Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade iidrände vu. Tere, tere jälle head Kuldrandebu kuulajad. Kas teile ei tundu, et nädalad mööduvad meil imekiiresti? Minu meelest küll, eelmine saade oleks olnud justkui eile. Aga noh, eks ma ise mõistan ka, et tegelikult olen ma eksiteel, sest nostalgiast laskudes võid küll seitse päeva märkamatult mööda minna, kuid armastusluules ja muusikas on asi vastupidi. Nädal kohtamist oodates võib nutta too võru suule tuua. Nii laulab USA kantrilaulja vaniluu, kes lahkus meist 91 aastasena aastal 2015. Ja tema laulab, et nädal ootamist on väga-väga pikk aeg. See lugu pandi plaadi peale 1953. aastal. Muide samal aastal särtsakas lauljanna moni luu laulis sisse tervelt 11 heliplaati, nii et üks heliplaat keskeltläbi kuus. Ja ühen. No selle plaadi peal neist oli siis ka laule Seven lõudli neis seitse päeva üksilduses või midagi taolist. Meil Eestis lauldi seda lugu pealkirja all seitse pika päeva ja nüüd siis tulebki originaal mon ilusse möllouni. Leis aasta 1953. Muide, samal 1953. aastal vastu vana aasta õhtud andis USA telekompanii CBS esimese laiemale publikule mõeldud värvi saate katseid värvi televisiooniga oli tehtud juba 1951.-st aastast aga aastal 53 läks siis nii-öelda laiema publiku saade selles mõttes, et siis oli ikka juba inimestel värvitelereid koju ostetud. Ja juubelduste taustal alustas TV-reklaam uut ajastut. Eriti rõõmsad olid värvitelevisiooni üleärimehed ja reklaamitegijad sest nüüd sai ju pesupulbrit ja sigaretipakk Käe näidata, värvis kohutav pööre, suur samm ärimaailmale. Oli ju nii, et kui sa selle šampooniga peatas, et siis muutuvad sinu juuksed kauniks kui romantika. Seda šampooni tehakse vihmaveest ja tema nimi on valge liha vaid Rein. Vaat niimoodi need reklaamid tulid, hästi värvilised ja siis noh, šampoon on jäänud tänaseks tänase päevani reklaamide üheks põhitooteks, aga siis oli jah see suur pööre, vaid Trueen, see valge vihm oli siis juba värvis valge kõigiga mustvalges televisioonis oleks võinud tasama valge olla. Üks hetk, läheme nüüd tagasi Ameerika maailma. Lee 1953 aastat ja kuulame hetkes, kuigi pilti ei näe, kuidas see reklaam siis why trein kõlas? 30. detsembril 1972 siis natuke vähem kui paarkümmend aastat hiljem paiskas ka eestitelevisioon eetrisse esimese katselise värvilise programmi. Kuigi vahet oli palju aastaid, aga tegelikult oli ka nii, et ega euroop viivitas ka veel üle 10 aasta, enne kui hakkas nii-öelda laiemat värvitelevisiooni peale üle minema. Ja meil hakkas siis 72 Eestis värvisaateid tulema ja kuni 81. aastani olid värvilised külvaid osad saada televisioonilehest tol ajal ilmus televisioonileht, olid need spetsiaalselt ära märgitud värvisaated. Aga massidesse läks värvitelevisioon kusagil siis 80.-te aastate esimesel poolel, jah, tõepoolest 21 85, kui ilmusid müügile pooljuhtidel põhinevad piisavalt töökindlad ja kvaliteetsetele aparaadid. Ja samal 1972. aastal, mida ma siin selle lõigu alguses meenutasin, kui tuli värvitelevisioon Eestisse valmis ka Eesti üks kultusfilmidest, noor pensionär, peaosas Liia Laats ja Ervin Aabel. Muidugi ei puudunud ka sellest filmist legendaarsed mootorispordikangelased Pirita kloostri ringrajal ja veel legendaarse Eesti raadio omaaegne spordireporter Gunnar Hololei. Kõik. Kui kaeti lei toimetava raamatu Elevust puhul üldiselt meie kuulus Nii Liia Laats kui Ervin Aabeli meisterlikkust on muidugi ja originaalsust on raske üle hinnata. Ma ütleksin, Nad olid kordumatud nagu ka selle aja filmid, muide Nad on tänaseni populaarsed, mängitakse jälle ja jälle ja jälle ja selle žanri asjatundjad, kunstiteadlased ja mitmed teised on esitanud tegelikult ühe huvitava küsimuse nõukogude perioodi kohta. Sellised tähelepanekud, millega seletada, et sügaval nõukogude ajal kui räägime loominguvabaduse piiramisest nii Eesti NSV-s kui nõukogude liidus valmisid erakordselt kõrge kunstilise tasemega linateosed kultusfilmid tänaseni. Kuid eks see küsimus jääb nostalgia valda mõnes teises saates. Võib-olla räägime lähemalt nüüd aga Ervin Abelit meenutama ja meenutame teda ühe lauluga, kus tema siis ise laulab ja see on Ervin Aabel ja Mart Pärna, Ervin Aabel ja Mart Kärla nimetule. Neiule on loo nimi ja see on telelavastusest infarkt. Saapasääres Ervin Abel ja Mart Pärna nimetule neiule. Simmo imetlen tundma. Sest kokku pole niidudki Kui Vortnapu Ootan võitjeadmat tagu. Ja kui suur sul ei ole? Need seitsmekümnendad aastad ja eelnevad kuuekümnendad möödusid, mis ma räägin endast natuke, möödusid minu jaoks mitme ajalehe noorte hääl ja rahva toimetuses töötades. Kaastööd sai teha Savitskaja Estoniale malad Yoshi Estoniale, mis vene keeles ilmusid, nendel oli vaja väga palju eesti autoreid. Pean tunnistama, et tol ajal ajakirjanikele maksti üsna hästi, nii et me võisime ikka lõunat süüa restoranides vana Toomas Klooria lõunal käia ja õhtul ka näiteks mündi baari või siis baarvarietees Skoda. Ja väga huvitav oli see elu siis ta kogu aeg nagu žonglöörisime, lubatud ja lubamatu piiride vahel ikka midagi jälle keelatud pool keelatud leht suusates nii-öelda ja siis kolleegide ees uhkust tundes. Ja noorte hääle toimetuses tegin mina ka ilma tegin ühe kangelasteo, kui tõin sinna keelatud raamatu, see oli rangelt keelatud raamat Eestis. See oli siis Boriss Pasternaki. See oli Rootsis välja antud eestikeelne köide. Elevust oli toimetuses palju, mitmed töötajad palusid seda lugeda, säike seda teha, kuid suuremat pahandust julgeolekuga ei tulnud. Ja mul on see meelde jäänud, see vahejuhtum ikka alati sellega, kui ma kuulen, kui jälle jookseb siin televisiooni ekraanidel ka kultusfilm doktor Shivaago, nii ameeriklaste kui venelaste tee. Ja meenutagem siis meie nostalgia saates seda raamatud doktorschivaago ja selles filmis või selles raamatus doktoshivaago tuntud arst doktor Shivaago ei saanudki kokku oma armsa laeraga ja nii on ka selle, ütleme sellel nimi, meloodia, filmi nimi, meloodia nimetatud minule ära enne kui nad kokku said. Doktoshivaagossuri kuulame siis nüüd doktor Shivaago nimi, meloodia minulara ja esineb Ivan karje, proof. Neid. Oli palju naasiandmenja. Aga nüüd Raadio Luxembourg, Radio laksem, tähtedejaam. Mis aasta me täna siis võtame? No olgu, Boriss Pasternaki lahkumisaasta 1960 väljas ilus suvi ja sel suvel sündis ka üks kuulsamaid suvelaule. Ma arvan, et maailma muusikaajaloos on temal oma koht itseebeetseedeeni või nii Yello Boca that bikiini. Nii oli selle loo pealkiri ja jutt on siis Mikinidest supelrannas. Kuid alustada tuleks aastast 1946, mil maailma vapustasid kaks suurt plahvatust. Esimene neist Prantsusmaa pealinnas Pariisis, kus kuulus disainer ja riidekaupluste omanik Loui Riiöör, astus luksusbassein aastasele basseini kontserdilavale koos poolpalja striptiisitari Michell bernhardiiniga astus selleks. No nad ei arvanudki, et, et šokeerida kogu maailma enneolematult napi rannariietusega. Ehk nagu nüüd me juba teame bikiinidega. Michelmerlamiinse oli siis striptiisi tar ja moemodell oli ööklubide tippstaar Dali, Pariisi jumalanna tol ajal ja temale andestanud kõik, kuid mitte nõnda napi suplemis kostüümiga, lavale tulekut või napi kostüümiga lavale tulekut. Maailm polnud selleks plahvatuseks veel valmis ja puhkes kohutav skandaal. Selles moemaailmas. Nii paljas ei tohtinud naine rannas veel olla ja võiks öelda sinna. Asjatundjad on kirjutanud, et Euroopa moe maailmas kujunes välja SO-s olukord. See oli ansambel less chacadcios ja kuulus lugu SO-s. Kuid kus siis kõlas teine plahvatus, milles ma äsja rääkisin? No see oli muidugi märksa jubedam. Oli juhtunud kohutav kokkusattumus. 1946. aasta juuli alguses katsetas USA aatompommi ja ta tegi seda Vaikse ookeani Bikini atolli ehk siis atollirõngas saarestikus Marshalli saartele kuuluv toll vaikses ookeanis. Tema asukoht, ma vaatasin ka järgi on 11 kraadi põhjalaiust ja 165 kraadi idapikkust. Atolli ja ümbritsevate saarte kogupindala on vaid kuus kilomeetrit ja selles imekaunis saarestikus kõmas Sist tohutu aatomiplahvatus. See sündmus šokeeris taas kord maailma. Ja ameeriklaste aatompommiplahvatus läheks inimestele nõnda hinge, et ka neid Pariisis šokeerinud Uusrannarõivastus saigi endale nimeks Mikinid. Selle Marshalli saar telekuuluva Bikini atolli nime järgi vaat kuidas võivad sündida, sündida nimes võivad sündida laulud ja nii on nad kõik omavahel seotud, samamoodi ka siis populaarne suvelaul itsiibitsiidžiini uni. Lobo kataks Bikini, mis kirjutati küll hiljem. Ja selle laulu sisu on lihtne tütarlaps, kes pani endale bikiinid selga, ei julgenud enam rannas veest välja tulla, sest kõik vahtisid teda vangutasid, tead, ja näpuga näitasid, et kes küll nii paljalt on siia tulnud ja nii ta siis peitis ennast küll jakki, siis grill põgenes riietusruumi ja oli seal, varjas ennast põõsastes selline suvelaul, kuulame teda veel kord, meil laulis seda Eesti raadio meesansambel. Aga nüüd me kuulam originaalesituses Vraial, Haylendi ülikuulsad suvelaulu, itseebeezzee džiini, vini, Yello pokat, aspikini. Kuid selle riietusega Mikinidega ei läinud asjad kaugeltki nii hästi kui võis arvata või loota, sest mitte keegi peale mannekeenile ei julgenud neid kanda. Randa nad veel ei jõudnud, sest kõik ju paistis. Esimene päikesekiir soojendas kiire alles 11 aasta pärast ja nimelt 1957. aastal ilmus kinolinadele hilisem suur kassahitt ja jumal lõi naise. Minu meelest jooksis ka meie kinodes see film siis. Ja jumal lõi naise. Mul on silmade ees ma ise küll teda, mis vaatamas ei käinud. Aga see oli, oli väga-väga-väga populaarne film. Ja selles filmis filmi starsis kaunisilmne prantsuse tütarlaps vaatseeris kaamera ees, uhketes läikivatel bikiinides. Peaosas mängis meie vanemale praegusele raadiokuulajale vanemale põlvkonnale hästi tuntud ekraani kuulsus, prioshiit pardo ehk võrratu v v? Nii võrratu, et temast loodi isegi laule. Michel merendes oli selle laulu esitaja Brežypardooli nimeks ja seda pardo laulu on minu meelest siin neli või viis ansamblit ja erinevat lauljat esitanud jälle omaaegne kuulsus. Aga, aga, aga kuhu on jäänud raadio nord, rootslaste raadio, mida kuuekümnendail aastal eesti noored jumaldasid? Me ikka püüame jälgida kuldranda saates, milliseid plaan, et see raadiojaam mängis neil hetkel, millest me räägime ja millised olid Stockholmi plaadipoodides siis müügil? Jaam ise seilas, nagu ma olen juba mitu korda öelnud mootorlaeva pardal Põhjamereavarustel, neutraalvetes ja laeva peale toodi plaadil lennukiga, pandi siis mängija peale pöörlema ja saadetise poplugu raadiolainetena tagasi Rootsi, Norrasse, Taanis, Soome ja Eestisse raadiunud. Mis lugu siis täna 57 aastat tagasi Põhjamaades ilma tegi? No ma ei võta praegu esimest lugu, ma võtan siin selle edetabeli TOP 20 topsugu olile, raadio, nord, rootsikeelne nimetus ja ma võtan siit kusagil siis isegi lõpupoole, kuigi see lugu tuli ka, ma ei tea, kas ta pärast esimeseks jõudis, aga päris eta igal juhul kerkis. Ja kohal number 18 oli ameeriklaste lugu noortu Alaska põhja poole Alaskale siis võttis suuna kantri ja rockabilly laulja Johni hord. Ta on, see oli jälle suur film suur armastusromaan ja nagu nagu nagu ikka, tolleaegse filmi, no nagu ka praegused filmid paljus, aga ta oli, sai ka jälle ülemajandusel kuulsaks ja see laul ka siis, kui ta juba Ameerikas jõudis siia Rootsi raadiojaama, siis oli ta ka Euroopas populaarne noorte tualaskantsiooni Horton ja samanimelises filmis, kus peaosas mängis ka see on siis lugu samanimelisest filmist, kus peaosas mängis tõeline Metsiku Lääne kangelane ja naiste lemmik jonnuein. Vaat selline film, paljud on teda näinud minu meelest teda näidatakse ka praegu veel kusagil siin liigub ringi igal juhul me kuulame nüüd rahanjunud topsugu programmi heliplaati järjestuses number 18 ja selle laulab meile ioni Horton põhja poole, Alaskasse. Saksamaal, kus ikka oma muusikaradu aeti ja püüti siis erineda sellest maailma vallutanud Ameerika ja Inglismaa rokkmuusikast tegi ilma Popo kate petelt võist. Jah, just nii ta nimi oli popakate Betult huvist. Ja selle loo kuulsus ulatus ka jälle põhjamaadesse, jõudis ka meile meie koolipidudel mängiti seda palju ja tuletan meelde, siin mõne ühes saates me rääkisime, et kuuekümnendad olid, olid kui meil oli Hruštšovi sula ja siis lubas ka meil tuisti kuulata ja laulda ja siis ka tantsida. Tuisk muusika järgi ja kuuekümnendad oligi trusti aeg, tuist, tants läks koodi 59. aasta teisel poolel ja püsis ülemaailmse tantsuhullusena, nagu teda nimetatud populaarne kuni järgmise kümnendi keskpaigani. See oli lihtne selline puusade hõõrutamisel, tantsija ja vaagnaluupidi seal kõvasti tundeline olema ja, ja nii edasi ja nii edasi. No igal juhul lihtne sport, tants selline, mis noortele väga meeldis ja Chabi tšaker turistikuningas oli siin eeslaulja oma kuulsalets, tuistengein looga. Aga meie siis kuulame, et oma saadet natuke rikastada erinevate keeltega, saksakeelse turisti ja selle peakirjaks on siis Popokate Betult hõisti ja esinevad Katerina valente ja Silvio Francisco. No itaalia muusikat ka ikka saatesse ja tooks, kuna Itaalia plaadi ma praegu välja võtsin, ma tooksin ka ühe näite selle kohta selle loo kaudu, kuidas vanad kuulsad estraadilaulud elavad aktiivset elu kuni tänaseni. Et ei maksa mõelda, et nüüd on ainult muusikamaailmas olemas, mis loodud siin mõni aasta tagasi ja mis praegu ülipopulaarne, aga ka vanad laulud elavad edasi ja nende ajalugu on võimatu kustutada, sest nad on niivõrd kuulsus, riik, kad ja kuulus ka, on Itaalia lugu qual joone valljoone võib ka öelda kohta tänavapoiss, umbes nii-öelda tõlkes. Meil laulis seda lugu Kalmer Tennosaar, nimedal serenaad ja vist teine nimi oli tal Bambiino. Aga selle loo kirjutas Tšušepe fans julli ja sõnad kirjutas Nicola Salerlo, Itaalia siis kunstiinimesed. Ja see oli originaal, selle laulu kval joone originaal oli 56. aastal võitnud Napolis kohalike itaalia raadiojaamade suurem muusikavõistlusel ja nüüd on teda siis maailmas laulnud ikka ja jälle kuni tänase päevani välja. Ja üks viimaseid, kes oma repertuaari selle loo võttis, on patriisija Vuanne. Tema pani selle laulu pealkirjaks möllab, ellasin juriina ja kuulame, kuidas hea laul, ilus meloodia ja südamlikud sõnad peavad vastu aastakümneid. Aga võib olla ka aastasadu, meie seda ei näe ega ei saa kinnitada Patricia Buanne, Wella, Bella, Siniorina. Elvis Presley rock n rollis surematu kuningas tuleb jälle. Mitmendat korda on tema taassündiva tähistatud küll plaadisarjadega, küll dokumentaalfilmidega, küll ta tehtud isegi lavastusi. Nüüd aga hakatakse rokilegendist tegema pikka kunstilist filmi. Meie lehed kirjutasid ka sellest siin mõni päev tagasi. Ja Elvise manageri või manatšeri Tom Parkeri osatäitja on juba ära otsustatud. Selle rolli saab Tom Hanks tuntud näitleja. Kes aga eelmist mängima hakkab, seda veel ei tea. No ma arvan, et õige varsti saame teada, sest filmivõtted algavad juba sellel aastal. Ja film tuleb kaheosaline. Esimene näitab kuninga varasemaid eluaastaid, kuidas saan stuudios oma esimesi plaate sisse, laulis seal tätsoraid mama ja, ja chill ja nii edasi ja teine filmiosa tuleb või teine seeria tuleb siis pärast 35 aastaseks saamist. See periood jääb üsna lühikeseks, sest Elvis lahkus meie seast 1977. aastal olles vaid 44 aastane. Elvis Presley tuleb siis koju tagasi, arvatakse, et film valmib juba järgmisel aastal. Ma ei tea, kas nii kiiresti jõutakse, aga loodame, äri tahab ajamist. Fännid ootavad ja Elvise kunstiline film saab muidugi kindlasti suureks kassahitiks ja siia juurde, nüüd kui me paneksime mingi muusika, Elvis on mitu kojuigatsuse laulu teinud ja üks on tal siis selline, mis sobiks meie tänasesse saatesse. Elvist tule koju, pealkirjaga Ulvi homogeenne, ma olen siis varsti jälle kodus tagasi, see on sisse lauldud kuldsetel, kuuekümnendatel oli ka jällegi suur suur esinendati paraadide esinumbrite plaat ja loodame siis, et Elvise film tuleb peagi, et Elvis on peagi kodus tagasi meie juures aimulmi home ken head rock n rolli kuningas Elvis Presley. Ma olen siin juba meenutanud, et kunagi, kui ma olin suur Ameerika hääle kuulaja, hommikusaadete kuulaja see oli Euroopa sõõrvis, siis Ameerika Hääle European Service ja seal oli ka saada siis projektažhow ja seal võiks saatejuht bänd ikka korda siga oma saates oma oma neid ilusaid sõnu, ema loosungeid, et kui sa nüüd näed kedagi ilma naeratused, kui sa tänavale lähed, kingi talle oma naeratus. 60.-te algus, kui USA oli just teinud suure üleriigilise kamp paania naeratuse kasulikkusest ja ma mõtlen, et ka eestlastel tasuks midagi taolist teha, me oleme juba püüdnud siin esimeses saates peale, ma olen ikka üles kutsunud inimesi kuulajaid, et et alustame ka meie seda väikest Skampaaniatelt, vaadakem enda ümber, kui kohtame nii ilma naeratused, ta nägu, kinki Talle oma naeratus ja ongi aeg panna lõpuplaat peale lõpulugu šeri pinke. Äpa loss on vait seal peres Prado orkestri esituses. See on ka lugu aastast 1956 57. Ei tea täpselt, millal esimene versioon välja tuli ja meenutame siis laul meenutab ja meie koos sellega hilja praegu alles puhkenud valgeid õunapuu ja roosasid kirsiõisi. Aga aeg läheb kiiresti, kevadel juba näete, kui kaugele jäänud. Pole viga, las läheb aeg kiiresti. Juba homme. Kell üheksa on kordussaade kõike head teile.