Nii hea uudis on see, et päev on vahetunud. Kalendris on 23. juuni, et praegu on see aeg, et kui teil kodus on need ruudukestega kalendrit, siis saab seda ruudukest 22.-lt viia 23. peale. Vikerraadio eetris suvesaade ja stuudios on meid praegu koguni juba kolm miga, käranen endiselt Teremiga. Ja siis on Ahto, külvet on ka meiega liitunud. Tere Ahto. Redele Ahto külvetid. Ma mõtlen, kuidas sind Ahto tutvustada, et paljud Tartu inimesed tunnevad sind läbi Karlova seltsi, siis teatakse sind läbi Genialistide klubi, siis teatakse sind psühhoteegi nimeline plaadipood. Ja on veel midagi heal mehel seitse ametite kaheksas nälg, Sõida trükkplaadipood sobib hästi, sest sa just nagu avatud uues kohas, et see on hea, kui see meelde jääb, et Kalevi 13. Ahto, aga me jõuame ka veel rääkida kõigest sellest, millega tema tegeleb ja kuidas tal ettevalmistused jaanipäevaks lähevad, aga meile saab helistada ja kuna mul on väga piinlik paari helistaja ees, kes on viimased 10 minutit olnud liinil oodanud, et saaks meie seltsi tulla, siis võtame juba mõned ka eetrisse. Tere õhtut. Tere ööd. Kuidas teil läheb? Tervist aitäh küsimast, väga kenasti, ütleksin, kuidas teie nimi? Alles. Kalle, millega teie tegelete öösel kell null null null üheksa. Lõpetasin aia rohimise ja vabandust, nüüd sõin. Kas täiskõhuga on selles mõttes mõistlik magama minna, ma hakkasin kohe mõtlema selle peale, kui taksite sööki söömisest rääkima, siis tekkis kohe tunne, et et noh, et tõenäoliselt te lähete peatselt magama. Miks ta magama peaks minema? Mõtlesin, et nüüd, kui ta sööb kõhu täis, siis läheb kasvõi laulupeole jaanitulele Soomes on muideks jaanipäev või praegu. Varem ah jaa, jah, vot selle peale ma pole tulnudki veel, aga. Ta peab mõtlema kohe natuke aega. Öelgem esin, otsime muresid ja rõõme, kõigepealt rõõme ja siis muresid ja kui miga lubas, et ta oskab ka lahendada neid lahendan, et kuidas teil on rõõmude ja muredega, et kumbasid on rohkem kas rõõme või muresid. Taas on paar lonksu, siis ütleme niimoodi. Aga mis see kõige Et see on täitsa nagu kaalukauss on niimoodi, et mõnikord on rõõmusid rohkem, mõnikord on muresid rohkem. Ja enam-vähem niimoodi käib see asi nagu kaalukausi kaudu. No mis see kõige suurem mure on, et kui te nagu mõtlete oma viimasele Maida kuule tagasi, siis mis asi see on, mille pärast te kõige rohkem olete viimase kuu jooksul muretsenud? Oled sa noh. Nojah, muretsenud vaata, istute niimoodi, et, et mis mure ja mure, et mina mõtlen, et miks ma pean muretsema, aga kõige suurem mure on niimoodi, et huvitav milliseid unenägusid, et meie pääminister kas värvilisi või mustvalgeid, ütleme siis niimoodi. See on küll väga hea mure. MINA, MINA, TEAN, MIS unesid. Ta näeb ette, et, et ütleme nii maad, ülejäänud mured, need on nagu Ja viga, kus sa nii kaua, kui sa tead, mis unesid, Jüri Ratas näeb kas värvilisi võimust juba sellepärast, et tema lapsed räägivad lasteaias, kasvatajatele ja kõik teavad tegelikult lasteaedades kõiki asju maailmas. Nii et ei ole mõtet oma unenägudest rääkida hommikul kuuldes, laste kuuldes ja eks ta ikka unistab loomulikult riigikogu esimehest aseesimehest ja kogu sellest ilusast perest, mis tal on seal Toompeal. Et nad kõik läheksid jaanitulele koos ja oleksite õnnelikud, peaminister, kõik parteid ja kõik annaksid oma hääled talle, sellest ta näeb, on, ma olen täiesti kinni. Oi, see väga kena, see on ju väga kena unenägu. Järelikult mustvalge. Absoluutselt aga kui, kui rõõmu kui rõõmudest rääkida, siis on teil rõõme ka. Ja ikka mulle meeldivad Eesti muusikud, ütleme niimoodi, et Eesti muusika mulle väga meeldib. Süsteem väga jaga. Kes on teie lemmik, on muusika, mis on teie lemmikansambel praegu, kui eesti muusikat, muusikutest ja muusikast rääkida? Eesti lemmikutest ja siin on väga palju ta mul lemmikud. Aga ma tooks ühe näite, näiteks eneseimetajate klubi näiteks, see on niisugune huvitav punt aste, pakatavaid laule. Ahto on meil siin kõige suurem melomaan, kas Ahto, sina oled eneseimetlejad klubist midagi kuulnud? Tõenäoliselt on olemas ja kindlasti mõnes linnas on need võib-olla mitu, aga, aga kui muusikast rääkida, sest minu teadmised piirduvad hästi palju vinüülplaatidega. Seda ma tean, et vinüül küll seda ansamblit ei ole esindatud, et ma sellega vabandust praegu välja. Jajah, jajah, aga see on väga hea bändi nimi, sest see on aus. Kes ikka iseennast imetleks. Sa ei saa ju armastada ka kedagi teist, kui sa kõigepealt ei armasta iseennast. Poisid teevad Eesti muusikat ja laulavad eesti elust öelda. Millega te täna nüüd, kui te vahepeal ikkagi puhkate, mõne tunni ja siis, kui on võidupüha, millega te kavatsete tegeleda, et kas lähete, kui nii kui valgeks läheb, lähete jälle rohima või võtate midagi muudeta? Millega tegeleb eestlane vabal päeval niidab muru? Võru, ja siis on niimoodi, et poes on õlu nii kallis paar pudelit õlut. Ja siis üritan lõke püsti teha, jah, ega siin midagi. Kõlab väga hästi. See kõlab nagu plaan, aga hea, turvaline Skandinaavia, niimoodi hakkad laupäeval muru, niidad, saabipesad ära. Vaatad naabriototkadestud natukene ja, või kadestan jalgratast. Tänapäeval. No tänapäeval jalgratas ka, jah, oleneb jalgratast, kas on titaanist või, või, või mitte seda ma ei tea neid. Ja kui punane Kuulge, aga teil on päris palju tegemisi tänaseks plaanis, et ma soovin teile jõudu ja jaksu ärge üle pingutage ja siis rohimisega ja muru niitmisega saab oodata ka veel pühapäevani ja ta vaika puhvaika. Suured tänud teile ja. Edu ja jõudu eilegi ja kena jaani. Mahtut head rohimist teile ka nii ja meil on üks helistaja oodanud taaskord väga pikka aega muusikaga ei jõuagi täna tegeleda, aga Ahto, meil küll varsti mängib muusikat, tere õhtut. Tere ööd. Kuidas teil läheb? Meil läheb väga hästi. Oi, ma arvan ka, et meil meil kohe kohe kohe lähebki hästi. See trikk, et ma demonoto teeserva ja siis saan mõnusamalt rääkida. See on turvalisuse seisukohast väga mõistlik mõte, et kus te, kust, kuhu te teel üldse olete, et auto. Tea, ma olen ideelt Põhja-Eestist, Lõuna-Eestisse, raudsilla talust ja Heimtalisse. Olen lõpusirgel ja pererahvas ootab meid, nii et, et viimane ots olen Viljandi külje alla jõudnud, nii et niisugune, terve see Eestimaa nüüd poolitatud ja läbi tulla. Ja seal hakkab toimuma, saan aru, kui valgeks läheb ka muru niitmine, lõkke püstitamine, lõkke põlema panemine ja üle lõkke hüppamine. Ma sügavalt loodan, et pererahvas muru ära niita ja siis tegeleks nende teiste asjadega, et muru jätaks muru, jätad vahele, et ma just ükspäev kuulsin seda muruniitmise teemalist saadet veel ja ma sain aru, et muru niitmine on asi, mis on eestlased juba ärritanud üles, nii et laseme sellel kasteheinas kasvada ja end ehk. Aga kui muredest rõõmudest rääkida, siis ma küll seda nimekirja ei ole siin hakanud veel üldse koostama, et ma olen kogu aeg kuulanud, inimesed räägivad põnevalt ja kõik on nagu selles mõttes. Huvitav, et tähelepanu on hajunud, aga kui te oma murede ja rõõmude peale mõtlete ja mõlemast aspektist peaksite ühe välja tooma, siis mis teeb teile muret praegu kõige rohkem? Mure number üks on see, et abikaasa, vanaema 90. juubeli künnisel sattus haiglasse täna ootamatult. Et niisugune isiklik isiklik isiklikku laadi mure ja ja noh, midagi pole teha, loodame parimat, et, et kõik läheb hästi, et jäeti ööseks haiglasse sisse. Aga mis see teile rõõmudev? No rõõmu teeb see, et esiteks suurepärane kevad on olnud ja kõik on olnud täiesti täiesti oivaline ja rõõm on ka see, et, et hästi palju on juttu sellest või noh, vähemalt inimesed räägivad, et, et meil ei ole kunagi nii hästi olnud elu. Et, et aga kui isiklikus plaanis vaadata, siis tegelikult nii ongi, et tegelikult ongi väga hea olla ja ei maksagi nagu liiga sügavale mõtelda, et kui sa hakkad nagu enda sisse vaatama ikka tuleb, et tegelikult mul on ka jalg on veitsa haige käsi veidi valutab, onju, aga üldises plaanis nad mõlemad. Ja, ja tegelikult on ju väga hästi, et noh, kui hakkame kraapima sügavalt, see on sama nagu vana auto renoveerimisega, et või, või noh, mis iganes asja paadiga võtad, hakkad, hakkad lage värkist värvi proteesi tegema, tõmbad siis mingil hetkel ära ja ongi pool katust läinud ja tuleb kap remont ja ei saagi midagi tarka teha. Et võib-olla ei maksagi sügavast kraapida. Mul on nii hea meel, et helistasite. Nüüd saate veel autoga natukene sõita ja siis ma saan aru, et pääseb. Aga aga ma jätkaks Jaani teemat, et ma tulen ka mängult. Aga teie ei olnud jaan õnneks. Mina ei ole Jaan, jah, mina olen Kaidor, ma ei öelnud, et tulen ka mängult ja mäng oli väga menukas. Umbes 50 inimest, kõik olid väga rõõmsad. Ahto kindlasti nüüd hakkab mõtlema eesti ansamblite peale, kus mängib Kaidor ja me, kui me ära arvame, siis me proovime seda muusikapala mängida. Ja ma arvan, et seal teie reidi männis peaks vähemalt üks präki olema. Nii me proovime, Kaidurit, mina ühtegi Caesari Kaidor Kahar, eks nalja, eksju. Ma arvan, et jalgpalli mängida. Mina mängin jalgpalli üsna üsna palju jah. Peamiselt küll koduaias. Ja. Ja mida sa näed oma aiast, kui sa mängid seal teletorn, paistab või midagi? Ei paista teletornini. Tallinnast ei saa enam ei paistnud. Vanasti paistis. Tagasi, kui mu aias mängisin, jalgpallis paistis teletorn isegi liigagi. Ma mõtlesin, et äkki ma olen liiga lähedal teletornile, et ma sain vaadata telekat ilma antellita peaaegu. See on midagi võimast, aga Kaidor. Suur tänu, et helistasite. Ma ühinen ka selle selle daamiga, kes ütles, et see on väga hea mõte reede õhtuti raadiot teha. Et laim, saade reede öös sobib, nagu nagu ühele soomlasele teise soomlasega kohtuda. Ja, ja ma arvan, et üldse võiks nädalas alaga seitse reedet. Nonii, ja no nii, suur tänu ja prooviks nüüd käivitada, ma arvan, siin stuudios on mängitud küll vinüülplaati, aga, aga ainult siis, kui Ahto on siin külas käinud ja vinüülplaadimängijaga kaasa võtnud, et Ahto, mis suhe sul nende vinüülplaatidega üldse on, et miks sulle ei sobi CD-plaadid MP3 Vavid, ma ei tea, mis need kõik moodsate ma ei tea, no räägime mälupulkadest ja millest iganes. Miks sa nendega hakkama ei saa? Suhe on kirglik, kui sa küsid, milline see on, et ma ei tea, mulle sobib see formaat, see on, kui sa sellega lähemalt tuttavaks saad, siis paljudele inimestele ka sobima, sest ta on selline MP3 Saisa käes hoida näiteks. Ja sa ei saa vaadata seda kunsti, mis on tehtud ja seedenatuke väikesele jaoks, et kuidagi vinüüli formaat nagu sobib ja ta on ka sellest tõesti pidi selline näpud mullas või selles mõttes seda käes hoida, just et ta nagu on päris asi, et ta on nagu füüsiline olemas. Ma olen ka alati Ahto plaari poes vaadanud seda kuidas ta siis, kui mul endal plaadimängijat polnudki. Vaatasin, kuidas ta plaadi ta ütleb, et algul ma mängin sulle seda lugu ja kuidas see protseduur, teetseremoonia, kuidas ta paneb plaadi ja et see tee joomine ei ole oluline. See muusikapala ei ole niivõrd oluline, aga see, mida kõik Ahto teeb, et kuidas juures tõesti, tõesti, seal on midagi sellist pühalikku, kui sa paned selle teatud loo ja siis, kui see lugu tuleb, et siis see teeb sellest loost midagi enamat kui lihtsalt. Paned nagu Click ja et ta hääles Tahaks selle loo jaoks juba inimese et iga lugu Nathan ta juba Ahto teed juba valiku maailma paljudest lugudest, mida ta nüüd vinüüli pealt mängib ja otsib plaadi üles sõja ümbrisest välja ja kõik see musi sinna plaadile seda tegelikult ei ole, aga aga võiks vahel olla ka. Puhub aga puhumine plaadi peale küll. Puhumine ja tolmu eemaldamine ja nuusutamine ja niuke järk märke küll selle asja juurde, panen selle plaadi nüüd mängima, et ja siis räägime vinüülplaatidest ja, ja sellest miks need siiani tehakse. Selle muusikapala järgselt, aga Ahto, kui ma ei eksi, siis sa oled orelipoisina poisi välja valinud ja meile siia nii-öelda ooterežiimile pannud, et orelipoiss siin kõlas ka, et ja see oli nii naljakas, tuli niisugune jah, et aga mul on teie lugu, peaks olema nüüd loodan, et see on see lugu, see on kantud sellest, et ma hakkasin Tartu-teemalisi lugusid otsima fineeridelt. Et mis üldse nagu tehtud on, sest et noh, vanast ajast, et Pärnul on näiteks oma vinüülplaat olemas, Tallinnal on mitu tegelikult või aga Tartu on nagu ei ole, sest nagu enda oma ja siis see on üks lugu, see on siis orelipoisi lugu Tartu levimuusikapäevadest siis kui sa nüüd õiges kohas on, seal veel? On küll Nelja aastane kui alustate lobby seentega mõni olnud veel sündinudki. Ma tulin siia muusikapäevadele On mul asja siiani, Hillary Clintoni vaatasin, et miks mitte tulla tulla mugav hotell ja vaade Emajõele. Alt kohe paistab aknast vaadates Tartu turg, tartuturg huvitab, kui palju seal külma tehakse inimestele ja ma olen siia peole. Loodan ennast juua täis. Mõni päev. Milleks puidule? Saab teine restil, kuradi laherand oli nii. Vana, ärge muretsege. Ma usun, et tegelikult on täitsa vajalik üritus. Tartu levimuusikapäevad 30. Nii Tartu levimuusikapäevad ja 30. Muuseas, enne kui ma nende vinüüride juurde tulen, kas kumbki teist Tartu levimuusikapäevadega suhestub ka kuidagi? No kuule, jäta järgi, nii vana ka ei suhest, Rein Lang ei ole. Väga mitte videosid, olen näinud, aga aga ma saan aru, et see oli väga oluline oluline asi nagu enne siis kui tuli rock Summer ja siis nüüd enam ei ole selliseid asju mul tulla. Vikerraadios endiselt töösaade suveöö, see on reedeõhtune eriprogramm kuni peaaegu et sügiseni välja. Erinevad saatejuhid ja erinevad formaadid. Kuna me oleme, kus täna jaa, jaa. Miga tuli siin presidentide üritusel, siin on kaude oomusega erinevad sündmused käsil. Ma ei tea, kas praeguseks südalinnas karmina Buraasa, kas on juba lõppenud, mulle sai läbi, jah. Aga siis järgmisel nädalal on Tartu linna päev, ma ei tea, kas teil mõlemal on Tartu linna päeval mingisugune tseremoonia ja tseremooniaid Ta ikka mingi 63 Tartu ja Tartumaa kirjanik on seal kohal ja kõik jagavad autogramme, raamatutesse ja kõikidega saab rääkida, et üks võimalus kohtuda oma lemmikautoriga. Mina, mina mängin 11-st viieni, ei küüni, kaks eriti salapärases kohas vinüüle. See on seal täpselt täpselt küüni ja raekoja platsil nagu nurga peal seal, kus kunagi mingi restoran Pakistaniga, vaata mis seal kogu aeg võre ees olnud, nagu, et sinna ei saa kunagi sisse, see on selles mõttes ilgelt lahe koht ja seal on väga pöörale sisemittekujunduseks öelda, ise tekkinud asjad. Seal lahe, kui sa seal hoovis sees oled. Kelder kummaline jah, sellel hallitamistega, aga seal seal ja see on, miks ma hakkasingi neid Tartu-teemalisi lugusid otsima, sinna mõtlesin, et proovin seal mängida nii palju, kui ma leian, või nüülite, siis see oli üks neist nii-öelda värskematest tartuteemalist, sardoleenza lõbu, lõbumaja tõtt-öelda ei ole vist vinüül jälle, vaata, mul on see piirangute vaatamise seisku, pole oluline plaat, aga võib-olla ei ole. Aga kui nüüd üldse vinüülplaatidest rääkida, siis kõigepealt ma küsiksin Migalt ja siis räägiks niimoodi pikemalt sinuga, sest tegelikult ma tean, et miga siin peab varsti ära ka minema, et aga ka, sest ma saan aru, muud kohustused ootavad, et aga, aga miga, kas, kui me Nõukogude ajast mäletame, et igas normaalses eesti peres oli vinüülimängija, see küll sellist normaalset häält nagu siit praegu tuli, kusjuures kuulasid, kõrvad puhkas, puhkasid, et aga vene ajal. Meil olid sellised maa, neid marke ei teagi, elektroonikat, tõenäoliselt tuli see nõel juba iseenesest tegi kohutavat häält, aga kuidas teil seal Soomes oli, et Meil oli ka vinüülplaadimängija, aga ma olin hästi väike ja, ja ma saan aru raadiot, et sul ei olnud, aga kas teie perele ikkagi raha ei, ei saa? Isa ikka kuulas raadiot ka ja võib-olla sellepärast mu raadiot eriti polegi kuulanud, et sunniti kuulama mingisugust amp soomevärki niimoodi, et kuus tundi autoga Helsingist vanaema juurde jana kooli või Eestisse tunne tekib sellise muusika peale. Aga oli jah, aga ma mäletan. Ma mäletan, nagu see oleks saanud juba katki, siis kui ma sündisin, aga võib-olla võib-olla mu mälu petab, igal juhul oli ta selle vinüüli plaadimängijaga tore paugutada ja, ja ma arvan, et ma mängisin seal sõjamänge väikeste sõjameestega seal peal. Nii et ta võis mul Gestapo peakorter olla, mingi hetk. Aga Ahto, kui suur tühimik sul eesti muusikas on, kuna tegelikult ju pikki aastaid Eestis vinüülplaati ei tehtud? Mismõttes, tõsi, nüüd liga nimetasin untsakad ja ütleme, et kui siin ikkagi selline 90.-te keskpaigas meloodia pani oma vinüüli pressi tegelikult juba varem pani kinni, siis tegelikult see toimus igal pool niimoodi, et seal oligi mingi aeg, kus neil oli täiesti nagu peeti nagu kadunud meedium võiks nagu reaalselt lõpetati grammofonid, tootmisja kõiki selliseid asju ja tassiti vanarauda tehaseid ja kas tuli nagu tagasi, aga seal oli mingiaeg, mis oli Eestis saamata 700000, ei olnud selles mõttes, et et ei olnud nagu seda valikut, kuidas sa teed millegi muu peale, kui seedele kassett, aga keegi nüüd tagantjärgi pressib ka neid asju, et ma tean näiteks vennaskonna puhul väga, mitmed asjad on vinüül ikka lastakse need nagu rebresse uuesti välja ja uus press hästi noh, erinevaid variante nagu uuesti ka plaate, mis on varem ilmunud, varem pole vinüüli neil võib-olla see täna tehakse. Vinüüli asi on natuke isegi sihuke hullus, isegi mina ütlen selles mõttes kasu mõttes, et noh, see on päris Pöörane tegelikult, mis seal mõned asjad päris kummaliselt, mida tehakse, selles kommertsi on nagu nagu rohkem, et on mingid rekord Stordeida, mingit igast asja puhul lastakse välja viis erinevat värilinüülia. Et noh, nii meil on üks helistaja siin juba mitu minutit oodanud, võtame temaga siis miga, ma loodan, et sa veel aitad suhelda, et et tere ilusat ööd. Halloo. Tere, tervist. Kuidas teil läheb? Kuule, päris hästi, millega te tegelete? Mis ma võtsin natukene õlut ja kuulusid head saadet. Aa. Et helistasite aga kas valmistute kuidagi homseks päevaks või homne päev, pigem ei ole nii tähtis, kui tänane oli. Või. Ka miga. Joo rism, vennal Soome tagasel toime, eeldime endimine. Tuleb tööpäev on ees ja Elva nüüd LEDid ja töö päivad aine. Olla verbide tomat, poometaja. Mis saab plokiahela Allen eestlane? Aktsendist aru saada, aga räägi mulle. Mul ei ole veel vorste kõiki ostetud, mis või kas saslõkki, vorstid või saslõkki liha, seal. Mul ei ole, ei, mul ei ole, MIDA VEEL maga, Kadonoom, vaatame. Ja siin Eestis on niisugune valik tänapäeval, et siin ei teagi, mida võtta. On on, mul on sama mure. No vot, see on küll mure, esimene mure, mis mul, kes endale vaata, ongi mure. Mis lõpp, mida sina lõkkesse homme ikkagi, mida küpsetada. Ja nii mida küpsetada. Aga kui teie rõõmudest rääkida, ma saan aru, teil on Migaga üks sarnane mure, mida küpsetada, aga miga rõõmudest ma ei teagi, kas me oleme juba kuulnud, aga, aga mis see teie rõõm praegu on, mille üle te Eesti riigis kõige rohkem rõõmustada? Oi, ma rõõmus, ma rõõmustasin ilusa ilma üle, mis oli siin kuu aega, kui ma olen saanud siin Eestis olla ja ja siis no mille üle. Ja täna oli mu lapselapse sünnipäev, sai kolme aastaseks, oli ka rõõmus päev. Ja Sa tahtsid palju? Aga kas see on rõõm või mure, et te käite Soomes tööl? Palga mõttes on see rõõm aga kohustuse mõttes mure või. Ja vat mul õnneks kultuurkapital mis toetab mind. Mul ei ole üldse muret, pensioni, muret soovitan kõigile eesti noortel hakata kirjanikuks ja loovinimest. Ja vot see oleks kena. Kõigil oleks anded nii palju, et iganes hakata, nagu oli minu lemmikraamat, on Soomes joopon päiva kirja. Tee angil. Nii, aga jõudu, jaksu teile tänaseks tähtsaks päevaks, vaadake kindlasti paraadi. Väga hea saade ja kõik ja kenad. Meie meie täname teid miga, kui sa nüüd siit okkad ära minema, siis mis sul üldse plaanis on? Ei ütle siis ma hakkasin rääkima raadios, mis ma öösel teen, pool üks. Eks pärast raamatust loetu. Aga mul on üks rõõm, sain, ma sain kokku täna Soome presidendiga ja ma ütlesin, et, et oi kui lahe isa oma isaga kokku saada, eks ta vaatas natuke palju see mees on joonud. Aga, aga nii vahva ikkagi Tartus saad kokku Soome presidendiga. Isegi mitte Tallinnas. Nii vahva, et president põhimõtteliselt tuli ju sulle külla. No ega ta nüüd päris nii, sina oled toikaid Toika tuli tähistama Eesti 100 pidu ja see on ka juba väga ilus, et president Ta otsustas, ma mõtlen, meie president Kersti Kaljulaid asus, otsustas et presidendid kutsume kõik Tartusse. Ja just nimelt see, et me võiks üle saada sellest nagu Tartu, Tallinn, kuidagi nagu sellest gammai aastat. Me oleme ju üks Eesti ja Tartu ja Tallinn on, on, on täpselt samamoodi nagu vasak ja parem käsi, nemad toetavad 11 Roomat, kes läbi elu miga. Suur tänu, et sa tulid ja erakordselt suur mure on mul sellepärast, et sa ära lähed, sest see aeg lendas siin sinuga väga kiiresti. Ja ausalt öeldes, kui ma saaksin veel seda suvesaadet teha, siis ma teeksin seda kindlasti koos sinuga ja Ahto kaaslast. Ahto veel laseb head muusikat, sest minu muusikaline maitse võrreldes auto muusikalise maitsega. Kui ma kasvõi kuulasin seda orelipoisi lugu, siis tema valitud lugu oli kaks korda parem. Selle finiililt, selle pärast aga võib olla ka. Aga viga, head jaanipäeva sulle, kuidas soome keeles jaanipäeval hüve jussiga. Hüva jussi sulle jussi haigele. Vikerraadio. Suveöö vikerraadios jätkub Ahto külvat, Mirko ojakivi teie seltsis. Me vahelduseks kuulame palju muusikat ka. Aga see ei tähenda seda, et me kuulajaid ei oota, ootame küll. Kusjuures üks on liinil. Tere, ilusat ööd. Kuidas teil läheb? Tervist, meie oleme siin Ahto ja Mirko, kes olete teie? Tere, mina olen Neeme Rakverest. Neeme, millega te nii hilisel õhtutunnil tegelete, kas teete ettevalmistusi homseks päevaks, mis tegelikult juba on täna? Te teate, kui modelli seda praegu räägin, mida ma teen, siis ta võib uskuda nii. Ma olen vabakutseline muusik ja üle 50 aasta, nüüd on see esimest korda, kus ma ei pea, tähendab, ma ei taha enam mängida õhtuti kuskil. Kes ma olen, kõik seda, et need pikad aastad teinud. Ja mida ma nüüd teen, ma panin kodus põlema, endal viis, kuus küünalt. Tegin väikese õhtusöögi, kuulan vikerraadiot ja mul on laua peal Konrad Mägi, Eero Epner, raamat Konrad Mägi ja ma loen seda ja ma olen täiesti üksinda kodus. Ja mani naudin seda. Et endaga olla, et olla sellist mürinast ja kogu nendest massidest ja kõigest sellest natukene väljas. Ja, ja ma ma väga naudin seda üksiolemist ja täna Iisraeli või tähendab Islandiga veel oli veel niisugune lugu, siis mul on plaadikogus minu lemmik, Islandi bändi metsa forte, kõik plaadid kodus olemas. Lappasin need ilusti riiulis välja ja nüüd vahetan ja panen neid peale. Kann kanget kohvi on kõrval ja, ja fantastiliselt tore. Mul ei ole kedagi külas, olin ise natukene üksik inimene, omamoodi. Ja toredat ja inimlikult soojad. See, see on niisugune. Tore on rõõmupool, aga mis teile muret teeb? Muret, võib-olla teeb see, ehk ma ei hakka rääkima mingisugusest poliitikast ega mitte midagi? Sellest ma ei taha võib-olla rääkida üldsegi, aga minu tutvusringkonnas natukene inimesi, kes on üksikud. Ja vot see teeb natuke nagu muret, et üksikuid inimesi on natuke nagu palju. Ma ei, ma ei tea, võib-olla see, äkki minu tutvusringkonnas niimoodi, aga ma olen nagu hoomanud seda üksikuid inimesi on palju. Nad on kuidagi natukene jäänud oma niisuguse olemisega üksinda oma väikese muredega üksinda niimoodi. Ja eks eestlane on natukene sisse pööratud inimene, eks ole, ja, ja, ja ta tahab ikkagi oma, nende asjadega kuidagi pole üksinda all, mis ei ole iga kord muidugi ei ole. Ei ole muidugi väga hea, ei pruugi olla ja. Ma loodan, et me pakume nendele üksikutele inimestele täna natukenegi sellist seltsi, et ma tänan, et helistasite. Ja ma väga tänan teid, et teil on niivõrd vahva öösaade ja üks palve oleks teile. Ärge jätke seda saadet viimaseks, selleks pea ei pea olema jaanipäev ega mingisugune, ma ei tea võidupüha ükstaspuha, kuidas seda kõike nimetatakse kõik niimoodi. Seda võiks olla näiteks stabiilsemalt ja tihedamalt. Ja suve lõpuni kõikidel reedetel. Ma võin reklaami mõttes öelda, et kindlasti reedel tehke endale kalendrisse märge, et kell 23, null kolm, kui uudised lõppevad, algab see suurepärane suve saada. Väga tore, sellepärast, et ilmselt seda on vajatele teisegi saatega kuulete ja, ja ja, ja kuidas inimesed tahavad natukene nagu rääkida ja, ja kuidagi kuidagi olla kuidagi mingisuguse teise inimesega kellelegi ühe paar minutit koos. Hästi vahva ja soovin teile hästi palju edu ja jõudu ja ja fantastiliselt head meeskonda ja kombainerist meeskonda, kes oskavad nendes asjades ilusti kaasa rääkida, ma ei mõtle seda. Colotid ei sugugi mitte lihtsalt inimesed, lihtsalt jutud ja see loeb inimese jaoks tegelikult väga palju, see on väga oluline. Suur tänu teile, suur tänu. Ja väga tänan teid ja, ja pulmaloendid Konrad Mäeraamatut erretneri raamatut, siis meeldib selle asja juures see, et hittlood välja natukene väikest irooniat väikeseks armalti ja kuidagi väikest niisugust üksiolekut ja need on need asjad, mis on viinud inimesed niisugusesse võrdlusesse omamoodi. Ma väga tänan teid ja hästi toredad tööd veel edasi ja kuuleme tingimata raadiot ka kõrval. Kuulake, kuulake, suur tänu teile, suur tänu. Kõrvalt kuulata natukene raadiot, tänan teid ja palju jõudu. Teile ka te olite fantastiline, aga Ahto, kui sina kuidagi üksikult tunned, millest savisaart muusikast või on midagi veel? Mulle tegelikult meeldib üksi olla, et ma ei peagi selleks sobiv amet, võiks mulle täitsa sobib, teinekord kui kaua? Pool tundi? Üks päev, ma ei tea, kui kaua sa suudad olla ühes toas, et ma ei tea, et ühes toas olema, aga ma ei tea, mulle tegelikult jah, mul on tegelikult väga ei meeldi, kui palju inimesi, et selles mõttes on täitsa meeldib üksi olla võib-olla sõnaga natuke vanusega seotud, et hakkab meeldima džässmuusika. Kui nüüd tartus on kaude avamus, me oleme siin täna saates ka sellest rääkinud, et kuidas kisub nagu sellistele üritustele, et või, või ütleme, laulupidu üldse või, või siis jaanipäev, et lähed kuhugi raadile, et sa oled selline, noh, ütleme, et tahad sinna rahva sekka minna või kui ütleme, pere tahab, siis sa lähed kuidagi augu täiteks, et ma tulen siis ka? Ei, pigem ma ei hakka käia. Kui pere oli Stockholmis Greenalundist, siis mina olin vinüülplaadipoes ja kõik olid õnnelikud, et see õhtu sai niimoodi sõidetud. Et selles mõttes jah, nii sa oled vahepeal plaadimängijal plaadi ära vahetanud ja õigesse kohta pannud, siis mis meid ees tähendab? See on siis, kui sa seda vaatasid ka, ehk siis on plaadina lahe sellele mitte midagi peale kirjutatud ja see on teststress on varsti välja tuleva vinüülplaadi press, mis tähendab siis plaat, mis saadetakse enne plaadi trükkimist nendele tegijatele, et kontrollida üle, kas kõik on korras ja seda plaati on kolm tükki, on olemas, praegu üks asub näiteks, on siin see on hipi, selle nõukogude hipid, filmi soundtrack, tegelikult, mis tuleb siis nüüd 17 18 juuli peaks olema esitused, et selle siis plaat on see lugusid, mida ei ole varem kunagi vinüül ilmunud ka näiteks nagu see Ela olla üle. 20 kuu-vill. Nii see oli ansambel sambel suuke, Sass Müller, Tartu Tartu täiesti Tartu lugu ja jonnib Isotammesõnad, et nii tartu lugu kui üldse olla saab ja seda tõesti ei ole varem kunagi vinüül ilmunud, et seal noh, minule on sellega väga isiklikult jah, ütleme Aleksander Müller, et mina olen oma elus näinud rohkem tema poeg, vart Müllarit ja, ja ma arvan, et Quark kuulab praegu raadiot, siis kindlasti talle see lugu sugugi repertuaarist võiks ka meeldida. See on nii ilus lugu, tegelikult ma vist kordagi, kui mul see plaat kaasas pole möödunud, nüüd seda hetke poleks seda mänginud kuskil üritusel. Et jah, nii, aga meile võib endiselt helistada. Kuigi kell saab varsti üks. Meil vahepeal enam uudiseid ei ole ja kella kaheni välja on vikerraadios suvesaade. See täna läheb eetrisse Tartust, see on selle saatesarja avasaade. Ma tean seda, et neid tegijaid, kes suvesaadet teevad, neid on väga palju. Aga need nimed on kõik ilusasti ka vikerraadio koduleheküljel üleval. Ma tean, et kolleeg Arp Müller näiteks teeb saate Türgist koos Hille Hansoga ja siis isegi Anvar Samost, minu andmetel on lubanud seda saadet teha. Ma küll ei kujuta ette, meil on selles mõttes täiesti vaba voli see kolm tundi sisustada, seda saadet nii nagu tarvis, mina mõtlesin suhtleks kuulajatega ja kuulajad helistavad, mille üle? Mul on erakordselt hea meel. Ja järgmine kuulen ka liini peal. Tere ööd, kuidas teil läheb? Kuidas teie nimi on? Lehte? Ehte, kust kandist eelistate? Neeruti mägedest, see on kusagil ma pakuks äkki Otepää kandis? Ei ole. See on hoopis Kadrina kandis. Ahaa, Eestis vot sarnase nimega kohti on mitmeid. Kaks Neerutit on Eestis, kui palju teile saabub kirju, mis on mõeldud sinna teise neerud tisse? Tegelikult on niimoodi, et ma nagu uduvere külas ja üks uduvere küla on ka veel Jõgevamaal ja vot sinna lähevad vahest kirja. Teie kirjad lähevad Jõgevamaale. Teema ei maga, miks? Kokkutuleku 15. küla kokkutulek 30 aastat on need toimunud selles mõttes, et üle aasta ja, ja kuna ma korraldan seal naiste võistlust, siis ma mõtlesin, et ma teen selle jaoks. Lood, aga homme tuleb suurem seltskond teie juurde. Terve küla, et mitte päris minu juurde külaplatsile, meil on oma külaplats ja meil on hästi vahva rahva uduvere küla siin. Niisugune ühtehoidev ja toredad inimesed ja ja hoolivad ja. Suurse teie küla üldse on? Siuke püsielanikke on üle 50, aga aga siis Suvitajaid tuleb siia ikka vähemalt peaaegu sama palju juurde, nii ilus koht ja kõik on oma suvilat siiakanti teinud. Kas kõik, kes tulevad, on neil selline oma mingisugune roll ka sellel peol täita, ma mõtlen seda, et kes toob maasikaid ja kes toob šašlõkivardad Kestof šašlõki, kes paneb šašlõkirenni süteis kes tõmbab Jaanile, kelle tikku ja nii edasi või kõik organiseerib kuidagi yks mees. Ta ikka üldiselt on ära jagatud kõik need ülesanded meil juba veebruaris toimus külakoosolek ja siis vahepeal on paar korda olnud. Vahepeal, kui siin vahepeal küsin enda vastas istuvat Ahto alt ka, et Ahto, kui sina peaksid seal külapeol mingit rolli täitma, siis mis sa teha tahaksid? Võiks see nüüd lihtne vastus või noh, selles mõttes ma teeks seda, mida ma oskan, mängis plaate tõenäoliselt. Ega teil ei ole homme plaadi plaadimängijat vaja? Vahepeal oli küll probleem, et meil ei ole ansamblit ja aga siis meil vist on juba plaadikeerutaja olemas, ta küll plaatimist ei keeruta, lihtsalt muusikat, aga, aga, aga selline nii-öelda plaadimängija. Proovisite mõnda ansamblid ka endale külapeole saada, et, et kas kõik olid kinni või küsisid nad ropu raha või. Esid jah, palju raha, sellepärast ei saanud köidki võtta ja ja need, kes nagu. Aga kui nüüd küsida tänase saate kaks kõige olulisemat küsimust ära, mis teile teeb praeguses Eestis kõige rohkem rõõmu? Ma just mõtlesin, et nii kahju, et see nii ka ära läks, et tema lubas kõik probleemid ära lahendada. Aga Ahto suudab ka. Aga ma proovin ja ma tunnen, et ma võin nii palju öelda, et sellest kasu. Minu rõõm ja kurbus on minu lapse. Et ühelt poolt on nad hästi, Tubid ja, ja, ja lapselapsed on hästi vahvad ja ja kõik on hakkama saanud ja, ja on edukad. Ja, ja samas kui ma tahan nendega koos olles aega minuga koos olla ja see ongi kurbus Praegugi on niimoodi, et üks maks tütart tulevad oma lastega ja teisi ei tule minuga koos sellele peole. Homsele. Aga see on jah, selles mõttes, et nende lastega on kogu aeg üks mure ja rõõm ja need käivad käsikäes, et selles mõttes ma arvan, et ega te vist ei ole selline erakordne inimene, et meil siin NATO-ga on umbes, ma arvan, sama samad mured. Ja rõõmud ja rõõmud. Aga kui rääkida, noh, ma sain aru, põhimõtteliselt lapsed on see, mis liigituvad nii murede kui rõõmude alla, aga ka mured nagu selles teises mõttes, et kuidagi sisemises mõttes. Aga teate, mul on väga hea meel, et te meile helistasite, me soovime teile erakordselt kauni õhtu jätku ja siis rahulikku ööd ka, kui sa kunagi saabub. Ja suur tänu teile, Ahto, mängime natukene muusikat ka, mis meil nüüd siin olge valmis on, ma vaatan, kas on õiged nupud, saaks kuule Aafrika on väga õige, kõik on väga hea, see on muidugi panin selliseid raputava loo, sest see on selline väga eriline lugu, aga ma räägin kähku ära, mis see on, see on. See muusika on sisse mängitud piss Nigeerias Lagose linnas, aga selle on produtseerinud üks eesti mees Tallinnast Lissabon filov kes on vist tõeliselt suurepärane muusikaga. Ta on teinud mingi tõesti imelikke asju ja selle välja on andnud norra firma, mida peab Soomes elav norrakas, et see näitab seda maailma väiksest minu arust, et kuidas on võimalik nagu tänapäeval teha nii lahedaid asju koostöös kõige, kõige kummalisemad kohtadega, et ma arvan, et mis 10 aastat tagasi ei tulnud selle pealegi, et võiks Nigeeria keelega bändi teha põhimõtteliselt ajama, nüüd ütlesin, siis on selline natukene, ütleme rütmiliselt, nagu, kui tavaliselt. Nii kell on saanud üks ausalt öeldes mulle ei meenu see aeg, millal ma oleks saanud vikerraadio öösel vikerraadio eetris, öösel kell üks olla, aga need on valimisõhtut tavaliselt ja siis ma olen pidanud rääkima hirmus tõsist juttu, aga täna on selles suhtes palju palju lihtsam. Ahto kui muuseas oluline on see, et sa veel täna ma saan aru, suhteliselt töine inimene, et kuna sa tegeled öösiti ka plaadi keerutamisega ja siis täna veel siit raadiost läheb veel ka kuhugi plaate keerutama, aga kui tänan, selline jaanipäev, noh tegelikult kalendris on 23. juba, aga inimese ajus on nagu ikka niimoodi, et kui sa vahepeal jälle magan, siis sa tegelikult oled selles eilses päevas, et aga mis see jaanipäev sulle kui toob, et tõenäoliselt kui sa nüüd lähed veel tööle, siis magad kusagil lõunani, mis sealt edasi. Mõist oleme kodus Karlova sadama ja seal on nii tore vaikne olla, see peab lõket tegema, küpsetama või naabri maja maha põletada. Meil on lapsed, nagu neile on, tuli ilmselt olulisem, aga me oleme ikkagi lõkke tegemise koht olemas aias ja sellise ilmaga praegu tundub isegi mulle endale abikaasale ka, et see on niisugune võib-olla kõige mõistlikum praegu kuidagi väsinud ka ja, ja siis on, ei jaksa minna. Suurtele jaanituledele, lihasõber oled suur, et praegu on hirmus suur moodseet, liha ei söö süüa, kena on ja kõik taimetoitlased on siis ultraveganid ja veganid ja käisime seal toidueelistused. Muidugi ikka liha, jah. Ma ei tea, kas sa seda küsisid, aga jaanipäeva ja liha, okei, vot mul ei ole sellist sihukest sihukest šašlõkisuhet nagu jaanipäevaga, ma saan praegu aru. Ei ole, ei või noh, see ei ole nagu esimene asi, mis pähe tuleb. Sel jaaniussid oleks muidugi võib-olla, aga no vot see on, sa pead olema, eks ju, kuskil noh, mitte linnas nüüd jaaniusse nagu leida väga paljud, ütleme müstifitseeri vot selles mõttes just asjad üle, et kui on jõulud, siis noh, teatakse, et tuleb käia kirikus ja siis lähedaste haudadel ja siis istutakse suure laua taha ja tehakse nii-öelda oma osa ära seal, et jällegi süüakse, siis tuleb jõuluvana, jagatakse kingitusi ja nii edasi, et see on selline nagu ütleme ma ei tea, stereotüüpne lähenemine, et jaanipäevaga vist on niimoodi, et ka, et ma tean, vanemad inimesed käivad ka ikkagi lähedaste hauad jälle teevad korda, panevad küünla põlema ja siis hakkab ikkagi see lõkke ümber kogunemine ja ikkagi see liha ja šašlõkki, et ma ausalt öeldes ei teagi, peab siin kultuuri loolastega selles mõttes suhtlema, et, et miks me seda lihast jaanipäeval viirused moodi sööma. Kas ma praegu mõtlesin, et mul tuleb ette jaanituli, on ju niisugune suur sõjalise vorstide vorstiküpsetuson nii suur, et siis seda kuskil kõrval mingi teine lõke, kus sa siis lina, teda vist küll, jah, kuidas ma olen üks hea sõber Ivar, tema, tema näiteks küll seda kunsti, kuidas siis, lammas maeti maha ja tehti lõke sinna peale, siis mingi järgmine päev süüa? See sobis nagu hästi põgenev, stiilne, aga võib-olla sellepärast see jaanipäev ongi nii pikk, et on nagu jaanilaupäev ja siis on jaanipäev, et seal lammas võib-olla ikkagi nagu pannaksegi, siis sinna jaanilaupäeval maha. Pärast osutatakse ja ma olen kuulnud lõkke valesse kohta tehtud pärast kurje öeldud selle lõhedale, kes isegi aga Ahto, kui rääkida muredest ja rõõmudest aastal 2018 siin nüüd südasuvel, mis läks rõõmuks, aga kuidagi noh, kui seda küsimust küsida, et kuulajate käest ma küsisin küll, et mis on rõõme siis mure, aga mis sulle muret teeb? Muretu muidugi, praeguse Emajõe vesi oli, kus oli ka nagu korda, et see tegi natuke muret, aga see tundus nii nagu tobe mõte üldse või noh, see nagu nagu see noh, nagu näha, olid kontekst ei läinud, et see nagu nagu nii, nii suur mure ei olnud, et ma maailma lõpp kohe tuleb, aga ikkagi on toredam olla. Aga rõõmu, mis teeb sulle rõõmu, mul on see, mu töö tegeleb tegelikult teeb mulle rõõmu natuke, isegi liiga palju, mul on tunne, et see võib-olla mõne teise inimese murega liiga palju tööd teile. Et see poode uus ja need on kõik niisugune õudselt, nagu mulle meeldib, see tuleb välja ka osaliselt vähemalt. Muidugi, tegelikult no lapsed, mul tütar sai kuue aastaseks sai rulluisud ja noh, see on, pojapojal läks koolis hästi ja naine on viirus toredam. Kuule, Ta on su poega, ühest eesti lugude doksarjast tegeles graffiti ka tänavakunstiga, et siiamaani käib, sodib seinu. Nüüd ta vist esimest korda sodis kasekese kasekese täiesti ametlikult lõuend, et tal oli nagu niisugune rohkem kollektsionäär. Noh, ta teadis, kõik need erinevate aastate tänavakunstikaardid olid nagu päheõpitud ja ta teadis täpselt, kus, mis asub, kes on autor, miks see tehtud on paremini kui? Ma ei tea, muidugi keskmine inimene, aga ütleme, mõni võib-olla isegi tänavakunsti austaja vaatasin sul närv pidas vastu, et ma teadlikult ütleme, kasutasin sõna sodi tegelikult ikkagi see on kunst ja, ja ma olen nagu aimu saanud, et Tartus neid tänavakunstnikke, kes ikkagi oskavad ilusasti joonistada, et niimoodi, et ja ikkagi eakamad inimesed mööda käivad, et see on ja ütlevad, et ohhoo, see on ilus. Otsustab, eakas inimene, sõdimine on, pigem ma ütleksin, hinnanguline, eks ju, et et selle võib-olla ei meeldi käekiri, siis ta sodib nagu maid näiteks noh, võib-olla mõnele meeldib Picasso, sest ta sodis on ju, et see on minu arust nagu ei ole selles mõttes nagu noh, võib-olla õige sõna. Aga kindlasti saab koledalt jälle. Aga jah, see Tartus on tartlasi kuidagi nagu liiga minu arust, tähendab mitte liig, aga seal on nii palju juba seda tänavakunsti nii-öelda sellist muralit või noh, mis ei ole enam nii-öelda siuke põnev või salajane vaid juba see, et lepitakse kokku ja ostetakse värvid ja siis noh noh mis on ka väga tore, seinad saavad ilusaks, aga natuke kaduma on läinud see see nagu äkilisus või salapära või et seda nagu kuidagi liiga liiga tigedalt sallivaks muutunud see linn selle kunsti vastu või kunst on liiga see kunstiviisan kuidagi liiga etableerunud. Kuidas rõõmudega? Kuidas rõõmudega jah? Pere nagu ikka, mis ma rääkisin? Rõõmudega on hästi, ma arvan ja mul on, tegelikult on kaks asja, üks ongi see minu tegemised, muu tööd nagu sullegi, näib, et see töö väga meeldib, onju. Et mulle meeldib mu töö ja see on väga suur rõõm ja see on niuke naljakas töö, praegu ma olen avastanud, kui ise nüüd noh, et inimesed 10.-ga umbes õnne soovima, siis nagu elavad kaasa. Et mul varem ei ole kunagi olnud mõlemast varasemate, selliste töökohtadega otseselt kinnise pole küll aga see, kui keegi, nagu ta ütleb väga tore või teelt või nagu see on hästi lahe tunne, tegelikult endale ka väga meeldiv. Vahepeal tundub, et see on isegi liiga palju, on nagu saadud seda. Ma lasen sul veel ühe plaadi ära vahetada, sest ma tean, et sa tahaksid kindlasti veel ühte muusikapala vinüülplaadi pealt mängida, et ma küll valmistasin ka, etasin panin plaadi mängijatesse, lood valmis ja, ja noh, tänapäeval küll käib dist muusika valimine. Koostasin siin terve pika nimekirja lugudest, mida tahaks mängida, aga ega täna väga palju ei olegi kahjuks või õnneks õnnestunud neid mängida, et aga mis, mida me nüüd kuulama. See on selles mõttes väga plaat, et seal haruldane kindlasti inimesed seda väga ei tea, selle mehe nimi on Toomas, palun end on Soomest ja see plaat on pritsitud siitsamast 150 meetrit minul plantis. Ja see on hästi julge, plats on niisugune nagu folk, natukene psühhedeelne. Ja mulle meeldis, kuidas Helsingin Sanomate selle kohta arvustust, kus öeldi, et ta on nagu hirmuäratavalt õrn. Ja ta paneb selle nagu ta tuleb sulle nii lähedale ja paneb selle oma nagu siiruse ja õrnusega nagu sukestele nagu enesetaputekstidega bändidel ära. Ta on veel vint peale keeratud. Vaatame, mida kujutab. No vot ja sellist muusikat siis sai Ahto valikul täna kuulatud. Aga vinüülplaadimängija nüüd mõneks hetkeks saab puhata ja head kuulajad nüüd üle mõne aja. Taas on suurepärane võimalus. Kord on teie käes, ma kordaks telefoninumbrit ja võib-olla räägiks kõigepealt ütlen telefoninumbri veel kord eetrisse, et saaksite juba meile helistada. Seitse, 302 462. See on vikerraadio suvesaade. Kell on üks läbi ja 11 minutit, see on otsesaade ja täna me uurime inimeste muresid ja rõõme. Suvesaade on selline saade, mis on erinev vaata vikerraadio saatejuhti saatejuhtide ja vikerraadioga seotud saatejuhtide. Täiesti selline eriline saade, et see ei ole ühegi formaadi järgi. Saatejuht ise otsustab, millega ta tegeleb. Keda ta saatesse kutsub, millest ta räägib. Ja ma arvan, et ega see ei ole sellel suvel viimane kord, kui kuulajad sellesse saatesse on oodatud kaasa lööma ka. Üks suurepärane võimalus on teil näiteks praegu helistada ja rääkida noh, sisuliselt vabal teemal. Me räägime jaanipäeva ettevalmistusest ja sellest millega inimesed erinevates Eestimaa paikades tegelevad ja piisab ainult üks kord öelda ja juba on kõik telefoniliinid täiesti rohelised. Tere päevast, Teie, olete vikerraadio eetris. Tüürile, kuidas teie nimi, võidupüha, teile ka? Rahvas teab mind isakese olnud, tavaliselt ma olen. Memm kutsus mind Hannes. Aga isakene selline nimi ongi? Rahvas panin, mina ei tea, miks. Aga see on nagu perekonnaringis või mingisuguses suuremas kogukonnas. Perekonna ringis Hannesega suuremas ringis isakene, millega te sellisel öisel ajal tegelete üldse? Aha, aga seda te olete 24 tundi, ma kujutan ette ööpäevas, aga, aga miks te ei maga? Aga miks te ei maga? Rahaldu töötav ülal peaks magama. No just ma saan aru, et teie ei saa ühtegi head vikerraadio saadet maha magada, et hommikul kui Taavi Libe hümniga Räägi rõõmudest-muredest. Hakkame pihta, muredest, võib-olla siis rõõmudega on lihtsam lõpetada. Mure oleks see kuus vikerraadio kaob. Täiesti nõus, ma olen selles mõttes ma jagan teie muret ja ma arvan, et ma tegutsen iga päev koos kolleegidega selles suunas, et ta ei kao. Aga mis teil vikerraadio puhul tegelikult ka häirib, et ausalt öeldes ega päeval ma arvan seda nii ausad diskussiooni on raske pidada, aga kui kell on öösel üks läbi ja 14 minutit, siis tegelikult ma arvan, et see on selline tõeline tõe tunded. Kui kuulaja käest kriitilise kuulaja käest küsida, et mis teid häirib, siis ma arvan, et võtan paberi ette. See on õige, see on õige, ma isegi ausalt öeldes selle nupu variandi peale nii tihti ei ole mõelnud, ma tavaliselt olen out toos proovinud teisi muusika ja jutukanaleid ka, aga miskipärast mul satub ka sinna vikerraadio peale kõige rohkem. Aga kuulge, ma sain aru, et need mured on nagu sellised, aga mis teil, rõõmud on? Kas see tähendab seda, et ei pea nii palju kastma või? Kuulge, kui teil raadio väga kaugel ei ole, siis kui te hästi natukene saate seda vaiksemaks panna, siis ei kõla nii palju nagu tagasi. Kuulge, jah, aga pilti veel ei näita. Jutud räägib küll ära, sellega ma olen nõus. Nii olen täiesti täis tähelepanu. Ma püüan. Aitäh ka Teele Hannes omadele ülejäänutele. Isake oli midagi sellist, aga üks helistaja on veel meil juba pikka aega oodanud. Tere päevast. Veider ööd. Tahaks alati öelda tere päevast, aga vaadates aknast välja pilkane öö, millega teie tegelete? Tere ööd keelega tegemist ja millega tegelete? Midagi ei tegele, kuulan teid suure huviga ja meel on nii rõõmus, et Tartu see tselluloositehasele tuleb nagu mingisugune positiivne tulemus. Rõõm. Ja, aga mul on, ma, mul on selline asi, et homme on jaaniõhtu, jah. Põhimõtteliselt küll või noh, tegelikult juba täna Vot siis mul ma mul on, ma tegin ühe väga hea luuletuse. Ega ma ei peagi eetrisse minema, ma võin teile niisama. Teate, ma võin teile saladuskatte all öelda, et te oletegi juba eetris ja tee või üldse sellepärast muretsema, te võite selle luuletuse meile kõigile ette lugeda, sest kui päris aus olla, siis luulet tänases saates ei olegi kõlanud. Mis ma võin kohe hakata lugema? Ja ma võin öelda kolm, kaks üks ette ja siis teie hakake lugema ja see põhimõtteliselt kolm, kaks, üks ongi nüüd. No jaaniõhtu jälle tulnud, meenutame, mis on olnud, mõni vedanud, on köit, teine otsinud õnneõit, aga Jaan teeb ikka nalja, võtab suure kannu välja, valab sellest meile vett, et ei olnuks mõtet jaaniõhtul vihma sajab, vihmavarju kindlalt vaja võistlus ka kuiva ilma olla, võistlus ka päike välja tulla, vahel arva õige harva, kuigi see tal vastukarva laseb, jaan ka kuival ilmal rõõmustada meie silma, aga see on siiski ime, siis on Jaanika pime või on kord nii väsinud ta, et on jäänud tukkuma. Noh, see oligi selline niuke, lõbusam. Lõbusa moodi luuletus ise kirjutasid, ise kirjutasin, jah, ma siin kunagi tegin, möödunud aasta tegin selle, pere oli maal ja siis ma lihtsalt tärkki tuli, niisugune mõte. Tegin selle luuletuse. Ei meeldinud teile. Ei, see ikka meeldis selles mõttes, et siin oli ju täiesti selline sõnum ja ta ikkagi riimulija. Kuigi on ju niimoodi, et tegelikult on ju nii harva kui on kuiva jaani. Et enamikus on ikka nii, et, et võib-olla alul ongi natuke, aga ikka lõpuks kas või öösel tuleb ikka vihma. Ma arvan, et homme tuleb ka vihma. Ma ei tea. Ma tean ühte kolme jaaniõhtut, mis enda elu jooksul, mis on olnud kuivad ja ma ei ole mitte väga noor inimene, nii et üldiselt ikka jah. Aga see vist sõltub ka sellest asukohast, et mulle meenub Raul Rebane Päeval minu Uudisplussi saates nii-öelda esines siis komment staariga kus ta rääkis meedia müüdist ehk siis sellest, et jaaniilm on kogu aeg kehva ja siis ta läks enda kandi ilmast ja, ja, ja siis ma nüüd täpselt ei mäletagi, kas 15-st viimasest aastast 11 on olnud ilusad selles mõttes, et noh, see tähendab sellist noh, enam-vähem ilmadeta, ainult seal paaril on vihma sadanud, aga nüüd ma pean tunnistama, et ma selles kontekstis ei ole mõelnud, et võib-olla seal ikkagi kusagil õhtu jooksul, kui inimesed lõkke ümber istuvad, et äkki ikkagi siis ma ei tea pool tundi või midagi, tuli ka ikkagi vihma. Ja nii ongi, sellepärast et tegelikult ongi niimoodi, et talul tõotab tulla nagu ilus, aga siis, kui nagu juba keskära, siis ikkagi mingi tiputamineko tuleb. Aga kas, kui me siin autoga enne rääkisime liha küpsetamisest või noh, ütleme liha söömisest jaanipäeval, kas teie olete selle peale mõelnud, et miks me sööme liha, et just jaanipäeval? Põhiline lihatoitlane olengi mina. Taimi ei taha üldse süüa. Mulle meeldis väga Reikopi saade, kui ta kuu aega tegi või sõi seda taimetoitu katse korras, niimoodi Marko Reikop. Ja siis, kui see läbi sai, siis ta ütles niimoodi, et hüvasti, heina, tere. Tere. Liha. Et see on jah, et mina ei saa üldse aru, kuidas inimesed noh, lastele ei anna nagu liha ja kuidagi liha on ikka põhitoit lihatama, sureks vist kohe ära. No aga samas on vahelduseks ikkagi on ju hea süüa ka erinevaid taimi, teha tomati-kurgi salatit ja süüa maasika. Salatit kõrvale, aga liha on ikka põhitoidus lihas ja nii et ma isegi ei võta mitte midagi, ei kartulit ja kastet mitte midagi, lihtsalt küpsetan liha, söön paljast liha. Jaanipäev teie elus selles mõttes, kas see omab nagu selles aastaringis ühte tähtsat positsiooni või pigem on seal kusagil 10. üheksandal kohal oma päevade tähtsuselt Ei, mulle väga tähtsad kohta, see oma. Ma ei oska öelda, võib-olla isegi kevade alguse, mulle on tähtsam. Aga, aga jah, praegu, täna mul tuli see mõte, ma üldiselt olen kaua üleval, aga just mille pärast mul on väga hea töö eest selle selle tselluloositehase otsese suhtes. Et ma tõesti olen õnnelik, ma olen ikka põline tartlane ja ma, ma tõsiselt olen õnnelik. Nojah, selles mõttes see on varsti hakkame ka Ain Mäeotsaga siin saates rääkima, et kuna see intervjuu ette salvestatud, siis ma tean, mida ain kes ja tegelikult ka tema nii-öelda murede ja rõõmude seas tehas on ikkagi ühel kohal ja, ja selles mõttes on see päris huvitav, et selleks, et olla rõõmus selleks midagi ei pea tulema, et, et noh, kui mõelda nagu lihtsalt nagu niimoodi filosoofiliselt, et see on nagu päris selline huvitav konstruktsioon, aga noh, ega siis, kui ma ei tea midagi ära jääb siis midagi halba, siis jah. Kui ei ole ju niivõrd suur pindala, kuhu sellist suurt miljardilist tehast teha ja ma ütlen ausalt öeldes seda, et et kuidagi kuidagi nii, inimesed on ju kõik vastu. Et ka inimestest üle astuda, niimoodi ikka ei tohiks. Kuulge, ma nüüd väga pikalt olen jäänud rääkima, väga meeldiv saade on tuhandeid. Kuulge, kiida teid, tehke ikka selliseid saateid, kas te järgnereidega teete midagi vä? Järgmine reede on ka vikerraadiost täpselt selline saade, aga siis ei ole mina, siis ma sellel kellaajal kindlasti juba magan, et. Aga ma ei mõtle iga kord helistama hakata. Te võite kindlasti, kui järgmine kord keegi kutsub ülesandeid helistama, siis kindlasti kasutage seda juhus, sest igal saatejuhil on teiesuguse inimesega õnn ja rõõm rääkida. Ma väga tänan, et helistasite, kõike head. Teile jääb teile ka hea tööd ja ma vaatan kella üks läbi 25 minutit. Nagu ma ütlesin, muusika tänases saates ei ole just väga palju kõlanud, aga kuulamegi. Vikerraadio vikerraadio jätkuvalt otse-eetris ja kui te veel mäletate, helistas meile täna on väga palju muusikuid helistanud, et ma saan aru, muusikutel on täna selles mõttes hea õhtu, et on saanud käia hästi paljudel see soomekeelne sõna säkey ka mängudel ehk siis mitmed neist on koju tagasi sõitnud, ma miskipärast kahtlustan, et Kaidor, kes meile helistas natukene enne Heimtali, et ta juba äkki magab, aga kui ei maga, siis Kaidori ansambli, ma arvan, et me arvasime ära ja hea meel on teile mängida ansambel pilvikuid ja pilvikute lugu. Naer. Kividega väel ja. Pilvikud ja naer, Kaidor, kest sõit siis siis mängult Heimtalisse jaanipäeva tähistama. Ma arvan, et tema on selles piidikute ansamblis üks kandvatest jõududest aga see on tegelikult õnn ja rõõm olnud, et täna hästi mitu muusikut, kes on olnud siis mängult teel tagasi koju või siis jaanipäeva paiku ka on meid üles leidnud ja siis ka meile helistanud. Suvel on saade ja meid on veel 26-ks minutiks ja mul on üks intervjuu ka salvestatud. Ja viimane aeg on see tegelikult eetrisse panna. Ja tänase saate kõige viimane intervjuu. See on, kui nüüd aus olla, kuulajate suhtes on salvestatud ette veel tööpäeva kestel Tartu lauluväljakul, kui on käimas kaudaamuse proovid ja minu mikrofoni vastas on Ain Mäeots. Tere õhtust, Ain, te olete lavastaja selles mõttes, et neli pool 1000 inimest alluvad sisuliselt teie korraldustele selles mõttes, kus tulla, kuhu minna ja ka see, mis vahepeal toimub, on teie loodud? No ma tahaks, ma päris niimoodi ei saa öelda, et 4000 inimest mu korraldas, tal tegelikult on. Tegelikult on see tohutu suur tiim, kes seda nelja tuhandet inimest igale poole liigutab. Ma ei mõtle mitte ainult laululaval, vaid ka siin ümber ja ja see seda, kuidas need koorid täpselt, kuhu liiguvad, paiknevad mina ei ole nii pädev. Selleks on minu arust palju pädevamad inimesed, kes teavad, kuidas neid grupeerida juhatada. Et minu, minu asi on küll jah, vastutada siin siin lauluväljakul küll need selle eest, et see peoraam ja selline oleks oleks huvitav, võimas, emotsionaalne ja, ja suures osas ma võin öelda, et minu töö on tehtud, sest et et seekord otsustasime teha näidata Gaudeamuse kino, eks suurelt LED-ekraanilt siis sel ajal, kui suured koorigrupid vahetuvad, me näeme me näeme nelja lühifilmi kokku siis selle peo jooksul, kus mille stsenaariumid on kirjutanud Indrek Hargla ja mis on läbi viimase 1000 aasta jaanituli. Me näeme nelja jaanituld muinasajal keskajal mõisa ajal ja siis täna päeval ja nad on ja need lood on omavahel seotud. Need filmid, seal on ka läbivaid tegelasi, müstilisi ja need põhinevad siis pärimusel. Ja see on ja materjale seal laad, mida siis ma ei tea Eestist paremat meest kui Indrek Hargla kes seda on kirjutanud ja ja nende vahefilmide võtted siis olid juba panevad tagasi ära, need on need kokku monteeritud. Ühesõnaga, 90 protsenti tööst tegelikult on mul tehtud, kuidas 1000 aasta jooksul jaanituli on muutunud tuli ise, kui füüsiline nähtus on ju sama, aga kõik see, mis seal ümber selle tähendus, mida noh, meie jaoks on jaanituli selline enamuse jaoks ma eeldan, selline mõnus, kui vihma ei 100, mõnus chill, grill, väike õlu ja ja mis iganes suuremal-vähemal määral tal murumängud, aga, aga tegelikult on tal siis noh, tema pärit, seal on nagu mitu otsa jookseb kokku, et et nende lugudega tahamegi, tahamegi noh, on kohati väga tõsised traagilised, aga tahamegi lihtsalt meelde tuletada, mis asi see pööripäev ja selle tähendus on olnud meie esivanematele. Ja kõik legendid ja uskumused, mis selle ümber on. Et see on minu meelest kohutavalt põnev maailm ja, ja ma lihtsalt tahtsin seda lavastajana jagada inimestega. Olles mõnda nendest klippidest juba etteruttavalt näinud, siis ma saan aru, et see müstika, müütilised, tegevutegelased, olgu need haldjad, olgu need erinevad uskumused, need on kõikides neljades klippides ikkagi läbivad. Ja see ongi mõte, et et noh, see on paradoks asi, et Ma ise olen, vähemalt ma ise arvan, et me oleme väga ratsionaalne inimene ja ja, ja suhtun skeptiliselt kõikidesse teispoolsust puudutavastesse nagu uskumistesse, aga aga see märgisüsteem ja see maailm ise on nagu niivõrd põnev, et et seda, seda, kust miskit on alguse saanud, et kui palju meie igapäevased rituaalidki, mida me teeme või kõigil on oma ebausk. Et jaanipäeva puhul niivõrd oluline aeg aastas pööripäev on, on seda enam seda tähendust on vaja veits sonkida ja seda me teeme. Aga kui te nüüd kuulsite, et Gaudeamuse, jaanipäeva sisuliselt pannakse kokku, et ma olen kuulnud nurinat, et kahte nii tähtsat asja korraga ka kokku ei saa panna, et, et see tänavune kaudu arvamus on selline eriti pidulik veel ka, et kui te esimese hooga ise kuulsete siis, et kaks sellist märgilist asja, siis kas pigem need tunded olid positiivsed ja mõtlesin, et nonii, hulle asju pole tükk aega kuulnud. Et jaanipäeval teha kodujaamast tegelikult. Ma olin, olin, kulm veidi kerkis, aga samas samas miks mitte? Sest et tegelikult on jube raske niikuinii leida aega. Eriti noh, kui vaadata nagu noortekoha pealt, et koolid on läbi just läbi saanud kuskile veel ehk pole laiali sõidetud, et mida ette või tahapoole seal lükata poleks kuidagi saanud, et tegelikult on ta suht optimaalne aeg. Eks näis, mis ilm muidugi teeb, teile endale jääb, sellel aastal jaanipäev vahele. Tegelikult ei jää, sest et homme on homme on siis kella kuueni proovida, aga jaa, läheb täie Vardiga pühapäeva hommikul kella üheksa edasi. Ehk siis mingit mingit suurt pidu kindlasti ei tee, aga, aga tavaliselt vastases ma ei mäletagi enda jaanipäeva, kus ma oleks kuskil suuremal peol käinud, vaid see on ikkagi tavaliselt tavaliselt alati viimased 10 aastat vähemalt lastega koos olnud. Kuidas teile noortel ma saan aru, see programm on ikkagi päris selline põhjalik, et täna õhtul siis enne meie saadet oli rongkäik praegu nendel hetkedel kesklinn on veel noori täis, siin saate algusega koosa kas ka karmina Burana kesklinnas Emajõe kaldal, et homseks päevaks jagub tantsupeo näol tegemisi ja siis pühapäeval laulupidu, et kui palju te ise jaksate sellest kaudaamusest osa võtta, kui nüüd lauluväljak välja arvata? No ma kindlasti lähen nüüd avaetendust vaatama ja on ka au, au kuue või seitsme riigi, ma nüüd ei mäleta, pressi presidentidega õhtusöögil käia, et õhtu on tihe. Et paratamatult viimased nädalad on nii Gaudeamuse sees olnud, et et ma ei oskagi öelda seda momenti, millal, millal ma sellega ei tegeleks. Vähemalt oma pere meelest, mitte. Laulupeo osas teie ei ole nüüd küll see inimene, kes on valinud siis need koorimuusika palad, mis ettekandele tulevad, aga, aga te olete selles mõttes kõigega väga hästi kursis, et mida siis lauldakse ja kes laulavad Eestis ma ei tea, kuidas teile tundub, et see laulupidude traditsioon, mida on küll siis väga kõrgelt hoitud, et vahepeal noh, ütleme iga küla tahtis oma laulupidu teha, et ma ei tea, ega tõenäoliselt see ei ole halb, kui inimesed laulda tahavad, aga nüüd ongi küsimus selles, et et kui ühel hetkel ei ole võimalik teha sellisel suurel laulupeol ja pisikesel pere laulupeol vahet, et kõik üritavad nende tähendustega mängida, siis kuhu kohta see kaude avamus paigutub, et ma saan aru ikkagi kunstiliselt selline suhteliselt tipu lähedal? Tegelikult on üldse minu meelest laulupidu, mis ütleme, viimastel aastatel on saanud kuskilt kuskilt ma ütleks lausa vasakult poolt kõvasti nagu kriitikat, et metsikult Noh, mis iganes, et seda on võrreldud lausa fašismiga mis on eriline idiootsus loomulikult, aga olen ka mingi mingi hetk laulupeotraditsiooni päris noorena suht skeptiliselt suhtun, aga tegelikult olles nii mõnegi laulupeoga seotud, need on jaa, jaa ja külajavaatajana käinud kohal on, on see tegelikult, et mitte midagi muud kui kui eestlane on tohutult individualistlik, ikkagi väga, väga nagu tema, nagu naljalt ennast ei ava ja nagu teistel teistel teistel käest niisama kinni ei võta. Aga järelikult see vajadus ikkagi nagu koos ühes mingis üks energia olla, nagu et see on see lihtsalt see lihtsalt on eluliselt hingele ja kehale väga vajalik asi. Et ma selles mõttes, et kujutame nüüd ette korra eestlasel teistestelt poleks laulu ja tantsupidu nagu aga see oleks nagu tohutu suur tühi koht. Tegelikult ka, et minu meelest on see väga võimas, et see on. Kas te Tallinna lauluväljakul, kui mäenõlval kusagil peo alguses olete oma teki maha pannud ja siis jälginud seda teiste eestlaste käitumist, et kuidas neid tekke hakatakse sinna kõrvale paigutama ja ühel hetkel, kui lauluväljak on rahvast täitunud, siis kuidas hakkavad teie teki peale inimesed tulema? Ei seda päris ei ole, sest et minu kogemus laulupeol Peoga viimane kord oli ikkagi, kuna lapsed olid siis mõned päris väiksed, siis oli kogu aeg tegemist, et, et neid. Hiksib osa neid nagu kuidagi kinni püüda. Ja see Häslemine mässamine nendega on, aga see on omamoodi tore, et nagu teki peale islamis aega pole olnud lihtsalt. Aga see on, ma tõesti arvan, et selline võib-olla psühholoogidele või, või kuidagi Eesti rahva, sellist, ma ei tea kultuurilist käitumist mõistvatele analüüsi, et seal oleks päris huvitav selline teema vaadata, et ega neid eestlane ju on ikka selline inimene, et kui sul keegi meetri kaugusele kas oma tekiga sinna lähedale ei lähe, no tegelikult midagi sarnast ju Maida Pärnu rannas suvel vaid ka ju märgata, et kõigepealt ikka selline, et hoitakse distantsi ja lõpuks ikkagi no kui viimane häda on käes, siis ronitakse sulle, no mitte põlve peale, aga tekki veere peale, aga seda tõesti viimasena, et, et lõunapoolsemad rahvad, kui keegi kuskil on, minnakse tema juurde ja kohe saadaks sõbraks, tuttavaks heimis, eestlasel läheb kaks tundi. Aga jah, laulupeo fenomen tõenäoliselt on leidnud erinevates rahvauurimustes rahva nii-öelda kultuuriuurijate seas analüüsimist küll ja küll, et võib-olla seda me siin ei prooviks praegu teha, aga Ain Mäeots, meie tänase saate üks keskne küsimus on siin olnud see, et mis teil Eestis teeb aastal 2018 praegu kogu rõõmu ja mis muret, et mis on teie arvates Eesti kõige suurem rõõm kui rõõmudest alustada tegelikult rõõme mure käib tihtipeale koos, et. Kõige viimane värskem näide on see, et et Eesti inimestele on, tähendab kuidagi tunne, et rahval tervikuna öeldakse, et rahvas on loll või rahvamass on lambakari ja tegelikult see ei ole nii, tähendab, mõnikord on jah, aga näiteks seda, kus kus aetakse ennast sirgu kokku, et näiteks üks kahtlase väärtusega tehas seisata ja, ja seisatigi selles mõttes, et see on väga võimas ja see on ilusa ja Eesti rahvale hädavajalik, et nii tehtaks olulistes asjades. Ja samas samas selles on, selles on ka see, et kui kriitilist kriitilist mõtlemist ja mõistust ei tohi kaotada, et selles mõttes, et emotsioonidega on jube lihtne kaasa minna. Ma ei taha sellega öelda seda. Et emotsioonid on ühesõnaga hästi-hästi vajalikud ja olulised asjad on, millegipärast on meile inimestele antud olevustele aga aga, aga. Ühesõnaga, kampaania liikus ja igasugune massihüsteeria ja selline asi on see, mis mis mul aastal 2018 mul on kohe totaalne allergia igasugust kampaaniate suhtes, ükskõik mis teemal, eks kõik, mis ajal, et ma saan aru, et see on minu probleem, aga mulle mulle kampaaniat kui sellised ei meeldi absoluutselt. Ja see on päris huvitav jällegi selles mõttes, et selleks, et saavutada rõõmu, on kõigepealt tarvis luua mure, et kui see mure nagu saab murtud, et mure, siis ma saan aru, paljude Tartu inimeste jaoks oli see Tartu kandi inimeste jaoks, et investorid tahtsid siia tehast teha ja nüüd, kui siis valitsus lõpuks siis meelt muutis siis ollakse rõõmsad. Nojah, ja teisest küljest on see teine teema, on, on mis, mis ma olen ka viimase aasta näide tegelikult. Et see eestlasi jonn on üks kuradi naljakas asi. No ma mõtlen kasvõi sedasama kus protestiks minnakse organiseeritult, mis, mis on tegelikult väga jabur, aga samas ma saan neist inimestest aru, sõidetakse organiseeritult Lätti bee loosungitega napsu tooma. See nii jabur, et selles midagi isegi sümpaatsed, ma ei kuulu nende hulka, kes seda hukka mõistavad. Ma ise ei läheks mitte kunagi sellise asjaga kaasa, aga see on see nagu jumalast hea näide sellisest eestlase jonnist ja kui sa sellega ei arvesta, siis sa kukud totaalselt läbi selles mõttes, et kui kui sa hakkad, et Eesti inimeste võtad kooli papaliku hoiaku ja hakkad talle midagi, et nii on õige, sa pead nii tegema ja sest mina olen targem ja mina teen, on need asjad käivad, niisiis mitte iialgi ei õnnestu see. Selles mõttes, et sul peab olema, sa pead olema Lennart Meri, et seda teha, aga, aga Lennart Meri, Sid on, sünnib kord sajandis. Selles mõttes minu hea olla eestlane olla lihtsalt inimene, et põhimõtteliselt valijarahvana Öeldakse küll, et me saame eksida ühe korra, mis puudutab selliseid julgeolekupoliitilisi valikuid, et teist korda tõenäoliselt enam ei anta, et arvestades Eesti traagilist ajalugu aga ka inimesena tõesti, et lõppkokkuvõttes eksid ja alati omad vitsad peksavad. Kui sa kulutasid sõna julgeolek, siis mul oli eelmine nädal oli hästi tore haruldane võimalus Ämaris ühesõnaga lennata Pripi lahing kopteriga noh, ühe filmimise jaoks Tallinna kohale ja siis me ajasime paar sõna juttu nende pilootidega britid ja, ja siis noh, muidugi läks jutt vene teema peale ja et siin paarisaja kilomeetri kaugusel on siis ühe tsivilisatsiooni piir ja NATO piir, et et aga et. Noh, küsisimegi otse, et kas, kas te olete valmis? Praegu peaks nagu sõda algama, et kas. Et mis teie tunne on, et te olete siin ühe Euroopa väikse tähtsusetu ääre riigi utreerides, eks ole? Nii-öelda lahingutandril ja kas, kas teil on tunne, et te lähete sõtta nagu ka enda eest või te lihtsalt peate minema siis siis selles mõttes nende brittide nagu suhe ja hoiak oli päriselt see, et issand, mis küsimus see on, et noh, loomulikult me oleme. Me oleme selles pasas kõik koos. Et, et see, et tegelikult nagu see lihtne sõdur, piloot noh, võib öelda, ta on ikkagi sõdur. Et nad ei. Nad ei, vähemalt nende puhul ei tunne, Ta on, et tegemist oleks etturitega, kes kes vastu tahtmist kuidagi siin ei tea, mispärast, on vaid, et see on. Et me oleme üks ikkagi, et seda oli noh, konkreetsete isikute tasandil isegi niivõrd niivõrd kuidagi hea julgustav kuulda. Et need mehed ei jookse minema. Kübaugutamiseks läheb aga Ain Mäeots head jaanipäeva ja saan aru, et pühapäeval kell 15 kõigepealt rongkäik ja siis kell 16 Tartu lauluväljakul jaanipäeva laulud. Nimeline laulupidu, mis on Audaamuse egiidi all. Vist on nii-öelda asjakohane veel öelda, et tegemist on Baltimaade noorte üliõpilaste ühise ettevõtmisega ja, ja päriselt ka olete kõik väga oodatud, lauluväljakule. Siia tasub tulla, mahub ka? Ma ei tea veel juhust, kus poleks mahtunud, alati mahub häid inimesi alati kasvõi siis sinna teki veerele ja teise eestlase sülle. Aga Ain Mäeots, edu ja jõudu, aitäh. Vassili soon lõikuna. Sama Jaagulisemaks. Kuulajale. Juba enne seda, kui, Ta oli. Luu on parim naer, ei ole. Kõige olulisem on öös kuulda naeru, mitte nutu, aga murede ja rõõmudega oleme tänaseks saanud ühele poole, mul on erakordselt hea meel. Te olite vikerraadioseltsis ja vikerraadio on teie seltsis ka järgmistel reedetel. Ma olen vaadanud seda nimekirja, kes kõik, kas siit ja Tallinna stuudiost läbi kavatsevad reedeti astuda Kerttu Kaldoja, Taavi Libe, Margus Kamlat, Urmas Vadi, Peeter Sauter, Hille Hanso, Arp Müller, Madis Hindre, Taavi Libe veel teist korda ka ühes salapärase kaaslasega, kelleks võite olla Teie selleks saatke ainult Taavile kiri Taavi punkt libe. TRUE ja võitegi olla teie juba tema saates ja siin ma vaatan, et Meelis Süld, Ingrid Peek, Priit Ennet, Lauri Varik ja Anvar Samost ka Mirko ojakivi ühes Ain Mäeotsa, Inga Lunge miga käraneni ja Ahto külvetiga ja ühes paljude paljude kuulajate ja veel suurem heameel on nende inimeste üle, kes ka täna saatesse helistasid. Tänavateid soovivad kõike kaunist ning uute kohtumisteni ja kaunist jaanipäeva teile.