Vikerraadio eetris on nostalgiasaade iidranda vu. Tere tere, head kuldrand, õhukuulajad, oleme rääkinud oma saadetes ajaloost, filmidest, plaatidest kuuldes plaatidest kuulsatest lauljatest ja näitlejatest. Aga kui hakkame mõtlema, kas me teame, kes oli maailma esimene supertähed? Esimene, ma ütleksin esimese suurusjärgu tähed või siis no ütleme üks esimesi, keda mäletatakse, keda jumaldati ja kellest me saame täna rääkida. Mis aastal võis maailmas tähekultus sündida? Kino leiutajad seal suured näitasid oma esimesi filme. 1895. aastal oli juba firma Patti oma kinodega. 1908. aastal ehitati Tartusse esimene kinohoone nimega illusioon ja Tallinnasse kilo metropol. Ja vot just neil aastail möllaski tummfilmimaailmas mees, keda peetakse massikultuuri esimeseks iidoliks. Ta olevat olnud imeilus Itaalia sarmiga helita kinotäht. Just nimelt helita kinotäht. Ta võitis kõigi naiste südamed, nagu nüüd kirjutavad siis ajalooürikud ja vanad ajad, kirjad. Ja tango saatel, mis mängib praegu meile juba taustaks valista 1921. aastal filmis nelja ratsaniku lõpp endale tantsusaalis kõige kaunimad daamid, virutades nende kavalerid lihtsalt nurka vahele tõmmata kinolinal välja raha võib püstoli, aga naised tema haardes vaid sulasid. Kangelase nimeks oli Rudolf Valentino. Esimene massikultuuri iidolite ja taustaks kõlabki praegu tango. Ja nüüd natuke kuulame seda pealkirjaga tango Rudolf Valentiina. Oma arvukate tummfilmirollidega, kus põhiliselt mängis mehe erakordselt, nagu kirjutatakse väljendusrikas nägu, seda võib ka vaadata internetis. Tema pildid ja, ja kaadrid üleval saavutas Rudolph Valentino enneolematu edu. Ja siin näide tema surmateade tõi kaasa naisfännide enesetapp. Ja Hollywoodi matusetseremooniale 23. augustil, muide 1926. aastal sinna Hollywoodi ümbrusesse kõiki muidugi sisse ei saanud lasta, tuli kokku oma 100000 tema talendi austajad. Meest räägiti legende ja tehti laule. Ja huvitav, et isegi veel kuldsetel kuuekümnendatel 1960. aastal tuli laul koni Francise Toman, ameeriklanna kuulus Ameerika laulja koni Francis turule looga O Valentiina. Ja seda lugu mängis, ma mäletan hästi kuuekümnendail ka Eesti raadio, küll saksakeelse versioonina, mitte inglisekeelse koni, Francise plaat. Ja niimoodi siis oli niimoodi see mees oli, kuulsus on kuulus tänaseni, aga noh, muidugi vaid asjatundjate seas laiemad massid teda enam ei mäleta. Meie aga meenutame oma saates, sest meie saade ongi selleks mõeldud ja tulebki nüüd siis koni. Francis ja Rudolph Valentino On aasta 1960 mees ise suri 1926. aasta 23. augustil. Jääme nüüd veel hetkeks 1960.-sse aastasse ja vaatame, mis oli selle aasta suvel briti edetabelite esinumber. Aga selleks oli USA, no ja võib-olla ka ikkagi kogu maailmal tiineidžerid jumaldatud Mobi rail oma looga Sway. Meil laulis seda lugu Heli Lääts sõnadega, et ütle, miks sa nõnda vaikseks jääd, kui sa mind kuskil, et huvitav, et 1960. aastal sai bobi rail oma loos või eest veel noorte iidoli austava tiitli kuid viis aastat hiljem tõusis sama laul uuesti Briti esikümnesse ja juba täiskasvanute lemmiku nime all. Ja sellist asja juhtub ajaviitemuusikat harva, et kaks korda tullakse päris esikohtadele peab olema väga hea laul ja muidugi ka väga hea laulja. No pomirwaidu seda muidugi on ja kohe kuulete kuulamegi siis ära selle Kuldse plaadi Momirwayduja Sway. Heli Lääts, tema nimi juba kõlas meie saates siin mõni minut tagasi ja kahtlemata on tema jäänud Eesti muusika ajalukku esimese suurusjärgu tähena. Nüüd üks tema sama 1960. aasta menulugudest, mis alaga tänaseks unustatud, ununes ka siis kiiresti, kui sealt 60 61 62 mängiti teda üsna tihti televisioonis, raadios, televisioonis, isegi mitu klippi vist tehtud sellest loost. Aga nüüd on ta veel meelest läinud ja see oli lipsi. No see sõna ei ütle praegu mitte kui midagi, isegi mitte kellelegi vist mulle tundub, võib-olla ka vanemad kuulajad hästi ei mäleta, aga tuli selline tants lipsi. Ta tuli Saksa demokraatlikus vabariigist ja meil kirjutas kohe ka eesti lipsi valmis Gennadi modelski, Heldur Karmo sõnadele. Ja koos heliga oli laval ka Eesti raadio meeskvartett eri klass Kalju terasmaa, Arved Haug ja Uuno Loop. Kuulame siis seda unustatud tantsu lipsi, autoriks Gennadi modelski Heldur Karmo sõnad ja esineb Heli Lääts. Palka ja joone läinud küll. Raake teebki lipsist juttu. Elda tundmatu. On olnud ka ja paljud läinud küll rohkem kui neid hiljuti tõttu. Ta tundmatu nojah, et vana Laats tallel saavad ruttu. Vana ja noorutadel saavad ruttu. See tänaseks unustatud tants, lipsi, nagu ma juba ütlesin, sündis saksa TV-s või siis Saksa demokraatlikus vabariigis ja avaliku saladuse nar tol ajal juba. Me teadsime loodise nagu lääne rokkmuusikale vastukaaluks, et ka tol ajal nimetatud olid ju rahvademokraatia otsest sotsialismimaad olid Rahva demokraatia maad peaks oma muusikat looma ja sellega võistlema siis läänemaailmaga. Ja tol ajal oli Saksa DV kommunistliku partei Keskkomitee esimene sekretär Walter Ulbricht'i ja räägitakse, et tema oligi selle tantsu tellinud. Ma ei tea, võib-olla suurt populaarsust on, muidugi maailmas ei saavutanud, kuid siiski sotsialismimaades mängiti ja tantsiti teda küll ja küll ja tuliga üsna ilusaid lipsi lugusi. Üks tuntumaid oli ja mida me praegu ka kuulame helgamraueri ja ansambli flamingo Os esitatuna ja ma arvan, et see lugu peaks olema nüüd meie vanematele kuulajatele tuttav Kuiginud muidugi meelest läinud, aga tuletame meelde, hoite tantsel alle, julgen Loite helgambra uuel aastal 1960. Elektriliselt. No tema pole meie saadetes veel laulnud. Ometi tegi tema ajalugu just neil aastail, milles meie oma kuldRandevus saateis räägime, kus me püüame veel kord olla ja vanu aegu meelde tuletada. Vladimir Võssotski tänasele nooremale kuulajale mõne sõnaga, kes ta siis oli. Vladimir Võssotski oli Nõukogude laulja, luuletaja ja näitleja. Eluajal olid tema laulud enamuses põrandaalused ja nii-öelda peidetud või avalikud Neid plaadistati vähe suhteliselt aga need parimad või paremad laulud käisid käest kätte, et neid korduvalt ümber salvestati, siis tol ajal suurtel magnetofoni peal ka ma ise mäletan, kuidas ma sain Moskva turult jälle Võssotski lindiga ja siis läksime sinna kõrvale puhvetist, seal saime magnetofoni otsa võrku lükata ja teise maki kõrvale panna, saime neid siis neid linte ümber lindistada, ümber salvestada ja nii ma siis käis, see muusika ja see oli muidugi väga huvitav, väga sisukas, väga, väga selline emotsioon, reaalne ja muidugi hästi hästi elulähedased laulud olid need pärast surma. See oli ime. Sai Võssotski NSV Liidu riikliku preemia laureaadiks, seda põhiliselt küll oma filmide eest ja ise pidas ta end eelkõige näitlejaks ja kirjanikuks, kuid loomulikult nagu kogu maailm kuulsuse tõid talle kitarri saatel esitatud ühiskonna. Ma ütleksin, kriitilised võib-olla analüütiliselt ja sügava sisuga laulud ning ballaadid. Lauludesse pani ta kogu oma vene hinge. Võzovski suri 1980. aasta suvel, 25. juulil ja üks tema kolmest abikaasast oli prantsuse näitlejanna Marina laadi. Teine oli Ljudmila praamova ja kolmas isa Žukova. Ja kuulame nüüd ühte laulu, mis on Võssotski sisse laulnud. See oli päris lõpu eel, kui tulid sellised uutmoodi stiilis laulud tal ja naudime siis need suure kunstnikurikkas loomingut ja tema vene hinge pulbitseb selle kitarriga ta ise. Alati saatis Elaskita Darryl see vene hing, mis pulbitses tema lauludes, paljud olid muidugi tema omaenda sõnadele ja omaloodud viisil muidugi. Ja selle laulu sisu on väga raske tõlkida, igaüks, kes vene keelt oskab, peab selle iseendale oma Ootšisharnaja võisid mustad silmad romansi viisil. Ja sõnad on umbes sellised. Mõelgem nende ümber, aga sellised nad on. Ma parandan pisut pead ja hakkan kohe minema. Mustad silmad. Kuidas ma armastasin teid, kuhu te mind viite, kuhu te mind viite, minu hobused, kiiremini, kiiremini. Me peame sellest nõiutud metsast välja saama. Hundid haaravad meid juba. Päästke meid siis või hukkume kõik siin. Ma karjun huntide peale, annan hobustele piitsa, Kuljused lähevad hulluks, et aga hobused alt ei veaks. Kuulakem, mõelgem, mida siin laulja öelda. Meile tahab otsitšarleja ja pagoonia, nii on selle laulu kaksikPealkiri, Vladimir Võssotski. Prantsuse laulu ka meie saatesse koos väikese mõistatusega, seekord terita 10 luu, nüüd head kuulajad, milline ansambel mängib ja kes nüüd laulma hakkab? No muidugi oli see vanameister Vladimir Sapposhini elu kursselt elukutse järgi oli ta meelel, lahutaja öeldi tema kohta, südames oli ta tõsine viiuldaja. No sõna otseses mõttes, et mees kui orkester ja tema lahkus neist 1996. aasta kuuendal detsembril Tallinnas. Tema oli vene päritolu eesti viiuldaja multiinstrumentalist estraadi, disjaimitaator. Niimoodi kirjutavad ametlikud dokumendid tema kohta. Aga tema kohta on muidugi öelda seda, et ta oli väga-väga populaarne. Tali, rahvas, sõber, nii-öelda hästi oma inimene. Minul näiteks on õnn olnud teda korduvalt kuulata. Lisaks kontserdiesinemistele ka kohvik Moskva saalis. Väga populaarne noorte seas ja kuldtase nime all oli ta hiljem ja kuldselt ja varem ka kultuse nime all, aga nõukogude ajal oli nii-öelda kohvik Moskva väga pikkade järjekordadega ei saanud kunagi sinna kohe sisse, sest kohvikud olid rahvas ja restoranid olid rahvas nõukogude ajal täis hästi palju külastajaid, menüüd olid odavad ja, ja siis sa saad, oli raske, aga kui said, oli väga tore seal olla. Ja kuldsetel kuuekümnendatel aastatel mängis mitmes Tallinna tart too Pärnu võib-olla ka teiste linnade kohvikus. Nii päeval kui õhtul elav muusika ja kohvik Moskvas mängis just Sapposhini ansambel, kus pooba vaat nii hellitavalt teda hüüti. Aga see oli ka tema näitleja nimi, kus pooma ise mängis viiulit ja laulis. No kuulame siis veel suurt Voovat, 1972. aastal Eesti raadio arhiivi salvestatud popurrii kolmest laulust. Kuulame, naudime ja imestame. Hollaniimir Sappošnil. Sügis on juba silmapiiril. No mitte päris, aga juba paistab. 1939. aasta sügisel tuli vapustav uudis USAst. Ja see puudutas vist iga naiskogu maailmas ja suuremat osa mehi muidugi ka. Ja loomulikult kõiki Eestis elavaid naisi. Leiutatud oli nailon ja nailonsukad sukad, mille silmad enam ei jooksnud. Kahjuks said need sukad ja sokid kaugemale levida alles õige mitme aasta möödudes. Alguses müüdi need ainult Ameerikas ja pealinnas. Aga nad ei saanud levida, sellepärast et enne, kui nailonist naistele müüma hakati, tuli võita teine maailmasõda. Aga tugev ja vastupidav nailon läks hästi sõjatööstuses, langevarjud ja nii edasi. Kuid 50.-te aastate alguseks oli nailon haaranud kogu läänemaailma ja loomulikult ka idariikide turu. Ka mina käisin nailon sokkides ja nailonsärkidega. Väga head olid nad hästi. Luiged olid särgid või neid ei olnudki vaja õieti triikida, läksid kergelt puhtaks, muidugi, sokid olid kaua-kaua-kaua vastupidavad, neid ei jõudnudki ära kanda nii-öelda ja hästi ilusad kõiksugu värvilise jagapuna, viimased, mida me kandsime suure hooga mustale või siis valgete kingadega ja kõigile nendele headele omadustele, lubasel, naiste nailonsukk ja meeste nailonsokk. Veel ühte asja, mis mängis suurt rolli ajaloos, nimelt need sukad ja sokid vastupidavad, aitasid hästi roki tantsida, ilma et oleks muret olnud, et sukad, sokid läheksid, kaid muudkui tantsi, tõmba mööda põrandad ja muret ei ole. Tuleks öelda niimoodi, et ajaloos kaks revolutsiooni tegid ilma paralleelselt nailonsukad ja hoogne sportlik Tšaiv stiilis Laken lool. Meedia peab olema tasakaalustatud seda Me kordame iga päev ja nii ka meie muidugi itaalia muusikat tuleb nüüd vastukaaluks rockile Renato karosoone. Selline laul ja tema oli 50.-te võrratute, ma ütleksin, 50.-te aastate laulja eelmisel sajandil ja me kuulame neid tema esituses sellist lugu, mille pealkirjaks ole Heima hambamammoythaljana ja muusikana Italy Yana möödunud sajandi 50.-te aastate Superda ja tuntud lugu. Kuid isegi siin selle loo puhul ei saanud läbi ainult itaalia keelega, tuli ka inglise keel appi võtta niimoodi murdisse keel siis muusikamaailma. Aga suureks laulis selle loose Heimambomamboid. Ameeriklanna rosmariin luuni, kuid Ottogaras soone on visele mambo esiesitaja. Minu andmetel võib-olla keegi oli enne teda, aga igal juhul tema laulis ta tuntuks ja Roosmanni kruuni laulis ta siis väga populaarseks kogu maailmas. Meie kuulame ühte esimest varianti. Mamboidaliano, vaata pärast Soone ja aasta on 1956. Mida siis luksemburgi raadioedetabel meile pakub, suvel pool sajandit tagasi kuid rõhutan, seekord mitte inglisekeelne, vaid saksakeelne Luksemburgi raadio. Tema töötas paralleelselt inglise ja flaamikeelse programmiga. Kuulame siis saksakeelne. Ja nüüd ma panen peale mitte ploom edetabelist mitte laul, mis võistles teistega, vaid selle saksakeelse luksemburgi, raadio, hommikuse äratusmuusika, neid lugusid oli palju, aga üks populaarsemaid oli laul raadio Luxembourgi äratuslaul, mille laulis sisse herr Linden, Crowe Saksa lauljanna ja seda mängite vahel mitu korda hommiku jooksul. No selline reibas äratusmuusika. Me saame siin kuulda laulu alguses ka vana tuntud äratuskella või pudinnikud, nagu seda Nõukogude liidus ja meil ka eesti süüti vundilnik. No see oli kelm, mille vedrud oli õhtul üles keerata ta hommikul, siis hakkaks meil tirisema ja meid äratama, siis ehk mäletate veel, võib-olla praegugi kodudes neid vanu Vudilnikuid ja ma tunnistan, et ka mina noore mehena ärkasin palju hommikuid, just selle laulu, Radio Luxembourg, saksakeelne programm saksa sõrmist tuli meile siis lühilainel 49 meetrit ja kostis väga hästi Tallinnas ja Eestis. Ja õhtuti kuulasime sedasama raadiosaatjat raadio Luksemburg siis seda Deutsche Deutsche väljaannet, nii-öelda kesklainel 208 meetrit, mis õhtul kella üheksa paiku läks üle inglisekeelsele programmile. Oleme raadio Luxemburgi hommikuprogrammis ja Herlyndankroome laulab meile, aeg on ärgata, sest raadio Luxembourg juba mängib muusikat. Kuulsite, kui reipalt ärgati omal ajal näete, kui reipalt elati, püüdkem siis ka meie rõõmsad olla. Meie ajastul olge ikka rõõmsad, olgem ikka õnnelikud, sest õnn on meile palju muidugi omaenda teha. Ja me oleme mitme saate lõpus rääkinud siin, et kui kedagi näete morni näoga ja ilma naeratuseta, kinkige talle siis oma naeratust. Ja ärgem unustagem, et naer annab tagasi jõu, mille võtsid pisarad. See on üks selline forism ja ma loen veel teisa forismi ka, et mis ma siin leidsin. Naera ja maailm naerab, koos sinuga. Nutad ja sa nutad üksinda. See oleks siis sissejuhatus järgmisele laulule ja seal öeldakse niimoodi, et katsugem naeratada ka läbi pisarat, mis siis, et kurbus matab südame. Seda ütles 1959. aastal S A laulukuulsus nätching Gol. Hästi kähedam mõnusa kurguhäälega nätching Gol ja oma loos Britten. No teeskle, võiks öelda. Ja kui sul on raske tee nägu, et sa oled ikka rõõmus, siis läheb kergemaks. Järjekordne menulugu möödunud aegade superhitt. Pritse on ja nägin showl. Tänast saadet korratakse homme, reede õhtul kell üheksa, null viis pärast uudiseid ja uue nädala saade on nädala pärast, siis eksju järgmisel neljapäeval, kui saatus lubab. Ja see algab meil neljapäeva õhtul kell seitse, null viis pärast uudiseid ja lõpulugu, nagu ikka meie saadetes on instrument ideaalne mõne kuulsa orkestri esituses ja täna on sellekspilliorkester jälle viiekümnendad kuuekümnendad aastad eelmisel sajandil ja ja tulemas on lugu, no igavesti. Palu oma nišis Milivoo orkester ja La Paloma kõike head teile.