Tere tere, stereoraadio. Tere õhtust, ütleb teile Eesti raadio stereosaadete toimetus. Teie ja meie huvides on täna siin Tartu Ülikooliklubis kahepoolne kokkusaamine demonstreerimine teile stereosaadete katkeid, muusikat, kuuldemängu, taustu, avale, pressikonverentsi, vastame teie küsimustele ja täna, neljandal veebruaril 1972 toimub esimest korda Nõukogude liidus stereo saateülekanne ühest linnast teise Tallinnast Tartusse. Kuidas see õnnestub, seda näeme, kuuleme pisut hiljem. Nagu te siin klubi saalis näete, ei sarnane täna siin saal kuigivõrd tantsusaalidele lava ees aukohal on meie koduvabariigi esimene stereoraadiovastuvõtja Estonia stereo oma kahe uhke läikiva valju hääldajaga. Saali nurkades on veel võimsamat kuulda agregaadid saali keskel kaks stereo magnetofoni ja keskel juhtimispult. See väike telekaamera saali külg seina ääres on ühendatud meie Eesti raadio kõige moodsama reportaaže autobussiga, mis on komplekteeritud Tšehhoslovakkias ja mis võimaldab samuti tehaste ülesvõtteid. Ja seda siin täna tehaksegi, et meie avalikust õhtust saaksid osa ka inimesed väljaspool seda saali. Teaduse tehnika pöörane areng, eks ole, arhiivilõik, mida te äsja kuulsite. Ta on Eesti Raadio ajaloos märgiline. Aga tänasesse reede õhtusse ei valinud ma teda mitte selle uhke pressikonverentsi pärast, mis meil paraku kuulamata jääb, sest lihtsalt aega ei ole. Ja isegi mitte sellepärast, et tõesti, just tol päeval, neljandal veebruaril 1972. aastal toimus esimene stereo saateülekanne. Ma valisin ta pigem kui näite sellest, mil moel erilised asjad muutuvad ajas tavaliseks ja vastupidi. Päris tavalised asjad võivad tagantjärele paista kummalised. Sest just niisugune mõte saatis mind kogu aja, mil maa rahvusringhäälingu heliarhiivis ringi tuulasin ja seda saadet ette valmistasid. Olgu need siis naljad, mis tänapäeval enam kuigi naljakad ei paista, või siis mõned ideed, mis praegu justkui avaliku ruumi ära ei mahu või lihtsalt segased ajad, mis paistavad tagantjärele veel segasemad. Ikka muutub ajalugu taamalt vaadates teiseks ja pärast on. Ja sellepärast on paljud teist head kuulajad minuga võrreldes tegelikult ka paremas seisus, sest mina olen ju väga noor, mina kuulen 70.-te stereosaadet või miks mitte mõnda uduvere ärni mõtiskluste esimest korda. Aga teie olete neid juba kuulnud ja teate, miks tehti nii? Võimiks tehti naa ja miks see oli eriline või siis tavaline. Aga nüüd, andke andeks, ma olen lobisenud juba enam kui minuti, aga oma nime pole ma teile ju veel öelnud. Ehk mina olen Madis Hindre ja saade, mida te kuulate, kannab nime suveöö. Ja tänase sooja öö täidab nima arhiivilõikudega. Ehkki meie heliarhiiv on päris määratu, siis suvaliselt ma sealt lõike ju välja ei valinud. Saatel on ikka pisukest struktuur ka ja sellest räägin ma teile õige pea ka. Kõigepealt kuulaks hea meelega järgmise lõigu. Seekord imeilusas saatest, mille 1993. aastal pani kokku toona 23 aastane Indrek Treufeldt. Tere tere. Tere hommikust ka minu poolt ja head uut aastat ka minu poolt minu poolt ka. Minu tänase saate teema on sõna külge seod oma rumaluse. Kuigi sõna ise on tar. Võtan uue, valge lehe värske ja süütu mõte peab sündima, mõtet ei tohi sundida, siis jäägu ta pigem sündimata, jäägu olemata ja kaduvikku. Nojah, alati mul lõpmata hea saata sinna kaduvikku kõike sellist, mis aia taha läinud praak või muidu õnnetu olemisega. Siis võtan jälle uue, valge lehe, värske ja süütu. Hukka läinud asjad unustan ära inimesel kõige täiusliku mõtlemisvõimega olendil. Peab ju see õigus olema. Sõna külge seod oma rumaluse kuigi sõna isand, tark sõna on vahend, tööriist. Sõna sünnitab mõtte. Sünnitamine võib olla nauding, mõte võib ununeda, mõte viib sattuda kõndima sandina ja hooletusse jäetuna. Kusagil segase ja rumala peaga sai kiiruga valmis tehtud, olgu siis omapäi. Milleks iga mõtte saatusest hoolida? Mõte saab ise ka hakkama, las hulgub selles kraamimate maailmas, kellele ta tüli teeb. Ja kui ta on äbarik, siis on see tema enda asi. Me ei tunnista ju ometi Evarike mõtteid endi omaks. Ja kui mõte on rumal, jumaluke, ega siis mitte ainult mina kõik Me saame sääraste rumalusega hakkama. Sünnitamine võib olla valu, kui mõtted ei taha tulla mõtet, mis oleks väärt. Aga kas keegi on üldse pädev otsustama mõtete, väärtuslikkuse või väärtusetu see üle? Ma olen seda korduvalt deklareerinud. Mulle ei meeldi kunagi uue aasta algus, kõik näib nii tühi ja paljas mõtet. Aastavahetuse piirjoone on inimesed kunstlikult tekitanud. Vaatasin aastavahetusel Telcarit. Oli kuidagi naljakas, kuidas lugupeetud presidendi kõne justkui ootamatult ja jõnksuga käima läks. Jälgisin põnevusega, kuidas tund aega enne meid Ostankina televisioonis uut aastat vastu võeti. Ei mingeid tähtsate riigimeeste kõnesid, vaid kapitalistlik šokolaadi reklaam enne ja pärast 1009 90 kolmandat kuulutavaid Kremli kellasid. Reklaam kuulutas, et saabub kapitalistliku šokolaadi aasta. Nimetati muidugi šokolaadifirmat, aga mina reklaami ei tee. Aega peab oskama kasutada. Õigeid sõnu peab pillutama õigel ajal ja kasulikke kaubanduslikke mõtteid sünnitama magusale ajal. Magus aeg on, kui miljonid inimesed vaatavad helesinist ekraani ja samal ajal kõige muuseas vahetub ka aastanumber. Uue aasta esimesed sõnad, uue aasta esimesed mõtted. Hoian sõnu kokku ja ei hakka oma rumalust nende külge siduma. Üritan siis, kui midagi tarka ja ivakat pähe tuleb. Sõna külge seod oma rumaluse. Kuigi sõna ise on tark. Raske teema. Raske teema. Nõnda kui valehambad peaksid varjama hambutust puuder väsinud näonahka. Nõnda varjab raadiotöötaja vahel oma mõtete kriisija mängitav klindi muusikat. Sest kus lõppevad sõnad? Algab muusik. Hein kuivanud krõbeda heinasahin. Heinaküüni vallatu muusika. Kohedaks veendumaga lõhn. Saatse paitab hinge. Sajad sajad pisikesed ristiku õied, tuhanded sirge selgrooga, kõrvekesed, hein. Traktoristid kogunevad poe maja manu. Õpilasmalevlased määrivad hapukoort ära kõrbenud selgadele hein. Kusagil pakitakse seda nüüd väljamaale viimiseks. See salapärane heina hääl meenutab lakaluugi kolks satust. Sumeda. Salapärased hääled ei asetas paika redeli. Kae tullakse. See pole hein seal lint, mida raadiotöötaja üle magnetofonid helipeade kedranud, kuulanud ja välja lõiganud. Sellelt kliendilt ei ole kunagi midagi läinud, eetrisse kilomeetreid viisi valesti öeldud sõnu, köhatusi, kokutamisi, ämbrisse, astumisi ega mõtteid, mis lihtsalt ei ole mahtunud. Eesti Raadio tootis 1992. aastal umbes 3700 kilomeetrit klindi sasi. Suur aitäh selle saatelõigu eest, Indrek Treufeldt 1993.-st aastast, kusjuures see on nüüd arhiivilõik, mida ma ei leidnud, ise ütlen kohe ära, seda mängis mulle ülikooli ajal raadioõppejõud Urmas Loit ja see mingist raadiosse meelitaski. Aga kõiki neid lõik, mida ma mängin, tegelikult on ju palju pikemalt kuulda rahvusringhäälingu audioarhiivis ja pärast saadet ma püüan vikerraadio kodulehele kas või sinna kommentaaridesse saate juurde ja ka kõik need lingid, et isened üles leiaksite. Nüüd aga räägin teile, kuidas edasine saade üldse olema saab. Esimese saatetunni tahaks ma pühendada sellistele arhiivilõikudele, kus kõlab ka praegu tegevate ja tuntud inimeste hääl aga hoopis teises kontekstis, kui me neid täna kuulnud oleme. Nii näiteks mängin ma teile järgmisena ette paar luuletust. Aga seda, kes neid luuletusi loeb, ma teile ei ütle, mõtlesin, et teeks ka väikese raadiomängu. Niisiis kuskil 10 minutit enne südaööd hakkama teie kõnesid vastu võtma head kuulajad ja kes esimesena ära arvab, kelle luuletus eetris kostus sellele saama ehk ka väikese auhinna anda, missuguse auhinna sellest juba edaspidi. Niisiis suurem osa esimeses saatetunnis pühendame neile inimestele, keda me tänagi päris hästi tunneme. Aga alates keskööst hakkan ma mängima niisuguseid arhiivilõike, mille ma ise võtaks kokku sõnadega kuulake, mis ajast me tuleme. Peamiselt kuulame ringi 90.-te algul ja 80.-te lõpus ja püüame siis tabada, et missugune Eesti toona oli. Ma usun, et seda on aeg-ajalt tarvis, kasvõi selleks, et näha, kui palju ja kiiresti me tegelikult edasi oleme jõudnud. Kusjuures kuskil poole ühe paiku loodan ma mängida midagi päris jõledat või no mis jõledat, lihtsalt kurba. Ehk need, kes on Eesti Raadio arhiivis ringi käinud, teavad, et nii nagu nõukogude aegsed ajalehed, kubises ka toonane raadioeeter kunagi propagandast ja niisugust Nõukogude propagandat ma teile ette mängingi aga mitte ainult teise saatetunni lõpus puu, võib-olla ka kolmanda algusesse, vaatame, kuidas jõuame, loodame mahutada ühe helipildi 1944.-st aastast. Mis on kurb, aga ometi päris ilus ka. No ja pärast seda läheks jälle hulga kergemale lainele ehk lisaks tõsisele sisule on ju Eesti Raadio läbi aegade pakkunud ka palju nalja. Kalambuure anti satiiri, kes teab, mis lõbustusi veel ja eilse õhtu veetsingima naljasaateid kuulates, nüüd tahaks neid teiega jagada. Kusjuures mis ma salgan, ega ma kõigi naljade peale ise ei naernud. Kõigi peale ma isegi mitte ei muianud, kui tõtt rääkida, aga nali vist ongi päris ajastupõhine. Võib-olla lihtsalt asi selles, et ma ei teadnud, mille üle naerda, aga paljud teist head kuulajad kindlasti teavad. Ja sellepärast ma neid teile ette mängingi ja kolmanda saatetunni lõpp, see mul tegelikult lahtine. Mul on hulk arhiivilõike endale ette valmistatud, mida teile ette mängiks, teisalt jälle kui te, kui te mulle nüüd esimese saatetunni lõpus helistate, midagi väga head pakute, siis võib-olla mängima hoopis seda, et aga võib-olla võtame vastu ka kuulajate kõnesid, sest tegelikult mind väga huvitab, kas rameeto ja meelejahutaja suured teosed on teile tänapäeval ka lõbusad. Aga nüüd ma ennist rääkisin, et hea meelega mängiks teile ette mõned luuletused ja luuletaja nime ma teile ei ütle, selle, te peate ise ära arvama ka vihjeks võin rääkida, et salvestatud on järgnev lõik 80.-te lõpus ja nende autori ettekandja on üks tänapäevalgi päris tuntud poliitik. Tele-raadiodiktatuur raadiod leppisid Telekatega kokku. Algas pealetung, mille käigus inimkond kaotas ridamisi positsioone enne kui aru saadi, miks seni sõbralikud riigid katkestavad suhted, läbirääkimised jooksevad liiva, piirikonfliktid kasvavad sõdadeks. Religiooni, tülid tapatalguteks. Miks laitmatu reputatsiooniga riigimehed osutavad üle petisteks mafioosode terroristid võidavad kohtuprotsesse. Miks tühistatakse seadusi ja kõiguvad valuutakursid, perekonnad lagunevad ja lapsed hakkavad punkareiks enne, kui taibata, hädade tõelist põhjust. Oi, lahing kaotatud. Enim kord tardus tugitoolides, kui just ei kästud töötada kurjust ei kästud sõdida, poes käia, süüa või sugu teha. Kõik, kes ei jaksanud soetada värvitelerit, olid kahtlased tüübid, potentsiaalsed vaenlased. Need pandi laagress elama. Igal hommikul karjusid intervjueeritud koorist, televiisor teeb vabaks. Televisioon on tõotatud riik, tee ja tõde ja elu pärast kamandas monitor, parem pool sammu, marss konveieri taha. Natuke teistlaadi. Miks laplane ei laula? Viimase kasuka müüs muuseumile, raha jäi maha. Võttis paadi, sõitis järvele vastu õhtut, jäi mootor seisma. Istus paadi ninas, vahtis vette. See oli sügav nagu taevas, kaugel all rippusid virmalised. Kui suur noodalina nägi tähti, nagu kalaparve ennast unustades arutas Ovon pojal seitse põtra lõnga, loo kaja kuuldes võpatas, toibus põtru pole benssu, pole viina, pole sülitas, luges kolmekordseid. Võrgud võeti välja ühes kaladega, hakkas väga külm ja pime, nagu oleks maailm alles veest kerkimata, nagu poleks üldse miskit peale lekkiva paadi õlise vatijope. Mis on mõnikord maailmu sildav, ekstaas mõnikord aga aegu tükeldav kainus. Tihti suurest tervikust tühine, raas sama tihti väärtust tõeline ainus kus on avarust palju, ent kunagi selles kahele ruumi ei jagu. Ent kos rännates üksik kunagi Sa oleksid õnnelik nagu, kus silmatseb sageli tähitu. Ja harva valguste valgus kus kõik, mida teed, tundub tühi töö. Või siis tõelise elu ammu tõotatud algus. Niisiis, head kuulajad, mis te arvate, kes oli see võitlev ja kaunishing luuletaja, kellest tänaseks on saanud võib-olla niisama võitlev ja kaunishing poliitik, kes teab? See jääb nüüd meile ja teile mõistatada ja saatetunni lõpus võtan vastu teie kõnesid. Kes arvab ära. Aga nüüd, ühelt poolt selleks, et pista see veel tänase saatetunni lõppu ja tahtsin ära öelda, et mõelge siis välja ka teisi arhiivisaateid, mida ma võiksin mängida. Mina igatahes tahaksin teile nüüd mängida ette 1987. aasta saate raadioreporter Toivo Makk on teinud hulga väga põnevaid saateid, aga muuseas korraldastaga kaks kummalist iludusvõistlust ja 87. aastal võtsid oma iluga Metsalilled järgmisel aastal, kusjuures Kalad täna mängime ette lõikemetsalillede iludusvõistlusest, aga mitte ainult selle saate enda pärast, vaid ka sellepärast, kes seal kõik esinevad. Kõigepealt muidugi armastatud näitleja Herta Ilviste siis põllumajandustegelane loodusmees Vadim Scheelin, paljud teist kindlasti mäletavad. Tema oli kõige tuntum ilma taadina. Ja lisaks neile esineb saates veel üks koolipoiss, kellest tänaseks on saanud tähtis ökoloog. See, kellega on tegu, seda ei pea kaua mõistatama, saate õige kohe teada. Me oleme paraja seltskonnaga matkanud Vapramäel Vello veres ja liikunud säärase pilguga, et kui näeme mõnd õit, siis kanopime pisikese peotäie. Ja nii me siis hulga peale oleme seda tööd teinud ja oma õied maikuu esimesest kahest nädalast kätte saanud. See ei ole aga täna tühipaljas lillede korjamine. Täna töötab ka metsa ja looduslillede zürii ja väga omapärases koosseisus. Vanemuise näitlejatar Hertailist tuli hea meelega Velaveresse, ütles, et ta ei ole Vadim seal niga nii lähedalt kokku saanud, kui seekord, tõotab see tulla. Loomulikult selle kandi peremees Vadim selnin. Ja üks väike kui öelda kuuenda klassi poissi Sparaja kasvuga poiss Asko Lõhmus Tartu teisest keskkoolist. Ja et jutt meil ikka seisaks joone peal, siis palusime appi ka botaaniku eriteadlase inimese, kes ja noh, neid lilli on lausa uurinud. Ülle Kukk, Tartu metsainstituudist ja teile on nüüd kõigile üks küsimus. Milline neist looduslilledest on teie oma Teile millegipärast kas lähedane või seotud mälestustega või just täna täna meeldib teda vaadata, käes hoida Hertailvist, teie peate alati ettekirjutatud teksti lavalt maha ütlema, aga nüüd, kui tekst on ka teie oma aialill, on teie oma millestki. Ma ei tea, millest see oleneb. Kuldne inimene ei ole, aga kollane lill on mul lapsest saati kuidagiviisi jäänud ja silmal ikka näen kollast. Minu lill on nurmenukk mõnengiseda siin nurmenukk ja see on väga varajasest hästi lapsepõlvest kus ma kasvasin. Üks lehm oli ma viisingi, ta hääleti karjamaale ja alad, Tim seal ühe nurga peal oli palju, palju nurmenukke ja peaaegu ma nägin esimest nagu lillenurmenuku ja see on jäänud ja jäänud. Ja siin ma näen tena varsakabi lapsine nagu ei olekski ta peaaegu nagu lill olnud, aga nüüd täiskasvanuna Ethan kollane Ta on suurepärane lill. Eestlased millegipärast tõesti teda eriti võib-olla ei hinda, võib-olla ka sellepärast, et ta faasis ei püsi kaua ta närtsinud kergesti või, või milles on küsimus. Aga sakslased näiteks on varsakabja väga au sees pidanud, nendel nemad peavad oma kevadpühi ja siis teevad ikka vargakappidest pärjad pähe ja kõnnivad nendega ringi. Mina vist arvasin ära mikser talvistele kollane lill meeldib. Kollases on ju päikest. Sära ja seda on teis ka, teil on siis ilmselt hingesugulus? Ei oska öelda, aga jaa, kollane, mul isa lill on ju ilus, seda ei saa öelda, et missugune inetu, lin missugune ilus, kõik on kauni, aga loodus surub sulle sinu värvi nagu peale. Kas teie kodukandis nurmenuku nimetati ikka nurmenukuks nurmenukk ja Pärnu-Jaagupi kandis ja muidu Pärnu kandist on ka andmeid pärnu kandis nimetati nurmenuku taevavõtmeks väga palju. Ja nurmenukk on ju Harjumaa kandis ja seal rohkem nurmenukk. Aga siis on siin, Lõuna-Eestis on kikkapüksid kikka Katsad ja kukekukke püksi teeldiga, Jaagupis, aga ikka nurmenukk põhja kanavarvas ja need on, tal on ju üldse üle 100 nimetada? Nurmenukul, see on eesti rahva hulgas vast kõige kõige armastatum või tuntum lill juba sellepärast, et tal nii palju rahvapäraseid nimetusi Harjeldaksell palju nimesid, käe tulitel, lillel. Asko Lõhmus ma tean, et, et sa oled juba omavanuste ja ka päris ornitoloogide hulgas tuntud kui hea linnutundja. Oled sellel kevadel juba käinud paljudes kohtades neid loendanud ja kirja pannud, aga pidid tundma ka lilli, hästi. Milline nendest täna siin on, nagu sinu lill või või sulle kõige rohkem Ornitoloogilistel käikudel kas ette jäänud või silma jäänud? No mina ei tea, aga ma ei saagi tõesti ka nüüd öelda, et üks lill nüüd teistest nii peajagu üle. Aga kuna mulle ka linde meeldib väga vaadata, siis ka mulle meeldivad niisugused taimed, milles ilu leidmiseks tuleb vaadata, noh näiteks siin on väljasse sama kannike. Ega metsast teda niisama tähele ei pane. Aga vaatama hakkad, väga ilus. Kallikene vōi sinuni ja muidugi väga armas on ka seesama piibeleht või maikelluke. Tema on nii Lõuna-Eesti kandis, kus ma olen palju olnud metsaalusel pinnasel ikka väga palju teda mõnes kohas lausa Valendav ja siis ta nii silma jäänud ja kuidagi ära harjunud on, seal olen sellega. Ja maikelluke, seal on ju ka see lõhn niisugune, et kui väga sügavalt sisse tõmmata, siis võib joovastav on lilledega see oht ka vahel, et ei tohigi väga tuppa tuua või magamisvoodi kõrvale panna. No nende lilledega, mis meil siin praegu väljas on, minu meelest niisugust ohtu ei ole, aga soo kailuga, mis rabataim on või küll seda juhtuda, et pea hakkab valutama, kui seda tuppa vaasi tuuakse? Nii selle kandi peremees teil ei ole veel sõna antud, muheles, ütlesin vahepeal natukene ja kui noormees rääkis, siis noogutasid peaga. Aga teie lill siit? Ja minu lemmiklill siin näitluse riifil kurjeri. See on. Võilill harilik maili. Ja üldse ju sai enne ütelnud, et kollane värv seal soojus ja kevaditi alati oodatakse soojust. Ja see kollane värv igal pool, kui suures Laamakus veel õitsevad, siis on väga ilus ja suurepära. Nii et võilill on nagu väiksed päikesed, väikesed päikesed, nüüd puu vannud talvele, nüüd korraga kõik välja hüpanud lume all hakkavad õitsema. Ja palju loevad teda umbrohuks. Ja tallavad ei salli tegelikult, kui ta on ikka ilus küll. Ja kuivõrd umbrohi ta on, edes loom oililise väga hea meelega. Eriti väised ja piima rasvasuspealse mõjub ja. Tänaseks seitsmeteistkümnendaks maiks saime me jalutuskäigult looduses 17 erinevat liiki. Tore kokkusattumus. Aga maikuu läheb edasi ja õisi tuleb juurde. Kui nüüd teie käest küsida, kuhu teie soovitaksite minna teistel headele inimestele näha veel õisi ja palju õisi. Alustan kõige nooremast Asko Lõhmus, kuhu võiksid sinuvanused poisid ja tüdrukud minna näiteks, kes Tartus õpivad ja elavad, et nad näeksid palju palju õisi. Maikuu teises pooles. No mina arvan, et seegis ikka tahab, see näeb Lilliga. Ja muidugi peab minema siis kas mõne metsaaluse otsima, kus on nüüd ühte liiki lilled või siis kraavipervel jälle teistsugused olenevalt nii kuidas keegi ise tahab. Aga mina arvan, et jah, kõik lilled on ilusad ja neid iga inimene peaks ikka natuke tundma lilli küll. Sellepärast et päris niimoodi ringi kõndida ja mitte midagi näha. Ei, ei, ei ole nagu huvitav. See oli siis Toivo makki saade pealkirjaga metsalillede iludusvõistlussaade oli eetris 1987. aastal ja kui nüüd kuulata toonast kuuenda klassi poissi Asko Lõhmus ja siis kuulata tänaste ökoloog Asko Lõhmus ega palju muud tunud olegi, õigemini see armastus ja huvi looduse vastu on ju püsinud kõik need rohkem kui 30 aastat. Seda, kus see huvi alguse sai, tuleb tunnistada, ma polegi kunagi uurinud, aga seda, kus järgmised lõigus esinevad kaks poisi gluti raadiosse said, seda ma oskan küll aimata. Ehk nüüd, head kuulajad esinevad teile legendaarse raadiotoimetaja Mari Tarandi pojad Indrek ja Kaarel Tarand. Noh, mitu hektarit te olete juba vilja koristanud ja. Eks see kaheksa hektarit umbes ühe põllu pealt ja paku oleme 82 hektarit koristanud juba, kas traktoristid on juba väsinud ka? Eks? Oi, oi oi, kustutame, mul jäi sissejuhatus tegemata, sellepärast noh, asi selles, et vaata, mis teie nimi on. Millal te hakkate kartuleid võtma, kartuleid hakkame kae kohe esimesest septembrist peale seda Jõgeval kallestia ja siis seda Niukest punast, ma ei tea, mis nimi olnud täpselt. Ja siis seda harilikku kartulit ka, kas kombain pole veel rikki läinud, ei oska, et läksin põllu peal, töötasin. Eks kruvi toimik lahke siis kuskilt ja siis jäi seisma. Kõneldakse jah, et need uued kombainid jäävad Lähevad sageli rikki. Aga kuidas läheb, aga? Teie? Kui naabril aga noh, enam-vähem töökaaslased on see Voldemar mõõtiline. Kuulge, ma näen, et te olite parajasti hambaid murdma hakanud. Jah, ja piima halvelt töid mõjub ära. Ei tulnud hästi välja praegu. Nojah, käki keeramine. Kalorit. Iga kalur püüab umbes päevas keskmiselt päevas nii 100 200 kilo kilu ja eks, ja nii nad püüavad, jah, aga kuidagi elu läheb. Mina olen seal, väelime traaline seal neste siia. Kilu siia hiiu varade lähedane EKi väraga kompeslex puru. Kompes näitas valeti Tarvalija leeringad. Võrgud olid paksu täis öö kella 11 paiku ja kui lääs silla Ö pääle sai, siis hakkas vihma sadama ja meie illuseeringa saaki sinna paatidesse ja Köik läks märjaks vesiseks. Muidugi see vesi tohiks kalale midagi teha, aga jällegi andis niisuguse imeliku May kuju. V maigu. LTT kaaslane, kõige parem, nüüd hall seltsimees Andres Angervaks, tema töötab jäägi paatide peal, gara saak on enamus Tallinnas meilt ja me käisime seal, vennas, ta metaktik tonni kahe tunniga. Jenny telliskivid kadunud ja katki murtud roniroosioks. Vaid suurel jäljed üle liiva otse kuuri juurde viivad, mille halvel varnaloks kartuliõi, kartuliõi ja üle vannikooli pruunis või kui vanaonu kartul mulda õhtupäike üle kullas, tema ammu halliks läinud. Kartuli, kartuli ja ülepannikoogid roolis või kui vanaonu kartul Moldovas õhtu Väige üle kulda deva halliks läinud ju puust. Istun pika laua taha, jalad lahti, teen, ja näen, et ühe ruudu ees on klaas. Ja Baligi praos on vana kahvel akna ees vineeritahvel värvilised klaasikillud. Kartuliõis ja üle Patti koogid pruunis või kui vanaonu kartult mullas õhtupäike üle kullas, tema halliks läinud kartuli kartuli ja ülepannikoogid pruunis oli siis kui vana kartul olla õhtupäike üle kulda tema halliks läinud ju matult lahti lauas sahtlisse Jon prahti täis, üks vihik mulle näppu puutub, siis. On lauluridu palju kirjas kooli lapse elu kirjas, selle laulu all on aga viis kartuli. Kartuli lõi ja ülepannikoogid roolis või kui vana kartul mullas õhtupäike ühe kulla, tema ammu halliks läinud ju kartuli, kartuli ja ülepannikoogid roolis. Kui vara oloogardud mullas õhtupäike üle kullas, tema ammu halliks läinud ju. Niisiis, nüüd kuulsite raadiosaate salvestist 1973.-st aastast, kus teineteist intervjueerisid tulevane Europarlamendi saadik Indrek Tarand ja tema vend, tulevane kommunikatsioonispetsialist Kaarel tarand. Ja pärast seda mängis kindlasti paljud, tundsid ära lugu kartuliõis, mis pärineb 98. aastal ilmunud Jüri Üdi mälestusplaadilt. Tere Juhan. Aga meie suveöine arhiivisaade jätkub ja esimeses tunnis uurime edasi just niisuguseid saateid, kus on esinenud tänagi tuntud inimesed lihtsalt pisut teises rollis. Muide, ma käisin kogu arhiivi läbi tänaste parlamendiliikmete nimedega, kujutate ette, näiteks keskerakondlane Valeri Korb oli raadioarhiivis kirjas ainult kahe lõiguga ja sama erakonna nimekirjas Riigikokku pääsenu Tiigor. Kravtšenkot ei olnud üldse mitte ühtegi intervjuud, mitte ühtegi sõnavõttu. Temast polnud isegi ühtegi raadiouudist tehtud. Vist peaks austatud parlamendiliikme mõnikord vaata see kutsuma, sest ega tundmatus ei pruugi alati igavene olla. Võtame või Kalvi Kõva. Tema sai riigikokku juba 2007. aastal, aga tuntuks teda kohemaid ei teinud. Vähemalt niimoodi paistab, kui kuulata nüüd 10 aastat tagasi salvestatud saadet Inemise sisu, kus Urmas Vadiga räägib luuletaja Margus Konnula. Selles saates Meil on selline rubriik, kus saatekülaline küsib ise ühe küsimuse, mida ta küsida tahab ja küsib just nimelt selle käest, kelle käest ta küsida tahab, et Contra, kelle käest sa tahad ja mida küsida. Mõtleja Tilda haigualjust Lääne-küsitlus, et kus selgitati välja, kes siis kes riigikogulastel oma kõige tuntuma, kes oma kõige tundmatu on ta ja viie, viie tundmatu mahulganolga sihuke sihuke, mis nagu Kalvi Kõva kes on Võrumaal vääga kuulus Liis. No kui hullult kuulus, mis, et Võru Võrumaal Tiido teda peaaegu kõik, et et siis riskidega võiski Kalvi käest küsida, et kas ta, kas ta esiga tall on tunded. Et ta sellest tundmatu. No kindlasti masin ennast paljas ka mingi tundmatuna ei, ei tunne ja kui niiviisi järgi mõtelda, et kas ja mis, mis see põhjus on, miks siis, miks siis see Kollup või see uuring näitas, et tundmatule siis eks Lõuna-Eesti Võrumaa inimesed nagu, nagu sa hea kontra isegi, olite sel ajal tõenäoliselt kuskil kuskil aedvilja maha külvamas ja põldu maha tegemas ja teil ei olnud lihtsalt aega hääletada. Et eks see, eks see kuulsus. Ja eks ma peangi seal Võrumaal rohkem kuulus olema kui see siin on ju riigikogu liikmetel inimestel omad riigikogu liikmed, keda kelle poole pöörduda ja kellelt kelle käest abi otsida, nii et nii et Võrumaal ma olen nii tuntud kolen ja Tallinnas nii tuntud kui olen ja teen oma tööd. Kataloonia, kas te tahate saada kuulsaks meheks, veel palju kuulsamaks, kui te praegu olete. See on võimatu, ma olin. Tõsi, tunnistan selle pisikese lõigu armastusest kolme apelsini vastu hakkasin ma ise saatelõigu lõppu, ehk hea rahvasaadik annab andeks. Nojah, aga jätame nüüd pisut naljaga meie kolmandasse saatetundi ja enne kui jõuab kätte aeg vastu võtta teie telefonikõnesid, head kuulajad, mängin ma teile veel ühe pisut pikem arhiivilõigu ja taaskord on peategelaseks parlamendisaadik, ehkki siis arhiivilõigu teema on päris tõsine. Nimelt otsustas Valdo Rand pere 1984. aastal Nõukogude Liidust lahkuda. Jutt sellest ülehüppamisest läks liikvele ja mõned päevad hiljem reageeris sellele ka toonane Eesti raadio propaganda toimetus. Kuulake ka oma hinnanguid ma sellele helilõigu põhjal küll kujundada ei soovita. Viimastel päevadel on lääne infoteenistus mitmetes versioonides teatanud tsiteerin kõrge positsiooniga Eesti NSV riigi ja poliitikategelane ning tema abikaasa, hästi tuntud lauljanna on põgenenud välismaale. Tegemist olla hiljuti Soomes Kotka Läänemerepäevadel osalenud Eesti NSV delegatsiooni juhtkonda kuulunud Eesti abi justiitsministri jõelka keskkomitee liikmega. Seesama tuntud riigitegelane, poliitik ning tema abikaasa, sõitnud pärast Kotka merepäevade lõppemist laevaga Stockholmi vastavalt ühendusse Stockholmis tegutsevate eestlaste pagulasorganisatsioonidega ja palunud poliitilist varjupaika. Tänaseks on avaldatud kab pagenud Lääne propaganda versiooni järgi kõrge riigitegelase, keda on tituleeritud isegi ministriks ja tema nõndanimetatud kuulsast lauljast tarist abikaasa nimed. Nendeks on Valdo Randpere ja Leila Miller. Kõigis neis pikalt ja laialt kommenteeritud teadetes vastab tegelikkusele vaid see et kotka Läänemerepäevadele sõitnud Eesti NSV turistide grupis isetegevuslike lauljatena esinenud 26 aastane Valdo Randpere ja tema 23 aastane leina Miller reetsid oma kodumaa ja palusid Rootsis tegutsevate eestlaste pagulasorganisatsioonide kaudu poliitilist varjupaika. Valdo Randpere ei kuulunud seega mingi delegatsiooni koosseisu. Pole ka kunagi valitud ELK keskkomitee liikmeks ega olnud kõrge positsiooniga riigi- ja poliitikategelane. See kõik on läänepressile omane sensatsiooni taotlev pale. Ja ilmselt ka Valdo Randpere enda väljamõeldis, et ennast võimalikult kõrge hinnaga maha müüa. Kes siis olid Valdo Randpere ja tema abikaasa Leila Miller pärast paljude nende õpingu ameti- ja töökaaslastega samuti omastega vestlemist, iseloomustaks neid järgnevalt. Leila Miller oli Tallinna Pedagoogilise Instituudi neljanda kursuse üliõpilane. Isetegevusliku lauljana alustas alles mõned aastad tagasi tegevust. Milliseks kujunenuks tema kui poplaulja tõeline anne. Seda oleks näidanud aeg. Leila Miller võttis aga ise selleks näitamiseks endalt võimaluse. Peategelasest Valdo Rand pärast. Pärast keskkooli lõpetamist lõid Valdo vanemad talle kõik võimalused Tartu riiklikus ülikoolis õppimiseks. Noormees oli andekas ja lõpetas Tartu riikliku ülikooli õigusteaduse fakulteedi kiitusega. Tööle suunati ta Eesti NSV justiitsministeeriumi. Pärast pooleteistaastast ministeeriumis töötamist. Kui pikisilmi loodetud-oodatud ametiredelil tõusu järgnenud loobus ta juristikarjäärist. Edasi proovis valdo karjääri teha komsomolitööl. Et ta oli osav sõnaseadja ja suutis enamusele jätta endast mulje kui organiseerimisvõimelisest ja aktiivsest noorest inimesest. Õnnestuski tal tööle asuda LKA keskkomiteesse instruktori ametikohale. Ent kui meisterlikult inimene püüa oma tõelist mina varjata, avaldub see ometi õige pea tegelikus töös. Nii juhtus see ka Valdo Randperega. Juba tudengipõlves oli temas esikohal tahe leida igal pool tunnustust, olla kõiges ja kõikjal liider. Selleks vajaminevad pidevat tööd ja pingsat vaeva pidas ta enda jaoks aga üleliigseks. Nii tekkiski tema kõrgendatud enesearmastuse tegelike võimete ja oskuste vahel selgelt tajutav vastuolu. See põhjustas ka temasse alati õige pea tema kolleegide poolt ironiseerivad Tügava suhtumise. Võib avaldada ainult kahetsust, et tema edasises ametialases tegevuses need selgesti avaldunud iseloomuomadused jäeti vajaliku tähelepanuta. Nüüd vestelnud paljude Valdo Randpere endiste töökaaslastega on tagantjärele tarku palju. Toimunud jutuajamistes oli minu jaoks kõige masendavam valdu, emaga rääkimine. Tema ema Nurmas väga lugupeetud töölise seal Idarandpere meeleheidet ja hingevalu. Poja niisuguse käitumise pärast on sõnades raske edasi anda. Ema hinge suurusest aga andis tunnistust see, et tohutule murele ja läbielamisele vaatamata suutis ta olla oma poja üle ka õiglane kohtumõistja. Peamiseks tõukejõuks, mis viis tema arvates valdo kuduma reetmiseni oli pojas aastatega järjest enam süvenenud egoism tahe ja valmisolek iga hinna eest karjääri teha. Ja veel üks detail. Mulle näidati Valdo Randpere töökohas tema enda käega tehtud märkmeid. Ühelt kalendrilehelt võis lugeda. Pühapäev, esimene juuli sinu lapse esimene sünnakingi talle kutsikas. Valdo Randpere ja Leila Miller ühine tütar Kaisa sai käesoleva aasta esimesel juulil tõesti aastaseks. Leila Milleri emalt, kelle hooldada jäeti aasta ja pooleteist kuune kaisa. Kuulsin, et kutsikas jäigi tütrekesele kinkimata. Küll sai Kaisa oma emalt-isalt kingi, mis on igale lapsele kõige kohutavam ta hüljati. Ilmselt käib kodumaa reetmisega kaasas võime teha oma lapsele just niisugune kingitus. Ajaloolise tõe huvides lisan, põgenikud hakkasid tegelikult tütre Nõukogude liidus kättesaamise nimel tegutsema juba esimesest päevast peale, kui nar Rootsi jõudsid ja enam kui kaks aastat hiljem jõudis rand perede pisirandpere pisitütar siis vanematele välismaale ka järele. Nüüd aga kuulajaid, tuletan meelde, et saate alguses sai välja kuulutatud väike kuulajamäng, lasen uuesti kõlada ühel luuletusel ja siis saate juba teie helistada ja pakkuda, et kes on see mees, kes oma luuletusi loeb ning kellest tänaseks on saanud tähtis poliitik, kusjuures mul on pakkuda ka väikene auhind sellele, kes siis esimesena ära arvab. See auhind on isegi natukene kummaline, see on kilekott, aga mitte mitte päris tavaline kilekotid, et vaid juhtus selline lugu, et kui meie raadiuma ja kolimine oli ja remonti tehti, siis leiti üks ei ja see seif tehti lahti ja kõik, mis seal seifis oli, oligi üks suur pakk kilekott. Aitäh Eesti raadiomaja pildiga. Eesti Raadio on sinna peale ka kirjutatud, nii et tegelikult päris äge asi. Aga kuulame nüüd seda, seda meest. Lasnamäe sünd. Lõõtsus Maardu poolt tuul kibedat vihma kallas, voogasid sogased, ojad Lasnamäenõlvalt alla. Paisus ja pakatas muld, kordus mitmesse valli pragudest kriginal võrsus antennide valget metalli, katuseid, lifti, torne pinnale pressispaas. Kohati läigatas juba vihmamärg aknaklaasloojanguks selgine silm. Värin nakatas kivis ootele. Vastne rajoon tardus lahingurivis. Niisiis, seitse, 302 462 on meie stuudio telefoninumber ka täna öösel seitse 302 462, kes arvab ära, kes on, oli see mees, kes luges luuletusi ja kellest on tänaseks saanud tähtis poliitik. Ja tõepoolest, ma olen isegi natuke üllatunud, meil ongi helistaja tervist. Hallo, mis te arvate, kes oli see mees, kes luges luuletusi, Kalle Muuli. Tõepoolest tuli Kalle Muuli. Kuidas te ära arvasite? Koogelmoogel aitas, kas te lõite sõnad sõnad siis Google'isse sisse? No ka tubli, aga ilma ilma oleks ära kuulnud. Ei oleks arvanud. Mina ka ei oleks arvanud ja kusjuures ma proovisin, proovisin ka oma kolleegidele ette mängida, kes vahepeal mulle paistab, et tunnevad häälest ära põhimõtteliselt kõik Eesti inimesed ja ja nemad ka ei arvanud ära. Aga nüüd mul on mõte, mul vist maksab teie telefoninumber üles kirjutada. Muide, kas te kuuvarjutust olete näitena? Mulle ka tegelikult ei paistnud, sest võib-olla jäi lihtsalt maja taha, aga ma ise isegi ei näinud kuud mitte. Aga kuulajatele, kuulajatele tasub kindlasti kindlasti soovitada, et kui kui teil mahti tuleb, siis võtke raadioaparaat kaasa, minge minge kuuvarjutust vaatama. Kas teie olete, olete isenesest vaadanud arhiivides ringi meie rahvusringhäälinguarhiivides? Olen teatrietendusi vaadanud. Missugune teile kõige kõige paremini silma on jäänud? Ei oska niimoodi esile tuua. No olgu, aga tõepoolest tehakse, etendused on seal ka väga head. Mina igatahes helistan teile nüüd. Ma usun, et mitte täna öösel enam, aga ma helistan teile homme tagasi ja siis juba vaatame, kuidas te saate kätte Eesti raadio imelise kilekoti. Suur aitäh teile helistamast. Nii, aga head kuulajad, mis sest, et Kalle Muuli nimi sai nüüd siin välja öeldud, siis helistage sellegipoolest, sellepärast et mis seal salata, tegelikult hea meelega, ma hea meelega ma kuuleks teilt ka vihjeid huvitavate arhiivilõikude kohta, räägin teile ka ära teise põhjuse, miks ma seda väga tahaksin. Mul on selline väike salaplaan, et kui tänane arhiivisaade välja tuleb siis ma siis ma proovin järgmise aasta algusest alustada kohe päris arhiivisaatega, ehk siis iga nädal võiks olla selline tunnine saade, kus siis teemade kaupa me mängime ette samuti arhiivilõike, aga võtame ka võib-olla intervjuusid, mis räägiksid siis, kuidas need arhiivilõigud sündisid. Aga üks asi on, mida ma teile kindlasti nüüd tahaksin vahepeal mängida. See on Mati Talviku üks helilõik, see pärineb päris kauge aja tagant, nimelt Mati Talvik koos Jaan Roosi ka ja, ja seal oli ka Marju Lauristin ja Rein Marvet. Nemad tegi 1962. aastal, et noored ja džäss ja saate alguses käis Mati Talvik inimestelt uurimas, mida nemad Tšassist arvavad. Kuulame siis, mida arvati. Oleme Tallinnas, Narva maanteel ja tahame vastust leida ühele küsimusele, mida arvatakse džässmuusikast ja meile tuleb vastu üks noor neiu, andke andeks, tohib teid tülitada? Mida teie arvate džässmuusikast? Vaadake minas ready džässi üldse muusikaks ei pea. Ja mina džässmuusikat, seda muusikat saab üldse kuulata ei taha. Võib-olla põhjendatuks natukene oma niisugust resoluutselt arvamust. No mina näiteks parema meelega kuulaksin mõnda ilusat laulu või, või niisugust meloodilise laps. Nii et ma ei saa aru nendest inimestest, kes ta nii kangesti kuulata tahavad, igal piimal võimaliku lõbusal kuulavad seda sassi. Seltsimees, kes sööb jäätist, mida teie arvate džässmuusikast? Mis puutub kergesse muusikasse, nagu muusikasse saab, ütleb, et ta tore. Eriti Selma ventidel, kui sa tunned, et sa oled väsinud just väsimuse eemale peletamiseks peab ütlema, et on võrratu. Kinni pidasime üks niisugune väikene küsimuseni. Mida teie arvate džässmuusikast? Jazzmuusikast Ta on ta, ta läheb hästi, aga siiski tohid Tšassiga liialdada, vuta liialdus, tuleb öelda kõiki Velevad sassi ajad ja kõik, aga mitte leiad. Trammipeatuses tervitame noormehe, meil oleks teile. Võib-olla see aitab teil ooteaega lühendada. Mida teie arvate džässmuusikast? Džässmuusikast? Ma kuulan küll teda, kas pidevalt nüüd nii hoogu satud tast tõesti vist ei saa. Tehaksegi midagi tõsisemat kava toel, teda ei saa miskipärast võrrelda nii lihtsakoelise muusika. Pead ikka aru saama, midagi nii, mida teie arvate džässmuusikast? Suurikas rohkem armastan küll. Kasvanud muusikat. Vot niimoodi arvasid siis inimesed 1962. aastal džässmuusikast ja Neid küsitles Mati Talvik. Aga meie esimene saatetund hakkab lõppema pärast kesköiseid uudiseid läheme hoopis teises suunas, arhiiviradadele. Aga senimaani hea meelega mängiks teile ka natukene muusikat. Nimelt 1946. aastal kirjutas Leo Normet opereti Hermese kannul Hermese kannul, toona küll lavale ei jõudnud, aga selles sündis kaks väga-väga levinud asja. Üks oli film, vallatud kurvid ja teine oli seesama Lugu, teiega kohtume, head kuulajad pärast uudiseid.