Vikerraadio eetris on nostalgiasaade. Nyyd Rande vu. Tere, tere, head raadiokuulajad. Alustame täna oma jalutus Käiku kaugesse noorusesse ja ammusesse muusikamaailmaaastast 1954. Ja taas kordub vana lugu. Lääne filmid, mis nõukogude liidus linastusid, tõid kaasa publiku tohutu tumm menu. Ma arvan, et õige paljud tänased kuule mäletavad veel oma äranutetud silmi, kui nad kinosaalist lahkusid. Panen kohe mängima ühe loo, mis sealsamas nooruspõlve kinosaalis kõlas Pealkiri Koindra siis tuntud linna järgi nimetatud laul. Ja nüüd, kui lugu algab, meenub ka kindlasti teile filmidiiva, kes seda laulu esitas. Lähen aastasse 1954. No muidugi oli see maailmakuulus Lolita Torres Argentiinast. Ta elas 73 aasta vanuseni ja suri pealinnas Buenos Aireses 2002. aastal. Ta oli nii lauljatar kui ka näitlejanna kultuuritegelane ja masside nii-öelda suur eestvedaja, isegi võiks öelda miljonite miljonite lemmik. No ikka nagu tavaliselt nende tähtede puhul on väga ilus ja andekas naine. Muidugi oli tal filme ja laule palju kümnete kümnete kaupa, aga noh, suuremad nagu õnne. Tants 1944, Rütt, sool ja pipar. 1946 vist oli see ja muidugi armastuse iga. Meil sai see film just armastuse, iga sai kõige kuulsamaks ja selle filmi läbi tuliga Lolita Torres meie perekondadesse ja meie südameisse. Ja nagu pealkiri ütleb, ilus dramaatiline armastuslugu läbi nutu ja pisarate. Nagu kogu maailmas tulid. Nagu ma ütlesin, ära nutetud silmadega inimesed kinosaalist välja ka Eestis. Nii mõjus põselugu vaatajaile ja filmi käidi vaatamas, ma mäletan seda hästi mitu korda järjest. Ses kinopilet oli imeodav ja võis rahulikult ka 10 korda näiteks head filmi ilusaid näitlejaid meloodilise laule kuulamas käia. Lastele muide hakati panema nimeks lollita nii meil Eestis kui mujal nõukogude liidus. 1961. aastal sõitis Lolita Torres ise ka Nõukogude Liitu. Teda kutsuti osalema Moskva filmifestivalil, kus ta hakkas vene rahva seas taas tuntust koguma. No vahepeal oli film nagu natukese unustusse langenud kuigi varem oli see populaarsustel ülimalt kõrge ja miljonid vaatajad said juba tema filmide puhul nõukogude liidus nüüd juba normiks. Ta külastas liitu veel mitmel korral, käis ka, muide Tallinnas. Mina käisin temaga kohtumas kontserdil tolleaegses laevastiku ohvitseride majas ehk tänases Vene kultuurikeskuses väga soe, vastuvad lava täis lilli ja muidugi palju-palju muusikat ja siia juurde nende mälestuste juurde tuledki. Nüüd see kõige kuulsam lugu filmist armastuse iga Lolita Torres aasta 1954. Samal ajal 1954 55 elas oma sünnitusvalude üle, kui nii võiks öelda USA ja ja muusika ansamblite Trishers. Hulkuri võiks öelda, ta sai väga kuulsaks ja sellel grupil on 13 laulu, mis kõik jõudsid Billboardi edetabelite TOP kolm kümmentit. Kuulsus jätkus aastakümneid ja meie tunneme selle ansambli elu või ansamblit läbi selle Loonemise peakirjaks eesti keeles on vist niimoodi, et jäta viimane tants minule kuigi siin lauldiga teda lihtsalt viimne tants pealkirja all õige mitmed esitajad tegid seda, aga jäta viimane tants minule ja Eestis on seda korduvalt Sis lauldud, nagu ma ütlesin ja see laul sai need Richter ansamblil populaarseks. 1960. aastal tuli ta siis täisjõuga publiku ette ja sai noh, väga-väga-väga populaarseks. Meil laulis teiste hulgas seda laulu ka ansambel Kukerpillid ja pealkirjal viimne tants. Kohustusi kui see mees, tuleta ja tantsin, ma veel kord palun. Kui sul on soov Kui sa ainult silmale teetegi suu südant. Sest ainult see, kes koju Silvi. Ei. Numadan. Tean, et viimne tants mul. Ja kuulame nüüd siis ka 1960. aasta menulugu nende autoreid needki ise, kes siis ise originaalis selle loo sisse laulsid ansambel driftors ja seintel lähest Dance formi. Jäta viimane tants, palun minule. Klaidlensime seal oli selline laulja, elas 1972. aastani ameerika rütmi ja bluusisool ja rock n roll'i laul ja nii edasi, nagu endast räägime, aga sellepärast demariga sügstristerside ansambli, siis asu tajatest ja ta oli viiekümnendatel, 60.-te aastate alguses, eelmisel sajandil ma alati rõhutan kõige laiemas jäljendatud laul ja ta nagu tõmbas teise lauljad endale ligi, teda püüti järele teha järele nii-öelda aimalt. Ta ja Mcbattery kõrge kõlaga tenorihääl oli ühendatud evangeeliumi muusikaga, mida ta suure osa oma elust laulis. Ja ta jättis maha, nagu siin öeldakse, tema elu loosed 20-ga. Aastase lindistamise pärandi veel 22 aastat järjest lindistas oma laule. Ta oli esimene kunstnik, keda kutsuti muide ka kahel korral rock n rolli kuulsuste halli. Esmalt soolokunstnikuna ja hiljem Sistristersid liikmena. Meie kuulame nüüd klimek patriorid, tema lugu, kuulsat lugu, laverpliis on selle pealkirjaks. Noormees ütleb kallimale, tule ikka tagasi, ära minu juurest ära mine. Väga populaarne oli tagapõhja maades, kuuekümnendail ja kuulamegi siis seda lave pliisia Klaidmed, parter. Jaanus Simson. Play play Prantsuse muusikat ka ikka, nagu me oleme lubanud, lubasime kõiki rahvuseid meeles pidada Euroopa rahvaid ja nüüd tuleme siis prantslaste juurde. Pardo, olemegi teda unustanud siin ühes saates natuke temast rääkisime, aga ometi tema kuulsad filmid jooksid ka meil pabet läheb sõtta ja teised, kus ta uhke baretiga ikka esines ja, ja võlus publikut oma ilu ja oma suure talendiga, mis talle siis oli filminäitlejana kaasa antud loodusest. Aga laulmas me paljud veeteed siis või pardoot kuulnud ei ole. Ja me teeme kohe nüüd ka ühe paranduse, kuulame, presid pardood laulmas. Närimiskummis laulab siis kuldsete 60.-te supertäht kinos. No ta ei olnud supertäht mitte niivõrd laulus kinolinal, ta oli väga hea näitleja, ta nii palju ka ei laulnud, aga tal on mitu plaati ja üks tema plaat on ka minul olemas. Õde Marika tõi selle Prantsusmaalt kaasa ja kuulame siis üht oma ja kaunimat naist laulmas selle plaadi pealt, mille Marika mulle tõi, Brežyparduma komm. Närimiskummis laulab, prisid pardo ja ta laulab kõige palju armastuse laule. Aga see on üks selline. Kas lühike lugu tehtud, ma ei tea vist ühele raadiosaatjale prožidbar looja Pavel kamme. Jäimegi nüüd kuldsesse kuuekümnendaisse ja kalender näitab, et 64. aastatuhande 964. aasta 14. septembril avati Eestile ülimalt tähtis Teaduskeskus Struve-nimeline Tõravere observatoorium. Ja samal aastal moodustati ka see, siis 64. aastal moodustati ka rahvusvaheline hellikivate pilvede andmetöötluskeskus mis kujunes NSV Liidu mastaabis ja hiljem ka rahvusvaheliselt tähtsaks uurimiskeskuseks. Tartu observatoorium on muide ise 1808. aastal rajatud ja 1008 65. aastal rajati ka Tartu Ülikooli neuroloogiaobservatoorium ja see siis Tõravere sai nende töö jätkajaks ja nüüd on ühise asutuse nimeks Tartu Ülikooli Tartu Observa toorium. No meie saate jaoks ma ei hakka praegu tõsist teadust noorima, aga meie jaoks on tähtis see, et kõik need aastad on observatoorium tegelenud muude tähtsate küsimuste kõrval ka elu võimaliku uurimisega, teistel taevakehadel või teistel planeetidel. Kuulame, mida ütleb selle kohta vanemteadur Laurits. Leedjärv. Kas kuskil universumis leidub veel mõistusliku elu? Niisuguse põhjapaneva küsimuse puhul tuleks kõigepealt selgeks teha põhimõisted mis on elu, mis on mõistus, mis on universum? Universumiga on suhteliselt lihtne. Me võime Universumiks teatada kogu teadaolevat materiaalset maailma aga eluga on juba keerulisem lugu. Ja kas keegi tunneb kedagi, kes teab, mis on mõistus, meie inimolenditena arvame endal seda pisut leiduvat. Võib-olla on see universumi tohutute mastaapide ja keerukusega võrreldes mingi tühine pinnavirvendus, primitiivne arukuse alge? Ometi oleme sellelgi tasemelt jõudnud arusaamisele, et maise elu tekkeks ja püsimiseks peavad universumi, füüsika, konstandid ja seadused olema väga täpselt välja järjestatud. Tühinegi erinevus praegustest väärtustest oleks kujundanud hoopis teistsuguse universumi. Võib-olla täiesti ilma tähtede ja planeetide eta. Ehk ongi elu ja mitte ainult maakeral universumi loomulik orgaaniline koostisosa milleni miljardite aastatepikkune areng paratamatult välja viib. Kuu peal nagu praegu enam-vähem kindlat elu ei ole, kuid sinna sõitjat ja sõitja ja nii-öelda kavast sõjaid sõita, kavatsejaid sõita, tahtjaid on juba terve rida, terve nimekirjad on valmis alates suurtest miljonäridest jaga vaesematest inimestest, kes on nõus lihtsalt kaasa tegema ja olema nagu seal nii-öelda siis katsetuste, katsetuste jaoks valmis kõike tegema, Öeldakse, peaasi, et saaks kuu peale. Saab näha, millal kuu peale inimene läheb, siin trump lubav nüüd, kui ta uuesti presidendiks valitakse, siis tuleb ka inimene Marsile saata. No eks me näe, eks me näe, aga laul igal juhul, et lennutamine kuule, on juba ammu olemas ja selle sisu on siis selline ilus lugu, et läheme mängima tähtede vahele, vaatame kevadel Jupiteri ja vaatame marssi ja ja nii edasi ja noh, armastame teineteist seal kuu peal. Frank Sinatra lugu, see on ja Sinatra laulis selle loo sisse 1954. aastal. 1960. aastal kordas lugu juulil London ja loetakse tema esitus järjest paremaks esituseks kuulamegi siis Julie, London ja flaimituudemmuun saadamentsis kuu peale lennust ära mind kuu peale saada, lennuta mind kuubiale, Julialandal. Nüüd peame minema tagasi kaugemasse minevikku, sellepärast et 1926. aastased Novembris alustas regulaarseid saateid Soome YLE eis raadio, nende rahvaraadio, siis nende avalik-õiguslik, nüüd raadio, soovime kolleegidele õnne. Muide, pärast nüüd soomlasi siin tahan öelda, et Eesti Raadio alustas regulaarsaateid samal 1926. aastal ja Eesti raadio tegi seda vaid mõni kuu hiljem detsembris, nii et üsna üheaegselt kahes siin Põhjala riigis algasid regulaarsed raadiosaated ja regulaarseid raadioringhäälingusaateid, alustati Ameerika Ühendriikides 1921. aastal ja Euroopa maades juba järgmisest, 1922.-st aastast ja 1926. aasta 18. detsember on päev, mille alustas tööd regulaarset tööd siis Kopli raadiojaam, regulaarse ringhäälingu algus Eestis, see on siis 1926 18. Detsember. Ja huvitav on see head kuulajad. Kui see oli 26. aasta detsembris mõni päev enne aastavahetust, siis 1927. aasta järgmise aasta esimesest jaan jaanuaris seati juba sisse Eestis ka raadiomaks. Nii et inimesed hakkasid maksma raadio kuulamise eest maksu ja oli siin ka nõukogude ajal raadio ja televisiooni maksma. Mäletan, praegu teda ei ole, aga räägitakse, et tuleks ikka sisse seada. Aga me alustasime soomlastest ja mõtlesin, et missuguse Looganis Soome kolleege tervitada ja jõudsin järeldusele. No et see võiks olla ikka seesama säki, järven polka, tõeline soomlaste rahva lugu. Säki järgnev. Sätti RMK. Mainet. Hoidev sättide järven Pauka noorem. Olekule töötale kaustaniganti, Balkani märgade käte valine kodurbade hambaga orgalehtede toore liberaal kantslereid alti neeme randa. Järgmisena ta poest koda ja ega kirjand katkust. Ta. Koondale toitu hoida säki järven. Palka tähendab. Jaan kaunoide taati, järven kaalutika. Kui jutt juba raadio peale läks, siis Movenn meenus mulle praegu siin saksajaamu pole mitmes saates meenutanud, vist teeme seda nüüd ja üks minu ja ma arvan ka paljudel minuealistel raadio kuulajatel, urusõjajaamadest, populaarsetest, jaamadest, mida nad kuulasid regulaarselt või, või ka aeg-ajalt siis oli ikka see sabandoyczew Richatsendad under šiia. Ja see saatja teatas endas esmakordselt seitsmeteistkümnendal augustil 1956. Niisiis umbeski sellel samal perioodil nagu Meie praegu oleme siin oma meenutustega ja augusti ja septembrikuus me oleme ja see alustas siis seitsmeteistkümnenda augusti õhtul algasid saated ja pärast siis järgmisel päeval oli juba mitu saadet hommikul ja õhtul ja Saksa DV rahastatud propagandajaamal olid Beethoven rõõmuoodi, peateemad avaloos või tema nimi, nimi avas meile ka raadio, oma saateid hommikuti alustas need noodid olid siis Beethoveni rõõmudi omad ja loosung, loosung kõlas niimoodi. Siin on saksa vabadus saatja 904, liitvabariigi ainus saatja, mis pole valitsuse kontrolli all. 904, tähendab, ta oli 904 meetrit, oli tema lainepikkus siis saksa vabadust saatja 904. Ja selle saatja kontaktaadress oli aastast 1967, box 248. Viin ja austria Deutsche Frifitsendern Underphia. No mis võis olla selle uue raadiojaama muusika programmis 1956. aastal, no ütleme, esimesel teisel kolmandal päeval Śaksa muusikast muidugi ma ei tea seda ja keegi vist seda ei tea ka, seda pole kusagil protokollitud. Siis oli see heli salvestamine ikka üsna kallis lõbu. Aga Ma arvan, et meeter, Aleksander Juss, 50.-te aastate kuldlaulja, tema tegi siis ilma ja võib-olla just see kuldsete tähtedega tähtedest ja hõbedases kuust rääkiv laul kõlas ka esimese päeva raadiosaates. Seller noir-under-free Peeter Aleksander. CW. See need o veere k. Nii nüüd ta o. Selle aja kuhumeid Peeter Aleksander viis ehk siis eelmise sajandi 50.-te lõpul rokitähed suured tõelised rokitähed on meist enamasti lahkunud Villu Reiljan, Elvis Presley ja ja, ja Chuck Berry ja nii edasi. Esimese suurusjärgu kuulsustest vara veel praegu ütleme niimoodi. Võib-olla mõned veel, aga ütleme päris esimese suurusjärgu tähtedest on järele jäänud veel liiduga Richard väike Richards, siis väike Richard ja tõeline kunstnik, öeldakse tema kohta, ta on nüüd 87 aastane vist ja olles vahepeal rock n rollist loobunud ja neli aastat jumala sõna levitanud asus ta 62. aastal uuesti, tegi kambak turnee ja hakkas uuesti siis laulma. Richard võim penni man on tema kodanikunimi sündinud viiendal detsembril 1932 ja siis seitse aastakümmet puhas tropp, kes on siis tema elu ja 2010. aastal kanti kongressis on siis USA Kongressi raamatukogu riikliku salvestusregistrisse tema nimi, mis teatas, et liidu ja Richardil on ainulaadne häälestus, mis kuulub taas muusikamaailmas uut ajajärku. Umbes nii on sinna kirjutatud, me kuulame, mitte tema kõige kuulsamat lugu, tuti fruti, vaid hoopis teist, mis oli sama kuulus liidu Richard ja nali, mis malli. Aga nüüd jälle küsimus, et mis oli siis samal ajal Eestis? No 56 57 58, sügav nõukogude aega. Aga meie üllatame, tantsi, tantsi, keeruta. Ta ära ahju purusta. Üllatav selles mõttes, et seda lugu pole ammu mängitud, uued põlvkonnad ei ole temast kuulnudki üldse midagi? Mäletan tega väga hästi, meil isegi kooli ansamblid laulsid seda teda laulda väga palju mängiti Eesti raadios riigiraadios siis tol ajal seal slovaki rahvaviis ja plaat original Maal esitusega oli omal ajal ka Tallinna plaadipoodides müügil ja minu endal peaks vist olema see plaat kusagil riiulis, ma katsun otsida, võib-olla mõnes järgmises saates mängime teda, ta on ikka väga huvitav ja seal on sellised sõnad, millest muidugi suurt aru ei saanud, aga mis need tähendavad, isegi eesti keelde tõlgituna. Tantsi, tantsi, keeruta, ära ahju purusta. Viska ahju, talved muid ära viska suvepuid, seisab sõdur väravast, temal silmad säravad, säravad sõdur seisab väravas. Nüüd tulebki siis 56. 50 758. aasta menulugu Nõukogude Eestis, tantsi, tantsi, keeruta. Aitäh, et meid kuulasite tulemas on viimane lugu selles saates instrumentaalne, nagu ikka siis orkestri lugu ja orkestrit juhatab Haviercuga ja teda mitmet moodi hääldatud havijärgu ka või havi ergu kat. Aga orkester on tubli baas ja väga populaarne omal ajal jällegi kuuekümnendatel aastatel ja nüüd tuleb kuulus tantsulugu, see on juba 30.-te aastate lubaga. Mängitakse tänase päevani tantsusaalides. Tee kahele. Ford do see kaks inimest istuvad, joovad kahekesi teed ja vaatavad siis armunud teineteisele otsa. Vaat selle looga me täna lõpetame tšauhh rütmis, Chad, sealt pole ammu mängitud. Ma ei tea, kas üldse Eestis veel tantsitakse. Ma arvan, et vist ja aga see pole praegu tähtis. Chief do teegahele tuleb Jahaavierguga orkester ja kõike head neile kõigile.