Armastust loen mõned read piibli õpetussõnadest ning Pauluse, Peetruse ja Johannese kirjadest taotlega armastust. Armastus katab kinni kõik üleastumised. Issand, kasvata kui teie armastust ja tehku see rohkeks üksteise ja kõikide vastu. Üle kõige olgu püsiv teie omavaheline armastus, sest armastus katab kinni pattude hulga. Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistusega, kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses. Jumala ei ole, meile ei andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu. Aamen. Kas oled julgenud armastada armastada ka siis, kui tead, et ühel hetkel võib see lõppeda? Võid saada haiget ja jõuda maale, kus järved on sündinud disaraist ja kus valu võib jõuda taluvuse viimse piirini. Kas oled julgenud armastada ka siis, kui tead, et sind ei mõisteta? Pigem mõistetakse hukka selle eest, et sa julgesid midagi muuta, veel kord uskuda, usaldada, et sai loobunud lootmast ei kasvatanud paksu koorikut enda ümber olid avatud nii armastusele kui kannatustele. Kuid kes võivad olla need hukkamõistjad? Need, kellel on elus hästi läinud, kellele on palju kingitud ja kes kingitud peavad enda saavutuseks. Ja ka need, kes on armastuse oma ukselävel eemale peletanud, kelle hirm haiget saamise ja teiste hukkamõistmise ees on liiga suur, et julgeda. Sellised võivad teha teistele neile, kes julgevad kõvasti haiget. Karistus ütleb, et tema on tee tõde ja elu. See on armastuse tee kuid ka kannatuste tee. Aga see tee viib temal rändaja tell. Sa mõtled ehk nüüd, et oled proovinud. Kuid see ei tööta. Oled püüdnud avada ust, aga sinu võtmed ei avanud seda. Räägin sulle loo. Sõitsin esimest korda Brüsselisse pidama sealsetele eestlastele jumalateenistust. Mu hea sõber oli lubanud ööbida tema korteris ja saatis oma ajutise assistendi mulle lennujaama vastu. Istusime taksosse, ütlesime aadressi, panid targa seadme endale teed juhatama. Lõpuks ta peatus läbi autoakna oli näha, et õige numbriga maja ees. Auto kadus kaugusesse. Mulle ulatati võtmed, täitsin avad ust, kuid võti jäi läinud lukuauku. Proovisin teist ka see ei sobinud ja rohkem võtmeid ei olnud. Olime mõlemad nõutud. Kõndisime lõpuks tänava otsa ja avastasime, et meid on toodud suure raha eest valele tänavale. Seiklesid öises veidi ohtlikuna tunduvas Brüsselis. Lõpuks leidsime ka õige tänama ja võti Alaska õige ukse. On uksi, mis ei peagi meie ees avanema. Jumal tänatud, et meie, käesolev võti neid ei ava. Tuleb see õige üles otsida. Aga paljud löövad käega ja külmetavad ilma armastuseta elus. Ja veel, kas olete pannud tähele, et vahel avab ukse meie käesoleva võtmekimbu kõige viimane võti? Meil peab olema kannatlikkust. Kristusel oli, on kannatlikkust ja armastust, tema läks lõpuni hoolis lõpuni ohverdas kõik, et keegi meist ei saaks öelda, et armastuse uks on tema ees suletud või et temale pole antud õigeid võtmeid. Palugem täna, et meiegi julgeksime armastada ja armastust vastu võtta. Paluge andeks oma argus ja kärsitus, aga ka see, kui oleme hukka mõistnud neid, kes on julgenud armastada. Ja palugem keldi palve sõnadega. Tänu sulle jumal, et ma olen võinud ärgata täna kooselu enda ärkamisega ma ümber. Tulgu see auk sinule, sa kõigi andide jumal ja tulgu säux ka minu enda hingele. Suur jumal, toeta sina minu hinge omaenda halastuse abiga, sel ajal, kui ma riietun oma keha villaga katta, sina mu hing oma tiivavarjuga, aita mind vältida iga patu ja unustada iga patu allikas. Nii nagu udu hajub krimka harjult haihtu koga, iga paha hägu minu hingest, jumal ei aita, et kõik, mida ma tee teeksin armastusest. Aamen.