilisi tugevaid kahepoolseid sidemeid ja loomulikult oli temaga väga meeldiv kohtuda ja ma loodan, et me saame ka head tulevikusuhted peale Brexitit, head saate kuulajad, midagi ei ole teha, nüüd vikerraadio, tänane saade saab otsa, algavad kohe uudised ja mina omalt poolt tänan. Mina ka tänan, oli hästi meeldiv teiega taaskord peaminister Jüri Ratas ja saadet juhtisid Mirko Ojakivi ning Arp Müller. Kohtumiseni veebruaris.