Vikerraadio eetris on nostalgiasaade iidranda. Tere, tere, head raadiokuulajad. Taas möödunud aegade ja nende aegade muusika ning mälestuste juurde on algamas Kuldrandev U 20. saade. Omamoodi juubel. Väljas on tuuline ja vihmane november, maikuu veel üsna kaugel. Kuid see ei sega meid meenutamast. Kuulsad 1938. aasta saksa filmi Ühel maikuu Ungarist pärit Austria näitleja ja laulja Marika rõhk on selle filmi Alien nahtin meis suurelt särav täht ja see täht kutsub meid nüüd soojale ning päikesepaistelisele saarele. Loomulikult on see unistustes sündinud avajja Marikarjak. Kahjuks pole midagi teha, kõik Havai saartele ei saa ega mahugi rist, mõned peavad koju jääma ja meie laiuskraadidel jääb meil üle vaid meil jääb üle veel vaid nautida sügist. Kase ja vahtralehed on ammu maas, sellest ka vanad taan, koguide lehed langevad, vahtralehed langevad ja varsti on käes talv oma suure lumega. Nii et majad vaevalt välja paistavad. Listi apaadeutscljona Allo nimi, Aleksander saanovi džässkvartett esitab selle imeilusa sügisloo. Aleksander Jasanov, no huvitav on see, et see heliülesvõte on tehtud 1938. aastal Stalini ajal täiesti, aga siis veel džässmuusikat sai viljeleda, paistab ja mõned kuulsamad orkestrid võisid vabalt esineda. Ja huvitav on veel teinegi asi, et selle plaadi puhul on kirja pandud isegi matriitsi, ehk siis selle algse tall šablooni, mille järgi hiljem päris grammofoniplaate pressima hakatakse number siis matriitsi number on 70 null kolm 7103. Igal juhul mina pole varem plaatide pool matriitsina numbreid küll kunagi näinud või vähemalt pole tähele pannud. No see oli lihtsalt detail ajaloo huvides nii-öelda. Nüüd aga siis heliülesvõtte aastast 1938 Nõukogude Liidu heliplaat ja listi. Siis džässorkester ja temal jazzkvartett. Jääme hetkeks veel kolmekümnendaisse aastasse täpsemad aastasse 1939. Ja noh, vana küsimus, et millist muusikat kuulati siis Eestis, millised laulud meil siis siin moes olid kui, kui siis kuulsime, et Marika Räkk laulis seal juba maikuust, aga millest lauldi Eestis ja neid laule oli palju, kui ma neid pabereid siin vaatan tagantjärele. Ja eks see heliplaaditurg oli Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas sammas aktiivne nagu mujal Euroopas, ma arvan ainult, et tähed olid teised, sest kodumaiseid tol ajal eelistad. Well Amy, minu kallis, hea sõber, vana, tuntud lugu, moest tänaseni, Restorani orkestrid, tihti mängivad seda, seda Vellami ajalugu ja eestikeelsed sõnad, kirjutas Erich Remmelgas sellele laulule ja tolleaegses vabariigis siis eelmise sajandi kolmekümnendail aastail. Laul, laul siin Eestis, seda moelugu õige mitmed artistid ja teiste hulgas ka ooperilauljast sopp. Bran Milvi Laiga sündis 15 august 1906 Tallinnas ja lahkus meie seast 12. juunil 1976 Stockholmis. Kuulame siis neid. Milvi laid, Vellami on aasta 1939. Telefon on ikka tore asi, nüüd ma sain sellest aru, olin ma eetris vaevalt oma mobiiltelefoninumbri ära öelnud, kui hakkas soove tulema. Mulle see väga meeldib, täidan need hea meelega, kui aga soovitud laulu käepärast on, tahan ja helistas ka üks proua Soomest meile juba saatesse. Tema kuulab meie programmi internetis ja tuletas meelde, et võiksime meenutada sellist eelmise sajandi 60.-te aastate lauljad nagu Brenda, liia. Konkreetselt võiks olla tema laul, if you lammi. Kui sa mind armastad midagi niisugust, siis see on tegelikult tuntud peafi hümn armastusele, aga inglisekeelne versioon ja esitaja Brendali kuulame hästi lauldud lugu ja siis paar sõnaga Brendaliis veel lähemal. Aasta 1960 prolenda Li. Huvitav, et Brenda liin, kelles varem pole Eestis suurt räägitudki, mina küll ei mäleta nii väga järsku meie soovide hulka ja ka veel TV3 näosaatesse seal mängib, tehti teda järele ja ja lõi kõvasti furoori Brendali. Seal tore muide Brenda per täht, renda meithabli on tema pärisnimi ja tema sündis 11. detsembril 1944. aastal on siis Ameerika esineja ja 1900 kuuekümnendatel aastatel oli ta naissoolovokalistidest edetabelites pidevalt esikohtadele, ta laulis rockabilly pia kantrimuusikat tavalist rock n rolli ja võiks öelda niimoodi, et kuuekümnendatel aastatel oli ta ülimalt kuulus ja märkimisväärne on see, et ta oli pidevalt neljandal kohal. Seis tõusis kõrgemale siin Ameerika ja nende Londoni edetabelites ja isegi ta oli nii kuuluse, temast olid ees Paide Elvis pressile, Miidus ja Ray Charles. Ja nad on igal juhul väga-väga populaarne laulja, millegipärast mul endal istmel Eestis ja minu meelest ei, väga ei ole räägitud. Aga noh, hea, et ta vähemalt näosaates. Jaa, tuntud oma 1960. aastahitti, ajem sorry, mul on kahju. See lõi metsikult läbi, tuli suurtelt iraažidega ja 1958. aastal laulis ta sisse sellise loo rock ingel, round Christmas Tree Sis rokiks ümber jõulupuu ja see lugu on muutunud isegi jõulustandardiks maailmas öeldakse selle laulu kohta. Ja huvitav on muidugi see, kes veel ei tea, et mul endal on vaid 140 sentimeetrit pikk ja äärmiselt ornament ja nii ta saigi omale hüüdnime väike, mis dünamiit liidule Aino maid ja 1957. aastal tuli ka välja tema laul dünamiit ja temal ka grammis on siis grammofoniplaatide, need auhinnafirma ka saia, selle Grammy elutöö preemia. Ja muide, ta on ka ainuke naislaulja, kes on kutsutud rock n rolli ja kui ka kantrimuusika kuulsuste saali, no need on saalikus kutsutakse siis kõige kuulsamaid lauljaid, nüüd siis veel üks lugu juba peal endale, nii pikalt rääkisime, Sonshambalaia võisid, on joon, tema alapealkiri või teine pealkiri ja esitus on aastast 1956, kuulame siis seda legendaarselt temperamentsed ja 145 sentimeetri pikkust Brendali hamba laia ja esitus aastast 1900, kuusk ei 56950, kuusk Brendali. Neid saateid tehes jälgime alati ikkagi ka kalendrit, et mis on siis selle meie saatenädalal maailmas juhtunud tunud mõni tähtis sündmus või kes on sündinud ja nii edasi. Ja nüüd ma leidsingi, et 12. novembril on Eesti raadio omaaegne reporteri ja kirjaniku ott kooli sünnipäev. Mina tundsin ka teda hästi, vana kolleeg. Tema sündis aastal 1930, nüüd oleks saanud siis nagu ma arvestan, 89 aastaseks ja nagu ma ütlesin, et me olime kolleegid ja mõtlesin, miks siis mitte ka siis meenutada teda seda enam, et seda enam, et me ju meenutame lauljaid, miks mitte teha seda ka mõne populaarse raadio repo reporteri puhul, kui võimalus tuleb. Ja pealegi arhiivist leidsin Hubert Veldermani, tema kolleeg, reporter Hubert Mölder, moni tehtud helilõigu ott kooli 60. sünnipäeva tähistamisest Eesti raadios. See oli 1990. Aasta. Kuulame kui pidulikult omal ajal kolleegide sünnipäeva puhul sõna või, ja neid kiideti ja kui hästi neisse suhtuti. Reporter, nagu ma ütlen, siin juba on Hubert Velderman. Ringhäälingu info toimetuse ruumid on praegu suurt saginat täis v ja otil on täna pidu ehk OTT KOOL. Muinasjutugagi pidukõnedes peatoimetaja Ain Saarna Ta on aga unikaalne ka selles mõttes, et sina oled see mees, kes meie toimetuse Näidendi on kirjutanud. Ringhäälingujuht, Peeter Sookruus, ott cool on ilmselt olnud üks mees, kes on päris hästi läbi aastate väljendanud eesti rahva, eriti maarahva südametunnistust, võtame alates tema raamatutest, kuuekümnendatel aastatel meenutan oma koolipõlvest loetud Tähed allikas kujunendast teises pooles kuskil mis just niimoodi maalähedaselt ja tõsiselt seda elu vaatasid ja ka veidi avardasid arusaamist tollasest maailmast üldse. Ja just sellise mehena, kellel on alati oma sõna öelda, kes on jäänud vaatamata ajalootuultele muutumatuks, ma arvan, et ta on eesti rahvale hästi lähedane. Ja nüüd kõrvaltoas nutiise mikrofoni ees. Ja kõik need asjad, mis ma olen raadios rääkinud, ma ei ole neid ise välja mõelnud. Mul on olnud head õpetajad, need on needsamad küla inimesed. Kui mu oma võistlusotsa saab, siis ma lähen alati küsinud kellegi käest ja kui kaks-kolm inimest arvavad ühte asja, siis juhuse õige. Maa teemadel just rääkisime, kuna ott kool oli maamees palju, kirjutas maalugusid põllumajandusmaaelus ja siia sobiks ka juurde üks laul meile praegusele põlvkonnale harjumatu pealkirjaga laul karjamaast. No ma ei usu, et keegi kirjutas tänapäeval laulukarjamaast, aga omal ajal kirjutati. Jaa. Noh, praegu meil on maateemadel nagu loomingu minu meelest muusikalist loomingut või eriti ei ole ka lavastusi raamatuid nii väga palju maa teemal kirjutatud või tehtud, räägitakse vaid maaelu kipub välja surema. Kuid 1967. aastal seda muret veel ei olnud. Ja näitlejad käisid maal. Maarahvas käis bussidega linnas teatrites ja oli isegi teatri kuumel märtsikuuni, et väga aktiivne kultuurielu käis maal ja maainimestel ka linnas ja lüpsetele ja traktoristidele jagati aurahasid ja autoostulubasid. No sellest autoostuloast võib teinekord rääkida tänapäeva noortele tundmatu termin. Nii see oli, igal juhul me, Estonia teatri solistid ei pidanud paljuks maarahvale oma loomingut kinkida. Ja ongi nüüd siis tulemas laul, karjamaast, helilooja Hammilatofon, selle helilooja nimi ja magnetofoni lint, Eesti Raadio arhiivis on veel Heino Pedusaar Vanameister, Heino Pedu saare poolt restaureeritud, nii kõrgelt hindas ta seda laulu. Meil esineb nüüd ratt Estonia solist. Pran Veera neelust on aasta 1967, Veera neelus. Ja loo nimeks oli, nagu ma ütlesin, laul karjamaast. Raadio nord raadioluud mitmes saates juba kõrvale jäänud, kuid tänase kommertsjaam, millist Rootsi parlamendi poolt ka vahetevahel piraatjaamaks peeti ja lõbus ka kinni pandi, parlamendi poolt meie saatesse tänada. Jälle tulevad Rootsi ja raadioluud, töötas 1962. 63. aastal Läänemere neutraalvetes ja mängis noortele palju moodsat muusikat. Anti ka uudiseid ja muidugi ohtrasti reklaami. Raadiojaam oli ka Eesti koolilaste seas erakordselt populaarne. 499 meetrit oli ta vist 500 lähedal seal. Ja nagu koolis tulime, nimesele raadio nuudi sisse lülitasime. Kahjuks Lõuna-Eestis see raadiojaam kesklaine saatja signaal hästi ei ulatunud. Aga ta oli niimoodi Kesk- ja Põhja-Eestis hästi-hästi kuulda, eriti rannikualadel Tallinnas ja Haapsalus ja Saaremaal ja nii edasi. Noh siis nüüd meenutame roodiunud. Uurime siis nüüd, milline laul selle raadiojaama raadioluud top 20 järjestuses oli nädalal näit eks sellel nädalal, kus me praegu oleme näiteks kohal number kuus, topsugu oli kolmapäeva õhtul, nii et me tänase päeva seisu ei saa öelda, Tom Stop 20, siis rootsi keeles topsugu oli kolmapäeva õhtuti kell 22 null null Eesti aja järgi meie selle Nõmme Gümnaasiumi õpilase kõik kirjutasime üles laulu, järjestasin mul praegu mõned vihikud alles ja vaatame siis, mis lugu seal oli ja siis raadio nuud. Ma tahtsin öelda niimoodi, et selle hääldus on kahe kahte moodi, rahvas hüüdis Eestis teda veel lihtsalt raadioluu, aga tegelikult oli ta raadio, nord või siis põhjaraadio ja rootsi keeles rooduluud ja sisend tee täht kadus nagu lõpust ära. Nii et nüüd tuleb siis meile roodio Nuutsema topsugu järjestuse lugu number kuus ja see on siis meil palju aastaid juba tagasi, eks ju. 1962. aastal. Novembri tuul oli siis kohal number kuus, Otto Brandenburg, selline laulja oli praegu teda väe tuntakse ja tema lugu oli Hello mister tvist number kuus, topsugus roodio luud ja oli 62. aasta ja oli tuisti tantsimise aeg. See oli siis Rootsi kohta, aga nõukogude liidus. Uskumatu, aga siin tegi ilma Hispaania ja näitlejanna ja laulja Saaramontiel. Maria Antonio Fernandez on tema pärisnimi või kodanikunimi Maria Antonia Ammaterna mõnes aga kunstniku nimi Saaramontiel ema elas 1928 kuni 2013 Hispaania laulja ja näitlejanna, nagu ma ütlesin ja Hispaania kino kõige ilusam naisnäitleja. Nii on ta ajalukku kirjutatud kõige ilusam naine, kes Hispaania kilos mängis ja ta Debudee selleriteeris filmis Ma armastan sind enda jaoks. Minu meelest. Ma ei mäleta, kas siis jooksis, aga mitu tema filmiseni jooksid ja tema muusikaalbumid, plaadialbumid jõudsid üle maailma muidugi Kreekasse, Brasiiliasse, kus nad olid hästi populaarsed ja seal nad ületasid isegi müüki Elvis Presley ja Frank Sinatra matile müüki. Kui me siin Brenda Lee puhul meenutasime pendaliiajaid eelmisele alla ja seal sellele Reich selle alla, aga siis näete siin. Hispaania näitlejanna ja laulja saaremontiel lõi isegi Kreekas Brasiilias Elvis Presley ja Frank Sinatra plaatide tiraaže. Ja muide montielm mängis ainult tema jaoks mõeldud muusikalisi melodraamasid ja ratas muidugi äärmiselt suure populaarsuse kogu maailmas, aga meile on tähtis, miks me temast täna räägime. See, et ta oli ka äärmiselt populaarne Nõukogude liidus kaasa arvatud Eestis ja tema esines siin külma sõja ajal kuuekümnendatel aastatel ja teda loetakse suureks pinge lõdvendajaks lääne ja NSV Liidu vahel. Ta tuli siia, tema filmid jooksid, andis siin kontserde mitu meloodiaplaat, et ilmusid siin, minul on ka siin kodus olemas. Ma jah, vaatan, on jah siin. Et ma ei teagi, kas üks, kaks plaati igal on kindlad, ma tean seda, et olid väga pikad järjekorrad Tallinna kaubamajas, kui Monteeri plaate müüdi, seisime ära, aga saime plaadi kätte ja näete siiamaani riiulis. Nüüd on siis niimoodi, lõpuks ma ütlen ta kohta veel, mis kirjutatakse Saaramontiel ainus näitlejanna maailmas, keda saab pildistada ükskõik kust poolt ja alati näeb ta väga hea välja. Selline lühike iseloomustus ja kuulame, siis tuleb kindlasti noorus meelde Saaramudjel ja laul filmist minu viimane tango. Head kuulajad, kas te olete kuulnud roietel tantsitud lauludest just nimelt roietele tantsitud lauludest? No see on nüüd niisugune minu vaba tõlge, vene keeles on see nimetus, piss, nina, Riobra roijatel Sis laulud, vanem kuulajaskond palunud, ärge kohe hakake kiiresti vastama ja ütlema ei, sest kui ma nüüd natukese räägin lähemal nendest plaatidest, tuleb ehk midagi tuttavat meelde. Kui ma meenutan, et nõukogude ajal müüdi põrandaaluseid heliplaate, mis olid kirjutatud paksule filmikilele ehk röntgeniülesvõtete peale. Mina mäletan, et 50.-te aastate lõpus seisis üks selline plaadikirjutaja isegi Tallinnas raadiopoe akna peal oli vabalt müügil ja minu jaoks on see uskumatu, et praegu siis Euroopa liidus seoses aga enam CD või DVD salvestajaid eraldiseisvad salvestad, nagu omal ajal olid videomagnetofonid, enam ei müüda ka toodeta, aga vene ajal olid plaadilõikajad vabalt saada need krabi sisse oma heliplaadid ja teie propagandad, et sa kuidagi arusaamatu, aga nii ta oli. Ja rinnakorvi või kopsupilt ja sellele siis oli see, see, see kilefilmi kylagadel hästi paks, kui te mäletate, kes ma ei tea, kuidas praegu röntgen rõhukesemad või mitte, aga rinnakorvi või kopsude pildi peale sai siis selle plaadikirjutajaga sisse lõigatud mõni välimus, rock n roll siis või, või mõni kodumaine keelatud laul. Ja nüüd üks selline lugu tulebki keelatud lugu. Traagiline kurgede lend taevas on kui vene emigrantide elu võõral maal. See oli nõukogude ajal jälle üks, mitte soovitatud lauludest. Ja plaadile lõigati ta 1952. aastal ja oligi sellise röntgeniülesvõtte pealda ja levi siis neid levita paljundati ja levisid käske. Et siin võõral maal oleme kui kured, kes on jäetud külma ja tuule kätte, et kes on näljas ja igatsevad koju. Selline laul kuulavad, on omapärale, Nikolai Markov laulis selle sisse ja lugu on tänaseni erakordsel populaarne vene emigrantide restoranides Euroopas ja Ameerikas. Niisiis kured ja esineb Nikolai mark, KOV-aasta on 1952 plaat, tee paneme heliplaadimängija peale ja näeme, et seal on meie roiete pilt. Röntgenipilt laseb, meil on laulukured, on aasta 1952. Lisame siia juurde ka ühe eestlaste emigrantliku laulu või siis väliseestlaste loo Hille Ostrat, mult tar, laulab meile hästi tuntud loo meile, eestlastele, siin vana moosekant Kant, vana moosekant, meil laulis kodumaal selle loo siis see Philips Ferrari lugu ja laulis selle tuntuks meil Georg Ots, nüüd aga siis Rootsis elav Hille Rootsi tähtis Hille Ostrat, teda saadab arved sundini, orkester ja heliplaat on aastast 1959 plaadifirma The rulett kood Stockholm ja kogumikplaat armulauluviise Hille Ostrati esituses ilmus 1966. aastal vana moosekant Hille Ostrat. On aasta 1959 Stockholm. Keedetud kaerahelbe olgu vanakodud Kohelnud väsib. Lausa narr. Kodud, jalg juba käimas. Lui maatilkohooli, Raebusena tuul rebib. Varjule Ilja muusik seal, kus see saab kommunistidele pühendatud. Uhkaagitaksi tuulgi nuud vaatega näinud tuld ainult õrnis. Elu, kes teemas. Ole langed, ükski rõõmukil. Vargsi, kui ta människulptuur lipper, varri, õlle ja nüüd aasta algul seisa kommunistidele Clayks punka poosi oma koerakese tagastus eemal, mure rõõmune, söödamees taas süttinud. Aitäh, et meid kuulasite homme laupäeva keskel on meil ka kordussaade võib uuesti saate üle kuulata, kui saatus lubab, siis järgmises saates kohtuda, ütleme järgmisel reedel kell üheksa õhtul ja nüüd on tulemas lõpulugu, nagu ikka instrumentaalne väga huvitav esineja. Liinber, Achi ja erakordselt andekas klaverimängija ja näit. Kolmekrossiooperist tuleb nüüd lõpulugu meie saates eesti keeles, me teame seda väitsa mäki nime all. Originaalis on ta Mäkide naiv ja nüüd kuulake, kuidas võib üks mees klaverit mängida.