Vikerraadio eetris on nostalgiasaade iid randmeluu. Tere, tere, head kuld, Randevu kuulajad. Kas te olete ehk tähele pannud, et päike on väsinud? Ei põletada enam põski nagu juunikuus ei tee enam meid nii pruuniks nagu juulikuus? Päikene on väsinud. Ja just samasuguse pealkirja sai kuulus Poola 1936. aasta tango. See viimane pühapäev. Ja see viimane pühapäev oli imeilus luuletus, kus noormees teda maha jätnud kallimalt tütarlapselt veel ühte pühapäevast kohtamist palus. Ja just samasugune traagiline armastus tabas ka helilooja Jerzy Peter Murski, kes asus luuletusele kohe innukalt viisi kirjutama. Ja teise maailmasõja ajal levisse tango Nõukogude Liitu, kus tale uued sõnad kirjutati isegi neli varianti, kuid kõige kuulsamaks sai see, mis rääkis väsinud päikesest. Ja kuigi noorte armastatute lahkuminek jäi selles laulus alles Tulid siin juurde imearmsad sõnad väsinud päikesest, kes mereranna talveks maha jätab. No nii nagu inimesed jätavad mereranna talveks maha ja Nõukogude liidus sai tango tohutu edu osaliseks. Aleksandr Swasmani džässiorkester laulis selle plaadile, Pavel Mihhailov. Helilooja Jerzy Peter Murski, kelle nimi meil hetkel võib-olla väga palju ei ütle, on, kui ma nüüd kohe välja võtan, siis on ta meile kohe paugupealt tuttav. Sama Jerzy Peder vurski kirjutas siis ka kuulsa tango koondonna Klaara. Meie ühes eelmistes saadetes me rääkisime sellest Hankos pikemalt. Ja siis ka selle helilooja, siis Jerzy, Peder, Murski esimene armastus läkski katki. Ta kirjutas väga palju, kuid eraelus üsna õnnetu inimene reisis mööda elu või noh, terve elu mööda maailma ringi. Kuid 73 aastasena tuli ta tagasi Poolasse, abielus, siin veel üks kord ja sainelga kahe lapse isaks 73 aastasena. Ja tema tango väsinud päikesest elab tänaseni. Isegi nii hästi elavaid lauldakse teda praegu lavadel. Paar aastat tagasi esitasin Jurmala suve estraadilaval selle loo Laima vaikule ja Sergei Šoigu Nov Buttamli onlaieszons Sergei Ivanov ja Laima vaikule. Kuldsetel kuuekümnendatel tähistasid maailma raadiojaamad septembrikuu tulekut alati ühe kindla looga, mul on see hästi meeles, hoogsa orkestri looga tuleb september Kamsi september ja seda mängisid mitmed orkestrid, kuid originaaliga plaadipoodides edu saavutas, oli välja Mobinaarini orkester, täis oli laulja, aga tal oli ka olemas suur orkester ja see orkester tõigi siis välja selle Kamsi tämber, tuleb tender loo ja see oli selline mõnus koolimineku lugu, mis õpilaste seas kiiresti populaarsust kogus. Nonii, läänes kui meie Eesti koolilaste seas, ma mäletan meil Nõmme gümnaasiumis, tolleaegses Tallinna kümnendas keskkoolis kõike ikka niimoodi lõpuklasside lapsed ikka ümiseside laulsid, seda laulu tuleb september ka meie nüüd kuulame, läheme tagasi siis kuulsetesse 60.-tesse eelmisel sajandil ja Mobinaarini orkester ja tuleb september. Hakkame siis meiegi suvega hüvasti jätma. Jätame suvega hüvasti. Kui toredam. Kuidas Ella Fitzgerald ja Louis Armstrong lausidki, millised sõnad seal olid, tuletage meelde, suveajal on lihtne elada, kalad hüppavad ise veest välja ja kuldne vili valmib ise. Sinu isa on rikas ja emane näeb sul hea välja. Mis siis elul viga, ära sa laps nutta, on just suvi umbes sellised sõnad, umbes selline sisu ja siis kuulus samet, tim, suveaeg ja kuulame seda üht paremat esitus selles laulus Ella Witcher. Raud ja Louis Armstrong. Saamettaim. Teisel septembril 1945 kapituleerus Jaapan kirjutas lahingulaeva Missouri pardal alla vastavale aktile ja sellega lõppes lõplikult teine maailmasõda. See oli, noh, nagu me teame ajaloo laiahaardelisem sõda, nagu öeldakse, mis hõlmas rohkem kui 100 miljonit inimest 30-st riigist. Sisuliselt olid kõik maailma riigid mingil määral sõjast haaratud. Teine maailmasõda oli ühtlasi ka inimajaloo veriseid sõjaline konflikt. Statistika ütleb praegune neid lõplik enam-vähem statistika, et kokku hukkus sõjas 50 kuni 85 miljonit inimest millest suurema osa moodustasid tsiviilelanikud Hiinas ja nõukogude liidus. Nagu me teame, sõjakäigu üle otsustab sageli ka muusika suuresti see muusika, mida suudetakse sõdureile pakkuda, et võitlusvaim kõrgemal oleks ja kõrgel oleks. Ja me kuuleksime tänases saates kolme laulu, mis kindlasti mängisid rolli nii sõdurite elus kui ka liitlaste võitu kujundades ja üldse sõja saatust otsustades. Meile laulavad kolm naist. Kolm, kes jäid koju, kuid hakkasid käima ja laulma rindel olevatele sõduritele. Inglaste Veera linn, venelaste Klavdiazušenko ja sakslaste lale Andersen. Kolm naist, kelle laul pidi minema jaga, läks sõjameeste südameisse. Me alustame inglastega. Veera linn ja tema kuulus Ulmiitlangen in Sammessani. Neis umbes niimoodi on see pealkiri. Me kohtume taas. Ma ei tea, millal ja kus me kohtume aga ma tean, et see juhtub ühel ilusal päikesepaistelisel päeval. Ja heliülesvõtte koos kuulavate sõduritega on aastast 1943, kui sõja lõpuni jäi veel kaks aastat. Niisiis Ulmitagen ja Veera linn. Kui inglased lubasid kohtuda pärast sõda ilusal päikeselisel päeval, siis venelaste seas öeldi, et saame kokku kell kuus. Lauljanna Claudia Sušenko oli rindemeeste ühine armastus, nii on öeldud ja tema ülipopulaarne siini platootšekk eesti keeles siis see väike sinine rätik, mille armastatud naine mehele sime, sineli põuetaskusse pistis, kui teine sõtta läks, rindele läks ja keegi ei teadnud, kas ta tuleb tagasi või ei tule. Ja see sinine väike rätiku gene pidi kaitsma meest sõja lõpuni. Sellest, kuidas sõdurid seda laulu jumaldasid, on kirjutatud raamatuid. Muide, vähestele on teada, et ka selle Kuulsa loo siini palatotšer laulu, selle laulu siis kirjutas sama helilooja Jerzy Peter Murski, kes tegime ja tänase saate alguses ka siis tuntuks ka meile selle laulu kuulsa laulu väsinud päikesest UTami olla ja soomusse. Ja tema kirjutas ja kui see nüüd seal, see pole Eestis levinud, tango meil väga vähesed teavad seda. Aga kui me seda tangot ei tea ja ei ühenda seda Jerzy, Peter Murskiga, siis kuulus on donna Klaara, see on meile kõigile tuntud tangoga meie saates juba kõlanud varem ja tema autoriks on ka hirsi Peterburski ja nüüd siis kirjutas taga Claudia Sušenkole laulu, mille pealkirjaks oli siis siini platootšed. Vaat selline andekas helilooja ja selle plaadi alguses vene keeles Sušenko meenut. Kuidas üks leitnant tõi talle selle laulu, pani noodid ning sõnas pihku ja ütles, ehk meeldib ja laulate ära. Vaat niimoodi võib lihtsalt sündida klassika. Nii lihtsalt lihtsamad laulud ja kõige lihtsamad laulud. Minu meelest lähevadki kõige paremini inimestele südamesse klavia Surzenko ja siinid platootšak. Järgmine laul on nüüd sakslaste Lili Marleen. Lugu on väga ilus, kuid võidule ta kaasa, nagu me teame, ei aidanud. Esialgne pealkiri oli lool, üks noormees seisab vahipostil, hiljem muudeti ära. Kui arvatakse, nüüd ka ja ma arvan ka meie kuulajad, paljud arvavad, et Marleen tiitriholi originaali esitaja siis nii see ei ole. Lale Andersen, Saksamaa kuulus laulja lale, Andersen laulis 1938. aastal selle loo plaadi peale. Ja sõnad olid siis sellised kasarmu ees tänaval, öisel kõnniteel, latern tookord säras, ta särab nüüdki veel ja ootab, et me tema all taas kohtuksime tänaval. Kui siis Lili Marleen ja nii edasi. Sõnad kirjutas sellele laulule palju aastaid varem õigemini luuletuse kirjutas luuletaja Hans leid saksa luuletaja juba 1915. aastal, enne seda just parajasti, kui ta ise võeti sõjaväkke ja saadeti idarindele. See oli siis esimene maailmasõda ja sellele laulule siis palju aastaid hiljem kirjutas viisi Saksa helilooja normer Schultz. See oli 1938. aastal ja samal aastal siis hakati seda ka heliplaati tegema ja 1939. aastal tuli plaan nii-öelda laiemasse levisse, hakati teda müüma ja seal peal lauliski, seda siis Laale Andersen originaal Ollale Anderseni sisse lauldud. Aga 1943. aastal laulis selle sisse ka Marleen liidrist Ameerika sõdurite jaoks inglise keeles. Nii et siit on ka tulnud siis võib-olla selline arusaam, et seal Marleen tiitrichi laul, kuid tegelikult laane Andersen laulis selle laulu sisse ja 1939. aastal kohe enne maailmasõja algust tulid need plaadid siis müügile ja levisid üle maailma. Me kuulamegi praegu originaalesitust Lili Marleen jalale, Andersen. Sõda sai läbi, kus perekonnas lõpmatu lein, kus suur rõõm, et isa tuli tagasi ja nii kogu maailmas. No kuid muusika, nagu me teame, ei vaiki mitte kunagi ei sõja ega rahuajal. Muusika peab alati mängima, restoranid on avatud, juuksurid töötavad ja toidupoed ka, olgu sõda või rahu. Ja nii oli ka siis 1945. aasta, see on siis võidu aasta populaarseim plaat maailmas oli kõigi näitajate järgi ja on muidugi kõigi näitajate järgi pärit USAst. Ei olnud ju sõda ookeanitagust maad nii palju räsinud kui Euroopas. Ja kolme õe ansambel ändriužissöörs tuli välja uue hitiga. Ja see oligi mõeldud, selline rõõmus laul pärast sõda sõduritele kõigile. See ansambel ise käis väga palju esinemas haavatud sõdureile, kes toodi siis Euroopas, kas tagasi Ameerikasse kolis seal hospidalides lamasid ja sisanrschistas käis neil esinemas ja nende selle ansambli nimeks sõja ajal saigi sõdurite suus, Ameerikas ootan suid, haarsem admist, see tähendab seda, et nad olid nagu Ameerika sõdurite südamete kullad keset südame kullakese suid haadid sel ajal haavatud sõdurite hulgas ja Nende Andrius istes ansambel nad on paljudele praegugi tuntud, tema laule mängitakse siiamaani. Tali pop umbes 30 aastat järjest. Ja siis võiduaastal tuli ootamatult lugu. Noh, me teame kõik teda. Rom anud Coca-Cola. See oli kohalik kalipso rütmis laul, mis oli juba pool rahvalauluks muutunud, aga nüüd tehti talle ajakohased sõnad. Need olid võrdlemisi sellised küsitavad nii-öelda kui tütar töötavad jänki dollari nimel, laulavad tüdrukud, kui jänkid tulevad, ajavad nad noored tüdrukud kõik hulluks ja pole tähtis, kas ema või tütar. Kõik läheb müügiks, peaasi, et tuleks. Ehkki dollar. Et sellised Nad olid, sellest on palju räägitud, et miks nad taolised on ja tundub, et Andrei Orsister ise sõnade tähendusele eriti ei mõelnud ja ühe õe päti Andrewsi sõnul ongi niimoodi, et ta ütles, ma tsiteerin praegu siis ajaloolist teksti, meil oli salvestuskuupäev ja laul toodi meile õhtul enne salvestuspäeva vaevad me selle sisusse laskusime vähem kui 10 minutiga, tegime plaadi valmis niimoodi, ütles siis üks laule, ütles, et vähem kui 10 minutiga tehti plaat valmis. Noh, võib arvata, et natuke läheks rohkem, aga ühesõnaga see plaat, laul valmis ühe hetkega ja teda müüdi kallid kuulajad kohe seitse miljonit ühikut või seitse miljonit eksemplari ja taliga nädalaid Billboardi ajakirja edetabelis number üks. Ja teine õde Mäksile Andrews meenutab, et rütm oli see, mis meelitas meie õdesid rummi ja kokakoola juurde. Me ei mõelnud kunagi sõnadele, lüürika oli olemas, see oli armas, aga meie ei arvanud, mida see lüürika tähendas. Kuid sel ajal ei mõelnud sellele ka keegi teine, see sõda oli ju lõpp lõppenud. Ja muide, huvitav on see, et mitmed raadiojaamad algul keeldusid seda laulu mängimas, nagu paljude teiste lugudega on juhtunud, kuna selles nimetati rummi joomist, alkoholi popularaliseeriti ja mis kõige hullem, lauldi, et ükskõik, kas ema või tütar, peaasi et jänki dollar tuleks tema eest peasid Ameerika sõdur võtaks kas ema võitud, tere nüüd kuulamegi seda võiduaasta laulu siis and you Sisters ja rumm änkoga kola. Ameerika laulule esimesel sõjajärgsel aastal veel esimestel sõjajärgseil aastail vaevalt et meil siin Eestis nii väga tähelepanu pöörati või nii väga neid kuulata oli ju täiesti teine elu, mis oli varem, oli Nõukogude liit, oli Nõukogude Eesti, hakati tegema kolhoose ja täitma viisaastaku plaane. Ja seda kõike muidugi, nagu me teame, vanemad inimesed mäletavad stalinliku propaganda saatel. Me kuulame hetkeks Nõukogude Eesti filmikroonikat, aastast 1946 käib parajasti viljakoristamine, noh, täpselt sama aeg, kus meie saade praegu on. Septembrikuu viljakoristamine käib hooga, sõitsid punavoorid, laborid noortele teadmiseks olid siis need kümmekond hobuvankrid olid, seal olid viljakotid peale, ees oli suur loosung, viime vilja riigile ja siis sõideti linna poole või kuhugi rajooni keskus ja anti see siis vili üle. Ja nüüd siin selles kroonikas eesti filmikroonika 1946 sügis käib siis ka viljakoristamine sõitsipuna, Vorid värske viljaga linna ja uskumatu minule vähemalt, kuigi ma ka juba aega nagu õieti küll ei mäleta, ma sündisin 1946. aastal, aga viiekümnendail mäletan hästi. Aga siis tol ajal ja see on ka filmikroonikas nüüd, et isegi ühis sajanditel loomise koosolekutel võeti ohtrasti ka viina ja joodi isiklikult, Jossif Stalini terviseks. Kohe kuuleme seda me kuulame nüüd siis filmikroonika Nõukogude Eesti 1946 selle filmi heliriba. Veel kord aasta 1946 müüakse vilja ja juuakse Stalinit terviseks. Aivar prae Nõukogude Eesti põllupidajatele rikkaliku vilja, saadi õigeaegne ja kadudeta koi küladega undavad viljaabina, et kiiremini lõpetada viljapeks ja asuda oma auvõlg riigile täita vilja varumisel A. Intellektuaalide antud lubaduse täitmiseks organiseerisid takkuma leo valla talupidaja kogu valla talupoegadest koosneva Bulavoori teraviljanormide kiireks. Aga milliseid laule lauldi siis sõjajärgseil aastail Eestis? No elu oli muutunud, nagu me rääkisime ja teame, tuli Nõukogude Eesti tulid Nõukogude laulud tulilt paljude Nõukogude Liidu heliloojate laulud. Lauljad olid meil samad, hääled olid head ja ega lauludelgi tegelikult viga polnud. Ilusad viisid meloodiad ehk vaid sisu oli teine, kuid armastuse teema ei kadunud kuhugi. Georg Ots laulab meile nüüd ühe ilusa lihtsa laulu noormees maalt läheb linna õppima, aga tüdrukud on selle peale hirmus kurvad. Ei tea, kas ta tuledki tagasi. Koosta olla. Tubli noormees, läheb tööle, see. Saab olla silmavees palju öeldud. Kaua ootama sind ja kelleks saada, kas meil seda öelda teha, noormees? Ootamas nööri Tanja rajal? Rajal. Tütarlaps selle peale kurvaks ja siis avaneva menüü juures külas käid kool Ruila tööle, tehases väid, sa unustad siis kohe küllaga. Roostal. Mis tavaootuses kõik jäävad? Kallis mulle koduga, too jõudu, õppetöö kui lopulvi insener. Endise. Koosnarla tumise tubli noormees läbi enese EDP. Mööda saatma silmad vees palju, palju. Itaalia, muusika no meie ei tohi teda unustada, mis oleks Euroopa ilma itaalia lauludeta. 1966. aastal tegi ilma Rita Pavone, noor kui nali, visk, seitsmeteistkümne aastane tütarlaps, 153 sentimeetri pikkune, aga suur täht juba tema koare laulu, nime Square südamelaul tegi Euroopas jälle rekordeid. Ma kordan jälle, et meie räägimegi ainult plaatidest, mis suuri rekordeid teinud. Ja selles olid umbes sellised sõnad selles kuu are laulus. Süda, sina tunned mind kõige paremini, süda jäta mind ja ennast kellelegi, kes on hea inimene ja jälle lihtne laul ja jälle kaks miljonit heliplaati koore Rita Pavone 1966 suur menulugu. Olgem siis ikka südamlikud ja avatus nagu laulis Rita Pavone. Oodake oma õnne, kui ta veel tulnud ei ole. Ja ikka naeratusega läbi elu. Kui näete kedagi vastu tulemas morni ja mossis näoga ilma naeratuseta, siis nagu ma olen mitmes saates öelnud, kinkige talle oma naeratus. Olgem optimistid, kõik läheb ju paremaks. Ja just nii laulis kuuekümnendail eelmise sajandi keskel siis meie Klaara koter ja laulu nimeks oligi optimist Klara koter. Vihma peidus, kui on taevaseinad tuule tekkinud teed ükskord jälle kaugemale viivad. Kui enne sel kurba leia viis maateenus, kui on taevas Aitäh, et meid kuulasite tulemas on viimane lugu selles saates, nagu ikka instrumentaalne siis orkestri lugu ja orkestrit juhatama. Härra on kosta, tema orkester on kosta orkester ja tuleb kuulus Henri Mann siini lugu, Meibi ele fantruok, väikese elevandi jalutuskäik, väike elevant läks maailma vaatama, läks ringituur tuuseldama ja läks jalutama. Jällegi kuum lugu möödunud sajandi keskelt, kus me oma kuldRandevu saatega sageli rändamas käime. Ja nüüd läheb ka väike elevant maailma avastama. Kõike head meile kõigile.