Isa ja poja ja püha vaimu nimel issand Jeesus Kristus, jumala poeg, heida armu meie peale oma kõige puhtama ema kõigi pühade palvete pärast. Aamen. Tere, ilusat varast hommikut kõigile. Ilmselt keegi meist ei tõuse hommikul üles mõttega et täna võiks siiski mõne käki kokku keerata ja ikka sellise käkkimis hulgaks südamed valutama paneks. Esimese asjana võiks anda lähedastele mõista, kui väsinud ma olen ja kui palju pean mina panustama. Ja kui vähe te seda hindate? Laste tänu kohe hommikul, ei teeks ka paha. Siis oleks hea naabrile anda teravalt märku mõnest asjast, mis ammu juba häirinud on. Ando töö juures mõista, et ma olen asendamatu ja minu panuse eest võiks tänu olla tajutav. Kindlasti tahaks täna tunda kadedust ja lasta oma mõtetel end sellest täielikult haarata. Teritada oma silma, et näha teiste vigu ja eksimusi, naha nõrkusi ja nende oskamatust. No ühesõnaga, et täna võiks olla halvem inimene. Harilikult pigem soovime vastupidist. Enamasti mõtleme sellele, mis meid täna ees ootab. Mida tuleks teha, millised kohustused vajavad täitmist. Olenevalt muidugi sellest, millist etappi me parasjagu elus läbime ja milline on selle etapiga kaasnev tegevuste hulk. Nooruk, kes kooli läheb, teda ees ootab, on selge. See, mis eile üles antud tuleb täna ette kanda. Pereema ootab lisaks tööle minekule veel suur hulk muid kohustusi, mille arv on otseselt seotud laste arvuga. Vanem inimene, kelle lapsed on juba suured ja elavad oma elu temale koolis enam midagi üles antud pole, teda ootavad ees omad kohustused. Tundub, et ülesannete hulk võiks ju olla võrdne pahuruse hulgaga hommikul ja vastupidi. Aga ometi nii see pole. Päevale vastu minek võib mõnel inimesel olla sageli hullem veel, kui tal üldse midagi teha ei ole. Ameti oleme kõik kogenud, kuidas, vaatamata sellele, et kohustuste koorem võib-olla matel ees võib olla tööde hulk, mille valmis jõudmiseks peaks korraldama talgud. Kuid ometi lendab kõik kergelt ja ei ole muret, kas jõuan kõik tehtud. Kui ei fenomme, millest tuleb see tohutu vahe kahe hommiku vahel mis on siis see seletamatu miski, mis paneb rõõmume tegemistesse ja kannatustesse. Ilmselt on see mõte, mõte nagu mõte, et milleks ma seda teen. Teen selleks, et sellele etile peame me igaüks ise vastuse otsima. Mida asjalikum ehk siis asjade põhisemise vastus on. Seda kiiremini tuleb uut vastust otsima hakata. Lasteaiast peale kuni koolide lõpuni ikka õpetajad teevad küsitlusi, et kus sa viie või 10 aasta pärast olla tahad, kelleks sa saada tahad? Millisena sa elu ette kujutad? Õpetatakse, et ka oma edaspidises elus tee endale plaane ja sea sihte üheks või teiseks perioodiks. See kujuneb sageli ikka asjade põhiseks kujutluseks mille hulka kuuluvad ka vahel mõned koduloomad ja mõni inimene. Mis tõugu kodu loomise olla võiks ja milline see inimene olla võiks, kes meie fantaasiates terendab. Milliste isikuomadustega ka selle kohta on meil väga selgelt kujutlused ja tahtmised. Pigem võiks ärgitada küsima, et milline inimene ma ise viie või 10 aasta pärast olla tahaksin millised oleksid, et iseloomuomadused ja kiirgus, mida ma tahan kanda ja endast teistele anda suunata mõtlemist, mitte end ümbritsevate asjade fantaseerimisele vaid enda sisemust, vaatlevale mõtisklusega? Milliseks inimeseks ma tahan kujuneda, et kunagi tulevikus ühel hommikul, kui kõik on kätte saadud, mida ma lapsena kujutlesin või millest unistasin. Aga siiski on sees tühjuse tüdimus. Saaksini oskaksin vaadelda ennast mitte asjade väärtuse või saavutuste mõõdu vaid inimeseks olemise mõõduga. Et oskaks suunata armastuse endast teiste poole ja vigus eirava pilgu ikka enda poole mitte vastupidi, palvetama. Issand Jeesus Kristus, jumala poeg, õpeta meile enesenägemise oskust ja alandlikku meelt.