Oli see oli, nagu ta oli, nüüd on käes märts ja vägisi hakkab kevade tunne südamesse pugema. Ja üks asi, millest kevad mind igal aastal uuesti unistama paneb, on reisid mööda lõputuid suviseid maanteid juhtuguse siin Eestis või veel parem kusagil kaugemal. Me kuulume avarustesse, hõiskas just kuuldud laulus María mäki üks Ameerikama ägedamatest naislaulu kirjutajatest. Meie tänase saate tonni kangelanna. Maria on üks neid muusikuid, kes juba päris noorelt valis oma tee jättis ennast täiesti teadlikult rambivalgusest välja. Nooremad muusikahuvilised pole võib-olla temast kuulnudki ja mõni vanem ehk mäletab vaid paari filmides kõlanud hittlaulu aastakümnete tagant. Aga Maria mäki väärib palju põhjalikumat käsitlust. Kas sa sammu selles suunas saame täna teha? Heli jälg räägib jälge ajas, ajas. Helijälg ajas. Ta on jõudnud märtsikuu esimene helijälg ajas. Minu nimi on Eke Christian erile. Ning mina olen Helgi Erilaid rahulikku ja rõõmsat pühapäeva siit vikerraadiost. 1964. aastal inglite linnas Los Angeleses sündinud Marie mäki tuleb ja laulab minu plikapõlv Lindpriide hulgas oli ühtaegu valus ja rõõmus. Tegin mõndagi, mille üle ma uhke ei ole, aga kõik see tõi mind sinu juurde. Oli 1983, kui 19 aastane Maria mäki kuulutati vaata et kõige säravamaks talendiks, kes on ilmunud Los Angelesse rokilavadele pärast kuldseid kuuekümnendaid ning kelle muusikat, kes on samasugust jõudu ja kirge, nagu oli kunagi Chaplinile kirjutati mõnd Maria laulu kuulates. Tekib tunne, et niimoodi võinuks kõlada, disainis koos Rolling Stone'i siga gosperit lauldes. Maria ei suutnud aga alguses kuidagi oma õiget muusikat leida. 1900 kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel oli ümberringi liiga palju mõjuta tajaid. Mingil ajal innustas teda punkt sisse meelest rokiajalukku ja leidis sealt uskumatult palju põnevat. Marie vanem vend Bryan McQueen kuulus 1900 kuuekümnendatel psühhedeelia rokki kultusbändi laava marja tegutses pisut aega koos vennaga, aga leidis, et ka see pole tema jaoks senist sõpliniga oli teine lugu, temal oli tema pluus. Nõnda laulis Chaplin aastal 1970 paralleeli tõmbamine Chanis märja mäki vahel on pisut meelevaldne aga omajagu sarnast neil ometi on. Kähedat hääled kindlasti, aga kahtlemata ka laulude dramaatiline ülesehitus. Mõlemat daami kuulates on selline tunne, et oled sattunud keset möllavate tunnete virvarri. Erinevusi on loomulikult ka Chalist tegutses hoopis teisel ajal, oli inimesena nagu kõik suurepäraselt, teavad metsik ja ennasthävitav. Ning ega ta palju ise laule ei kirjutanud ka. Maria sai vastu küll juba teismelisena. Huvitav küll, aga võimalik, et kogu oma elu suurima hiti kirjutas Marie mäki juba 18 aastasena ja mitte iseendale. Felgosharki Põhja-Iirimaalt pärit poppunkbändi andetows, endine laulja alustas oma soolokarjääri Maria kirjutatud lauluga aastal 1985 kõlasse laul tõepoolest igal pool. Õige tüüpilist 80.-te pop saundi hart ja Firgousharki. Küllap on laul praegugi paljude retroraadiojaamu. Repertuaaris Marie Mäggile aga ei jätnud see laul rahu enam kui 20 aastat hiljem avaldas ta samast loost oma versiooni märksa elegantse, mas ja hilitsetumas stiilis. Head laulu võibki väga erinevalt käsitleda. Siinses marjamäki versioon samal teemal. Haart. Oli 1980. Kui Maria kohtus noore kitarrimehe rajan Heltškokiga rajanali parasjagu vaimustuses niinimetatud juurte rokist kantrirokist. Stiilid, mis Los Angelese muusikalavadel tollal vägagi hinnatud olid. Maria ja rajan esinesid klubides oma akustiliste showdega. Neid märkas laulja ja helilooja Marvin Etsiooni lisandusid trummar Ta on Villems ja bassimees David Harrington ja grupi Lõuna-Eestis algkoosseis oligi olemas. Debüütplaat, kantri ja gospeli hõnguline rock ilmus kevadel 1985 muusikali vahva ja blondidele kedega. Noor andekas, tundlik, energiline solist Marie mäki oli kahtlemata tõeline bändi tõmbenumber. Ometi läks midagi valesti. Tüütuid virisejaid leidub ja alati on see nüüd. Kvaid Kantri arutleti raadiostuudiotes ja otsustati, et ohutum on plaati mitte eetrisse lasta. Mõnede jaoks tundusid plaadi lood kuidagi kahtlaselt liiga head või pisut kummalised. Album püsis tabelites, kuid 56.-st kohast kõrgemale ei tõusnud. Leon säästis vahetus koosseisu, kuigi hiljem arvati, et see oli viga. Õhkkond oli pingeline ja kuidagi lagunes kõik koost, on meenutanud trummar Don Harrington. Teine album Selter jõudis tabeleid vaid 65.-le kohale. Maria meenutanud. Küllap ma püüdsin olla keegi, kes ma tegelikult ei olnud. Esimesel lõunjastessega tehtud albumil olin mina ise selline, nagu parasjagu tol ajal olin, kuid album ei olnud menukas. Kas ju ma siis üritasin teisel albumil kellekski teiseks saada? Püüdsin ära arvata, mis võiks kuulajatele meeldida. Tagantjärele tundub, et elasin tol ajal otsekui kerges udus. Siin marjamäkiigos šastissiga Selter. Nii kõlas lõunjastes veidi enne seda, kui Marie mäki soolokarjääri alustas. Mitmed bändiliikmed olid selleks ajaks juba lahkunud ning Maria enda sõnul poleks pidanud Loundschastesse nime niigi kaua elus hoidma. Kuuldud laulu loomisel lõi muide kaasas diivani sant tuntud ka kui lidus diivan pluss pringsteni istute bändi kauaaegne kitarrist, hilisemas elus tuntud näitleja Louis Jostestes mänginud Marminetsiooni Šeinfonteindon Harrington ja pluss pruudi lõid hiljem kaasaga Maria esimestel sooloplaatidel. Mario mäki. Soolokarjääri algus initsiaator oli suuresti toona väga menuka kehven plaadifirma omanik David kehvel. Ta tahtis imekaunist marjast uut staari meisterdada. Kuid üsna pea sai selgeks, et me leiame kiire, endal suurt soovi selleks pole. Tema laulud olid esialgu sõnade poolest veidi kõhklevad, eneseanalüüsid muusikaliselt ülesehituselt, aga suurejooneliselt dramaatilised. Ja aegunud pole nad sugugi. Lähevad aja möödudes üksnes paremaks. Vähe on artist, kelle kohta midagi sellist saab väita. Aga aastal 1989 ei tahtnud eriti keegi sellist muusikat osta. Ja suurt popstaari Marie makist ei saanudki. Olen unustanud, mis see õieti oli, mis mulle sinu juures meeldis. Selline lugu ilmus 1989 singlina enne marjamäki debüütsooloalbumit, mille üle marja ise tol ajal päris uhke olnud. Alternatiiv tiiv kantri kirjutasid kriitikud selle laulu kohta ja nende arvamused läksid üksteisest lahku nagu alati. Emotsionaalne ja hea kantri-rokk, teatasid ühed hea, kuid pisut ebamäärane. Kuigi Marie vokaal on lihtsalt särav, kirjutasid teised. Leiti veel, et laulul on otsene austekst. Maria kirjutab oma laulud suures enamuses ise. Nii sõnad kui meloodia. Ja tema loomingu küpsemine võttis oma aja igatahes Ühendriikides Maria esimene sooloalbum, tops aja hulka ei jõudnud ja lauljatar ise on hiljem seda aega meenutades öelnud, et oma õige tee otsimine On raske ning hirmutav protsess. Sa kardad läbikukkumist. Kardad, et sa pole piisavalt hea. Kardad, et kui sul pole seni kõige paremini läinud, siis sinusse enam ei usuta. See on keeruline looming ju, tavaliselt ongi. Igaüks saab ühel päeval kellekski, võib-olla juhtub see minuga juba homme. Everybody Maria Mägi 1996. aasta plaadilt. Mis oli viimane, mille plaadi firmundieephan välja andis? Popstaari lootused olid selleks ajaks lõplikult purunenud ja kantrist oli asi juba väga kaugel. Lifitsest võit on karmilt isiklik, veidi isegi valus plaat, aga Maria mäki jaoks kindlasti samm edasi samm täieliku iseseisvuse suunas. Sajandivahetuse paiku Vaikesemaria palju aastaid, ega neist aastatest palju teada polegi. Marjamäki vähesed intervjuud keskenduvad lounge astesse aegadele või siis üheksakümnendatel aastatele. On teada, et Maria elas neil aastatel pikalt Iirimaal tablenis. Seejärel kohtus ta Chimm Eikeniga, kellest sai tema abikaasa ja laulude kaasautor. Kakstuhatkolm tuli Marie vaikselt tagasi plaadiga Hay Taiv ning oli mõned aastad päris aktiivne. 2007 ilmunud Leitesse ümber on ehk tema selle ajajärgu parim plaat. Tagasi on dramaatilised suurejoonelise ülesehitusega lood. Näiteks see, mis ütleb Joe, mõni hirm, et nad friends, mul on liiga palju kangelasi, aga liiga vähe sõpru. Liiga palju kangelasi, noh, muusikamaailmas on Marie kangelasteks kloriid David või Nick Keiv kaks neid on veelgi jah, päris palju. Tema eneseotsingud on mitmeid etappe Ta läbi teinud pisut on seega tema välimuses peegeldunud juba ammugi on tema algusaegade blondid kiharad, oled vahetunud loomulikke, tumepruunide juustega ja ta teeb ammugi ainult sellist muusikat, mis talle endale meeldib ning teeb kaasa nende muusikute plaatidel või läheb lavale koos nendega, kes talle meeldivad. Robi Robertson huugaks Steve ööl näidetena koos režissööritööd tegeva abikaasat Eikiniga on Maria juba kaks filmi teinud ja 2019 valmis, kolmas, milles Marie mäki peaosa mängib. Nimigi kutsub vaatama juudi märisti, terror, ilu, väärikus ja terror. Lugu oma probleemidele lahendust otsimast, kõik illusioonid ütelnud jumala kannatlikust naisest, nii on filmi kohta kirjas. Aga ega me seda lugedes kuigi palju targemaks ei saa. Maria Jemm elavad küll Los Angeleses, kuid kohaliku muusika rahvaseltsielus nad kaasa ei löö. Hoidku taevas, ütleb Maria. Pigem kõik siin, iga päev hambaarsti juures. Õnneks ei pea seda tegema, talle on tema filmid, tema muusika ikka uued ja uued laulud. Seda saadet ette valmistades avastasin oma suureks üllatuseks, et Marie Mcilon märtsis 2020 ilmumas uus plaat. Esimene pärast ülipika 13 aastast pausi ei jõudnud plaadi ilmumist päris ära oodata. Aga üks laulan juba ilmavalgust näinud ja seda äsja kuulsimegi. Õnneks on olles nii marja vapustav hääl kui ka tema oskus uhkeid laule üles ehitada. Ootan uue plaadi ülejäänud lugusid suure huviga. Aga meie aeg saab kahjuks varsti läbi. Võiksin María Mäki lauludega veel mitu tundi täita. Aga võib-olla marja kõige suurejoonelisem teos on siin laul, mis vääriks omaenda filmistsenaariumi. Võrratu thanic pidž.