Tere hommikust, on vaikne laupäev. Kristuse kannatuse kauged sündmused annavad veel täna tähendust meie päevadele. Kõik ei ole ühesugune. Meie elu lõime on poogitud jumala töö meie heaks. Kuigi oleme sageli arvanud, et kõik oleneb vaid meie tööst ja meie vaevast. Oma elu lõpus, tunnistab Vargamäe Andres. Jumala ei ole sugugi Vargamäe omapead jätnud vaid tema mõistab ka siin õigust. Tema on ehk terve, minu eluaeg sinu õigust mõistnud ainult mina oma inimmõistusega pole sellest aru saanud. Tõepoolest see, mida teeb jumal, pole meile esmapilgul arusaadav ega nähtav. Jüngrid olid hirmunud, sest nad ei suutnud uskuda, et Jeesus, kes laatsaruse ja lesknaise poja surnuist olid üles äratanud on nüüd ise risti lüües hukatud. Oma kimbatuses ei meenu neile midagi sellest, mis Jeesus oli neile varem rääkinud. Kuidas ta peab minema Jeruusalemma ja palju kannatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval üles äratama. Me inimestena tahame kuulda, mis meile meeldib kuulda. Ja see polnud neile meeldinud. Niipidi Jeesus Peetrusele ütlema karmid sõnad, kes tahtnuks takistada, et kõike seda juhtuks, tagane, vastupanija, sa oled mulle kiusatuseks, sest sa ei mõtle jumala, vaid inimese viisil. Tõsi, ta oligi, inimene ja meie ka sellepärast peamegi oma südant pehmendama, et jumal saaks teha, mis vajalik. Loeme siia lõppu Jeesuse matmise sündmuste kirjelduse Johannese evangeeliumi järgi. Aga et oli pühade, valmistus päev, siis palusid juudid Pilaatust, et risti löödud ta sääreluud, löödaks katki ja nad viidaks minema. Tihuda jääks ristile hingamispäevaks sest see hingamispäev oli suur püha. Sõdurid tulid nüüd ja lõid katki säärele nii esimesel kui teisel, kes koos Jeesusega olid risti löödud. Aga kui nad tulid Jeesuse juurde ja nägid, et ta oli juba surnud siis nad ei löönud katki tema sääreluid. Vaid üks sõdur torkas piigiga tema küljes ning kohe voolas välja vett ja verd. Ja see, kes seda nägi, tunnistab seda ning tema tunnistus on tõsi. Ja tema teab, et ta räägib tot teiegi usuksite. Sest see on sündinud, et läheks täidekiri. Ühtegi tema luud ei purustata. Ja veel teine kirjakoht ütleb. Nad saavad näha seda, kelle nad on läbi torganud. Aga pärast sõda palu Sarimaatia, Joosep, ta oli Jeesuse jünger, kuid salaja, sest ta kartis juute Pilaatuselt luba võtta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus lubas. Siis ta tuli ja võttis Jeesuse ihu. Siis tuligi Nikol EMOs, kes varem oli tulnud Jeesuse juurde öösel ja tõi kaasa 100 naela mürri ja aaloesegu. Siis nad võtsid Jeesuse ihu mähkisid, ta suri linadesse koos lõhnarohtudega, nõnda nagu on juutide matmiskomme seal paigas, aga kus ta risti löödi, oli aed ning aias uus haud, kuhu ei olnud veel kunagi kedagi pandud. Sinna panid nüüd Jeesuse, juutide pühade valmistuspäeva pärastsesse haud oli lähedal. Jumal ka nendes kohtades meie elus, kus me ei mõista, mis elus toimub ja mida sina teed. Me tahame paluda, anna meile usaldus sinu vastu. Et see, mida sa teed, on hea. Me täname sind, et võimega sellel vaiksel laupäeval iseennast, oma maa ja rahva ja selle maailma sinu kätte usaldada. Ja paluda, et sina annaksid meile näha oma lahendusi. Ame.