Meil on üks igavikuline küsimus vajavale ära vastata ja see on ikka väga suur purakas, see puudutab vandenõuteooriaid ja pets, kes oli ennast tegelikult väga kurssi viinud juba selle naini Leveni ehk siis selle kaksiktornide ründamise erinevate vandenõuteooriatega. Tal ikka ei anna rahu, see kõik. Ja, ja küsimuse tuum oli siis jah, tema on selles, et kui väidetavalt lennukikütuse tõttu kukkusid kokku need kaksiktornid ja maailma kaubanduskeskus, siis sealsamas kompleksis oli ka veel teisi hooneid näiteks ka pilding number seitse hoone number seitse, mis ka samuti kukkus kokku, kus ometigi mingit lennukikütust ei olnud. Et lihtsalt ainult tulekahju, millest tulenevalt justkui ei oleks tohtinud kokku kukkuda ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi ja mina olen ka vaadanud selle asja kohta käivat vandenõuteooriad lihtsalt huvi pärast üle, et mis seal kõik on ja seal oli ikkagi maasika kuskil kolm, 30 punkti, sellist tõsist ebalus, loogikat, mida siis need vandenõuteooriad välja tõid. Vähemalt ja kõik klappis, kõik moodustas sellise tervikute süsteemi, nii et pärast selle läbi lugemist justkui nagu ei jää mingit kahtlust, et kogu ametlik teooria on farss ja meile valetab ja sealt nendest kaksiktornidest ja teatavasti kõik juudid lahkusid Engel seal hommikuni ja nii edasi, kõike seda ja vot nüüd sellise tohutu massiiviga, kus meil on olemas mingisugune ametlik versioon, et meil on olemas terve mingite friikide ringkondades õhutu hunnik kahtlusi, mida kuskil keegi ei kinnita. Otsustasime, helistame inimesel Eestis, kes taolisi maailmaga palju kokku puutub, ehk siis Eesti juhtivale uurivale ajakirjanikule, kellele ilmselt vihjatakse sageli kõige uskumatum neid asju ja kes peab kontrollima kõige imelikamate teooriate paikapidavust ja see on siis Mihkel Kärmas Pealtnägijat, tere hommikust. Tervist. No Mihkel, mitte konkreetselt, sa peaksid need olema selle naini leeveni spetsialist ega ka Estonia huku spetsialist, aga, aga kuidas nendesse vandenõuteooriatesse siis suhtuda, kui on olemas ka ametlik versioon? No esiteks peab ütlema, et uuriva ajakirjaniku jaoks vandenõuteooriad ongi vaata et peaaegu leib, et peaaegu iga päev peab tegelema mingisuguste teemadega kus tuleks välja tuua midagi, mida nii-öelda võimukandjad ei taha päevavalgele lasta ja, ja seetõttu neid lugusid ja vihjeid tuleb igasugused, mõned on sellised lihtsamad ja tavapärasemad ja mõned on siis tõesti täiesti uskumatud ja aeg-ajalt tuleb tõesti ette, et elu on uskumatum, kui ise suudaks fantaseerida, aga noh, mis puudutavad seda naine leevenid siis siis tõesti, et noh, see on purakas, et selle kohta versioonisid. Ma arvan, et me jääme kuulama oma elu lõpuni ja ei saa selgust ei üht ega teist. Ja aga nii, et ühesõnaga tuleb välja, et vandenõuteooriates ikkagi midagi on, see ei ole lihtsalt mingi mingi täielik paranoia, see ikkagi põhineb mingitel faktidel ette, uurivad ajakirjanikud, võtavadki neid siis aeg-ajalt kinni ja, ja uurivad edasi, ühesõnaga. See on ju niiviisi, et on inimesele iseloomulik ka lihtsale inimesele, aga sealhulgas ka kõrgele võimukandjale alati mitte rääkida tõtt. Seetõttu jumala paraku tabatakse inimesi aeg-ajalt valet, et noh, mul David mingeid väga head näidet, aga kui me meenutame näiteks oli selline totter pisike skandaal, mingi pildi tulistamise lugu, kus siin tipp-poliitikud lasid, olisid Edgar Savisaare pilt, helista, tulistasid ja alguses ka valetasid, et ei ole midagi olnud, ei mäleta, eks ju. Lõpuks tuli ikka teistpidi välja. Hiljuti oli siin lugu, kus oli väga traagiline autoavarii, kus üks politseinik ajas abipolitseiniku alla. Tagantjärgi kuuleme, et selle abi sellele alla ajanud politseinikul oli varem ka karistus ja mitte keegi ei teadnud sellest, võiks nagu ajakirjandust vaja, et seda seda päevavalgele tuua. Nii et noh, need on väikesed näited, aga see seda saab laiendada ka suurematele kaasustele. Noh, Eestil on oma naine, Leven on, meil on ju Estonia katastroof ja, ja selle selle teooriaid uuritakse veel täitsa ametlikult tänaseni. Jah, nii et ühesõnaga tegelikult uurival ajakirjanikul justkui peaks olema tegelikult selline loomupärane kalduvus vandenõuteooriaid uskuda või vähemalt kahtlustada nii et need võivad paika pidada. Noh, jah, teatud mööndusega võib tõesti niiviisi öelda, et aga teistpidi jälle tuleb siis tõesti hea ajakirjanik ikka rakendab sellist kainet mõistust ja järgib reegleid, et kui tõendeid ei tule ta ükskõik kui seksikas teooria on vabandust väljenduse pärast, ehk siis kõik seksikas. Siis ega sa sellest ikkagi ei saa kirjutada kui tõest, et ka mul on siin terve ports lugusid või vihjeid, mida, mis millest saaks suurepärase loo, aga kuniks ei ole tõendeid, seniks ei saa lugu. Selge pilt, suur tänu, Mihkel Kärmas ja ilusat hommiku jätku.