Vikerraadio eetris on nostalgiasaade kuid randmeluu. Tere, tere, head raadiokuulajad. Taas läheme nüüd möödunud aegade ja möödunud aegade laulude juurde. Ma olen teie jaoks ilus Mirmistushein. See oli heebrea keeles ja 1932. aastal jidiši muusikali jaoks loodud lugu. Autorilt osteti see laul vaid 30 dollari eest ja kohe tekkis ka mitu estraadivarianti sõnadega, et sa oled ilusaim riigis. Sa oled suurepärane sõnadega koos minuga sa juba oled ja koos sinu tulekuga nägi mu süda valgust. Sa oled imeline, suurepärane ja kõige, kõige parem. Ja pealkirja all Mei meelmistus söl esitas 1938. aastal selle Loht koid juba ümber tehtud kiigelaulu või siis sving vormis sel ajal veel täiesti tundmatu naistrio. Andrius Sisters. Kaheksandal jaanuaril 1938 panid New Yorgi raadiojaamad selle laulu saatesse your Hits Pareid. Teie laulude tippparaad siis ja kuldne plaat oligi sündinud. Andrews Sisters. Nirbistus. Panite tähele, autorilt osteti üle maailma tulevikus kuulsaks saab laul 30 dollari eest. Tema edasimüüjad teenisid lühikese ajaga kolm miljonit Ameerika dollarit. Ja 48 tipptegijad nagu pärli sistas laulu tuua Ella Fitzgerald säärali Ander ja veel 45 lavatähte lasid loo välja omas versioonis kõiki kroonis edu. Niivõrd võimas on see laul Itaalia paar luisk priima ja tema abikaasa Schmitz tegid selle, loome Mirmistushen rokivariandi ära ja see says jälle kuulsaks. Aga enne kui me seda rokki kuulama hakkame. Mul on ka küsimus meie kuulajate laiale ringile. Ja küsimus oleks nüüd selline, kes laulis selle loo Eestis ja inglise keeles ära, kes esitas inglise keeles selle looma Emilbistus. Minu meiliaadress on Heimar punkt Lenk ät Gmail Com, Heimar hashtähega. Ja minu telefon on 52 76 ja seitse kaheksa kaks saate lõpus ma kordan neid. Ja nüüd siis Luism võima ja Kellismiks ja ma ei miimistus. Kuidas küll juhtub nii, et üks laul täna tuleb ja homme on unustatud? Teine laul sünnib ja elab igavesti? No näiteks surematu romanss mustad silmad, kes küll pole teda laulnud, kõik kuulsused minu meelest aga laul ei närbunud, õitseb tänaseni. Isegi rock n roll'i ajastusse murdisse lugu sisse. Romanss ja rokk, kuulame Eestis vähetuntud näide, kuigi meie enda naabrite oma soomlaste ritta Koivunen laulis mustad silmad rokklooks. 1960. aastal. Küsimus, miks üks laul nii kuulsaks saada ja teine laul mitte, on meil endiselt üleval ja mul on veel teinegi küsimus, mõelgem, miks üldse laul on inimesele vajalik. Miks me laulame? Üks vastusevariant kõlab nüüd helisalvestusel, mille ma nüüd kohe käima panen ja see helilõik on leitud rahvusringhäälingu rikkalikust arhiivist. Voldemar Panso loeb meile Kristian Jaak Petersoni luuletuse laulja. Siin on imelised sõnad laulja ja laulu kohta. Voldemar Panso. Kristian Jaak Peterson kirjutab lauliku kohta Nii kui pause, jõe mürisevad lained, mis kalju pealt langevad oru sisse nagu taeva, pikne mustade pilvede all hirmsaste kärgata. Nõnda on jooksmas laulu ilus tuline oja. Ja kui valgusallikat nii või pahuse jõe mürisevad lained, mis kalju pealt langevad oru sisse nagu taeva pikne mustade pilvedel hirmsaste kärgatab. Nõnda on jooksmas laulu ilus tuline oja. Ja kui valgusallikas sõidab austatud laulja oma vendade keskel kärgatas pikne. Ja metsad on ainult laulja, on tõstmas oma healt alamas, hinges laulukastet ja tema ümber vaid kui merekaljut. Rahvad. On kuulamas. Kuidas ta siin ütles, kärgatas pikne ja metsa tol vait lauljandus mas oma häält ja tema ümber, kui merekaljud rahvad on kuulamas ka meie, kuulame nüüd laulu ja kuuleme imest. Ma kordan, me kuulame laulu ja kuuleme imest, mis on juhtunud, mis on sündinud suurmeister Jüri Pärg, kes aastakümneid elanud eesti rahva südameis ja loo. Kui mina alles veel noor olin, laulis ta sisse alles eelmisel aastal. Austatud bariton, läks Võru rahvamaja kannel ja salvestas terve uue heliplaadi. Head kuulajad, muide 87 aastasena tegi Jüri Pärg seda. Võtke eeskuju. Voldemar Kuslap on oma kolleegi kohta öelnud, tsiteerida Jüri Pärg on meie vokaalkunstis näide harvaesinevast pikast vokaalses vormis püsimisest. Kui mina alles noor veel olin ja Jüri Pärg kuulakem ja imestage. Ei, mina tea olnud muud kooris ta muudkui. Ta meil on ilma silma. Meie elu on arseeniilmas siini ülema, nii liin oksa-oksa. Itaabeeellaster siiski mul siiski on. Aastal o. Laulu. Kui võimas hääl kui hea ettekanne, uskumatu ma imestasin ka siis, kui lauljaga septembrikuu alguses võrustama kodus kokku saime. Rääkisime palju, aga selle saate jaoks on huvitav järgmine lõik kuidas Jüri Pärg täitis oma ammuse unistuse ja laulis sisse traagilise loo kaugest ajaloost, mil seto sõdur tuli koju ja eest leidis oma pruudi haua. Meie saates on ka selle laulu esmaettekanne ja see lugu nüüd järgneb kohe lühikesele intervjuule, mille Jüri märg andis mõni nädal tagasi vikerraadiole meie saate tarvis ja siis tuleb ka siis laul kaugest ajaloost, kui sõdur leidis oma pruudi haua. Aga oli üks lugu, mis mind juba tükk aega, nagu nagu ma aeg-ajalt tuletasin ühte lugu meelde, mida ma kunagi Võru meeskoori k oli laulnud. Kooris enam elamutega, Nad kutsusid mind esinema ja ma laulsin soolot. Selles laulus see laul oli. See laul oli. Setu mõrsja Hummer, koolnu setu mõrsja on ära surnud. Seal oli minu soolo. Laulsid seda ja, ja kooriga koos, aga mulle selles tekstis paar rida absoluutselt. Ma leidsin, et see on natuke nagu, nagu nagu nagu ei ole see, mis võiks olla. See mõte käärisool terve aeg sees ja möödunud aastal. Jah, läksin ühe proua juurde, võttis mind kenasti, jutule, võiks need teated. Mind vaevab üks mõte, et kas kuidagi teie kaudu ma ei saaks õi teksti originaalteksti selle, selle. Läks veel paar päeva mööda, et Jüri Jüri, et ma tahaks veel teile üht kui teist rääkida sellel olukorras. Et sellel on oma stoori. Et see laul on tulnud Saksamaalt, tähendab võetud teema on võetud siin üle muidugi murrakus murrakusse tehtud. Et see lugu on tegelikult selline, et seal ristisõdalase story, et tema tuleb sõjakäigult tagasi ja tema niukene, keda ta lootis kohata nüüd on surnud. Ja tema on nii suur kiindunud armastaja, tema. Ja no see oli nüüd lisainformatsioon veel selle kaudu, vaadake, kuidas, kuidas üks laul võib kusagilt tulla ja, ja omandada selle ja ja ühe lolli näol veel leida mõte, et see nüüd ettekande ja ma läksingi Läksin siis selle lindistuse juurde, et kuule, et proovime nüüd. Kuid siin teksti ette, see oli üks nädal aega möödus sellest kõigest, vulsin teksti ette mikrofonist esimese variandi, kelleks siis ilmasaadetele saade saateks ma võtsin. Leinakellad, leinakellad, vene õigeusu, Lenna, leinakellad, leinakellad, mil, mis mul olid olemas ühel plaadil Novordi Novgorodi kiriku keemiline kellad ja ta see kestus absoluutselt klappis selle laulu kestusega. Teate, müstika. Müstika. Martin O joon, voldik. Et rull vast ööd Vellija kirstu. Hellijak halva esid imeikk. Sünnime Heek. Null. Viis. Õli. Loll vist. Lolgi root. Loll root. Ohkas vaikses Riho pookas aegs võrra. Et ma ja see, et ma. No kui juba lauluks läks, las siis tuleb ka veel kolmas lase. Jüri Pärg laulab meile veel ka, see on täiesti värske esitus, värske lugu, värske plaat, kõigile hästi tuntud Raimond Valgre ja Debora Vaarandi, Saaremaa valss esitab suurmeister Jüri Pärg. Ja jällegi on meie saates selle loo esmaesitus. Kes? Ei ei sellist küll maailmast kusagil. Kui Saaremaa heinamaad ju, nagu. Ei sellist küll maailmas kusagil leidub. Saaremaa hüüa maadi. Juuli. Aare Manni tõdega seltsides vaikuses oludes nurm On vedes tseeri. Klient ei kaitse? Ei sellist, küll maailmas leidub kui Saaremaa heinamaal ju nii? Ei sellist, küll maailmas leidub Saaremaa heinamaade juuni. Helisel heinamaal ja nisu Harritooidu lõu la taaka on õismõõttöid ja toiminguid. See tööde ja rõõmudeküllane. Keeruta lennuta alati Leedu Eesti EM kaitsetöö, Eeeszteeellis küünlasaali, N Liidu kui Saaremaa heinamaad ju nii kui ei sellist küll maailmas kusagil. Kui Saaremaa heinamaal juunikuu. 50.-te aasta algul, no ikka jälle see eelmine sajand on meil päevakorras. Nende 50.-te aasta algul, kui meil Saaremaa valss laineid lõi, sai Euroopas kuulsaks Bronislav kaaperi kirjutatud haili hai loo. Meil oli ta lee pealkirja all ja Heli Lääts laulis. Laulust sai kohe ka number üks hitt sõjajärgsel Saksamaal. Ja saksakeelse versiooni esitas mustanahaline Leila neegra. Talle see sobis, sest Lily algallikaks ongi neegrihällilaul. Õnn on maa peale tulnud. Ja pärast maailmasõda olid need sõnad, mida Saksamaal oodati. Nütsis lillanney kra ja heli hailo. Tähtede sadu meie saates jätkub ja lavale astub legendide legend Sachs Moor, Loui Strong trompet ja laula hääl, mida ei saa mitte kellegagi mitte kunagi segamini ajada. Laulusõnadel on palju versioone, lugu ise, mis me kuulame onu endasse Inscow matši ning tuntud lugulaulule on siis sõnadele palju versioone olen, kuid selge on see, et algtekst on võetud pühakirjast ja lõpuks on juttika taevasse minekust. Kirikuõpetajad lähevad marssides, kuhu üksnes jooned lähevad kõrsi lõbutsema, teine pühakotta ja nii edasi. Aga laulja ütleb, ma tahan nende meestega koos olla. Lugu ise on pärit üle-eelmisest sajandist, juba 1880.-te aastate keskel ta sündis, hakkas levima. Meil eesti keeles on nimetatud lauluga, kui pühakud Brassivad. Amstrongile kuulub loo esmaettekanne avalikkuse ees ja see oli 13. mail 1938. Kuulame siis kuulsalt lugu. Nüüd tuleb kuldne trompet ja hõbekõri loojamzlong kuuendas Heinz Go Machine. No nüüd ma pean mängima panema ühe Uuema ajaloo, tavaliselt me seda oma saata, see idee, aga nüüd tuleb UM lugu. See on noormees Uku Madis Vainu esitatud hambavalu, laula. Ja salvestatud Eesti televisiooni poolt mõned aastad tagasi. Ja põhjus, miks see laul meie saatesse sattus või satub, on lihtne nimel. Head kuulajad. Sel nädalal, kus me praegu oleme, tegi 100 373 aastat ja 173 aastat tagasi arst William Soomas Green Morton suure uuenduse patsientide ravimisel. Ja nimelt esimest korda ajaloos kasutas ta hamba väljatõmbamise jaoks eelnevat tuimestamist. Vaat nii, enam polnud tarvis hambaarsti nii väga karta, kuigi kardame seda arsti kuni tänaseni. Uku Madis Vainu ja hambavalulaul. Sügis on meil käes, meeleolu on melanhoolne, paljudel mitte kõigil, muidugi mõned on sügisega väga rahul, paljudele ka suvi ei meeldi, tahavad ikka seda rahulikku elu sügisel. Aga eks ta melanhoolne ole nii meil kui kogu Euroopas ja nii lauladki Itaalia kuulsus bet piinud Prei nukrameelses sügisest kui tiba vihma ja ka Itaaliast tuleb tütarlapsele juba mantel selga aidata. Melancoli in september Teppino Capri. Ja siia juurde tuleb nüüd meil ka üks sügis meloodia omalt mehelt v või omaenda lauljalt meie eesti lauljalt Kalmer Tennosaar ja harva mängitud lugu kured. Kuigi nad läksid juba augusti lõpus ja septembris, aga meie saame täna veel kord nendega hüvasti jätta. Ta laul ise on nagu minu meelest nagu unustusse jäänud. Mina pole teda ammu kuulnud, Igaljuhul nüüd mad arhiivist välja võtsin ja mõtlesin, et meie saates seda sobib väga. Kuulame ikka ju meie neid laule, mis olid kunagi ammu moes ja loom muidugi, paljudes paljud neist on ka veel täna moes. Aga see lugu on nüüd küll niimoodi, et kas ta moes seda on raske öelda, lugu on väga ilus ja ma arvan, et tasub uuesti kord ära kuulata ja võib-olla veel tulevikus ka veel mängida. Igal aastal on ju sügis, Kalmer Tennosaar ja harva mängitud lugu. Kured. Seda tormides tuule. Hiinades. Meistrutavatuur. Nukrad. Aga need mooduses mund ma, kui ma, kui ma lähen. Oi nihutada, aga soovin no kui ma kuma Ja nüüd natukesega seda seltskonnakroonikat, mitte küll kohalikuga kaugemalt Ameerikast nimelt siin mõni päev tagasi tuli teade või pressiteade ja, ja ka pikem artikkel siin ilmus, ilmus portaalides, et legendaarse laulja ja rock n rolli kuninga Elvis Presley abikaasa, õigemini eksabikaasa Priscilla Presley, ta on praegu 71 aastane daam, avalikustas BBC jutusaates. Põhjused, miks ta superstaarist lahku läks. Ja see abielu neil nabis seitse aastat elasid koos abielu purunes just nimelt proua või siis naisterahva soovil ja selle ümber on räägitud palju või selle üle on palju arutatud, et miks nad ikkagi lahku läksid. Ja nüüd siis Priscilla nagu seda valgustas põhjust, aga ega päris põhjusi seal välja ka ei öeldud. Ja meedia ütles, et ta ikkagi hoiab mingisugust saladust. No ei tea, kui suur see saladus on. Aga paar abiellus ku Priscilla-le, 21 aastane Elvis oli temast kaheksa aastat vanem, kui ma ei eksi. Ja siis nad abiellusid, läksid elama Elvise Memphis linnas asuvasse häärberisse, mida mees, otsus Kreislandiks praegu Ungari Islandi sõlvise muuseum, aga naisele see elumuutus kuidagi ei meeldinud. Ta ütleb, et Gray Islandi kolides oli Telvisel juba oma väljakujunenud harjumused oma pruskond. Muidugi Elvise sõbrad võtsid Priscilla väga hästi vastu ja võtsid oma sõbraks, aga siiski selle naise elu läks nagu üksluiseks. Ta ütleb, et kunagi väljas ei käinud, Elvisele ei meeldinud restoranides söömine, sest inimesed pildistasid teda ja ta ei tahtnud, et temast tehakse pilte, kui ta parajasti kahvlit suhu paneb. Nii ütles naine. Me elasime tõelises mullis, rääkis Priscilla. Ja siis nende abieluaastate jooksul. Priscilla püüdis küll väga Ilvisele meeldida, aga võib-olla siis ka helistada, nii väga tähele ei pannud, eks tal olid palju tegemist oma plaatide ja, ja reisida ja, ja esinemistega ja maja oli täis heliloojaid ja helitehnikuid ja kõik see asi naisele ei meeldinud. Nii et ta siis rääkis, kui me sellest elust ja ütles, et ta siis otsustas ära minna Elvise juurest. Ta sai muidugi suure varandusega kaasa, aga ülejäänud ela elu elastasi Selvisest eemal ja siis, kui Elvis suri, siis ta on hakanud rohkem mälestusi kirjutama Priscilla ja hoolitseb Islandi muuseumi eest. Vot sellised seltskond olla uudised väikesed, kuigi siin uudist ei olnudki õieti tegelikult, aga siia juurde ma panen nüüd ühe loo, olen ikka püüdnud siin saates otsida lugusid, mida vähem on teatud ja vähem kuulatud. See tuleb siis nüüd selline lugu, et ka seintel on kõrvad, voolsev hir, son, see see pealkiri ja siis seal ühes filmis, kus siis Elvis Koraneerib ühe tütarlapsega, aga ka Ameerika korterites olid väga õhukesed seinad ja nende muusika kostsid naabritele naabrid, sisu rusikaga, põrutasid seina peal, olge ikka vaiksemalt ja no selline lugu, aga tähtis on see. Esiteks laul on väga ilus, aga see on ka ainukene tango, mida Elvis Presley oma elus on laulnud. Tulebki siis nüüd Elvist, tango, kas seintel on kõrvad? Pidagem seda meeles. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, kohtume nädala pärast jälle. Ja ma kordan korraks ka siis oma koordinaadid, me rääkisime ju küsimusest, et kes laulis Eestis ära loobaimirbistusheen inglise keeles ja esitas selle. Ma arvan, et väga vähesed kuulajad teavad, aga võib-olla võib-olla ka mitte. Võib-olla ma eksin, igal juhul, minu telefon on 52 76 seitse kaheksa kaks ja minu meiliaadress on internetis, on siis Heimar hashtähega Heimar punkt Lenk Ät Gmail punkt com. Ja nüüd tuleme lõpulugu, see on nagu ikka meil jumalast selline traditsioon, et lõpulugu oleks instrumentaalne orkestrilugu ja täna juhatab orkestrid Merdcenthert. Tema selline populaarne orkester pas, eriti paarkümmend aastat tagasi oli ta väga moes ja nüüd tuleb verd Kentherdi orkestrilt lugu, reed, rosid, form luuleidi ja me saadame siis oma saate lõpus punased roosid kurvale tütarlapsele. Merdcenthert.