Rahu ja selgust, prohvet Jesaja ütleb. Nõnda ütleb issand, jumala Iisraeli püha pöördudes ja vaikseks jäädes pääseksite rahus ja lootuses oleks teie jõud, kuid teie pole seda tahtnud. Te ütlete, ei. Me põgeneme hobuste seljas. Sellepärast peategi põgenema ja nobedam, ratsul tahame sõita, sellepärast ongi teie jälitajad kärmed. Ja ometi ootab issand teile armu anda ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada. Sest issand on õiguse jumal, õndsad on kõik, kes teda ootavad. Aamen. Jumal ootab. Ootab, et kiirustajad lõpetaksid kiirustamise põgenejat, peotuksidet valesse suunda. Tormaja pöörduksid, et sõnakuulmatud hakkaksid kuulama sõna, mis juhatab õigele teele eluteele. Advendiaeg peaks olema ootuse aeg. Aga see pole paljudele lihtne. Kiirustavad massid kisuvad kaasa. Soov, mis selleks takka sunnib, on ilus. Tahaks ju teistele teha head muuta kellelegi jõulud ilusaks, kata kauni laua teha kingitusi, saata kaarte, mis muudaksid saajaid rõõmsaks, paneksid uskuma, et meie nendest hoolime. Kuid see pole lihtne, muudab paljud närvilisteks mõned kaunis kärsituks isegi kurjaks. Ja nii muutuks see aeg, milles peaksime tavalisest rahulikumalt kulgema, endasse vaatama suhteid oma jumala ja ligimeste ja iseendaga korrastama. Närvilised õmblemise ajaks. Ernst Enno küsib ühe luuletuse alguses, miks ruttad väsinud rändaja, miks nõnda rahutu? Seal kaugel ei oota, sind ei õitse õnnemaa ja ta soovitab, sest puhka väsinud, rändaja jäära, rutta nii. Tomi helistamine on kirjutanud raamatus peatu. Oled juba kohal. Jumala tõde, mitte mingi filosoofiline ega usuline tõde, vaid tõde meist endast. Seepärast peame iseendaga kokku saama, kui otsime jumalat. Jumala kohta, öeldakse, et ta on armastus. Kui vaatame iseennast, armastusega julgeme vähehaaval olla tõelised. Siis vaatamise enda poole, jumala pilgu läbi armastusega ja tões. Kui me pole ühenduses iseendaga, ei suudame olla ühenduses ka teistega. Ühenduse kaotamine iseendaga, teet elupinnapealseks. Sellepärast on iseenda eest põgenema inimese inimsuhted. Pinnapealsed. Nendes pole, sügavust tuntakse paljusid, aga ei olda ühenduses, kellegagi. On palju tuttavaid, kuid pole ainustki sõpra. Jah, Elsa Stein soovitab. Otsi võimalust üksi olla otsivat, kust ja peatu. Jumal sai inimeseks. Tee sina sedasama. Otsi võimalust olla üksi. Otsi vaikust ja peatu. Sest kui sa pole leidnud iseennast saanud ainukordseks inimeseks, on sul väga vähe anda ka teistele. Sa oled siis asendatav. Jumal ei ole meid valmistanud koopiamasinas. Igaüks meist on ainulaadne. Ja kui palju meid ümbritsevast püüab meid muuta üksteisega äravahetamiseni sarnaseks siis jumal ootab, et me hakkaksime sellele vastu. Ei laseks end voolul kaasa kiskuda, saaksime nendeks, kelleks looja meid on kord mõelnud et meie elu poleks pelgalt olemine, vaid elusam elu. Meie elu kooselu andja ja selle elu igaveseks muutjaga. On ootuse aeg, jumala tulemise ootamise aeg. Paljud kihutavad temast kõigutamatust keskmest mõõda ja imestavad siis, miks on nende hing täis rahutust. Kui kulutama aja kõigele muule siis ei jää seda väärtuslikku ju iseendale ja oma lähedastele jumalale. Ööpäevas on meil kõigil 24 tundi. Küsimus on selles, kuidas me seda kasutame ja millega meile kingitud aega täidame. Aeg-ajalt tasuks maha istuda ja kirja panna see, millele meie aeg kulub. Kuhu see kaob? Paljud vist seda ei julge. Issand, anna meile armu. Halasta meie peale, kingi meile arukust, oodata sind, võtta aega ja vaikust, jõuda iseenda ja oma armsateni. Aamen.