Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade. Tere, tere, head vikerraadio kuulajad on 27. juuni 2019. Võib-olla saab sellest kuupäevast pisik kenasti väike märk raadio kuulamise ajaloos, mis pärast aga sellepärast, et praegu tulevad ju lemmiklaulud meile interneti kaudu pilve pealt, mälupulga pealt või hoopis nutitelefonist. Uutel autodel pole enam isegi siidiplaadimängijaid peale pandud. Noor põlvkond ja vähe, kui üleüldse midagi kahisevast Shellak või krõbisevas vanast vinüülplaadist. Ometi on nad kõik ajaloos ja mõnel pool isegi veel riiulitel olemas. Kuid nad on unustatud. Ma ütleksin, nad on paksu tolmukorra all. Aga meie täna oma saatesarja esimeses saates hakkame neid karpe tolmus puhtaks pühkima ja võta nad riiulid alla. Miks seda tarvis on, aga väga lihtsal põhjusel. Põlvkond, kelle nooruse ajal see muusika sinna karpidesse pandi on veel elus täie mõistuse juures ja valmis suurima heameelega oma tursa ja ilusat muusikat veel kord kuulama ja vanadesse mälestustesse minema. Niisiis me astume tagasi kaugetesse eelmistesse aegadesse. Me astume eelmisse sajandisse. Juba hetkeks olimegi vanas ajas Aastast 1925 mil kuulus armukadeduse tango sündis. Vähesed teavad, et selle kuulsa tango looja on Taani helilooja ja viiuldaja Jacob kade või siis Jakob Keitš või kuidas teda keegi ütleb tänase 1879.-st aastast kuni aastani 1963. Ja see tango loodi ühele Taani tummfilmile taustamuusikaks. Kuid hetkega plahvatas lugu maailma kuulsaks. Helilooja sai ka kohe jõukaks ja võis kogu oma ülejäänud elu pühendada ainult sellele, mis talle meeldis. Kirjutada ainult sellist muusikat, mida ta ise tahtis, aga ei pidanud arvestama, et mida keegi tellida tahtis. Tema tegi ise. Ja niisugused imed võivad meiega juhtuda. Ja muide juhtuvadki meie oma järgmistes saadetes. Ühest sellisest maailmaimest lähtumegi. 1954. aasta esimesel aprillil salvestati neka grammofoniplaatide stuudios üks hoogne rokklugu. See päev ei ole küll rock n rolli sünnipäev sünnipäevast räägime ehk mõnes teises saates edaspidi kuid päev on erakordselt tähtis järgnevate aastakümnete ajaviite muusika arengus. Ka meie nüüd lähtume oma saadetest just nimelt sellest kuupäevast, mis oli enne ja mis tuli pärast. Loomulikult on tegu ülikuulsa kella rockiga, mis vallutas maailma ühe hetkega, päeval, mil esimene heliplaat raadiojaamadesse ja plaadipoodidesse müügile jõudis. Estraadimuusikamaailm sai hetkega uueks ja täiesti teistsuguseks muudetud. Sellest aprillikuu esimesest päevast aastal 1954 hakkas raken rool vallutama kogu maailma. Vil Heili Änzis kommerts ja ajalooline Kultus LUGU Racround kloaak. Mil Heili anud Hiscomets, vaat sellised sõnad peame meeles pidama, kui me tahame nüüd edasi minna, sellepärast et see salvestus sai hümniks 1950.-te aastate mässuliste noorte jaoks ja seda peetakse lauluks, mis rohkem kui ükski teine tõi rock n rolli maailma nii-öelda pea kultuurijoonele. Laulusuurust näitab isegi see fakt, et eelmisel 2000 on need 18. aastal valiti kella rock vesise Rockeranda klokk kultuuriliselt, ajalooliselt ja kunstiliselt oluliseks teoseks ja ta kanti kujutage ette USA Kongressi raamatukogus riiklikusse salvestusregistrisse igaveseks ajaks säilitamiseks. Vaat sellepärast on ta meile tähtis, aga meie saate kuule jaoks, kuulajate jaoks on muidugi lugu tähtis, sellepärast et ka Eesti tantsusaalides mängida seda laialt ja ta sai noortemassile lemmiklooks. Aga nendes nendes lemmiklugudest me oma saadetes ju hakkamegi rääkima. Ja kui rokk Glogsai 50.-te aastateni noorsootähendab 50.-te aastateni osa omamoodi hümniks siis meie saate peas kõlab laul Let's Go tõlkes hakkame peale, oleme või hakkame minema. Saatis järgmise kümnendi 60.-te aastate mässumeelseid noori. Taani ansambel, söör Henry hänhispartoders tegi selle loo 1964. aastal ja plaadivõtte, mis meil siin kõlas, saate peas ja mida me kohe kuulama hakkame, on tehtud koopen laagini suurel staadionil 64. aasta suvel, kus hipid, ehk siis lillelapsed oma pidu pidasid, söör Henry, anud hispaadlersia Let's Go, me oleme aastas 1964. KuldRande muu saade on ellu kutsutud ühel suurel eesmärgile. Anda võimalus astuda raadio kuulajail tagasi kaugesse noorusaega ja nautida veel kord neid imearmsaid meloodiaid, mis lapsepõlvest meelde jäänud. Aga milliseid enam raadios, televisioonist rääkimata, ammu enam ei mängita. Kuld, Rande muu on saatesari küpses eas kuulajaile, olgu ta 60 70 või sajaaastane jaja ka saja-aastane, sest 100 aastat pole ammu enam ime. Ja kui ma praegu mõtlen, et missuguse loo võiks 100 aastane vaid, missugust lugu võiks 100 aastal meie saatel soovida, siis teen kiire, kiire arvestuse ja eks ikka niisuguse, mis oli moes siis, kui soovija ise alles tantsupidudel käis. Ja need oleks siis eelmise sajandi kolmekümnendad aastad. Nüüd ma lähen riiuli juurde ja võtan raskes sellakplaadi, kus ühel küljel on üks ja teisel poolelt teine laul. Need olid need rasked plaadid, mis mängisid isegi vändaga grammofoni peale. Ja nüüd ma keeran oma mängija peal plaadikiiruseks 78 pööret minutis ja pane plaadi peale. Enne aga loen ette etiketi või selle kleebise, mis plaadi keskel ja millest omakorda keskelt on väike auk läbi puuritud kui mille kaudu siis pannakse ta plaadimängija peale. Niisiis, tekst on selline, laulab bariton Artur Rinne laulu pealkiri, nii nägus kui sa. Minu meelest on see lugu praegu täiesti unustuses plaadionstantsinud 1935. aastal firma bella korrad ja selle plaadi peal on ka märge Eestis tehtud. Seega oli siis eestlastel oma plaadivabrik tol ajal ja tore, et seda traditsiooni on ka hilisematel aegadel edasi hoitud, oli meil ju nõukogude ajal helikassetitehas ja siidipaar firmad töötavad veel praegugi Eestis edasi. Nüüd aga laulu juurde. Ja see on siis 1934. aastal esilinastunud filmist p ter. Vanemad kuulajad kindlasti mäletavad seda filmi. Muide, kui film Peeter 1934. aastal Eestis jooksis, siis toimus ja veel teinegi tähtis sündmus, mis ühiskonnale värvi andis. Nimed viidi esimesel märtsil läbi rahvaloendus ja andmed näitasid, et Eestis elas üks miljon 126413 elanikku kellest 349826 ehk 31,1 protsenti elasin linnas ja ülejäänud siis 70 protsendi ringis või 767535 inimest elas maal. Selline oli rahvastikupilt, nüüd aga tagasi filmi Peeter juurde, ta on pärast ka mitmel korral uuesti istunud, nii et inimesed polnud veel praegu palju inimesi, kes seda on näinud. Ja see oli siis väga kuulsaks saanud film ja muidugi ka filmimuusika sai üle maailma kuulsaks ja film sai nii kuulsaks, et linastus ka Nõukogude liidus, kuhu tol ajal palju välismaa filme ei tellid. Ekraanil esitas selle loo Franz, siis ka kaal. Tema elas 70972. aastani ja plaadil on veel juurde kirjutatud saksa ja inglise keeles. Selline tekst on tegemist eestikeelse lauluga. Niisiis film Peeter lugu, nägu nii nägus, kui sa nii nägus, kui sa ja esitaja tol ajal veel noor Artur Rinne ja aasta on 1934 Artur Rinne. Nii nägus, kui sa. Meie saade on tagasivaade kaugusse, noorusse, seda me oleme nüüd mitu korda öö nii-öelda korranud, aga nüüd teeme ühe konkreetse pöörde ja ei lähe mitte nüüd nii kaugele, aga läheme sinna, kui ütleme siis ütleme siis niimoodi, enamik kuulajaid võib-olla koolis käis. Kallis rahvas, kes te olete raadiote ees, hoidke nüüd pisaraid tagasi, kes te olete, muusika austajad ja selle ajastu muusikaarmastajad. Tulemus on ajaloo helidokument, meie lapse- või nooruspõlvest. Tänase kuulajad muidugi seda ei mõista, aga meie jaoks oli see väga tähtis. Seesama seesama helilõik näiteks, mille ma praegu ette mängin. Tulemas on raadio Luxembourg. Mäletate, kuidas hüüdsid seal discatšokid, siin on tähtedejaam Raadio Luxembourg. Station vabanes taaslaks Landen tabeli all. Vaat niimoodi Nad hüüdsid 24 tundi ööpäevas ja meie läheme nüüd tagasi korrusse kuuekümnendaisse aastasse. Helisalvestus on Luksemburgi raadio Kesklaine saatjast lainepikkusel 208 meetrit ja sama programmi võis kuulata ka lühilainel 49 meetrit ja see programm oli mõeldud USA kuulajaile. Nii et Luksemburgi raadio oli sisuliselt ülemus, maailmne, meil levista öösiti väga hästi ja päeval ka laiali 208 meetrit. Ja nüüd siis helimälestus, luksemburgi raadio üks saatejuhtidest, Vop stjuuard annab nüüd teada, millistel lainepikkustel jaam töötab, tervitab kuulajaid üle maailma ja soovib kõigile hingerahu ja soovib, kellele head ööd ja kellele tere hommikust sellepärast, et tõepoolest ühed kuulajad heitsin magama, aga maakera teisel poolel kuulajad tõusid üles. Niisiis raadio Luxembourg, Station staar, Reinjulaks. Raadio Luksemburg oli jaam, mida kuulas kogu Euroopa noorsugu, kaasa arvatud ka Eesti oma. Ta oli väga-väga meil nii-öelda keskkooliõpilaste ja tudengite seas on väga levinud. Ja nagu ma ütlesin, juba 208 meetrit oli lainepikkus ja eriti öösiti kesklaine levis öösiti ja talvel, kesklaine levib väga hästi ja ööpäev läbi kestis mitu programmin inglise, prantsuse, saksa ja flaami keeles. Nii et hommikul, nagu me juba kuulsime, disk Chokid tervitasid siis nii, et ühele öeldi tere hommikust, teisele head ööd. Olenevalt sellest, millises ajavööndis te elate. Ja meie elasime, õde Marikaga, meie ajavööndis tol ajal Tallinnas nõmmel metsa tänaval oma lapsepõlvekodus ja seal oli meil terve hulk ja kaaslasi, kes kõik elasid Läänejaamadele väga-väga kaasa. Ja meie majas elasid Valdur ja Malle ja Heldur kõrval Majas suur luksemburgi jaama fänn, väike Anssedasiiti, kõrvalmajas veel noored neiud Kersti ja Heidi ja siis klassiõde, kulla ja veel paljud teised, kelle nimesid kõiki ei jõuagi praegu hetkel, et lugeda, aga kes kõik olid siis meil nõmmel seal õigemini hiiul metsa tänava kandis suured suured muusika, fännid ja populaarmuusika austajad. Ja muide meie hoovi peal mängis hommikust õhtuni, noh, suvel ja kevadel suur kõlar ja muidugi, eks ta häiris naabreid, aga keegi meiega väga ei riielnud. Aga igal Me kuulasime päeva läbi popmuusikat salvestasime seda ja panime siis lindid maki peale ja läbi suure lombi, siis öeldi mittekõlar tol ajal, aga siis oli häälega kõvendaja või oli ta siis valjuhääldajad. Ja nii me kuulasime siis raadio, Luksemburg oli meie piibel, kasvataja ja lohud ja, ja nüüd üks siis luksemburgi raadio top meloodia, iganädalasest hop, duenti järjestusest. Ja täna 60 aastat tagasi oli Euroopa noorte seas üks armastatumaid laule. Järgmine Elvis Presley surender, annan alla sinu armastuse ees. Lugu on Elvise itaalia seeria plaadilt ja me tunneme siin ära klassikalise lood, tule tagasi Sorentosse kuld Randevu saates esineb kuningas Elvis. Kuigi Luksemburgi raadio ja paljud teised muidugi ameerika saatjad kasvatasid meid kõiki inglisekeelse muusikamaailma meeleolus suutsid sakslased, prantslased, itaallased oma kodumaise populaarmuusika säilitada ja selle taset kasvatada vaatamata rock n rolli ja siis ameerika muusika pealetungile. Ameerika ja Inglismaa muusikatööstus ei suutnud kogu Euroopat ja Aasiat alla neelata. Näiteks sakslased lasid ikka oma vanus, laagreid edasi, neid kirjutati juurde ja tähed nagu Katerina valente ja Peter, Aleksander ja Peter meil ja Mikko Nonii Allale Andersen ja Fredi kunn ja paljud teised õitsesid ka rokkmuusika võidukäigu ajal. No ma võtan siit nimekirjast viimase nime, Fredi Quinn. Hästi-hästi kuulus saksa laulja tänaseni, muide veel ma ei tea, kas täpselt enam esineb, aga tema lood on väga populaarsed ja raadios mängitakse kogu aeg neid välismaa raadiotes. Meil Eestis on ta väga vähe, minu meelest tun mälestusi, teeme vaid iseendale, laulab meile Freli kuin, eesti keeles laulis selle loo Heli Lääts nime all, võõras rand ja võõras liiv. Nüüd siis sakslane Fredy Queen ja mälestusi teeme me vaid iseendale. Soov. Ta oli Ta oli Ta. TV3 hernetill või Endel Sõerd. Laed. Ei? Ei. Ei. Me elasime ju suure osa oma noorusest Nõukogude liidus ja laulsime ka laule ja kuulasime laule, mis impeeriumis moes olid, vaatamata sellele, kas nad tuli Moskvast Bakuust veel Leningradist või Kiievist ükskõik, olime noored ja ilus lugu, võitis ikka südamele. Ja seda enam, et suurema osa liidu parimaid lugusid võtsid üle ka Eesti lauljad ja salvestasid nad üsna kiiresti Eesti raadios ja hakkasid ka meil kõlama. Kuid oli ka neid, mida meil ümber ei lauldud. Need olid vene ballaadid, hingematvad romansid õnnetust armastusest. Ja Pjotr Lõssenko üks üks üks, üks kuulsusrikas laulja, Venemaal tuntud ja austatud tänaseni hammu meie seast lahkunud. Ah millised mustad silmad on tema ja laulu pealkirjaks ja siis on meie järgmine plaat, aga ärgem ajagem segamini selle kuulsa romanssiga Uutšarleja. See on teine lugu, selle, mida me nüüd kuulama hakkame, kirjutas Riias elav helilooja Oskars Troc. Eestis vähetuntud, kuid maailmas teatakse teda hästi. Niisiis, kuidas küll need mustad silmad mind suutsid võluda ja mind armastada ja mind armastama panna? Biotorlišenko aasta on 1947 kakettishorneie kõlaza. Joob. Joodi loba. Suvepuhkuse ilmaennustus on olnud Eestis alati üks suur mõistatus, mis kuus puhata, millal rohkem päikest tuleb ja, ja kus puhata, rasked küsimused muidugi tänaseni, muide. Aga aastaid tagasi nõukogude ajal oli selline küsimus, et kas sõita Sotši või sõita Krimmi või jääda siia puhkama. Ja ootamatusi tuli ikka palju. Heli Lääts laulab meile ühe kelmika suvepuhkuseloo, mida ammu pole raadios mängitud. Tädi sõitis Krimmi puhkama, on selle sisu ja et sõnadest paremini aru saada, ma selgitan, et möödunud sajandi viiekümnendail aastail sõideti Eestist Krimmi ja Sotši puhkama ka rongiga. Balti jaamas seisid kaks magamisvagunid nimedega Simferoopol Sotši ja siis nad haagiti kaugsõidurongidele külge ja terved noh, rongitäit puhkajaid meil tavaliselt kokku ei saadud, aga kaks vagunitäit ikka ja niimoodi siis pandi suure rongi külge ja sõideti siis mitmete ümber haakimistega sotsija Simferoopol ise välja ja minu mälu järgi oli see sõidu pikkus kuskil poolteist kuni kaks ööpäeva. Nii sõitis ka helile Läätse laulutädi. Meite suvi? Jaa, tuliselt armastatud Heli Lääts. Testu. Saade täitsa preeldavategi tähtsat, lausus kehasternes perre. Seal on vist viis või kauemgi päikest. Tseni sikutas saada täitsa priid. Raadio Luksemburgi stuudios me juba käisime, kuid oli eestlaste jaoks on veel teinegi väga tähtis raadiojaam, kus kaudu välismaa muusika meile koju jõudis. Kahjuks sai see jaam rõõmu pakkuda ja muusikamaitset mõjutada vaid Põhja-Eesti kuulajate puhul, sest Lõuna-Eestisse tema lained ei ulatunud. Kuid see oli kesklaine saatja neile, kuid nüüd panen peale selle raadiojaama ühe kutsungitest ja võib-olla jälle nii mõnigi raadiokuulaja võib jääda üsna tõsiseks ja oma silmi taskurätiga kuivatada sest need, selle raadiokutsungi olid meil niivõrd tahavad ja niivõrd käisid meie eluga kaasas, et no lihtsalt, nad on jäänud meile kaugeteks mälestustes, mida pole aastakümneid mängitudega kuulatud. Mälestus, nagu me teame, on inimhinge võimas mõjut ja ma mäletan ise, kuidas koolist koju jõudes oli esimene asi kesklaine sisse lülitada ja kohe hakkas kõlama raadion luu. Vaat niimoodi hüüdis eesti rahvas teda raadioluu. Ja Eestis. Ma ütlesin juba, et siis Põhja-Eestis põhiliselt ja ta oli meil kuulalt tav raad raadio lainel ja 459 meetrit või siis 606 kilohertsi tasus Läänemeres Rootsi rannikuvetes, kaugemal neutraalvetealal ja raadionimeks oli tegelikult raadio norrald või siis põhjaraadio ja mängis tööpäeva läbi moodsat muusikat ja kogus siis isegi üle viie miljoni kuulaja, mispärast eestlased, raadio, nordi, raadio nuuks, hüüdsid sellepärast, et rootsi keeles oli raadionimi raadio nuud. Aga see d täht läks nagu lõpus kaduma ja siin meie rahva seedistada raadioonu, raadio, raadioonu, tegelikult siis raadio nuud või raadio. Ja nüüd kuulame siis selle raadiokutsungit. Tuletame meelde kauget koolipõlve aega, kui me tulime koolist koju ja vajutasime kohe näiteks Estonia kaks või Estonia kolm raadiovastuvõtja valgele klahvile, kus oli kesklaine. Estonian Homeneraagjuuskašuunide Wooda Kroon Centre staak Hill. Igal kolmapäeval kell 10 õhtul Eesti aja järgi oli eetris siis raadio nord eetris top 20 rootsi keeles topp Žuugu 20 nädala parimat lugu. Kahjuks see raadio sai töötada kaks aastat 1961 kuni 1962 siis otsustas Rootsi parlamendi raadio, rikub rootslaste õigusi ja nende head maitset. No ma ise arvan tagantjärele, et olles nüüd näinud Eesti Parlamendi tööd ja kuidasmoodi siin kired möllavad, et see Rootsi parlamendi otsus oli vale, ta eksis, pärast sega tõestati ja et see raadiojaam töötas täiesti õiguslikel alustel, aga noh, eks rootslaste kadedus lõi välja, et sündinud oli üks väga hea raadiojaam, mida kõik kuulasid. Meie meenutame oma saates nüüd ka edaspidi selle raadiomoe, muusikaedetabeleid ja täna 57 aastat tagasi oli raadio Norduva raadioluud edetabelis kohal number üks järgmine lugu Pealkiri täna muidugi täiesti unustatud, aga omal ajal üle Skandinaaviamaade hästi tuntud Buddy, Buddy kanne, Hanahhi. Vaat selline pealkiri ja selle esitas Havai rokikuningas Chei epai ja ta tõepoolest Havai muusika vallutas kogus kandina Taarja noorte südamed. Putibuti ja mister tšai Baya. Ja mina olin nooruses suur Ameerika hääle kuulaja eestikeelsed saated, kuulasime koos perega. Nii Maarika, isa, ema, Aleksander ja Endla, kõik kuulasime koos, istusime ja läbi sega, et siis krõbina kuulasime ikka neid uudiseid, mis sealt tuli. Aga inglisekeelsed, Ameerika häält kuulasin ma üksinda palju aastaid järjest. Ja tegemist oli spetsiaalse Euroopa teenistusega European söömisoli, see, kus inglise keel oli võimalikult lihtsaks tehtud, iisi Hinrich, nagu nad teada andsid. Ja programmis oli ka meeleolukas hommiku saade, rekvest show. Ja siis eesti keeles hommikusöögishow hommikud hommikulauashow ja seal oli üks saatejuht, kelle nimi oli, mul on siiamaani meelde jäänud McCain. Ja tema lõpetas oma saate pooltunni alati sõnadega pool tundi ta tegi saadet, siis tulid uudised ja tema selle enne uudiste algust olid viimased sõnad sellised. Just siis sammu taotlus Smaajal kiuhim, saam Oviors. Ehk kui sa näed kedagi ilma naeratused, kingi talle oma naeratus. No see oli 60.-te aastate algus, kui USA-s oli tekkinud just suur üleliiduline kampaania äratuse kasulikkusest, seal pandi kõik naerda, naeratama või naerma. Aga mina mõtlen, et ka eestlastel tasuks praegu midagi taolist teha. Me oleme liiga tõsiseks jäänud ja ma soovitaksin alustada. Täna on meie esimese saatega koos vaadakem enda ümber. Kui kohtame morni ilma naeratused, ta nägu, kinkige, siis talle oma naeratus ja seda ka homme hommikul, kui välja läheme ja meile juhtuvad vastu tulema liiga tõsiste nägudega kaaskodanikud siis kinkige neile igaühele üks omaenda naeratustest. Sellega kõik tänaseks, kui saatus lubab, kohtume järgmises saates jälle. Naeratagem. Isa kortsus kulmu. Isa korrad läksi armsamaga koostisse, kes armuriidega asjad ei näe teises naa.