Helgaja. Tere, mina olen 20. detsembri ja ühtlasi aasta viimase helikaja saate toimetus, Annika Kuuda. Jõuluaega mahub äärmiselt palju meeleolukaid toredaid kontserte üle Eesti. Tänases heligaja saates tutvustame teile mõningaid neist ja saated. Teemad ongi järgmised. Dirigent Tiia-Ester Loitme pälvis pani kuldse päikeseordeni teenetemärgist ja pühade eel Niguliste kirikus aset leidvast tütarlastekoori ellerhein jõulukontserdist ning plaadi esitlusest, räägib Tiia-Ester Lott mähkerst linnale. Neil päevil on Eestis kontserte andmas Peterburi mungakloostri koor. Optinapusten kahte eelolevat kontserti tutvustas produtsent Andres Uibo. Alates pühapäev, las ta annab kolm jõulukontserti Eesti rahvusmeeskoor. Dirigent, pea Andres heinapuud intervjueeris Kersti Inno. Neljandal advendil esineb Tartu Jaani kirikus Tartu kellade ansambel. Kontsert Teie nimega kella ja orelimängud tutvustab dirigent Mari Tooming, keda küsitles Hedvig Lätt. Pärnu jõuluaegsest kontserdielust räägib Ülle hallikule produtsent Helen Erastus. Jüri Nikolajev annab teada aasta lõpust Narvas sarja kirikupühad maarjamaal raames tavad Risto Joosti juhatusel, Corelli barokkorkester ja kammerkoor Woodžesmusikaales detsembri lõpus, et Johann Sebastian Bachi jõuluoratooriumi. Annely Remmet usutles sel teemal Mirje Mändla jõuluajast ja aastavahetusest klassikaraadios, kõneleb peatoimetaja Tiia Teder. Detsembri lõpus toimub Niguliste kirikus nüüd ansambli jõulukontsert hinge pööripäev esiettekandele tulevast samanimelisest teosest räägib autor Helena Tulve ja kontserti tutvustab tšellist Leho Karin. Mõnusat kuulamist kaja. Stuudios on Tiia-Ester Loitme, keda tabab kohe õnnitluste sadu. Kõigepealt palju õnne sünnipäevaks ning siiras austus ja õnnesoovid jaapani kuldse päikeseordeni puhul. Mis orden, Sonia, mis side on teil Jaapaniga, et teile sealt nii kõrge autasu anti? Side Jaapaniga on väga tugev alates 95.-st aastast, kui me seal esimest korda käisime. Ja sideol see muusikaline ja sellest sidemest üleüldse tugevamat maa peal olla ei saa. Sest selle muusika kirjamärgid on ühised. Heliloojate taotlused on ühised ja tähendab, need inimesed, kes muusikaga tegelevad on ka väga suured sõbrad igas maailma nurgas Kanadas, Ameerikas ja samuti Jaapanis. Jaapanit seob meid konkreetsega ka kaks inimest, Chifurmatsu paar, Jako matšis Woodma juba võrdleks väga Veljo tormisega. Sest mõlemad on aga Bella niukse suure sümfoonilise muusika kirjutajad väga laialt. Ja nad ei salli mingisuguseid saate pilli sealjuures. Jaapanlased laulavad üleüldse ilma saatjata, nad ei tunnista koorimuusika juures, ei mingit sate instrumente või orkestritele midagi taolist. Niimoodi oleme me neid noote vahetanud, nime oleme koore vahetanud, jaapanlased on väga usinad, igal telligendil on 10 koori, nii nagu ma ütlesin, siis sealgi. Ja nüüd on jõudnud juba nii kaugele, et ma olen kaks korda käinud nõndanimetatud festivalil üksinda, olles siis lektor ja ühtlasi dirigent tänavu suvel ja viimati tänavu suvel ja tegelikult oli see juba tõeline laulupidu, sest kõigepealt oli 10 too koori ja peale selle siis liitusid sellega tema sõbrad. Väga hästi laulvat koorid tähendab, Jaapanis ei olegi halvasti laulvaid koored. Ja Jaapanis näiteks instrumentaalmuusika ja vokaalmuusika on kõik väga kõrgel tasemel. Vokaalmuusikas ei ole ka mingit hinnaalandust, selle nimel tehakse väga suur tööd. Mina tagasihoidliku eestlasena ütlen seda, et me oleme teinud lihtsalt oma parima äranägemise ja suure sõpruse südamesoojusega. Seda tööd pani vahel me oleme nende inimestega väga hästi läbi saanud, nad on tulnud huvi meie laulupeole vastu. Esimesed jaapanlased tulidki laulupeole, olles natuke üllatanud, et sajab, siis tuli teine rühm jaapanlasi järgmisele laulupeole. Nad olid väga üllatunud, et, et lademes sajab aga lõpuks hakkas niukene märg, laulupidu meeldiva. Ja need filmid pistad siis siin tegid, on kõik jõudnud Jaapanisse, kõik teavad, laulupidusid ja see festival, mis oli nüüd pühendatud eesti muusikale. Arvo Pärt, Veljo Tormis, Sisask Ehala algas ilusa suure kaanepildiga, kus oli üle sinise taeva Eesti rukkilill. Ma ütlesin, kui huvitav on, siin on lill. Järsku taipasin, et see lill olen mina ju seal taeva peal ja Eesti rahvas ja taga oli kirjutatud kuu poolt, et ta sooviks kogu jaapani rahvas laulaks, mina sooviks, et kogu kogu rahvas, nii nagu mujal Euroopas, mängiks mingit pilli. Ükstaskõik, mis Pilsega ei oleks. Esiteks, kus ja tõsiselt võtad, sa pead viis tundi päevas harjuda ja sinust saab korralik inimene, sul ei ole aega aele ta mööda kaubamaja uksetaguseid ja tegeleda graffitit kuskil keldri alustas, vaid sa oled korralik inimene, kes on süvenenud muusikasse, kes käib mõnikord kontserdilt teatrisse, nõnda edasi, tähendab terve eesti rahvas peaks tegelema muusikaga, ükstaskõik alates vilepillist või ma ei tea, mis asjast lõpetades trummiga. Aga nüüd suure tänu ja tunnustuse märgiks teie töö eest ja eesti jaapani muusika, lõimumise ja, ja põimimise eest saite te kuldse päikese ordenit, mida see ta ongi, Kullutab tangi kuldne keskel, päike hõõgub huvitava niukse värviga nagu mingi rubiin. Ja loomulikult alguses tuli teade, et mulle tahetakse anda medalgi, siis tuli Jaapanis teade, et see on orden ja et nad annavad selle kätte Jaapani imperaatori sünnipäeval mis on muutuv, tegelikult on ta sünnipäev 23. detsembril, aga siis vastavalt vajadusele ja võimalustele jaapani poolt, mida nad saavad seda pühitseda, oli seekord sisse 15.. Kui tihti seda ordenit antakse, kellele tavaliselt Nad annavad välismaalastel seda üsna hiljuti ja naistele veel üsna hiljuti kuskil neli-viis aastat tagasi, tütarlastekooriga ellerhein on teil aga ees kontsert? Jah, 22. detsembril Niguliste kirikus nagu tavaliselt jõulude ajal. See on seotud ka sellega, et me saime Peeter Vähi teose, mis on meile kirjutatud roheline taara, et me saime raadiost uuesti tagasi enda kätte. Sest siis tol korral, kui me siin laulsime, siis meil oli niisugune tunne, et et me kingime selle raadio oli siis kui vaja, siis audio kingib meile selle tagasi. Aga see on ilus mälestus kõigepealt sellest huvitavast sünnipäevast. Jah, te oma sünnipäeva kontserdil aitäh, see oli eelmine sünnipäev 50. Ja sinna liitus praegu Ungari helilooja kirjutatud Orbani missa viieosaline, mille me saimegi Jaapanist nimelt Ungaris kuulsime seda muusikat, aga Jaapanis kinkis meile terviklikult selle ja samal ajal rongis jaapanlastele jälle pühendatud see missa. Ja nüüd on siis kaks muusikat jälle koos. Budism peab ulatama Kristusele käe ja seda nad on suurepäraselt võimelised tegema. Kumbagi muusikat on raske kuulata ja rääkimata sellest. Kaukaasia häälega vaara poolt lauldud soolod. Aga nohh, pingutame, harjutame, kas need on a cappella teoseid või on seal ka instrumente, mis on klaveriga ja ongi loodud klaverile, aga teises on küll kenasti, tromboon soleerib koos selle Sebaraga ja siis on seal pillid ja veel midagi selline väike orkester. Nii et neid põnevaid teoseid saab kuulata 22. detsembril kell kuus Nigulistes. Aga sa ei kuula neid terviklikult, kaugeltki mitte, sest me laulame ainult meeldetuletuseks üks, kolm osa missast. Ja Peeter Vähi üritab näidata paari fragment. Sellest rohelisest taarast tuleb plaat osta, nii et esitlete sellel kontserdil ka plaati, kuna kõik asjad peavad olema uut voodises plaadil pole pealkirja, vaid on Köleri pruul ümbris, mille peal on ähmaselt kirje Leis, on esimesed sõnad ja siis tulede mantra, mis siis on juba tiibeti keeles, tähendab tiibeti kuul tekst missa ja roolitaarat ja plaadi peal nad on juba siis tervikuna need teosed. Neil päevil jõuab Eestisse kontserte andma Peterburi mungakloostri koor. Kaks kontserti on juba selja taga, aga kaks on veel ees. Täna ja homme saab vene kirikumuusikat kuulata. Ta Tallinnas ja Leesis. Eesti kontserdi produtsent Andres Uibo räägib nüüd natuke lähemalt, millega on tegu. Optina Pustan on Eestis andnud kontserte juba alates 2005.-st aastast. Mis on selle kollektiivi võlu, et publik neid ikkagi tagasi ootab? Nad on käinud alati keset suve ja jaanipäeva paiku, kahel korral Suure-Jaani festivaliga seoses ja siis andnud ka mujale kontserte väga suure eduga ja aga jõuluajal nad on nüüd esimest korda ja tõepoolest ortodokse kiriku jõulukavaga mida me varem nende esituses kuulnud ei ole. Nüüd nimetatud koor on küllaltki noorkoor ja on asutatud 1996. aastal 12 aastat tagasi kloostriülema munkpreester Rostovi õnnistusel ja toetusel ning koor koosneb kuuest kuni üheksast lauljast ja nende põhitööks on siis kloostriteenistustele laulmine ja mitte lihtsalt laulmine, vaid nende laulul põhine silodise tähendab kristliku kirikukogu ühesetel laulu raamatutel, lauluraamatute täisringile kirikuaastal. Ning kuna tegemist on väga kõrgelt haritud muusikutega, kõik on lõpetanud Peterburi konservatooriumi laulavad solistidena veel erinevates muudes kollektiivides siis on nende huvi olnud ka pikka aega ortodoksi laulu uurimine ning seda tehakse päris palju ja päris süvendatult, nii et teenistustel nad laulavad vanadest käsikirjadest ja juba nootidest, mille vanuseks on 500 ja rohkemgi aastat. Et väga põnev töö. Nad on esinenud väga paljudes Euroopa erinevates riikides ja välja andnud tänase päevani 10 CDd ning teinud koostööd ka erinevate Euroopa vanamuusikaorkestrite ja ansamblitega. Nii et väga viljakas ja, ja väga kõrgel tasemel kollektiiv, kuhu siis, nagu ma ütlesin, kuulub kuus kuni üheksa muusikute kaks kontratenoreid ja kaks passo pro fundot ehk siis väga sügavat bassi mis on ka suhteliselt haruldane, nii et see kõla on tõepoolest, mina olen nüüd tööd tegemast nendega kolmandat korda ja vaimustus on siiamaale üha süvenev, nii et ka kodus kuulen tihtipeale nende salvestatud heliplaat. Selles mõttes on tegemist ilmselt ainulaadse kollektiiviga kogu maailmas. Päris selles mõttes ei ole, kuna Venemaa ortodoksi kultuuriruumis väga palju sääraseid väiksemaid kollektiivega suuremaid vokaalkollektiive, sest et vene kirikus ju on, koorimuusika on ainukene muusika, mis muusika poole pealt kõlab, ei ole kunagi veel tänase taevani kirikus ei ole võimalik mängida ükstaspuha, millisel muusikainstrumendid ja koorilaul on jäänud siiamaale ja seetõttu on ka selles kultuuriruumis on koorimuusika väga kõrgel tasemel. Mida me kuuleme siis sellel jõuluperioodil, et kas see kava on ka siis loomulikult erinev, eks ole, nendest jaanipäeva, kontsertidest? Kindlasti, aga kirikuaastas on ka väga palju niisuguseid laule, niisugust muusikat, liturgiat, mida mängitakse igal ajal, sest et kloor ja, ja, ja Santu seal küüria ja need on kristlikku kirikut, liturgia lahutamatud osad, olgu siis jõuluajal või, või jaanipäeval või kannatuse ajal, nii et paljud teosed on sobilikud esitada ka jaanipäeval kui jõuluajal. Ega ortodoksid kultuuriruumist sellist õige, et päris nii nagu meie tunneme lääne kultuuriruum, jõulumuusikat tegelikult ei olegi. Tõstatega ortodoksi kirikus ei ole jõulude mitte kirikuaasta kõige tähtsam püha, nii nagu ta meil kipub olema vaid neil on ikka tõelised. Ta suur püha on ikkagi Kristuse kannatamise aeg ja ülestõusmine. Nii et, et need on need, kuhu on kirjutatud väga palju erinevat muusikat erinevalt jõuluajast, mis ei ole vene kirikust väga niisugune suurelt tähistada, püha. Aga sekka kõlavad ka vene klassikalised koorilaulud, nagu kavast välja lugeda. Jah, siin on küsimus, et mis on vene klassikaline koorimuusika, kindlasti on see kõik, mis on mõeldud ikkagi esitamiseks ainult kirikus et selles mõttes on jah klassikaline vene vaimuliku muusika. Kas on oodata neid ka tulevikus Eestisse, kui nüüd need kaks kontserti läbi saavad? Kindlasti nad on väga toredad inimesed, väga head suhtlejad ja igati väga huvitavad inimesed väga põneva nendega suhelda, nendega rääkida nende töödest ja tegemistest, nii et kindlasti ma arvan, publik tuleb ka edaspidi, sest et kogemus ütleb seda, et neli kontserti nad on alati ka oma turneel Eestisse on andnud ja kõik kassas olevad heliplaadid on alati neile ära müüdud, mida on olnud 250 300 vahel, nii et niisugust edu on väga vähestel kollektiividel andnud. Pühapäeval keset eurole raadio jõulupäeva tuleb üks kontsert Tallinnast Jaani kirikust. See on Eesti rahvusmeeskoori jõulukontsert, mida juhatab Andres heinapuu. Palusin Andres heinapuu stuudiosse, et rääkida sellest kontserdist lähemalt. Siin on kavas valdavalt eesti muusika. Tahtsimegi teha Eesti muusikakava. Et kõik oleks eesti heliloojatelt, kõik oleks eestikeelne. Nagu see õnnestus ka, välja arvatud üks erand side, jõukinišimura, missa, panise lingvalt, kla sakramendi, missa, mis on ladinakeelsele tekstile. Aga šimure on Jaapani päritoluga Eestis elav, töötav laulav, kirjutav, see oli looja. Võiks tinglikult ka seda eestimuusikaks pidada ja kõik muud laulude teosed selles kavas kõlavad eesti keeles. Siin on mitmed teosed esiettekandel, sealhulgas Esideokinizzimura teos. Jah, lisaks sellele tellisime veel Piret tripsilt jõuluks teose Anna Haava tekstile ja Virgo Sillamaa on kirjutanud ka spetsiaalselt ühe teose ühe õhturahu. Selleks kontserdiks. Sellel kontserdil on Eesti rahvusmeeskooriga koos esinemas Jaanika Sillamaa ja Virgo Sillamaa. Jah, tõesti, üks naisel on meeskoori kõlalaata väga meeldivaks kontrastiks ja see rikastab ka meiega. Ja paljud laulud siis Kaari sillamaa sulest on seatud meeskoorile Jaanika Sillamale, Virgo Sillamaa saadab seda kitarril, üks laulan kvarteti saatel, et lisab kavale kahvel, värskust. Samuti kuuleme siin käsikellaansamblid. Käsikellad on jah. Murra teoses kaastage Inna Lai oma ansambliga võtab sellest esitlusest osa. Siin kavas puudub selline traditsiooniline jõulumuusika. Võib-olla nimetaksin veel need eesti heliloojaid, kelle teoseid siin kuulata saab. Siiski on meil kavas Ester Mägi jõuluõhtul Aare Kruusimäe koraal, Sa südames nüüd pane Kuldar singi, ei ma mõista, palvet teha. Ja lisapalana oleme mõelnud ka Gruberi püha öö esitusele kaasa hästi kirev. Ausalt öeldes isegi kirevam, kui ma ootasin, heliloojad, kellelt on kokku lepitud teosed ja kindlad tähtajad, nendest tähtaegadest kunagi kinni ei pea ja siis tulevad need teosed viimasel hetkel ja see, mis kõik kokku tuleb, on, on natuke ootamatu, natuke kirev, paneb meid mõnes mõttes raskesse olukorda, samas on jälle väga huvitav seda kõike teha. Ma arvan, kas peaks olema küll igale kuulajale midagi? No loodetavasti on seda kirevat kava tore kuulata ja selle kavaga kontserte annate te kolm. Esimene on siis pühapäeval kell kuus Tallinna Jaani kirikus. Esmaspäeval kell seitse olete te sama kavaga Tartu Jaani kirikus ja teisipäeva õhtul kell seitse Pärnu Eliisabeti kirikus. Just kutsume kõiki kuulama. 21. detsembril neljandal advendil kõlavad Tartu Jaani kirikus kellade ansambel ja orel. Kontserdi alapealkirjaks ongi kella ja orelimängud. Kuidas tuli sellise kontserdi korraldamise idee, sellest räägib Tartu kellade ansambli dirigent Mari looming. Ideed tulevad kuidagi iseenesest. Korraldame kontserte oma lastega juurtega nüüd juba, aga alati me oleme mõelnud, et võiks ka kedagi kaasata, et natukene seda kontserti siis värvikamaks muuta ja seekord sai siis nuputatud, et keda sinna juurde kutsuda ja tõesti siis tuli niisugune välkmõte, Jaani kirikus seisab niisugune uhke instrumenti alati peatuda, vaikima, kui meie seal, kelle mängime, et seekord panime talle siis ka hääled sisse ja Tartus on Maarja koguduse juures tegutsemas selline tore kirikumuusik ja organist Elke Unt, kes on õppinud Sibeliuse akadeemias ja oli väga lahkelt nõus meiega koostööd tegema ja nii see mõte siis käima läks, seda mõtet ma olen mõlgutanud küll juba üsna ammu, ma usun, kaks instrumenti on, on justkui nagu ühest kohast pärit ja eks ole ju ka kellad on kirikumuusikas väga oluline olnud, vähemalt anglikaani kirikus ja midagi on ka, nende kõlas ehk vahest sarnast ja minu enda noodikapis palju noote, kus on juures, et saab esitada ka koos oreliga, et see mõte on nagu ammu käinud, aga seekord siis saab see teoks, mis kontserdil kõlab. Ma ütlen rõõmuga, et kes on meie kontsertidel varem käinud, et vanu lugusid on ka ka Bachi loomingust kuni tõesti tänapäevani autoreid, seadeid ja ka originaalloomingut, aga oreliga kokku paneme kõlama rõõm üle maa ja meil esineb ka tartu kellade ansambli kõrval meie üks kontsertansambel, kes nagu väiksema koosseisuga ja aga sama palju mänginud noored ja vot nendega vahel siis orel mängib ka kellade ansambel ongi välja kasvanud Tartu kellade koolist. Need noored on õppinud neli aastat, kelle koolis siis oli meil kontsertansambel moodustatud ja kuna nemad ikka veel ei tahtnud laiali minna, siis otsustasin, et moodustame sellise kontsertansamblid. Loodame, et sinna tuleb järelkasvu ja need, kes juba mängivad, saavad veel edasi mängida, et oleks niisugune esinduslikum kollektiiv juba Tartus. Teil on ka sellised eeskujud olemas Tallinnas Arsise kellade ansambli näol, mida juhendab Aivar Mäe, et sealt saavad ka kindlasti noored hindu juurde kindlasti palju sellist õhinat ja, ja just alguses saime mägi just nimelt Aivar Mäe temperamendist, kes käis ikka ratas, kuidas meil läheb ja vot sellesama Tartu kellade ansambli noortega ta on ise hästi palju töötanud, tulnud, proovidesse vaadanud, aidanud noori, loomulikult see palju innustab. Kas ka veel enne aasta lõppu antakse mõni kontsert, ütleme, et meie kooli poolt küll on see nüüd nagu tartus, ainukene 25., kui on Tallinna see päris Arsise kellade ansambel Tartus, siis on juba vanaks traditsiooniks, et meid on kutsutud sinna osalema ja, ja seesama Tartu kellade ansambel siis mängib seal ka 25. Jaani kirikus kell seitse aitäh Mari Tooming selle intervjuu eest Tartu kellade ansambli jõulukontsert kella ja orelimängud pühapäeval algusega kell 18 Tartu Jaani kirikus. Pärnu kontserdiellu saabub jõuluhõng traditsiooniliselt esimese advendiga, mil algab lumepromenaad. See kujutab endast pühapäevapäevaste kontsertide sarja raekojas. Rääkisime sellest ja mõnest muust jõuluaja kontserdist, Pärnu filharmoonia toimetaja Helen erastusega jõuluaegne kontserdielu Pärnus on toimunud juba esimesest advendist alates, võib vist öelda? Eks ta ole, et vahepeal on nagu väike paus ja siis hakkab linn jälle kihina kahinat täis minema. Selle meie alustame traditsiooniliselt advendikontsertidega, iga pühapäev Pärnu raekojas ja see sari kannab nimetust Lumepromenaad. Pea nagu ikka, me püüame pakkuda linnarahvale kest head mõnusat muusikat nii oma Pärnu muusikute kui ka Eesti tippmuusikud, et esinduses, et jäänud on vist ainult üks kontsert veel, jah. Heidy Tamme, kellega me kokku leppisime kontsert, siis mul ei olnud vähimatki aimu, et ta tegelikult tuuritab mööda Eestit sellel samal ajavahemikul ringi. Aga meie kontserti eeliseks võib-olla on madal pileti hind 40 krooni, et kõik, kes on huvitatud taaskohtumisest Heidy Tammega ja Olav Ehalaga olete oodatud. Aga kuidas on läinud eelmised kontserdid publikut paljunud? Jah, loomulikult, eriti edukas on muidugi Toomas hõlmi oma tähelepanu väärne isiksus ja, ja muusik ja õpetaja. Ja loomulikult, kui on koorid ja ansamblid, et siis tulevad ja kõik lapsevanemad ja sugulased vaatama sõbradki. Aga kas midagi jääb ka siia jõulude ja puhasta vahele? 26. detsembril esineb Pärnu raekojas koostöö skand toores kaantesse. Tallinna barokkorkester. Nad esitavad prantsuse jõulumuusikat seitsmeteistkümnendast 18.-st sajandist. See on ka pidulik ja kindlasti huvitav kontsert. Mida Linnaorkester teeb jõulude ajal linnaorkestrile on meil kontsertid küll mitte Pärnus, aga Tartu Jaani kirikus 29. detsembril ja Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus 30. detsembril. Need kontserdid Pärnu linnaorkestri esituses on barokimeistrite sulest nagu Vivaldi, Endel Bach ja esinevad Kaia Urb, Teele Jõks ja Oksana sinkova. Lisaks eelpool nimetatutele on Pärnus tulekul aga veel mitugi kontserti. Homme kõlab Pärnu kontserdimajas endale oratooriumi Iisrael Egiptuses ERSO filharmoonia kammerkoori ja solistide ettekandel. Tuleval teisipäeval võib Pärnu Eliisabeti kirikus kuulata Eesti rahvusmeeskoori jõulukontserti. Jõulu esimesel pühal on kontserdimaja lavaga Belletaaži, orkestri ja noorte solistide pühademuusika kontserdi päralt. Traditsiooniline Hennessy uusaastakontsert on Pärnus 30. detsembril. Kontserdimaja uksed avatakse ka 31. detsembril, mil seal toimub Pärnu linnaga koostöös meeleolukas aastavahetuspidu heligojale Pärnust Ülle Hallik. Jõulude saabumisel algavad Narva muusikakoolides ja kohalikus koorikoolis nõndanimetatud aruandluskontserdid. See tähendab, et iga inimene võib tänavalt saali astuda ja saada ülevaate, millega lapsed poole aasta jooksul tegelenud on. Narva koorikool on linnas tuntud oma korraliku esitlustaseme poolest ja näiteks neljapäeval kogunes Narva linnuses esinevaid koorikooli neide uudistama terve saalitäis rahvast. Koorikooli dirigent Marina Kossar Lapova räägib, et repertuaar on tavakontserdist erinev. Jõulud on kohe-kohe käes. Pärast on kavas terve hulk džässi stiilis. Oleme jõuluootel nagu iga inimene, räägib Marina Kosolapova. Esiteks tänavune jõulukontsert, teiseks, lastel algab koolivaheaeg. Kõik see annab tunda. Jõulud on aga minu jaoks rahulik, kodune püha ja vaatamata sellele, et olen õigeusklik inimene ja meie jõulud on veidi hiljem. Tähistame jõule pereringis koos kogu maailmaga. Narva linna sümfooniaorkester on aga oma jõuluootuses veidi tõsisem. Pühapäeval tähistab orkester luuletaja Aleksandr Puškini ja helilooja Georgi Sviridovi ainetel loodud lavateose tuisk. Kümnendat aastapäeva. Tähistavad loomulikult kontserdiga, mis toimub Narva kultuurikeskuses Scheneva. Kõik on nii nagu 10 aastat tagasi. Sümfooniaorkestri saatel Loeb Puškini teost, näitleja Eduard Tooman. Narva linna sümfooniaorkestri dirigent Anatoli shouraal väidab, et näitleja ja orkestri kokkumäng on ideaalne ja pidevalt arenev. Me oleme oma loomingus vabad, me loobusime mõttest 10 aastat mängitud teoses midagi muuta, paid improviseerimine olenevalt saalis valitsevast õhkkonnast tuisk on eelnevaga sarnane ja samas ka erinev. Ning just loominguline vabadus annab lootust, et esitame tuiskuga edaspidi. Rääkides Narva jõulueelsest muusikaelust, on aganatoorihhoura veidi tagasihoidlikum. Põdramustas kontserte võiks rohkem olla, kuid kunstlikult pingutada pole ka mõtet. Kõik oleneb publikust ehk oma linnainimestest. Kui tunneme, et nõudlust on, siis esineme rohkem. Kui aga suuremat huvi muusika vastu ei ole, siis on linna üldine tase veel madala võidetud klassikaraadiole. Jüri Nikolajev Narva. Detsembrikuu lõpul on siis Corelli Music korraldanud kaks kontserti Tartus ja Tallinnas, kus tuleb ettekandele Johann Sebastian Bachi jõuluoratoorium ja sedakorda esitavad siis teost kammerkoor rebadžesmasikaales juba Corelli Music ka vana hea partner, samuti Corelli barokkorkester ja soleerivad Pirjo Püvi, juuli Lill, Mati Turi, Taavi Tampu ja dirigendipuldis Risto Joost. Kindlasti klassikaraadio kuulajad juba tunnevad seda teost, aga võib-olla paari sõnaga meenutaks, et mis teosega on tegemist. Erinevalt sellest, kuidas on praegu plaanitud kontserdid Tartus ja Tallinnas, kus teose kuuest osast esitatakse neli ja ühel õhtul esitati seda teost Bachi eluajal niimoodi, et see oli jaotatud ajavahemikule, jõululaupäevast kolmekuningapäevani nagu kuus kantaati, millesse oratoorium iseenesest koosneb ja siis terve jõuluaega oli selle muusikaga kaetud ja mis kindlasti kaan Bachi rohkem huvi tundvatele inimestele. Ammu teada fakt, et, et Jõuluoratoorium ei olegi suuremalt osalt üldse originaalmuusika selles mõttes, et ta ei olegi kirjutatud kohe ainult jõuluoratooriumiks vaid pah kasutas Jõuluoratooriumi kantaatides muusikat, mille ta oli tegelikult kirjutanud juba varem hoopis ilmalikuks otstarbeks sel kuningate kroonimisaastapäevade tähistamiseks ja nii edasi, nii et et selles mõttes tänapäeva kontekstis see võib tunduda selline omapärane nähtus, meie nimetame sellist asja taaskasutuseks. Teksti aluseks on kirjakohad Luuka evangeeliumist. Matteuse evangeeliumist ja vahele on pikk kitud poeesiat, mille Tal on Bachi kaasaegne kander. Omaaegne esineb viljakas luuletajaid, kellest Götet ei saanud, aga kes on tänu Bachile meie ajani teada. Corelli barokkorkester on ju ikka tuntud, selle poolest mängib hajasta pillidel. Kuna see häälestus erineb siiski sellest häälestusest, mida me kaasaegsetel pillidel mängivalt orkestrilt kuuleme, et siis see on alati kõrvale selline väike Baya vaheldus ja kuna tegemist on väga piduliku ajaga ja väga piduliku teosega, siis see tähendab ka seda, et on mõned sellised eripillid koosseisus, siis seekord panid ja kolm vanaaegsed trompetit, kui niimoodi võib öelda, mis siis annavad sellist uhket joont ja võib-olla veidi sellist suurejoonelisemat kõla ja sellist sära ja tõesti hästi pidulikku meeleolu juurde sellele esitusele? Võib-olla paari sõnaga siis sotsialistidest kahel õhtul üles. Ja ma arvan, et neljast solistist kõige tuntum nimi on kindlasti tenor Mati Turi, kellest me ei saa siin üle ega ümber. Pirjo Püvi ja juuli Lill on võib-olla suuremale avalikkusele vähem teada, esialgu veel, aga ma arvan, et seda suurema uudishimuga võiks tulla neid noori kauneid daame kuulama. Ja Taavi Tamm, puu on juba väga-väga tav inimene Corelli nuusiku selles sarjas, mille alla ka jõuluoratoorium läheb, ma mõtlen nüüd kirikupühad maarjamaal, et ta on enne ka Bachi suurtest teostest soleerinud, et selles koostöös praegu solistid, koor, orkester ja Risto Joost, et selles on nii selliseid juba mõne aja jooksul sisse töötatud omadusi kui ka selliseid uusi avastusi ja üllatusi, nii et ta võiks nagu selles mõttes ka nagu kahte pidi põnev olla. Ja kordame siis üle, et need kontserdid toimuvad 28. detsembril kell 19 Tartu Jaani kirikus ja päev hiljem samal ajal Tallinna Jaani kirikus ja Tallinna kontserdist on klassikaraadio eetris otseülekanne. Helga ja. Pühapäeval, 21. detsembril on klassikaraadios euroraadio jõulumuusika päev. Kavas on 10 otseülekannet maailma eripaigust. Kõlab jõulumuusika läbi aegade. Raadio jõulumuusikapäev. 21. detsembril. Jõuluaeg toob klassikaraadioprogrammi uut huvitavat kuulamist. Peatoimetaja Tiia Teder räägib sellest nüüd lähemalt, missugune on klassikaraadio jõuluprogramm? Jõulud on alati meie programmi kõige olulisem aeg ja kõige ilusam osa, ma arvan ka. Ma arvan, et meil on ka kuulajaid kõige rohkem just nimelt jõulude ajal, et ka need inimesed, kes muidu tahavad popmuusikat kuulata ja sellist aktiivset rütmi raadiost saada, siis ma usun vähemalt, et jõulude aeg, paljud neist keeravad, dub meie lainepikkustel sellepärast et meilt tulevad jõululaulud sellistena, nagu nad on olnud traditsiooniliselt ja nendes on Allasse pidulik meeleolu ja pühalikus isegi. Aga me alustame kohe sellise suurejoonelise spurdiga pühapäeval, 21. detsembril. Meil on euroraadio jõulumuusikamaraton, see on euroraadio jõulumuusikapäev, mis on vana projekt. Meie osaleme seal, ma arvan algusest peale ja see on juba 15. aasta. Nii et on eraldi pühapäev, kus kogu maailma raadiojaamad on häälestunud jõululainele ja toimuvad otseülekanded maailma erinevatest paikadest. Ja nii liigub siis tänavugi raadiomikrofon nagu teatepulk ühest riigist teise, ühest kontserdisaalist või kirikust teise. Ja me kanname tänavu üle selles jõulumuusikapäevast suurema osa. See algab pühapäeval kell 11 meie aja järgi. Ja meie ülekanne, Ühe katkestusega kestab kuni õhtul kella 22-ni, nii et iga tund kuulata kontserti erinevast kohast, need on väga ilusat kontserdit kuulata seda tõelist live õhkkonda, seda pinevat meeleollu või seda pühalikku erutatud piduliku meeleolu, mis on nendes kaugetes kontserdisaalides. Tänavu aastal me ise ei paku jõulukontserti, kuigi järgmine aasta juba tuleb meil rammi kontsert, nii et järgmine aasta oleme me ise ka oma kontserdiga sees. Selles programmis. Euroraadio jõulupäev on üks kõige populaarsem EPO programm. Kuna seda kuulab alati üle 10 miljoni kuulaja ja meie ülekanne algab siis Islandilt kell 11 pühapäeval ja viimane ülekanne, mida te kuulate, on kell 21 Rootsi raadio koorilt Rootsist ja päeva aitavad stuudios teieni tuua Maarjas, Peterson ja Reet tõllassepp. Selline on siis meie pühapäev. Aga jõuluprogramm tuleb meil väga muusika keskne. Sinna vahele kuulete väikesi lugusid inimestelt, kes meenutavad oma jõule ja mis on nii sarnased nende lugudega, mis on teistel inimestel. Ma arvan, et te võite julgesti raadio lahti jätta, kui tähistate pühi, kui tulevad perekonnaliikmed kokku. Kui istute lauda, meilt tulevad kõige ilusamad jõululaulud kõige paremas esituses maailmas. Jõuluaeg on klassikaraadios ka selle poolest eriline, et 22. detsembril tähistab oma kümnendat sünnipäeva taasia saade tegelikult mitte ainult fantaasia, vaid mõnedki teised saated, et võib-olla, mis ei ole niivõrd silmatorkavad nagu näiteks nokk, turn või takka puu nimelt aastal 1998 just detsembris just raadioaastapäevaks, 18.-ks detsembriks lülitati meie saatjat tööle ööpäevaringselt. Ja see oli väga suur muudatus, oli tegelikult suur revolutsioon klassikaraadio kinnistumises meediamaastikule, et me saime ööpäevaringse levib ja suhteliselt kiiresti oli meil vaja välja mõelda tegelikult üleöö, mida me pakume siis nendel uutel tundidel ja niimoodi sündiski õhtu ja öövaheliseks, saateks fantaasia ja selle esimene toimetaja ja ka selle vahva nime. Väljapakkuja oli meie toimetaja Liina Fjuk kes tegi ise esimese saate. Ma arvan, et 17, detsember 98 aga nüüd on siis 10 aastat möödas ja meil tuleb fantaasiaöö. Ja me alustame seda ööd 22. õhtul kell 21 20. Muide sellel ööl eelneb veel ka väga tähtis sündmus, nimelt Me tähistame tuntud ooperiheliloojad kooma, Putšiini juubeliaastapäeva 150 aastat sünnist ja meie päevane programm on täis ooperite putsiinit. Aga õhtul kell 21 20 keerab meie programm ära fantaasialainele. Ja kõigepealt pärast sissejuhatavat osa on meil otse-eetris improvisatsiooni fantaasia kuulajate soovidele improviseerivad Andres Noormets, Mart Soo ja Taavi Kerikmäe raadiomaja esimeses stuudios ja nad on seekord publikuga saates, nii et publikuks on fantaasia kuulajad ja kes tahab veel tulla stuudiosse. Palun võtke ühendust aadressil fantaasia, ät ERE. Aga see pole veel kõik, meie erisaade lõpeb kell 23, aga sealt edasi tuleb kaheksa tundi fantaasiaid. Mõned neist on tehtud eraldi selleks ööks ja teised on vanemad, et arhiivist näiteks kordame siin öösel kell kaks, Jüri Reinvere helilooja mõtisklusi muusikast. Jüri Reinvere tegi nendel aastatel 2000. tel aastatel kuskil seal ümber väga põnevaid fantaasiaid ja õnneks on meil üks neist arhiivis alles või siis ka meie ameerika kuulaja hüüb Klitzneri intervjuu, kus ta räägib oma sidemetest klassikaraadioga ja oma suhetest meie fantaasiasaatega. Nimetan fantaasiaga meie rahvusvaheline, väga oluline sild, eriti just Ameerikaga, kuna fantaasia, meie hilisõhtune nurgatagune saade on ameerika ajal eetris pärastlõunal ja seda kuuleb hoopis teistsugune publik ja neil on hoopis teistsugune kontakt selle saatega. Ja võime isegi öelda, et fantaasia kaudu oleme tutvustanud ameeriklastele Ameerika muusikat mis on ka üks tore kogemus. Fantaasiaöö kestab siis terve öö kuni hommikuprogrammi 23. detsembril välja ja saated lähevad üles ka koduleheküljele. Fantaasias saate sünnipäeva ei. Kuula, 22. detsembril õhtul kella 10-st. Hommikuni välja. 28. detsembril algusega kell 18 on Niguliste kirikus nüüd ansambli jõulukontsert kannab pealkirja hinge pööripäev ja muuhulgas tuleb ettekandele samanimeline Helena Tulve teos. Mis on siis esiettekanne Eestis? Räägime juttu nüüd ansambli liikme Leho Kariniga. Kuidas kontsert sündis, kuidas see idee sündis? No eks need ideed sünnivad väga paljudest asjadest, kuna meil see nüüd on tubli koosseis on ka väga laiali mööda maailma, mis tuleb kõigepealt hakata sellest pihta, et uurida, kas inimesed üldse haavad ja see idee oli nagu ammu õhus tegelikult üks väike jõulukontsert teha ja kuna me saime veel ka sel aastal kultuuripreemia, siis oli ka nagu teatud moraalne kohustus ka midagi Eestist ehastega me Eestis ei ole nagu väga palju esinenud. Välismaal on see aasta käidud siin küll Prantsusmaal ja nüüd me käisime kookosjust, kus me Helenoloog andsime, esietendus ette oktoobri alguses, seitsmes oktoober auhinnagalal see oli sealt nagu tellitud ja sealt tuli mõte, et seda võiks kunagi ka Eestis teha ja. Sellel jõulukontserdil tulevadki ettekandele viis teost viisu. Seal on üks fashi, vaaton, viiul, oboe metsasarv, ja siis on Helena Tulve uudisteos ja siis on siili õhtupalve, mis on nagu keelpillikvartetile Kanšeeli lugu, elu ilma jõuludeta, mis on nagu tõsine teos on kirjutatud, eks ole, 92. aastal eksis suures vangistuses. Nii et noh, see on selles mõttes ikka väga tõsine lugu, teiselt poolt oli alguses plaanis teha kammerorkestriga see keelpilliorkestri variant ka sellest konsiili luht sopransaksofoni maja, eriti veel nagu selle aasta sündmuste valguses, segan Tšiili ja minu arust päris aktuaalne siin ära teha praegu. Lisaks Johann Friedrich fashi Sanaadile tulevad barokkheliloojate teostest ettekandele ka luik, lood, ta kääni, uus jõuluraamat ja Henry brüsseli fantaasiad. Noh, ütleme see jõuluraamat ja need on nagu orelilood mängib neid siis nagu nüüd ansambliga seal tule, päikestki seade, need tulevad vahele sinna need on siukest jõulukoraalid, ta jõuluaeg, mängitakse lühikesed lood ja lõppude lõpuks Pösseli fantaasia, mis tegelikult aja kohta kõlab nagu väga kaasaegselt. Ja tegelikult oli siin juba aasta alguses oli meil täiusliku vaikuse raames oli üks, üks kontsert, kus me ka mängisime barokkmuusikat, et noh, et see, see mõte on nagu tuleviku mõttes idanenud siin, et võiks neid asju nagu teha niimoodi segamini siukest uut ja vanamuusikat teha. Ühest küljest on kavas barokkmuusika ja teisest küljest Helena Tulve nüüdismuusika, et kuidas need omavahel seotud on. Nüüd peaks omavahel päris hästi sobima ja pärast need hilisemad prantsuse orelilood ka barokiajastu heli lasta ta käänilt. Et Elena kasutab oma loos, aga noh, algselt sa kirjutad barokk Arphile et nüüd on seal renessansi harf kannel, et sealt tuleb juba teatas pöördumine nakkusele, baroki esteetika ja sellega kuidagi õhuline ja kerge lugu ka selles mõttes sobib rokkmuusika päris hästi. Ja see tendents, et neid vanu pille kasutada, see võib-olla leiab ka edaspidi kasutamist, mis nüüd ei puuduta otseselt nüüd ansamblit, aga jaanuaris on meil näiteks Johnson, Hollandi Lakrimeedia, Toivo Tulevi uudisteosed kambadele viie kambaga ja kontratenor, et täpselt samuti Užuusike vanade pillide peal, et et seda tehakse maailmas tegelikult meil palju, praegu võib-olla selles suunas me vaatame ka edasi. Need koosseisud on varieeruvad kontserdi läbisest. Ja puhkpillimängijad teevad kaasa Esa tabani, Kalev kuljuse, Mihkel Peäske, Eve Kopli ja Kristi Mühling Tulevad. Helena Tulve loosis mängivad. Aga teil puudub sellel kontserdil dirigent? Ja Olari on küll kohal, aga dirigeerib Helena Tulve tegi nüüd ansambli ees oma dirigendidebüüdi Monacos. Et ta saab ka siin dirigendile üles astuda oma loos, et et noh, niimoodi on seda nagu lihtsam teha ja selles pole ka tänapäeval midagi harukordset. Mis on nüüd ansamblil peale aastavahetust plaris? Peale aastavahetust veel on kontsert Kölnis 24. seal on meil vesi, ettekanne ka seisvad Ja sellel kontserdil Eestis esiettekandele tulevast Helena Tulve teosest hinge pööripäev on meil nüüd hea võimalus saada vahetuid muljeid autorilt endalt. Telefonil on Helena Tulve ja tegemist on teosega, mis sai kirjutatud tegelikult prints Bjääri Fondi tellimusel. Jah, see seos on tellitud seoses printskeeri Fongi preemiaga, nimelt siis nendelt preemia laureaadilt tellivad uue muusikateose. Selles mõttes annavad heliloojatele vabad käed, et see koosseis oli minu enda valida esitajad ja sealsed esitus siis nüüd ansambli kvartett ja rannas val sopran ja mängis. Me teeme väikesest seade sellest, kuna Eestis ei ole kedagi kremaatilist prokurör Simendiks, siis asendasime selle kandlega laulab Jere Kopli nüüd ansamblit parkett ja kannel mängib Kristi Mühling. Ja see teos on kirjutatud Iraani kristlikku värki tekstides katkendile, milles põhikujund ongi, kes selle pöördehetke sees olemine kahe nähtus, kahe oleku vahel olemine erinevate siis selliste kujundite kaudu on ta seda oma tekstis väljendanud ja et see prograbardi arvates see ongi siis inimese hingeolek ongi olla kahe vahepeal nii-öelda nähtava ja nähtamatu maailma vahepeal. Kuidas hinge pööripäev jõulude aega võiks sobida? No kõigepealt oleme me ju üldse sellise pööripäeva hetkes kohe-kohe kus just nimelt saabub see maagiline hetk, kus päevad hakkavad jälle pikenema ja valgust hakkab rohkem tulema ja pimedus hakkab jälle kaduma. Ja samamoodi loodame me oma hinges ka, et me hinges oleks ikka rohkem valgust ja vähem seda pimedust, nii et ma arvan, et sobib ideaalselt sellesse jõulumõtisklus. Ja ühtlasi on ka need instrumendid, mida selle teose puhul kasutatakse, seotud ka ülejäänud kavaga, mis on kaparockmuusika. Jah, see instrumentaarium on osaliselt sarnane ja mulle endale tundus, et see, minu lugu on ka pisut sellisest poroksest vaimust võib olla kantud. Võib-olla ka sellise vihje andis see tariannataval ise on vanamuusika laulja, laulab rokki ja just et seal on barokkharf, nii et, et ka see, kel pillipartii, võib-olla selles on midagi sellist vähemalt vanamuusikale omast muusikute osata lähtub Foroklikust, artlikulatsioonist ja poogna kasutusest ja pigem nagu barokkpillidele omastest värvidest, et siis nüüd tänapäeva instrumentidega tabada natuke sellist barokliku kergust, värelust ja liikumist. Ja teise dirigeerib tähele teose juures. See on lihtsalt selline nagu abivahend muusikutele, kuna see on selline teos, mida võib-olla selge ilma sellise viipamiseta koos mängida või siis nõuab see väga, väga sellist pikka ja põhjalikku sissemängimist seda sanovierrigeerimiseks otseselt pidanud, see on rohkem lihtsalt väikese sellise juhise andmine, et muusikutel oleks lihtsam musitseerida. Nii et jääme ootama huviga Helena Tulve uue teose hinge pööripäev esiettekannet Eestis mis leiab aset 28. detsembril algusega kell kaheksa teiste Nigulistes. Nüüd ansambli jõulukontserdil. Lähiajal saab kuulata teisigi eesti heliloomingu uudisteoseid. Täna toimub Itaalias Püha Nikolause järgi tuntuks saanud paari linnas Arvo Pärdi uue lühiteose maailma esiettekanne. Pühale Nikolausele pühendatud halleluuja troopus. See esitatakse Arvo Pärdi autorikontserdil ligi viieminutiline teos, allelluuviad, troon, boson kirjutatud vokaalansamblile või kammerkoorile ja kaheksale tšellole. Itaaliasse sõidab teost ette kandma ka ansambel Vox Clamantis. Koos harianna saab valliga ning kaasa musitseerib Amsterdami tšello. Tuleval aastal tuleb aga esiettekandele Arvo Pärdi neljas sümfoonia, mis on Los Angelese Filharmoonikute tellimus ja mida dirigeerib Esa-Pekka Halonen. Need ettekanded leiavad aset 10. ja 11. jaanuaril 2009. aastal Los Angeleses. Head kuulajad, tuletan teile veel meelde, et käimas on klassikaraadioprojekt muusikaelamus 2008. Helistage ja kirjutage meile oma olulisemast muusikaelamusest. Sellel aastal Meieni jõudnud muusikaelamustest teevad kokkuvõtet täid ja loosivad välja plaat, et 31. detsembril muusikaelamuse saates Marge-Ly Rookäär ja Joosep Sang. Ja samuti jõuab 31. detsembril eetrisse 2000 kaheksandat aastat kokkuvõttev heliga ja 2008 kuhu On kogutud olulisemad muusikasündmused. Me heligaja saadetest läbi aasta. Seda saadet toimetab Kersti Inno. Järgmine traditsiooniline helikaja saade jõuab aga eetrisse uue aasta Ta teise nädala laupäeval. Seniks soovin teile rahulikku jõuluaega ja aitäh kuulamast. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Kersti Inno, Mirje Mändla, Ülle Hallik, Hedvig Lätt Jüri Nikolajev ja saate panid kokku operaator Katrin maadik ja toimetaja Annika.