Rahu ja selgust eile alustasin ja täna jätkan mõtisklemist seitsmenda salmi üle prohvet Jesaja raamatu 64.-st peatükist. Nüüd aga issand, oled sina, meie isa, meie oleme savi ja sina vormid meid. Me kõik oleme sinu kätetöö. On hea olla mõtlev, savi armastava jumala heades kätes, lasta ennast voolida temal, kes on meile kinkinud elu ja kõik meie annid ja tunneb meid lõpmata hästi uskuda, et kõigel sellel, mida tema teeb ja ka tegemata jätab isegi valul ja kaotustel on tema potisseppa kedral voolitava jaoks hea eesmärk. Tema armastab oma voodit odavat. Kuid selge on ka see, et ükski rahvas ega ükski inimene ei saa loota sellele, et jumalanna voolib kannatlikult ka siis kuivoolitav tõrk sõna vastu hakkab, ignoreerib oma vooli olematuks, tunnistab. Peale prohveti essaajad tuleb prohvet Jeremija, kelle raamatus kirjutatakse nii sõnamis Jeremy jale tuli issandale, kes ütles. Tõuse ja mine Potissepakotta ja ma annan seal sulle kuulda oma sõnu. Siis ma läksin alla Potissepakotta ja vaata, ta tegi tööd poti kedra juures. Ja kui astja, mida ta savist tegi, potissepa käes, ebaõnnestus, siis ta tegi sellest teise astja nagu potissepa silmis õigem näis olevat. Ja siis tuli mul issanda sõnade, ütles, kas mina ei või teiega teha nõnda nagu potis, et oh Iisraeli sugu, ütleb issand, vaata, otsekui savipotissepa käes, nõnda olete teie minu käes. Iisraeli sugu. Savinõu võib ka parima Potisseppaga Edral ebaõnnestuda võtta materjali kanguse kangekaelsus pärast sellise kuju. Miks ei mahu Potissepa plaanidesse. Ja loojal on ju täielik õigus potti kedral hoog maha võtta ja sellel olevast savist midagi täiesti teistsugust teha. Tema tahtmine sünnib. Targad on need inimesed ja rahvad, kes igatsevad tema tahtmisest püsida, tema käte vahel õiget kuju võtta. Küllap on meie rahva hulgas olnud ka ränkrasketes aegades neid kes on prohveti kombel öelnud kõigis kuristiku servas kõikuva rahvahädades. Nii nagu prohvet Jesaja. Nüüd aga issand, oled sina, meie isa. Meie oleme savi ja sina vormid meid, me kõik oleme sinu kätetöö. Aita meid, issand. Ja jumal on taas alustanud rahva ja inimlapse vormimist tema plaanidesse sobivate anumate voolimist. Kuid siis, kui aeg taas kergemaks ohutumaks muutub. Ja paljudele tundub, et kõik on meie enda kätes hakkab kõlama etteheidet, milles küsitakse, kui see teie jumal on olemas miks siis kõigile ühtviisi hästi ei lähe. Miks on inimsaatused nii erinevad, miks jumal on meid nii erinevateks loonud. Paulus kirjutas kord kirjas roomlastele. Oh inimene, kes sa õigupoolest oled, et sa tahad jumalaga vaielda ega savinõu, ütle oma voolijale, miks sa mind nõnda oled teinud? Looja näeb suurt pilti, tema teab, milliseid ostjaid on sellesse maailma vaja. Igal meist, jah, igal meist on oma osa selles maailmas selles kohas ja ajas, kuhu tema on meid lasknud sündida. Oleme mõtlevad Saviastjad. Jah, sellisteks on looja meid loonud. Mõnele see ei meeldi. Üks võttis endale nime, kuue nime hakkas ennast kujutama terasmehena. Just seda ju nimi Stalin peaks tähendama. Me teame, mitukümmend miljonit saviostjad sellele jumalale selja keeranud, jäänud, rahva isaks nimetada lasknud, hullumeelse terasmehe tõttu hukkus. Meil on mõistlik paluda, et me jumalale selga keerates ei satuks selliste isade kätesse. Et paljudel oleks mõistust ja südant tunda ja tunnistada. Issand, sina oled meie isa, meie olemas savi ja sina vormid meid, me kõik oleme sinu kätetöö. Paulus ütleb, et kõik hea kogu armastus, mille läbi ka meie seda maailma paremaks paigaks muuta suudame on jumala arm. Ja see arm võib leida eluasememeis Saviastiates. See aare on meis Savi astjates. Et võrratult suur vägi oleks jumala oma, jäi midagi meist. Issand, sina oled meie isa. Me oleme savi ja sina vormid meid. Me kõik oleme sinu kätetöö. Muudameid, ostjateks, millesse sina tahad asetada oma armastuse elustavat vaimu. Aita meil püsida sinu peopesa kumeruse. Puuduta meid oma headuse väega ainsusega, millel on väärtust.