Isa ja poja ja püha vaimu nimel. Aamen. Tere hommikust, head kuulajad. Erinevaid uuringuid inimeste harjumuste, vajaduste, elatustaseme, nende usulise kuuluvuse ja poliitiliste kalduvuste kohta on tehtud palju ja pidevalt. Hiljuti kuulsin ka ülevaadet meie Eesti inimeste väärtuste ja nende muutumise kohta ajas oli rõõm kuulda, et inimesed järjest vähem peavad kõige olulisemaks raha ja majandusliku heaolu. Selle kõrvale on aina tugevamalt tõusmas lähedased ja pere jäi saladuseks, millest see tingitud on. Kuid peale jäi arvamus, et ehk see on tingitud elatustaseme jõudsast kasvust. Heaolu on kasvanud nii kõrgele, et ei pea enam kogu aeg raha peale mõtlema. Murelikuks tegi aga see, et meie, Eesti inimene ei kipu väärtustama puhkust. Kurbusega tõdeti, et Eesti inimese hedonistlik pool ei taha kuidagi areneda. Ei väärtustata lõõgastumist ja lõbutsemist. Millest see tingitud on, et Eesti inimene, kui ta räägib puhkamisest, läheb ikka peenramaale tööle, oma aeda kõpitsema või hakkab vabal ajal ikka ja jälle remonti tegema. Ikka peab eestlane midagi tegema, selle asemel, et lihtsalt olla ja lõbutseda. Milles siis asi? Kuidas see on nii kujunenud? Ja nagu väga sageli jõuti ka selles saates mingi seletamatu hirmuni, mis inimeste alateadvuses ringi hiilib ja mille on põhjustanud religioon. Inimene kardab lihtsalt lõbutseda. Samas tekkis saatejuhil kohe ka küsimus, kuidas see käib kokku statistikaga, et me oleme kõige religioonitum ja usuleige rahvas üldse siin maailmas. Leiti, et ilmselt on eelnevad religioossed sajandit teinud nii tugeva töö et meie inimesed on selle kaasa saanud põlvest põlve emapiimaga ja ei ole sellest veel välja kasvanud. Hedonismi kasvatamisel endas on meil veel palju vaja areneda Vahemere maades seda jooma, et ja osatakse ja hästi osatakse. Kindlasti mind siin kasutatud sõnade ja mõistetega lihtsalt sõnade merele hulpima. Ja kindlasti on selles väärtuste uurimise uuringus palju olulist infot millest saab erinevaid olulisi järeldusi teha, kuid siiski. Ühelt poolt rõõmus tunne, et meie inimesed ei ole veel hedonismi väga arenenud ja teisalt nukrus taas arvati süüdlaseks religioon. Kui neljandal sajandil enne meie aega Kreekas ultra hedonistlik sõnastasid ülimaks hüveks naudingu mõtiskledes selle üle ise ülimas luksuses elades siis on see muidugi inimlikult mõistetav. Huvitav on seejuures ka mõelda, et tegemist oli Sokratese õpilasega kes vastupidiselt elas ülimalt lihtsalt ja kasinat mõtiskles mõistlikuse vagaduse, vapruse, õigluse ja teiste vooruste üle. On tore mõelda, et naudingute iha ei ole eestlastel veel võitnud himu töö järele. Seletamatu hirm, mille süü lasub religioonil ja mille me emapiimaga kaasa oleme saanud, sunnib meid ikka ja jälle vabal ajal otsima tegevust, et mitte kasutult istuda. Seletamatu hirm ajab meid vabal päeval hulkade kaupa välja tööd tegema. Kui endal midagi teha pole, siis kellelgi ikka on. Ja kui ei ole, siis mõned talgud me ikka välja nuputame. Viljapeksmise kartulivõtmise ajad on tänasel päeval tahaplaanile jäänud, masinad teevad selle töö meie eest ära, aga no midagi ikka teha saab. Koristada saab teha puhtaks oma koduümbruse ja kui jõudu jääb üle või siis sellest niinimetatud suurest hirmust saab aidata naaberriike ja nende naabreid ja nende naabrite naabreid. Õnneks on Eesti töökusel veel avarust ja ruumi sest tonistlikust puhkusest lõbutsemiseks tekkinud ülejääke on maailmapõõsaalused rannad täis. Tuleb tänada meie esivanemaid, meie esimemmesid, esidaatisid, kes on põlvest põlve vaatamata riigikordade muutumisele kandnud endas seda seletamatut niinimetatud religioosset hirmu. Kas kuidagi me peame seda nimetama. Ja kuna see on seletamatu, siis ilmselt on see ikkagi hirm. Niimoodi raadio räägib ja ajaloofilosoof kirjutab. Hirm, mis hoiab meid siiani lõputusse lõbutsemist langemast ja tõukab meid pigem õue, maarjamaad puhastama. Sest vaevalt saab seda hirmu asemel nimetada, vastutuseks meile antud hoida ja harida. Või näiteks tänutundeks meile antu eest. Vaevalt on segaarmastus armastus, mille üks loomulik külg on ka kohusetunne ja teadmine, et kõiges peab olema tasakaal ja mõõdukus. Palvetame issand, anna meile tarkust hoida ja hoolitseda selle eest mille sina oled meile hooldada andnud, kaitsta mustuse eest seda maad, millel elame ja oma südant, millega elame.