Vikerraadio eetris on nostalgiasaade iidranda vu. Tere, tere, head raadiokuulajad. No nädala mööda läinud taas oleme kokku saanud ja taas on ka aeg minna möödunud aegade ja möödunud aegade laulude juurde. Ja kindlasti tuleb täna ära mängida ka see kõige kuulsam Sügislaul, muidu me jääme lihtsalt hiljaks. Tänavad ja pargid juba ammu kuldseid sügislehti täis inimestel juba sügismantlid seljas, soojad ja vihmavarjud käes naudivad seda ilusat sügisilma, seda romantika suhtelist aega, mis on inimkonnale kinkinud nii palju ilusaid sügislaule. Ja nüüd tuleb see siis kõige kuulsam, see kõige ilusam sügise laul ja see laul, mis on tuttav terves maailmas. Oliivi. Söögis. Lepa. Kas ajaloo eest? Niikuinii. Ka. L. O. Haava tõmmu poiss Nüüd. Muidugi oli see unustamatu Georg Ots. Ja lugu vist ise ka kõige tun, Ma arvan ja populaarsem Sügislaul üldse, nagu ma juba siin enne seda laulu ütlesin. Seda tuntakse vist küll igal pool, nii Aafrikas kui Euroopas kui Ameerikas kui Aasias. See on lihtsalt sedavõrd ilus laul. See on Josef kosmos ja muusika ja Jacques prevee sõnad, langevad lehed, kolled, lehted soome keeles Apawshielist ja vene keeles ja siis fooling liis inglise keeles. Ja lugematu arv artiste on seda lugu esitanud üks paremini kui teine. Ma toon siia näiteks, paneme kohe ka mängima, näiteks nätkin Gol fooling liis oma kähiseva mõnusa lauluhäälega. Ja nüüd ta siis tuleb. Näkkincoulia Foling liinist ja heliülesvõte on 1957. aastal tee. See laul on 1946. aasta prantsuse filmist ö väravad. Mõeldud on ka igaviku uksi nende ööväravate all. Ja 1945. aasta talvel kohe pärast vabanemist. Sõda oli ju lõppemas, kohtub teise maailmasõja ajal prantsuse põrandaalune Shandi Ko, keda mängib ilmunud taan. Nüüd me teame, et ta on kuulus-kuulus laulja, siis ta oli, alustas alles. Ja see siis John Woo ei, Montaani kehastuses kohtub kodutu mehega, kelle nimi on saatus. Nad kohtuvad öisel tänaval Pariisis ja see saatusemees ütleb, sa leiad maailma kõige ilusama naise. Ja samal öösel kuskil öölokaalis siis kohtusse. Shan Diego uue naistuttavaga Malluuga, Natalie Nadjeer mängib seda osa, algavad keerulised armusuhted, elu, keerdkäigud, surm tuleb vahele. Tangin selline traagiline film, kuid filmi lõpuni jäävad kõik tegelased ise endiks, keegi ennast ei reeda. Ja huvitav on see, et algse projekti järgi pidid staarpaari siis 100 šandjeegoti ja siis lamma luud mängima. Kuulsad juba tol ajal kuulsal näitlejal prantsuse näitlejad. On ka veeni ja Marleen tiitrisi, sakslanna aga viimasel hetkel enne võtete algust. Režissöör Marsil karneee annab meesosatäitja rolli hoopis Iiv Montaanile. Absoluutselt kogenematule algajale näitlejale. Ja ta teeb seda muide huvitav eliit peaffi soovitusel, nii et niipea nägi, et Montaanist sellest noormehest tuleb suur laulja järsem õigemini mitte ainult laule, vaid näitlejad oli mõeldud ja teise osa osatäitjaks siis kes pidi olen Marleen, Tiidris pandi Natalja Natier ja nii alustati filmivõtteid, kus olid peaosades siis kaks täiesti täiesti Merin noort algajat näitlejat, aga nad said oma osadega hiilgavalt hakkama ja sündis muidugi maailmakuulus film koos oma maailmakuulsa lauluga ja see laul sünnib, filmis on mängida siis niimoodi, kujutage ette prantsuse kohvikut baarileti ääres, siis tuleb seisma, eks me tuleb, mees jääb sinna seisma. Ja pingeline kohvikus stseen, kus siis peategelase Irmontan, rivaalse mees, kes sa oled ja ääres seisma jääb, tema vaenlane mõnes mõttes võtab välja suupilli ja mängib seal saatusliku lauluviit. Sedasama langevad lehed, mida me praegu ütlesime, võime, nimetame langevad lehed i prantsuse keeles on tema pealkiri surnud, leheda. Jean võtab pliiatsi ja kirjutab kiiresti selle meloodia üles ja loob ka kohe selle laule luues sõnad. Niimoodi filmis mängitakse, aga filmimeloodia jõuab siis kõikidele plaatide peale ja hiljem televisiooni ja raadiosse. Joseph Kozma muusika. No see on surematu laul ja nii ta filmis sündis ja meie praegu kuulamegi seda filmivõtted, just kuidas laul seal filmis sündis? Iiv Montaal ja surnud lehed. Siinjuures. Rassegis sõõdus, ma saab. Sügislaule võib mängida lõputult, maailma rahvad on neid loonud lugematul arvul. Mulle tundub, et Eestis on südantlõhestavaid sügislaule siiski vähe. Laule on aga, aga nii, et ta on väga sulle hinge sisse astuksid ja su su meeli ja, ja hinge ja südant nagu liigutaksid on minu meelest vähevõitu. Venelastel on vastupidi, need on väga-väga palju üksis gripivam kui teine, võiks öelda. Las olla väljas sügis, las langevad lehed. Las mööduvad aastad. Aga meie südames on ikka kevad. Alla Pugatšova ja sügisesed lehed, passinie list ja. Pärast seda, kui ma oma telefoninumbri saates välja ütlesin, oleme muutunud ka Google trandevu saatega omamoodi soovikontserdi saateks. Ja näiteks helistas mulle kuulaja, ütles, et Heli Läätse lauluema mul kingi hobu mängitakse ainult jõulude ajal. Aga tahaks väga kuulda ja väga tähendab seda laulu kuulda ka teisel ajal ja teada saada selle loost. Maali olgu siis, kuigi jõuludeni on veel kaks kuud aega, mängime täna seda soovitud laulu, Heli Lääts ja ema mul kingi hobu. Vaatasin. Ja nagu ma ütlesin, sama kuulaja palus ka võimalusel originaal Taani mängida, ma teen seda hea meelega. Aga ma küll täpselt nüüd ei tea, kuid ma arvan, et Heli Lääts võttis eeskujuks mitte pärise originaali vaid kuldsete 60.-te Saksa lapstähe Hainti imearmsa loomamatši. Päris originaal peaks olema aastast 1943, Roosel Siigers naisterahvas laulis selle loo ära esimesel aprillil 1943 kapellmeister olioto toomrind. Aga meie räägime nüüd rohkem selles Hendi laulust, sessioon laguneb, kaasaegsem ja see läks siis rohkem rahvale südamesse. Ja selle laulja Teie enda lugu, enda elulugu on ka päris muinasjutud, taoline. See poiss päästis kogu perekonna vaesusest ja sai ise väga rikkaks ja, ja siis ka oma vanemad ja õed ja vennad rikkaks. Sellepärast hanti sündis Sõe söekaevuripojad. Aga see söekaevur, tema isa jäi ootamatult haigeks, raskelt haigeks ja viis perepeaaegu, et kohutavasse vaesusse. Ja et selles vaesusest põgeneda. Perekond avas seal kodu kodulinnas väikese kohviku, kus Haiti laulis koos Juke poksiga. See on siis selle muusika. Mis plaate mängib ja häält vahel teeb ja üks heliplaadi produtsent, kui muinasjutus käive, ädik laingeld kuulis sellest poisist, läks teda kohvikusse vaatama ja kuulnud vaid mõned laulusalmid, võttis ta kohe poisil käest kinni, ütles, läheme minu juurde ja peagi sai hantist kuulus. Põhiliselt lõida läbilöök lauluga mama me kunagi kuulame seda. Ei, see oli 67. aastal ja siis ta oli juba tuntud lapsnäitleja laps laulja, esinedes paljudes Saksamaa filmides, 1900 kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel obleeriti inglise keelde levisid üle maailma, isegi Aafrika lastele laulis ta paar laulu, siis mis neile meeldis. Ja see aafrika koloriidiga ja tema tähelepanu tähelepanuväärsem lugu, ma olen su väike poiss, läkski siis Aafrikale tehtuna ja sai seal väga-väga suure populaarsuse osaliseks. Ja 71. aastal kirjeldas ajaleht Los Angeles Times teda kui Euroopa kuume varandust või suurimat varandust heliplaadimaailmas, siis ja samas artiklis tsiteeriti ka Frankfurter Allgemeine Saidungid, kes ütles või kus öeldi, et saksa show ettevõtluses pole keegi suurem kui meie Hain. Ja kuulame siis nüüd Haiti laulab meile sedasama laulu, mida Heli Lääts, ema mul kingi hobu. No igal lapsel on oma muusika, ei tohi segamini ajada, aga ei tohi ka unustada oma armsaid lapsepõlvelaule lapsepõlvepillilugusid ja meenutusi ja mälestusi, mis nende lauludega siis kaasnesid, kellega koos kuulati, kellega tol ajal koos Korameeriti, kellega koos tantsimas käidi ja kellega koos ka oma lemmikraadiojaamu kuulati. Nüüd tuleb meil siis raadio Luksemburg, minu meelest ei ole paaris saates olnud, aga nüüd ta tuleb ja kuulame siis Oreini, ollakse. Mis siis oli 1963. aasta lööklaul Luxemburgi raadios hipihipi šeik? Selle laulu otse versiooni võib leida miitus albumilt, mille pealkirjaks on otseülekandena BBC-st. Miidudes mängis seda lauluga oma algus aegadel, kui nad esinesid veel väikestes klubides. Aga Suurbritannia ansamblile Swinging luud, Sheens need on siis need svingitsevad või õõtsuvad. Sinised teksapüksid on nende nimeks võetud. Nende versioon ilmus 63. aasta detsembris ja see singel jõudis Ühendriikide edetabeli TOP viiendasse teisele kohale. Muide ja tõusis 64. aasta alguses USA edetabelite tippu. Mu jällegi top kolmekümnendas esimesele kohale. Ja laulust sai siis selle ansambli suurim hitt nii Suurbritannias kui ka USA-s ja selle lauluga, mis on huvitav siia juurde nüüd öelda, said sungim luu siin või siis svingi sinised teksad, need said brittide sissetungi alguseks USAsse niimodi trügiti USA heliplaaditurule. Schibišeigiane Swinging, Louschins. Ja samal ajal kui nüüd chipi hipi sheiki lauldi ja Svinging luul, siinse tegi omale kuulsust Ameerikas ja Inglismaal. Samal ajal juhtus nii, et maailm pidi peaaegu sattuma tuumasõtta ja see ei ole liialdus. Ma mäletan ise seda ka kõike hästi, aga meenutus oleks siis selline ametlik meenutus. Analoogia oleks selline, et 1962. aasta oktoobris Ameerika Ühendriikide president John Kennedy kuulutas Kuubale välja blokaadi. Algas Kuuba raketikriis. Blokaad tähendab kaubavahetuses olla laevad, blokeerisid Kuuba saare. Algas siis Kuuba raketikriis. Tema nimi oli, tal oli mitu nime, tahtsin öelda, kas siis Kuuba raketikriis või Kuuba kriis või Kariibi kriis ja Kuuba saarel nimetati seda aga oktoobrikriisiks. Ja 1962. aasta oktoobri alguses oli välja kujunenud terav vastuseis Nõukogude Liidu ja Kuuba siis ühelt poolt ja teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. Eelnevalt olid USA julgeolekuteenistused edutult püüdnud kukutada Fidel Castro. Valitsust ei õnnestunud mitte kuidagi, kuigi Fidel Castrol tehti praegu ametlik statistika, ütleb 82 atentaati, kus ta kõikides tulisid puhtalt välja. Ta oli kui suurriigi juht, rahva lemmik ja suur kõnemees. Tema siis valitses Kuubat aga 500 Kuuba kursile, mis Ameerika Ühendriikidele kui endine suur suur puhke, Karl, luksuslik puhkesaar saar, kus Ameerika suuri kasumeid teenis selleks nüüd nende käest ära Fidel Castro. Tema oma rahvas, seal on see muidugi Ameerikale ei meeldinud. Suur kõnemees. Ma ütlesin, kuulame hetkel Fidel Castro esinemist, kus ta kinnitab, et revolutsioon on Kuubal võitmatu. Ja tänaseks muide, ongi võitmatu olnud. Siis pärast seda, kui Fidel Castro tuli võimule, hakkas Nõukogude liit kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide jaoks. Ja nende tegevusraadius oli suurem, kui oleks vaja olnud USA nii-öelda suurema osa mandrist pommitamiseks või siis või ründamiseks. Et USA oli võetud nagu raketikilbi sihikule. Ja ühtlasi oli see ka Nõukogude liidu poolne reaktsioon soor tüüpi rakettide paigutamisel Suurbritanniasse 58. aastal. Mäletan, oli ka suur suur kisa ja Jupiter-rakettide paigutamine Itaaliasse ja Türki 61. aastal ja selle tulemusena kujunes välja olukord, kus siis Ja raketid olid sihitud siis nagu Moskva peale või Venemaa peale ja, ja Venemaaga ja Moskva pealinn jäi sellesse löögi raadiosse. Ja nüüd kongressi lihtsalt sellest kriisist, 15. oktoobril 62 pildistas USA luurelennuk U kaks Kuubal ehitatavaid Nõukogude raketibaase. Kohe algas kriis, Ameerika tegi suure kisa ja see kujunes välja külma sõja aegs aja kõige suuremaks vastu vastasseisuks ja arvatakse, praegu kirjutatakse, selle käigus jõudis külm sõda kõige lähemale otsesele tuumasõja hoole. Mina mäletan poisina, lehed olid täis iga päev raadiost tulid uudised, mis juhtub ja Moskva ähvardas, kohe lähevad tuumapeadega raketid Ameerika poole teele. Ameerika ütles, et kohe lähevad samasugused raketid teele Venemaa poole. Vaat niimoodi oli Hruštšov tembutas. Hruštšov oli seal väga suur, nii-öelda, ma ütleksin, selle kriisin ninamees ja ma mäletan, et kellelegi väga püüdis temaga nagu saada kokkuleppele ja ühes hilises nüüd hilisemal ajal ma vaatasin dokumentaalfilmi, kus Kennedy telekaamerate ees tunnistas, et ta väga kartis Nikita Sergejevitš Hruštšovi iseloomu. See mees oleks võinud raketid ka lahti lasta. Avalikult hakkas NSV Liit USA nõudmistele vastu, kuid salajaste suhtluskanalite kaudu tehti ettepanek kriisi lahendamiseks. Ja vastasseis lõppeski 28. oktoobril 1962, mil USA president Kennedy ja ÜRO peasekretär uut on oli, tol ajal jõudsid Oružoviga kokkuleppele ja vaid kaks nädalat pärast seda kokkulepet Nõukogude Liit viis oma raketisüsteemid Nõukogude kaheksale laevale kaheksa laev ootas näidanud, veeti tagasi siis Moskva suunas. President Kennedy esines televisioonis ja lubas Ameerika rahvale rahu. Ja veel pisut seda kroonikat, see on niivõrd tähtis kriis oli Üheteistkümne kuu jooksul pärast kokkulepet. Septembriks 1963 lammutati ka kõik USA relvabaasid Itaalias ja Türgis, mis olid suunatud siis rakettidega Nõukogude liidu poole ja läbirääkimiste lisa tulemusena seati sisse USA ja NSV Liidu vaheline kuumliin, nõndanimetatud kuum liin telefoni otseliin riigipeade otsesuhtluseks ja see töötab tänase päevani. Et niimoodi oli see kriis, lõppes tuumasõja oht oli selleks korraks möödas ja me jõudsime maailma, kus me elame praegu maailma, millist me teame ja milistne armastame. Maailm, mida me teadsime, maailm, mida me teame, on populaarne laul ka ühtlasi mille salvestas Frank Sinatra 1967. aastal. See põhineb saksa muusiku ja helilooja mörtkemferti heliloomingul. Sõnad umbes nii, et maailm, kus me koos jalutame maailm, kus me koos armusime, see on meie maailm. Kuulame siis ja oleme rõõmsad, et me elame praegu rahulikult rahulikult oma kodudes ja maailmas Huel Winju ja Frank Sinatra vapustavalt võimas lugu. Sügis on käes, aga ega elu ei jää seisma, kuigi Olav kop Villemi laulus maalitakse rohu tirtsudele üsna kurba sügist. Aga eks me ise seda teame, et rohutirtsud on terve suvel hällilaulu löönud, pole sügiseks valmistunud, pole toitu kogunenud, kogunud endale aga vaid sipelgad on kõvad tööd teinud suve läbi ja nüüd anna talveks ilusasti oma talvemajja sinna maa sisse pugenud oma sipelgapessa keldritesse ja saavad seal rahulikult talve mööda saata. Aga rohutirts, aga rohud is vaat tema, mis temast saab seda meediarohutirts ja Olav Kopwillem? Kõrrelend kiigutas kord rohutirts veeretas kurbliku viisi sirts, sirts, eluni, troostitu pruut, nõnda pirts pahaselt. Rohutirts sülitas lörts. Tal lavaid tuuld nagu truudonki, ott koonuta kõrrel kui nott Vihma sees, liigunen Igaklammot löödis külmast, kui kirikurott. Pruuti ei huvita südamejutt, näib teda huvitab naabrigaar lutt, tirts, kisu viiuli ostalnud elu oli tõepoolest päris kaputt. Meks fookva Varun Kall viimas süda ja suur trumm, mingu ka pulgad, kui läinud trumm, tirts kõrrelt veeloiku kargas kargama. Vesi paugupealt Laariks pea öeldu, kui ta siiski on hea. Kuigi mul naistega vahel ei vea, kõik võib veel muutuda, mines, saad ja veest kargas, vaatas kaskorrast free suurt. Koebleid takisti ja poognad, bravuur. Viiulil kostis suuslantsud. Rajale kiigutas koor, rohutirts veeretas speku viisisertsert põrgusse, kallemm käes. Tujukas Bertz. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, siis järgmisel reedel kohtume jälle. Ja internetis rahvusringhäälingulehekülje pealvõimega päev kokku saada. Saade on seal rippumas üleval kogu aeg. Ja muide, nüüd on meie saatel ka kordusaeg. Laupäeva keskööl siis täpselt 11 null null või 24 null null öösel siis keskööl või null null null null pühapäeva hommikul võiks ka niimoodi öelda. Ühesõnaga laupäeva keskööl on kordussaade, kuidas kellelegi meeldib, siis 12, null null või null, null null null ja nüüd tuleb lõpulugu, nagu ikka instrumentaalne pool Morea orkester ja lugu on, mäletate, et hakata ka taga taga Takad ka kõike head meile kõigile.