Hea klassikaraadiokuulaja mina olen tänase kaheksanda novembri helikaja toimetaja Kersti Inno. Saate teemad. Gustav Ernesaksa 100.-le sünniaastapäevale pühendatud festivalist annab ülevaate Eesti kooriühingu vastutav sekretär Kaie Tanner. Vastavatud Tallinna laulu väljaku kultuurikeskuse klaassaalis algavast kontserdielust räägib turundusjuht Margot Holt. Sarjas Eesti muusika kullafond esineb Rahvusooper Estonia puhkpillikvintett. Kontserti tutvustab olevainomäe. Poola iseseisvuspäeva kontserdil, Tallinnas on kavas Arvo Pärdi looming, räägib Slava Meera Browska Peterson. Poola saatkonnast sarjas noored klassikas toimuvast Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli. Tallinna muusikakeskkooliorkestrite ühiskontserdist räägib dirigent Mikk murdve. Tartus laulupeomuuseumis esitleti lastelaulude plaati talvelaulud, mida tutvustab projektijuht taia Kadajas. Eesti filharmoonia kammerkoor andis välja CD-plaadi, Cyrillus Kreegi reekviemi ja Tõnu Kark pitsa kreegi vihikuga. Kreegist ja tema kogutud viisidest inspireeritud oma teosest räägib Tõnu Kõrvits ja meenutame raadiomeest Hannes Valdmaad. Helikajalõikudega olid tegevad Tiina kuningas, Merje Mändla, Annika Kuuda, Hedvig Lätt ja mina Kersti hinna saate toimetajana. Head kuulamist. 12. novembril algab Gustav Ernesaksa 100.-le sünniaastapäevale pühendatud festival, mis kestab 14. detsembrini. Niisiis rohkem kui kuu. Palusin stuudiosse Eesti kooriühingu vastutava sekretäri Kaie Tanneri. Mida see festival endas hõlmab? Nagu festival kestab üle kuu aja, siis ta loomulikult hõlmab väga paljusid asju, see tähendab seda, et lisaks kontsertidele, millest muidugi ei saa üle ega ümber algab see festival tegelikult konverentsiga. Ja muuseumiõhtud on loomulikult, kus räägivad Ernesaksa õpilased ja tema kaasaegsed ja tuttavad on Gustav Ernesaksast tehtud pildialbum, mida esitletakse Ernesaksa loominguga, plaati ühesõnaga kõik, mida Ernesaks teinud, püütakse nüüd praegu inimesteni viia. Loomulikult löövad kaasa ka Eesti Raadio, Eesti Televisioon. Ma tean, arhiivisaated Ernesaksast on ka eetrisse minemas detsembris ja mitmeid kontserte võimalik televiisorist vaadata, raadiost kuulata, nii et peaks küll jõudma igaüheni. Kui palju inimesi on hõivatud selle Ernesaksa festivaliga ja kui palju koorasin osaleb, kui palju neid kontsert on kokku ja kus need kõik toimuvad? Väga. Raske on öelda, kui palju on inimesi, sest juba sellesse komisjonis festivali korraldab kuuluni valjuorganisatsioone lisaks kooriühingule ju rahvusooper kultuuriministeerium, laulupeo sihtasutus, teatri- ja muusikamuuseum, Muusikaakadeemia teevad oma üritusi ja sellepärast ongi väga raske seda otsest arvu öelda. Aga mul on väga hea meel, et festivalil tehakse ka konkursse. Meeskooride konkurss ja naiskooride konkurss toimub, sest see lisab ühe huvitava momendi. Miskipärast selline võistlusmoment on põnev. Ma ei tea, kas just Ernesaks Doneid rohkem võistleb, aga näiteks naiskooride konkursil üksi osaleb 39 koori. Lisaks sellele on noortekontserdid, sest me tahtsime kindlasti Ernesaksa laule, ei laulaks ainult ammu tegutsevat kooriks laule, niigi teavad praegused mudilaskoorid, lastekoorid, noortekoorid ei tea neid laule ja koolikordi kontserti on neli tükki. Ja neil kokku osaleb mitukümmend mudilas-laste-noorte poistekoori. Me tahtsime tingimata ka, et nad oleksid üle Eesti, sõidaksid kokku Narvast ja Sillamäelt ja Tartust plaste tapalt igalt poolt mujalt. Et ei oleks nii, et ühe ja sama linna koorid esinevad ühe sama linna kontserdisaalis. Nii et jah, üldarvu on raske öelda. Sajad inimesed, tuhanded kümned, tuhanded ilmselt kokku. Nii et hernesaksa festivalil osalevad inimesed kogu Eestis ja kontserdid toimuvad üle Eesti Ja kindlasti lisaks koolikooride kontsertidele, mis on Tallinnas, Jõhvis, Paides ja Tartus, teeb ka rahvusmeeskoor kontserte väljaspool Tallinna Raasikul, Viljandis, Tartus, lisaks Tallinnale nii et peaks olema küll võimalik igal inimesel Lääne-Saksa muusikat kuulata. Ja see festival annab võimaluse igal inimesel siis teadvustada, kui mitmekülgne inimene ja kes tegelikult siis oli Gustav Ernesaks ehk meie laulda. Aga need lähisündmused toimuvad siis kolmapäeval, 12. novembril. Kas need on kõik huvilistele avatud sündmused, ma mõtlen konverents ja. Jaa, on küll festivali avamisele tõepoolest ei ole lausega piletit, see on avatud kõigile huvilistele tasuta ja ma usun, et on väga huvitav kuulata Ta justkui konverentsi ettekandeid, sest kuidas räägib Ernesaksast muusikateadlane pus, kuidas temast räägivad tema tuttavad ja kolleegid Kuno areng, Olev Oja ja ma usun, et ka rahvusmeeskoori uus CD Mu isamaa on minu arm, mida seal tutvustatakse, on põnev just sellepärast, et seda tutvustab Ants Soots kes tunneb Ernesaksa muusikat rahvusmeeskoori. Väga põnev kindlasti, mida ta sellest räägib? Ja emme saksa soololaule, mida pole tükk aega ausalt öeldes esitatud kuuleb samuti muusikaakadeemias, neid laulavad lauluosakonna üliõpilased, kontsert algab kell neli. Samuti on see kõigile tasuta ja ma usun, et see on väga huvitav. Muusikaakadeemias segakoor, kes elab järeldatakse koorilaule, on ka väga heal tasemel, tuli just äsja konkursilt ja on kindlasti ka väga põnev, kuidas interpreteerivad laule üliõpilased, aga need soololaulud, mida esitatakse, ei ole ka tükk aega kõlanud. Nii et see on põnev ka, sellepärast juba. Ja kontsertile siis eelneb konverents algusega kell kaks ja see toimub samuti Eesti muusika ja teatriakadeemia kammersaalis ja tuleval laupäeval on siis juba koolikooride kontsert jõhvi kontserdimajas. Ja me tahtsime kindlasti teha ühe kontserdi ka Ida-Virumaal valik langes jõhvile, kuna seal on väga suur ja ilus kontserdimaja. Mul on väga hea meel, et need Narva ja Jõhvi koorid, kes seal kaasa teevad, laulavad ka eesti keeles, laulavad rõõmuga eesti laulupeo laule ja Ernesaksa laule ja mul on samuti hea meel, et meil õnnestus sinna viiega Kuusalu ja Tallinn-Tapa koorid. Kusjuures kõik need koorid ei ole valitud mitte juhuslikult, vaid on valitud need koorid, kes on sel aastal konkurssidel väga hästi esinenud. Ja nad on tõesti kõrgel tasemel ja tublid ja ma usun, et see kontsert on väga vahva. Ja samuti ma usun, et on väga tore kuulata laupäeval pühapäeval naiskooride konkurssi, mis on Tallinnas. Nii et tegemist on siis nii Ida-Virumaal kui Tallinnas, ühe nädalavahetusel. Niisiis, 12. novembril algav Ernesaksafestival on kogu Eesti festival ja kestab 14. detsembrini festivali sündmusi ja kontsert, see on tõesti palju. Loodetavasti leiab igaüks üles selle, mis just teda huvitab. Ja kõik soovijad saavad Ernesaksa loomingut mõnuga laulda või kuulata. Festivali sündmustega hoiame teid ka edaspidi kursis, ise leiate selle kohta teavet internetist aadressil www punkt. Koorijuhile. Y iga punkt ee. Aitäh Kaia Tammer. Tere tulemas kontsertidele. Helgaja. Teisipäeval avati pidulikult Tallinna lauluväljaku kultuurikeskus pärast mitmeaastast renoveerimistööd said uue näo ja hingamise ruume, sealhulgas võrratu klaassaal. Tallinna lauluväljaku turundusjuht Margot Holts, mis on plaanitud nendesse ruumidesse ja kuidas need ruumid kultuuriga täidetakse. Meie kindlasti eelkõige ootame ja loodame, et muusikahuvilised ja muusikud leiaksid tee lauluväljaku klaassaali, sest tegemist tõepoolest on fantastilise akustikaga saaliga, mis on kahjuks siiamaani veel inimestel ja eriti muusikutel pisut kahe silma vahele jäänud. Senini on kindlasti väga palju häid sõnu meie klaassaali akustika kohta öelnud. Lugupeetud Tõnu Kaljuste ja Tõnu Kaljuste Nargen Opera koori naispool on seal ka salvestanud ühe plaadi. Nii et tegemist on suurepärase saaliga, kus on võimalik anda suurepäraseid kontserte aga samamoodi ka lindistada. Milliseid kontsert on seal lähiajal plaanis? Lähiajal on plaanis mitmeid kontserte, eriti mis on seotud nüüd jõuluajaga kõige olulisem kontserte, mis on kõige lähemal tulemas, ehk et siis juba täna täna kell kaks on lauluväljak kui klaassaalis võimalik kõigil linnakodanikel tulla kuulama Arsise kellade kontserti, kus tulevad esitusele väga paljud erinevad lood ja kus kindlasti on võimalik, kui hästi just seda klaassaali akustikat tunda ja tunnetada. Lisaks jätkuvad meil koostöös Otsa kooliga päikseloojangut kontserdid mis on aasta lõpuni ja ka järgneva aasta alguses on juba kokku lepitud kuupäevad. Need on iga kuu, kas teisel või kolmandal nädalavahetusel. Ja need kontserdid siis algavad siis, kui päike hakkab loojuma. Jah, me nüüd sügisesel ja talvisel ajal on see juba pisut varem, nii et tõepoolest kontserdid hakkavad juba kell kolm. Ja inimesed, kes tulevad nüüd täna lauluväljakule, saavad siis tutvuda ka nende ruumidega. Seal on ka avatud näiteks Gustavi nimeline kohvik. Kindel see rõhutan veel omalt poolt, et kontsert on kõigile tasuta ja kõik kodanikud on oodatud, võimalik on loomulikult tutvuda siis ka veel ruumidega Gustavi nimelise kohvikuga seminariruumidega sammas saaliga, terve maja või risti ja põiki läbi käia ja igast uksest sisse piiluda. Praegu on teil ka üks näitus üleval? Jah, tõepoolest, teisel korrusel on meil küll üsna väike valik, aga sellegipoolest. Valli Lember kina akvarellid, laulu ja tantsupeoteemalised. Ma tean, et vallil on neid akvarell, laulu ja tantsupidudest veel tohutult palju, aga kahjuks meile rohkem neid üles ei mahtunud panema teisele korrusele klaasiali. Tundub, et klaassaal on eriti soodne kooriumusi. Esitamiseks kindlasti koorimuusika, aga ka igasuguse naturaalse muusika esitamiseks. Et seal kõlab võrdväärselt hästi üks klaver või ka näiteks keelpillikvartett. Kammeransamblid ja pealegi sai lauluväljaku kultuurikeskus ju Tallinna linnalt kingituse tuliuue Estonia klaveri. Just nimelt väga kaunis ja suurepärase kõla klaver. Aga nüüd kontserdikorraldajad ja muusikud, kes kõrvu pikitasid meie juttu kuulates, kuidas nad siis saaksid oma üritusi seal korraldada, kuidas teiega kontakti võtta? Kontakti saab meiega telefoni teel emaili teel ja kõik informatsioon on olemas meie kodulehel. Kodulehe aadress on lihtne, see www punkt lauluväljak, poee ja sealt on kogu informatsioon teile kättesaadav. Veel lihtsam variant on teile kindlasti tulla kohale ja siis me juba näitame ja räägime ja leiame kindlasti kõigile sobiva lahenduse. Aitäh. Aitäh teile. Aga täna kell kaks on kõik oodatud Tallinna lauluväljakule. Renoveeritud ruumidega tutvuma ja klaassaalis Arsise kellade ansambli kontserti kuulama. Rahvusooper Estonia puhkpillikvintett annab järgmisel nädalal kolm kontserti kus kõlab eesti muusika kullafondi kuuluv muusika. Ole Vaino, mäe tee, mängite Rahvusooper Estonia, kvintetti soopoed juba 10 aastat. Kui kaua ja kui intensiivselt teie kvintett tegutseb? Hakkasin mõtlema selle peale, et millal me esimese kontserdi tegime ja selgus, et see esimene kontsert oli veel eelmises sajandi 98. aastal. Nii et see aasta siis meil juubeliaasta, see sai moodustatud meie oma oma orkestrirühma kontsertmeistritest ja siis abiks tuli veel Neeme Bunder flööti mängima, aga kui tihti me tegutseme, no see on ikkagi rohkem projekti ansambel, et ega me nüüd proove ideega päev, nii nagu, nagu seda teevad orkestrid ikkagi tulemus, mingi kontsert, mingi pakkumine, siis me saame kokku jälle ja mõtleme kava üle järele ja ja siis teeme ka proove. Kas 10 aastat mängib kogu aeg üks ja sama koosseis? Jah, needsamad nimed, kes nüüd sellel kontserdilgi esinevad, olid ka 10 aastat tagasi ja see on siis flööti mängib Neeme Under. Vahur mängib klarnetit. Kristjan Kungla fagoti väite Eriksson Metsasarve. Kas teie kvintett on Eestis ainukene? No eks neid kvintett ikka aeg-ajalt jälle kokku pannakse, muusikaakadeemias näiteks, kus ma ka ise õpetan seal tudengid teevad vahel kvintett, vahel moodustatakse kvintett ka ERSO mängijatest, et aga me oleme nüüd tõesti 10 aastat nagu niimoodi stabiilselt koos olnud ja aasta ikkagi mõned kontserdid andnud. Järgmisel nädalal ongi teil ees kolm kontserti. Ja see oli väga tore pakkumine, selline projekt on Eesti kontserdil Eesti muusika kullafond. Ja teatavasti puhkpillikvintett. Ta oli omal ajal väga populaarne Eestis tänu Jaan Tammeline Fintetile, keda pikki aastaid sammul Saulus vedas ja see oli tõesti heliloojate seas väga populaarne, peaaegu et vist ei olnud heliloojad, kes ei oleks kirjutanud puhkulid intetile. Need heliloojad oli üle 30 ja üldse on vist kirjutatud kvintetti muusikat, et kuskil 50 teose kandis ja kirjutatakse ka tänapäeval kontserdil ongi nüüd siis Eesti muusika kullafond, nagu ta pealkiri on põhiliselt nende heliloojate muusikat, keda enam meie seas ei ole. Siin on väga huvitav ja tore helilooja Evald Vain, kes tegelikult, et oli ise poemängija ja töötas toonases Eesti raadio sümfooniaorkestris oboemängijana 30 aastat. Tema tegelikult oli ju algselt heliloojana tuntud kui levimuusikakirjutaja, kuid oma elu viimasel kümnendil. Siis ta nagu pöördus ka kammermuusika poole ja, ja tema on ka kirjutanud kolm puhkpillikvintetti millest esimese ja siis me võtsime oma kavasse edasi, Matti kuulberg. Jällegi hästi põnev helilooja. Ka tema oli ERSO viiulimängija, kuid ta tundis ka väga hästi puhkpille ja demorkastatsioonid kõlavad alati väga hästi tema poolt kirjutatud kvintett, mis 72. aastal esitati Jaan Tamme puhkpillikvintetti poolt on ka meie kontserdikavas Mati kuulbergi kvintett ongi spetsiaalselt kirjutatud Jaan Tamme 30.-ks juubeliks. Edasi tuleb Lepo Sumera jällegi hästi põnev ja huvitav helilooja. Vaimukas ja humoorikas teos, kus Lepo väga oskuslikult oskas ära kasutada kõikide pillide pärasusi ja võimalusi. Ainus helilooja, kes nüüd siis tänapäeval ka meie seas on, on Veljo Tormis ja tema poolt kirjutatud kurvameelsed laulud tulevad ettekandele puhkpillikvintetti ja metsosoprani Annalis. Villaku poolt, millal ja kus siis need kolm kontserti kõik toimuvad? Need kontserdid saavad toimuma meil Kiili rahvamajas 12. novembril, 13. novembril oleme jõhvi kontserdimajas ja 14. novembril meederi saalis. Kõikide kontserdite algusaeg on kell seitse õhtul. Meederi saali kontserdi klassikaraadio salvestab ja annab hiljem ka eetrisse. Kas puhkpillikvintetti tuleb ka juubelikontsert? 10 aastat on nüüd täis saanud. Eks me siis katsume sedasama kontserdi võttagi, kui juubelikontsert. Aitäh Olev ainomäe. Liigaja. Klassikaraadio stuudios on nüüd Slava Mira porowska Peterson Poola suursaatkonnast. Meie teemaks on Poola iseseisvuse 90. aastapäeva tähistamine. Järgmisel nädalal toimub sellise pealkirja all ka pidulik kontsert Tallinnas, aga kas olete seda juubeliaastapäeva tähistanud ka mujal Euroopa riikides? See kontsert korratakse, et ainult siin lähiriikides nagu Soomes, Helsingis ja Riias, aga Kalvofis näiteks ja Varssavis ja peavistagi linnas sedasama kontserdi mujal tähistatakse teiste orkestri tega, nii et Vilniuses näiteks on juba hoopis teine orkester. Enamasti saatkonnad üle maailmas valisid just muusikaaline kingiks tus enda riigidele Poola poolt. Et nagu viis, kuidas tähistada seda 90-st taasiseseisvust saamise aastapäeva. Meile siis Eestisse jõuab siia laskja, ooperitseremoonia sümfooniaorkester. See orkester, mis ei ole köige tuntuim Poola orkestri idest on samuti väga hea, koosseisus on hästi palju andekaid soliste, nii et eesti palju noori muusi, kui ta selle orkestri koosseisus ja mille pärast me oleme just seda orkestri valinud. Et mitu aastat tagasi, kui pea vestagi linnas ja seinalinnas oli suure Arvo Pärdile pühendatud festival seoses sellega, et Arvo Pärdile anti suure aupreemia inimene, kes ületab piirid, siis just see orkester mängis enamasti Arvo Pärdi teoseid, aga neid muusikud, nendel kontakt eesti muusikud aga eesti muusikaga eesti heliloojaga ja selle tõttu on see Eesti, tema ja balti teema on ka väga kallis nendele, nii et nemad ise väga soovisid seda kontserdituuri Riias, Tallinnas ja Helsingis, aga meie tulime sellele soovile vastu märtsini. Nisu okski on selle orkestri, kes on juba 50 aastase traditsiooniga orkester on peadirigent ja kunstiline juht aastast 1997 need üsna kaua tegeleb selle orkestriga ja juhatab seda orkestri ja kui vaadata selle repertuaari, mis on nendel tavaline, siis peaks ütlema, et väga ambitsioon. Nonii, kas repertuaar ja siis, et kõige suurema pole linna puhul, see on ka väga kummaline, et nendele ka õnnestub väga palju suureid, muusika tähti saada selleks et nendega koos musitseerida ja see, ma arvan, et ka on hea märk selleks, mis orkestriga tegemist. Visterigendiga on tegemisi just, kas mäles Slovski on kokku pannud ka selle kontserdikava, millega siis orkester annab siin nii-öelda balti tornega siis Helsingis mitu kontserti? See oli enamasti märtsin Navandus nišovovski, muusika. Loomulikult me oleme seda natukene mõjutanud just paludes seda, et kuna kontsert toimub Eestis, siis oleks igatpidi sobilik, et oleks ka Eesti meistriteos ka kavas ja arvatavasti see on just Arvo Pärdi teos ja see on seal on mida mängitakse, teise poolav alguses peaks ütlema, et orkester väga kardab mängida Karmeli eriti Eestis ja väga kahju, et juba teame, et härra Arvo Pärt ei saa osaleda sellel kontserdil, kuna ta tol ajal Eestis ei viibi. Loomulikult, kuna see kontsert, see on seotud ka Poola taasiseseisvussaamisega ja suure juubeliga, samuti Poola 90 siis enamasti on teosed, mis on valitud Poola repertuaarist, aga ei ole neid kõige tüüpilisemad, et me isegi olime väga üllatunud, et see ei ole niukene kui pandud sisest pesi numbritest kava ja ainuke selline väga tuntud helilooja, mida mängitakse sanksustav Penderetski. Tänavu tähistame ka tema 70 viiendat juubelit ja siis motiivi 10.-na juubelit tema kunsti, sest nagu tegemist, et siis ta on aktiivne helila juba 50 aastat. Mis mängitakse, šansid Shakaane Memorial, Giovanni Paolo, teine ja see, sa, kaane on veetud teosest Reekviem powske Poola reekviem, mida oli loodud just selleks, et tähistada teise maailmasõja lõppu, nii palju, kui oleme uurinud, siis see on nagu esiettekanne Eestis ja siis järgmine teos, mis on absoluutselt, ma arvan isegi poolakatel on väga-väga päras siis segmonstoyovski süüdidestur, hobus üheksa, selles sviidis on hästi palju selliseid poolapäraseid Tiivel. Ja siis peale vähe aega, nagu ma juba olen maininud Arvo Pärdi psalam ja peale seal loomi siis jälle juba rohkem tuntud, aga ka mitte väga heliloojad, nii ütles wow, kärvovid karvovičipolk loodud iidsed laulud, mis koosnevad kolmest osast, mis annavad igaviku mõtteid sellele kontserdile ja selle kontserdi lõppu lähed. Et see on meie niisugune soov, et see vabadus, mida meie jagame Poola ja hästi oleks ikka jäänud igaviku. Het oleks igavesti ja absoluutsed sellega meiegi lõpetame seda kontserti. Ja siia lõppu tahaks mainida, klassikaraadiol on plaanis kontsert salvestada ja loodetavasti jõuab see siis eetrisse novembri teises pooles. Kuna ametlikult on Poola iseseisvuse tähistamise päev siiski 11. november, siis selle päeva puhul on ka Poola suursaatkond klassikaraadiokuulajaid meeles pidanud. Meie leidsime, et on igatpidi sobilik meie poolt rõõmu jagada eestlastega ja klassikaraadio publikuga niiviisi, et jagada teile poola muusikat, nii et loositakse välja maiski plaati. Nii et siis Poola klaverimängijate plaati ja siis ka samuti tee Tansmani plaadi, mis on just lindistatud sellesama orkestri poolt, mis tuleb spetsiaalsed, et eestlastele muusikaline kingitus pakkuda. 10. novembril Estonia kontserdisaalis. Sarjas noored klassikas toimub tuleval nädalal kaks kontserti, kus esinevad Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkestrid Mikk Murdvee juhatusel. Dirigenti intervjueeris Annika Kuuda. Seda intervjuud kokku leppides olid just teel Tallinnasse. Kui tihti sa üldse pääsed koju? Viimasel ajal? Nii tihti kui tööd ja ütleme, perekondlikud ja sotsiaalsed põhjused selleks põhjust annavad. Selles mõttes ma ei tunne, et ma oleks nii-öelda äragi läinud selle koha pealt, sest Tallinn ja Helsingi on niivõrd lähestikku ütleme ajaliselt lähemal kui Tartugi. Aga siin Eestis ootavad ees sind kaks kontserti nimega noored klassikas. Sealt võtavad osa Tallinna muusikakeskkooli ja Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli sümfooniaorkestreid ja see projekt toimub juba kolmandat taastat. Kui oluliseks sa pead selliste projektide toimumist üldse? See on väga oluline, see on oluline nii mängijate kui ka publiku jaoks. See aasta meil on nii-öelda teemana uue muusika ja see annab meile suurepärase võimaluse kasvatada nii mängijad kui ka publikut mängima, kui kuulama uut muusikat. Kavas on Tõnis Kaumanni uudisteos. Ma tean, et see on loodud spetsiaalselt sellele kollektiivile, et kas ta eristub kuidagi ka muust muusikast, et on ta loodud kuidagi lihtsamalt. Võit kergemas kastmes. Tegemist ei ole mitte lihtsa looga ja eristub ta kindlasti. Meil on kena kava valitud, et kahte ühesugust lugu ei mängi. See on suurepärane võimalus nii mängijatele kui kuulajatele veenduda, et uus muusika ainult müra või ainult minimalism või ainult väga lihtne muusika väga keeruline music, et seal on kahe äärmuse vahel, on väga palju erinevaid värvusi ja variante ja erinevaid stiile ja tõlgitsemis võimalusi. Kas neid kontserte võib pidada omaette selliseks kollaažiks, mitte pelgalt kontsertideks? Noh, see on mõeldud sellise, osaliselt ka loeng-kontserdid, kus meil vanalinna hariduskolleegiumis kaks nord kena inimestele räägivad nendest lugudest ja tutvustavad neid ja juhendavad kuulama neid ning aitavad meil süveneda sellesse maailmasse. Sest enne ütlesid, et see kontsert annab võimaluse noortele mängijatele samuti, kes siin Eestis saavad võimaluse seekord astuda orkestri ette. Orkestrit vastavat kuus noort solisti kolm Tallinnas kolm, Tartus meil on kaks toredat solisti Markkus, Altrov ja Silvia Ilves. Markus mängib Tallinnas Silvia Tartus Šostakovitši esimest silla kontserdit esimest osa. Siis on meil kaks toredat saksofonimängijat, Tõnis nae verega kirjutatud Kuldberg Tõnis Tallinnast, certain Tartus ning samuti kaks kitarrimängijat, Kirill aga Ratnikov ja Kristiina Jalakas. Kirill Tartus ja Kristiina Tallinnas. Missuguseid teoseid sa tõstaksid sellest kavast esile? Ma arvan, et ma ei hakkaks ükshaaval neitsit esile tõstma, minu meelest kava on heas balansis, et seal leidub igale maitsele midagi enam-vähem igast stiili suunast, erinevatest maadest, muusikat. Selles mõttes on väga kena laiahaardeline kava. Sul on kogemusi nii professionaalsete kollektiivide ka töötamisel kui ka noorteorkestrite ka tööd tehes. Kui erinev on töö noortega, kas see pakub või see kurn, kuidas sa tunned? No eks ikka pakkuv selles mõttes, need on noored, kes ei ole veel päris professionaalidega, kes kindlasti on liikumas professionaalsuse suunas ning sellised projektid, kus saab mängida tõesti suures sümfooniaorkestris ja suure sümfooniaorkestriga, need viivad neid kindlasti väga palju edasi. Ja seda edasi minekut jälgida, jäätmeid, õpetada nendest Ta inspireeritud saama on väga meid. Sul on pikk kogemus nüüd Soomest töötades et võib-olla see ei ole aus, aga kui kõrvutada Eesti noori ja näiteks noori mujal, kas need töömeetodid ja sest suhtumine muusikasse, kas need on võrreldavad? See on raske küsimus, kindlasti on võrreldavad noh, Soome on suurem ja ütleme nii, selle püramiidi põhi on seal kindlasti tunduvalt laiem. Aga samas Eestis ütleme selline professionaalne pilliõpetus on siiski, kuigi rühm, keda õpetatakse, on väiksem on siiski väga hea kvaliteediga. Juba aasta aega oled juhatanud Helsingi Ülikooli orkestrit üliõpilaskonna soitajat. Selle orkestri eest on sirgunud väga nimekad dirigendid, nende hulgas sinu enda õpetajad. Selleks see Kerstam ja salonen. Kas sa oled ka mõelnud, et liigud täpselt nende jälgedes? Eks elu näitab üliõpilaskonna soita, et on väga tore kollektiiv, millelaadne kahjuks eestist puudub. Seal mängivad suurem osa inimestest, kes peale pikki ja põhjalikke muusikaõpinguid siiski otsustavad mingi muu eriala kasuks ülikoolis või, ja siis kahevahel. On ka neid, kes on väga edukad praegu sind kahel erialal meil. Kuidas kulgenud nendega? Väga kenasti. Koguneme iga kolmapäev ja kontserdile lähemal ka natuke tihemini. Mul on väga toredaid inimesi ja mul on väga häid sõpru seal tekkinud ja väga auahned. Mängime rasket repertuaari ja see on hea, iganädalane meeldetuletus, et, et need inimesed tulevad sinna sellepärast, et mitte saada raha ega ainepunkte ega täita mingit kohustust, vaid seepärast, et nad tõesti on amatöörid selle sõna kõige paremas mõttes. Nad armastavad seda, mida nad teevad. Nad armastavad muusikat. Ma loodan, et Eesti noortest ka õhkub seda tunnet. Aga loomulikult. Mis on sinu plaanid lähiajaks? Nüüd kohe järgmine projekt on Pärnu linnaorkestriga Helsingis. Helsingis toimub mardilaat, mis on iga-aastane Eestit tutvustav üritus ja Pärnu linnaorkester läheb sinna külalisest Cinema. Viime kaasab eesti muusikat. Seal on kavas Andrus Kallastu naha kaupleja Pontus selle orkestriversiooni esiettekanne siis Toivo Tulevi flöödikontsert ja Pärdi esimene sümfoonia. Eks ikka detsembri alguses on paar väikest kontserti kavas ka Soome maali. Ma väga väga tänan sind, murdveed tulid siia stuudiosse ja ma soovin ainult edu, kontserdid, noored klassikas toimuvad siis teisipäeval ja kolmapäeval Estonia kontserdisaalis ja Vanemuise kontserdimajas, nii et oodatud on kõik või on see suunatud pigem noortele. No me loodame, et sinna tuleb palju noori, aga ootame kõiki ja tere tulemast vaatama, kuidas noored mängivad noort muusikat ja, ja kindlasti ei tasu seda peljata. Tartus laulupeomuuseumis esitleti sellel nädalal heliplaati talvelaulud. Valminud helikandja on osa laste ja noorte muusikaprojektist, mis valmib koostöös Kursel Oja Ülenurme muusikakooli jazzia poplaulustuudioga. Projekti eesmärk on propageerida ja taaselustada Eesti vanu lastelaule, mis pärinevad aastast test 1868 kuni 1968 ja tuua nad uues, kuues jälle lauljate ja kuulajate ette. Plaadi üheks eestvedajaks on mittetulundusühingu Madli. Plaadi projekti tutvustab Tajaga taias. Neid vanu eesti lastelaule olen mina ise pisikese lapsena laulnud, aga teine tõukejõud oli see, et praegu aga vähemalt plaadipoodi vaatame. Entel-Denteli plaadid on, eks ju kõik nagu olemas, aga ma mõtlesin, kuhu on need vanad päris vanad lastelaulud nagu natuke varju jäänud ja natuke ära kadunud ja siis mõtlesin sellise asja välja muidugi tegelikult ka sellised isiklikult ja egoistlikult pinnalt mõnes mõttes, et mul omal on nüüd kaks pisikest tütrepoega ja ma mõtlesin, et vanaisa võiks neile ju ka teada anda, et mida mina lapsena laulsin ja sellest ta siis sündis ja ma käisin Ursel ojale siis Ülenurme laulustuudio geniaalsele lauluõpetajale käisin tüpa pinda, aga ilmselt teda köitis ka ennasse mõte, sest me oleme Urseliga üsna üheealised ja eks temagi ole lapsena neid laule laulnud. Neid laule on väga-väga palju, et kuidas te tegite valiku, nüüd esitleti talvelaulude plaati, aga ennem seda olete välja andnud. Sellised segaplaadid Ma lihtsalt ülikooli raamatukogu arhiividest, olen neid hästi vanu laulikuid välja tellinud ja koopiaid teinud ja vaatasin lihtsalt seda, et need talvele. Mulle on sedavõrd palju vanu talvelaule, tasuks anda välja eraldi talvelaulu plaadi. See on ka tingitud ilmselt sellest, et lapsed ju istuvad koolipingis talvel ja istusid vanasti, eks ja millest nad siis ikka laulad ikka rohkem talvest ja, ja suvel kargavad niisama asemel ringi. Selle talvelaulude plaadi peale on kokku 18 laulu. Seal on ju kõiksugu laula ja eks ma eelise andsin valiku puhul ikkagi nagu vanematele lauludele, selle konkreetselt talvelauludest on kolm või neli, kõige vanemad on aastast 1913 ja ütlengi, et need aastaarvud nendel välja antud plaatidel on tinglikult selles mõttes, et tähistavad esimest trükis ilmunud nooti selle laulu kohta rahvas laulis neid viise ju varemgi enne seda, kui ta nooti pandi, nii et siin siis see küll on kena kelguga 1913, hõissa poisid, kas te ei näe 1913 siis täna liugu laseme hõissa, meil on vastavad viis aastat hiljem on ilmunud noodis, lapsetub papa tali tuleb ja nii edasi ja nii edasi ja ja ma olen pannud nagu nendele lauludele sellise ajalise piiri kusagile 60.-te aastate lõpus puu, ehk siis sellesse aega, kui minu enda lapsepõlve ära lõppes, et ma tahtsin nagu ennem Entel-Denteli laule ära lõpetada ajaliselt nende vanade lauludega. Kes laulavad neid toredaid lastelaule? Laulavate Ülenurme muusikakooli rütmimuusika, lauluosakonna noored lauljad ja ka pisut mõlemad lauljad Ursel oja, laulukooli lauljad, ma arvan, et kes vähegi eesti muusikast midagi teab, teab ka seda, et tänapäeva Eesti popmuusika tipud on peaaegu kõik kuulsel oja käe alt tulnud ja, ja laulmist õppinud ja eks ma endise poprokkmuusikuna lasin need lastelaulud ka läbi sellise pop ja rock ja jäts muusika prisma, nii et nad ei ole päris tavaliselt tehtud. Kes need seaded tegi, jazzilikumad, seaded? Seaded on kahe mehe tehtud üheks meheks olen mina ise ja teiseks meheks on minu sõber Vladimir Bethoff. Lindistas need lastelaulud, helirežissöör Mati Prover, aitäh taia Kadajasse selle intervjuu eest. Eesti vanade lastelaulud kolmas plaat, talvelaulud esitleti Tartus laulupeomuuseumis. See oleks ja on väga hea jõulukingitus kõigile kõigile laulusõpradele, aitäh veelkord intervjuu eest. Neil päevil on paljud lapsed musitseerimas koos isadega päeval laulmas isadele isadepäeva puhul kaks saalitäit Tallinnas ja Pärnus on saanud juba nautida meie eliitmees- ja poistekoori ühiskontserti. Isad ja pojad, millega Eesti rahvusmeeskoori Rahvusooper Estonia poistekoor Hirvo Surva juhatusel tähistavad ühiselt saabuvat isadepäeva. Täna õhtul kell seitse saab seda kontserti kuulata veel Pärnus. Estonia kontserdisaalis toimub aga homme traditsiooniline isadepäeva kontsert, kus laval on 200 esinejat. Päevakohase kõne peab proua Evelin Ilves ning Eesti naisliit annab üle aasta. Tiitliotseülekanne klassikaraadios algab homme. Ooperi- ja nüüdismuusika fännidele tuletan meelde, et täna on harukordne võimalus osa saada otseülekandest New Yorgi Metropolitan ooperast ning näha ja kuulda John Adamsi ooperit Doctor Atomic Thompson Ameerika kuulsaim helilooja oopereid on ta kirjutanud ühtekokku kuus neist esimest Nixon Hiinas on saanud ka Eesti publik nautida Eesti filharmoonia kammerkoori ja Tallinna Cameron orkestri kontsertettekandes Tõnu Kaljuste juhatusel. Doctor Atomic on Adamsi viies ooper. Libreto autor on tuntud lavastaja Peter, selles ooper on tänapäeva ajaloo ühest pöördelisest episoodist aatomipommi loomisest. Ooperi esietendus toimus esimesel oktoobril 2005 San Francisco ooperis. Käesoleva aasta 13. oktoobril jõudis Semm Metropolitan Opera lavale ning tänast etendust saame kõik soovi korral kinolinast jälgida. Kui läheme õhtul kell kaheksa Tallinnas Coca-Cola Plaza'sse või Tartus kinno Ekraan pileteid, on minu andmetel veel saadaval. Peaosas Robert Oppenheimer, rollis on bariton Cheralt. Finley dirigeerib Alan Silver. Päran kahes vaatuses ja kestab kolm ja pool tundi. Eesti filharmoonia kammerkooril ilmus CD-plaat, millele on salvestatud Cyrillus Kreegi Reekviem ja Tõnu Kõrvitsa kreegi vihik. Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkestrit, juhatab Tõnu Kaljuste. 1920 seitsmendad sel aastal loodud Cyrillus Kreegi reekviem on eesti esimese reekviemi üks olulisemaid tähiseid meie muusikaajaloos. Algselt eestikeelsele tekstile loodud teos on salvestatud ladina keeles, mis toetub Tõnu Kaljuste arusaamale kreegi helikeele ja ladina keele kokkusobivusest ning samuti soovib dirigent mitmekesistada teosed diskograafiat ja ka kuulajate valikuvõimalusi. Tõnu Kõrvits loonud kreegi vihiku kreegi korjatud rahvaviiside põhjal. Tegelikult on see kava meie kuulajale tuntud armastatud. Eelmisel suvel vahendasime klassikaraadioülekandes Nargen festivali kreegipäevade kontserdi, kus kõlasid needsamad teosed ja mitu kuulajat nimetas seda kontserti oma aasta muusikaelamuseks. Palusin stuudiosse heliloojat Tõnu Kõrvitsa, palun räägi lähemalt, kuidas sündis kreegi vihik. Selle loo saamislugu oli selline, et kas 2006. aasta lõpus või 2007. aasta alguses Tõnu Kaljuste pöördus minu poole ja rääkis, et ta organiseerib siis esmakordselt Cyrillus kreegi päevi Haapsalus ja seal on lõppkontsert, mille kava on veel lahtine, et kas ma võiksin sinna midagi kirjutada. Aega oli tegelikult jäänud suhteliselt vähe. Võtsin väikse sellise mõtlemisaja ja pakkusin talle välja ideed, kuna see eesti vaimulikud rahvaviisid või nagu oleks siis õige öelda rahva koraalid. Et, et see teema on mind ammu paelunud, ma olen oma loomingus juba üsna palju seda kasutanud, et ma võiksin teha oma olemasolevatest teostest ja pisut uut muusikat, lisades sellise kena tsikli, millega ta nõustus. Et see ei tulnud siis selline tavapärane esiettekanne, seal oli ka pisut vanemat muusikat, tõsi ümber seatult ja TÖÖ nägigi siis selline välja, et sõelusin välja. Need, eesti vaimulikud rahvaviisid. Mulle see sõna vaimulik rahvaviis ikkagi meeldib, rohkem kui rahvakoraal. Ma tean, et muusikateadlased, et ütlevad, et see on valesti öeldud, aga ma ikkagi jään selle juurde, et see on kuidagi, kõlab ilusamini, vaatasime, mis ma olen teinud, ma olin kunagi kirjutanud keelpillikvartetile tsükli neli eesti vaimulikku rahvaviisi, siis oli mul üks keelpilliorkestriteos Thule leegiad, mille finaal Maal põhineb samuti ühel Eesti vaimulikud rahva viisil. Ma vaatan üles mäele ja nii edasi, niimoodi neid nappides kokku tekkis juba juba päris suur hulk muusikat, kirjutasin mõned osad ka juurde, täpsemalt siis neljas osa, mis kannab pealkirja, oh võta armas Jeesus vastu mult ja, ja seitsmes osa, mis on a cappella koori osa, minu hing, oh ole rõõmus, need on siis nagu täiesti uued osad selles tsüklis ja nii see teos valmis. Miks sellel teosel on selline pealkiri, kreegi vihik? Peamine põhjus on loomulikult see, et Cyrillus Kreek oli ju see, kes on näinud nagu kõige rohkem vaeva ja teinud tööd nende vaimulik kui rahvaviiside kogumisega ajas elekteerimisega. Ja nagu siin muusikateadlane Anu Kõlar plaadi tutvustavas bukletis ka kirjutab, et iga helilooja, kes nende vaimulike rahvaviisid teema juurde jõuab peab paratamatult läbima siis nii-öelda kreegi värava. Ühest küljest see mõjub nagu austusavaldusena Eesti suurele klassikule ja sealt siis sõna kreek selles pealkirjas ja vihik Inglise keeles Notebuk. See on võib-olla natuke selline poeetilise asja külge, et kui neid rahvaviise kunagi koguti, et siis neid kirjutati tõenäoliselt üles ta sellisesse vihikusse väiksesse lihtsasse, mida siis põlve peal hoiti, kus kiiresti krabades püüti need need noodid siis kirja panna. Selline pilt oli mul jah, sest silme ees, kui ma selle pealkirja peale mõtlesin, et, et las ta olla siis kreegi vihik, et siin on, see kõlas nagu ilusasti. Ja nüüd. Ta on selles kummalisel kombel saanud teos, mida vist peaaegu võib öelda on, on minu kõige enimmängitud teos, kui, kui nii võib öelda. Kuigi sellest esiettekandest on möödunud pisut üle aasta on seda mängitud juba kas neli või viis korda tervikuna ja ka need üksikuid osi, eriti siis viimane osa. Ta on üles mäele, seda on esitatud, ma arvan, juba ehk üle 10 korra. Ja nüüd ma tean, Tõnu Kaljuste oma Ameerika-turneel koos filharmoonia kammerkoori ja Tallinna kammerorkestriga esitab samuti seda ühel kontserdil, tõsi küll, vist mitte tervikuna kolme nelja osa sellest tsüklist. Ja detsembris tuleb üks huvitav ettekanne kaugel põhjas Lapi kammerorkestriga ja kohaliku kooriga. See tundub ka väga huvitav, et kuidas soomlased selle muusika ja ettekandega hakkama saavad. Aitäh Tõnu Kõrvits plaadiga saab lähemalt tutvuda 27. novembri albumi tunnis. Eeloleva neljapäeva albumi tunnis on aga võimalik tutvuda Toivo Tulevi autoriplaadiga firmalt harmoonia mundi. Ka selle plaadi põhiesineja on Eesti filharmoonia kammerkoor siinpool hilieri juhatusel. Koorise viibib 20. novembrini koos Tallinna Kammerorkestriga Tõnu Kaljuste juhatusel kontsertreisil Ameerika Ühendriikides. Kavas Erkki-Sven. Tüüri Arvo Pärdi, Toivo Tulevi, Antonio Vivaldi ja Tõnu Kõrvitsa teosed pilkaja. Väga ootamatult lahkus meie hulgast Eesti rahvusringhäälinguarendusnõunik helirežissöör aga ka teatri- ja Muusikaakadeemia dotsent Hannes Valdma. Täna saadetakse ta viimsele teekonnale, sõpru ja kolleege tabasse. Löök valusalt. Järgmised minutid on pühendatud Johannesele. Ta on selles mõttes üks raske ja väheseid maailmas ameteid mille professionaalseks valdamiseks on vaja väga palju teada ja loomulikult ka eeldusi. Mõnikord on võrreldud seda ametit dirigendiks. Korralik professionaalne dirigent, peab tundma kõiki pille ehk teatud määral vahendeid. Samas peab ta tundma materjali ehk muusikat, et nii ka helirežissöör on selline, et kui professionaalsel tasemel läheneda, siis ta peab valdama kõrgkooli tasemel muusikat soovitavalt ühel pillil mängimisega, isegi et teada neid valusid. Ja teiselt poolt tundav vahendeid, see tähendab alates mikrofonide tehnoloogiatest, salvestustest ja kolmas on kõige tähtsam. Ja see on kõige ees, kõige ees, see on suhtlemine peab oskama kuulata, et võib-olla see on kõige raskem ülesanne ja väga lihtne öelda osata kuulata. See tähendab sellest helipildist leida see idee ja teostuslik kooskõla. Nii rääkis Hannes oma ametist helirežissöör Hannesel endale oli loodus andnud kõik, et olla väga hea helirežissöör. Kes mäletab 60.-te aastate füüsikute ja lüürikute poleemikat? Hannese puhul olid need kaks poolt ühes isikus õnnelikult koos Tartu Ülikoolis lõpetanud füüsik ja lisaks muusikaharidus helleri nimelisest muusikakoolist tema instrumentalist tšello. Lisaks oli ta pagana andekas, hullupööra uudishimulik, kõige uue suhtes. Hannese algatatud stereokatsetused Eesti raadios viisid stereoraadio loomiseni sealt edasi Kvatro heli. Ja see tegi raadiomajast kontserdimaja, mille Kvatro heliga elava muusika kontserdid olid väga populaarsed. Harva olen kohanud niisuguse töövõimega inimest kui Hannes loodud eest vedama, innustama ja teoks tegema. Eesti raadio populaarsete suve ja ö raadiote eesotsas oli jälle Hannes. Kamastaapsetes olümpiaraadiotes oli Hannes tõeline vaimne liider nii tehnilist kui loomingulist külge silmas pidades. Mäletan tema täpseid ja ülimalt asjakohaseid repliike, kui ta Barcelona mängude ajal Tallinnas liinile tuli. Kui vaja, andis liigselt hoogu sattunud kommentaatoritele hagu. Mäletan, kuidas ta humanitaaridele reporteritele Atlanta mängude künnisel uue kuldi hingeelu tutvustas, tegi praktiliselt puust ette ja värvis punaseks. Tänu temale saime helipuldiga hakkama Atlantas ja oleme saanud hiljemgi. Nii et liider innustaja ja vajaduse korral karm, kuid õiglane kriitik. See oli täiesti uskumatu tee, meeleolu ja koostegemise rõõm, mille ta oskas luua. Mina ei tea, kuidas see oli talle lihtsalt antud niisama nagu võime hoolida inimesest ja olla seltskonna hing. Niisuguses töös tekkis oma raadiotunne ja Hannes ise oli kogu südamest pealaest suure varbani raadiomees. Ta teadis, kuidas kõrval see tähendab kuulmise kaudu inimest kõnetada. Tema teadis neid ussisõnu. Ja loodetavasti jõudis ta oma õpetajatöös võimalikult paljusid sellesse saladusse pühendada. Juba õpingute ajal valis Hannes Eesti Raadio ja minu meelest vedas raadiol Hannesega hullupööra. Nüüd läks Hannes ära. Läks ära nii äkki, et me ei ole veel päriselt toibunud sellest jahmatuses. Tõsid Riina Eentalu ja Tiit Karuks. Hannes Valdma ärasaatmine on täna kell 14 30 pärnamäel. Tänasele heliga saatele tegid kaastööd Tiina kuningas, Merje Mändla, Annika Kuuda ja Hedvig Lätt. Saate seadsid kokku helioperaator Katrin maadike, toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast.