Vikerraadio eetris on nostalgiasaade. Iidranda? Vu? Tere, tere, head raadiokuulajad. Taas möödunud aegade ja nende aegade muusika ning mälestuste juurde on algamas kuld, Randevu 21. saade. Mulle väga meeldib 30.-te 40.-te aastate saksa muusika. Nõnda andis teada üks Pärnu kandi kuulaja, kes meile helistas ja ma olen temaga nõus. See oli küps ajastu hingega muusika suures osas kindlasti ka tantsu ja restoranimuusika. Sakslastel läks algul hästi sodaali, alguses edukas meeleolu kõrge. Veel 1943. aasta kevadel lasti Berliinis välja lõbus tantsulugu. Kõik läheb paremini muusikaga. Kogu Berliin veel lõbutses ja tantsis selle laulu järgi. Kuigi ränk Stalingradi lahing oli just veebruaris lõppenud. Lablazza orkester ja solistiks nende aastate suur lemmik ruunižuurike mitmus, keht alles messer, kõik läheb paremini muusikaga. Paneme need sõnad kõrva taha. On aasta 1943. Oudekki. Allet lae eetas metas. Vedas metal. Labastun yles draiv. Sügistormid ja tormiline ilm teevad meile üha rohkem meelehärmi, see on täna. Ajaloost on tuntud olemas ka tuntud laul pealkirjaga tormine ilm, Stormi uued ära. Seda on esitanud väga paljud kuulsad džässlauljad. Esiettekanne oli juba 1933. aastal aga rahva sissemurdmislugu end 1956. aastal, kui selle esitas Aafrika päritolu ameeriklanna, Hollywoodi näitleja ja kodanikuõiguste eest võitleja aktivist Leena Horn. Ta ise on seda laulu kümneid kordi ümber laulnud, ikka püüdnud paremaks teha. Kuid paistab, et üks esimesi ongi kõige paremini õnnistunud või õnnestunud esitus. Lenna hoor elas aastail 1917 kuni 2010 ja lahkus 92 aastasena. Huvitav on laulja juures see, et tema karjäär kestis üle 70 aasta ja kui ta 1980. aasta alguses teatas avalikult pensionile jäämisest ja oma lavategevuse lõpetamisest siis nali naljaks, aga seda ta lihtsalt ei lastud teha. Ta paluti esinema TV-saatesse Leena hoor Music siis Leena hoor ja tema muusika. Ja ta andis veel proon veel üle 300 etenduse, kuigi kavatses just aasta alguses pensionile jääda. Kuulame siis nüüd tema tuntud laulumaailmakuulsat laulu tormine ilm, mis ei räägi küll tuulise sügisilmast, vaid tormist naise südames, kui mees tema juurest ära läheks. Lee nahol, tormine ilm ja aasta on 1956. Sving või svingmuusika Swing Music inglise keeles on see seal USA džässmuusikastiilidest mis sai alguse kolmekümnendatel, 1900 kolmekümnendatel aastatel. Svingmuusikat esitatakse tavalise klarneti, saksofoni kaotati trombooni ta noh, kontrabassi ja trummidega, mis kõik on koondatud sunn muusika suurde orkestrisse, mändi ja kõikuvaks kiigemuusikaks, on ka seda žanrit nimetatud ja teda on viljelenud sellised kuulsused nagu Lenin kuudma lojam, Strong Louis priima, Larry Clinton, juuge Lyndon counteisi, Arzyszo Glenn Miller, puuni hõõrlen, dominorsin šimylorsi ja no muidugi paljud-paljud teised meil Eestis loomulikult orkester Modern Fox, kes muide tähistab lähiajal juba 30 viiendat tegevusaastat. Raimond Valgre sving mind ikka lohutab, esitajaks Mart Sander ja Modern Fox. Saar langeb laugelt lohutab buss või ta lihtsalt osta pildi. Tantsendis puudub pandi siis väike naps ja üks kena tööta alla. Saalist osta. Ta anti, mis on näha. Seda seda ja üks kena tütarlaps. Seal oli ka mingi aeg üks null. Lohutab. Nüüd siis on tulemas üks kontsert, mis täpselt meie saate kuld, Rande vooga hästi kokkusobiv. Kõik, kellele meeldime Swing ja Modern Fox saavad õige pea nimelt neljandal detsembril, see on vist kolmapäevane päev. Kell 19 null null Alexela kontserdimajas oma lemmikutega kohtuda. Suur kontsert ja tähistatakse Modern Foxi 30 viiendat aastapäeva. Ja üle pikkade aastate vahepeal oli nagu paus avalike esinemiste jaoks ja siis üle pikkade aastate saab näha lavalaudadel jälle koos. Nii-öelda kuulsandandemid Mart Sander ja Artur Raidmets. Kes on sellelgi kontserdil etenduvas duett duelli? Jaa, tõelist svingi saab kuulda veel siis, kui lavale tuleb Mart Sanderi loodud ja dirigeeritav orkester. Staaž ja tema esitab siis omaaegseks glamuuri nii muusikas kui pildis. Ja publikut rõõmustav sellel kontserdil kade ansambel The Swingers. Kohal on solistid Tanja Mihhailova ja Mikk Saar. Ja muidugi tuleb ka palju 30.-te 1900 kolmekümnendatel aastatel lööklaule. No selliseid nagu näiteks Artur Raidmetsa kirglased naised, lõbus laul ja viin Modern Fox 38 ja Artur Raidmets. Kolm asja. Modern Foxi loojaiks olid 1994. aastal Artur Raidmets ja Meelis Rein. Ja üks asutajaliige Artur Raidmets andis meile ka väikese intervjuu meie kuld, Randevus saate kuulajatele. No sellepärast, et meie saate kuulajail on ju Modern Foxi ka. Ja härra Arturiga, ma arvan, üsna üks mõtlemine, me kõik armastame endiste aegade muusikat. Kuna on sügisel meil 35 aastat, siis asutamisest, siis me mõtlesime, et võiks ühe niisuguse toreda lõbusa svingipeo teha. Ja see leiaks siis aset Alexela kontserdimajas neljandal detsembril. Nii et kõiki huvilisi on oodatud ja minu meelest on juba piletilevis ka kuulutused üleval. Et noh, põhimõte oli see kuidagi tuua taas jälle need vanad head asjad kuulajate ette. Sest et see meie tulek 80.-te keskel tähistas seda, et enne oli kindlasti olemas ju Peeter Sauli estraadiorkester olid arvukalt bigbände, aga nad ei olnud sellised, selles mõttes levimuusikakollektiivid, nad ei käinud erinevalt Nendel lauluväljakutel võib-olla esinemas nad ei käinud lõikuspidudel, nad ei käinud väiksematel klubiõhtutel, nii et meie tõime nagu selle 30.-te ja selle vana Algse svingi, aga Eesti niukse tolleaegse rahvaliku laulutaime nagu minu arust masside. Ja siis hakkas nagu saama populaarseks ja siis hakkasid tulema inimeste kõrvu suhu ja meeltesse taas sellised laulud nagu rikas ja vaene ja tädi Anna ja Helmi ja Paula ja nii edasi ja nii edasi. Et see koosseis oli täpselt, et nii suur, et mängida noh, juba võime öelda svingmuusikat või mängida Siuke Tšassilikumaid asju, aga ta oli parasjagu nii väike, ta sai ringi reisida. Nüüd me oleme siis püüdnud selle jõulueelse kontserdiga taas seda elustada, aga lisaks sellele Foxy algkoosseisul on seal veel ka Mart Sanderi hiljem moodustatud Belletaaži orkester ja praegu väga võluvalt ja teatraalselt esineb minu meelest ansambel Swingers. Kelle solistideks siis sellel kontserdil on Tanja Mihhailova ja Mikk Saar. Nii et selline ja, ja, ja lisaks tulevad lavale veel ka hiljuti parima teleseriaali ka tiitliga pärjatud seriaali litsid näitlejad, kes kannavad siis selle ajastu rõivaid ja nad ja nad seal laval siis on ja annavad seda ajastu hõngu edasi. Kas nad ka näitlejad laulavad, see selgub juba kontserdil, aga ma loodan, et küll, aga kui ajastu märk ja noh, eks meil, naisterahvaid on vähe laval, nii et me toome neid siis näitlejanna näol sinna juurde. Et ta oleks niisugune jah, nagu tagasivaade või meenutus, et võib-olla ma seda rõhku niivõrd Modern Fox 35 peale ei panekski. Aga kogu selle niisugusele stiilile ja kogu sellele õhkkonnale ja sellele atmosfäärile, mida siis kolmekümnendatel hakati nii Eestis kui kogu maailmas mängima, see oli niisugune swing, fox, tango, valss? Jaa, jaa. Ma arvan, et see on niisuguse väga massilise ja teadliku levimuusika algus maailmas. Ja kuulame veel kord nüüd Artur Raidmetsa laulmas Modern Fox ja Peeter popp on selle loo nimeks. On väga tähtis. Pole ära. Et ma kena ei juhtu, kõik tulevad tema juurde, laul. Kallike, anna saia, ladudesse mullimenta. Rock n rolli ka ikka meie saates, see nagu iga kord püüame vähemalt malerokk-loo tuua. Ja siis lidu Richard ja, ning soosselli. Üks long tol sälli pikk kõhna sälli proua üks maailma tuntumaid rokklugusid, mille sünnilugu on omapärane ja liigutav. Laulu sisu langeb kokku tõsieluga ja umbes lapsed laulavad niimoodi, et lapsed omavahel tähendab, lauldakse niimoodi, et lapsed omavahel räägivad, et olulisi on, on haigeks jäänud. Läheme räägime selles pikale saledale, tädile, sellile, tema on kiire ja tema teab, kuidas aidata. Ja nii läkski, tädi Sally tuli kiiresti, teadis, mida teha ja nüüd onu Johnil juba palju parem ja seepärast lõbutsege täna õhtul seepärast täna õhtul rokitsega. No selline on laulu sisu ja huvitavam on see, et tegelikus elus algas enam-vähem samamoodi ja kõik algas Baderi tükikest, mille üks tütarlaps tõi väikesele Richardile 1956. aastal, väike Richard, siis see ongi seesama liidu Richar, suur rokitäht. Ja Meril olid laulusõnad ning tüdruk palus solisti laul ära teha, et nii oma haige tädi Maryle ravimiseks raha teenida. No laul tehtigi ära ja raha tuli muidugi kõvasti, sest tüdrukuga see paberitükis sündis surematu rokklugu ja väikese Richardil leivanumber seda laulnud nii Cheryl Iluis kui euris Presley. Kui ansambel teeb viidus ja meiegi nüüd kuulame, siis Longdorsali ja lidurichar on aasta 1956. Aga nüüd on aasta 1960 piilume raadio luksemburgi saksakeelse teenistuse stuudiosse. Vaatame ja kuulame, milline laul siis selles stuudios neil päevil 1960. aasta sügisel võis populaarne olla. Ja 1966. aasta sügisel tegi Euroopa silma saksa laulja Peter Mehil. Elas aastail 1937 kuni 2007 tema laulud, Karina, Karoliina ja Juulia ja Maarja said kõik väga populaarseks. Ta mängis mitmes filmis, nagu näiteks Music Music ja tantsi koos minuga hommikuni. Ja Peeter Peilon, praeguse kuulsa TV-saatejuhi ja näitlejanna Karoliine meili isa, kelle ema varba Kalveid oli muide, mis Hamburg 1964. Nüüd aga üks hästi meili tuntud laule primadonna või täpsemalt iie primadonna in Herzen. Primadonna minu südames. Amyga 78 pööret minutis plaat oli müügil omal ajal ka meil Tallinnas omal ajal samal kuuekümnendail aastail ja mina ostsin ta endale Viru tänava suurest plaadipoest, siis oli Viru tänava keskel plaadipood. Praegu on seal, mis jalatsipood või midagi taolist. Ja õde Marikaga kuulasime seda plaati, lõpp Marta, palju kordi. Ma ei liialda. Las ta siis tuleb ka täna meie kuld, Randevus saatesse, sina oled primadonna minu südames ja laulab Peeter, meil on aasta 1960 ja Me kuulasime juskui luksemburgi raadio parimate laulude kontserti. Valge Dauga, no nüüd peaksid valima daamid aga tavaliselt nad selle valge tantsu puhul nii ei tee. Seda tangot on vene emigrandid Pariisi restoranides kuulanud juba aastakümneid nukralt istudes. Vana valge kaart, laste lugu maha kistud pagunitest rahaks tehtud ordenitest ja punastele kaotatud lahinguist. Nagu sulen oma silmad, nii näen jälle enda ümber tuhka ja verd ja omamustangist hobust. Aga südames on igatsus Venemaa järele. Valge tango ja laulab meile nüüd juudi emigrantide, õigemini endisest eni grandist. 72 aastane laulja Mihhail Žufitynski. Tema elas aastaid Ameerikas koos perekonnaga, tuli siis Venemaale tagasi ja nüüd on tuntud muusik ja helilooja ja omal ajal nooruspõlves oli tema suur Aleksander vertinskija Bioterlišenko mõlemad väga kuulsad lauljad, nende laulude esitaja, nüüd aga siis valge kaartlaste valge tango esineb Mihhail Žufidinski. Osta. Sellel nädalal, kus me oma saatega ajaloos praegu oleme, 19. novembril peeti üht tähtpäeva, mida Eestis, noh, minu meelest eriti laialt pole viimastel aastatel tähistatud mis pühase võib siis olla see on rahvusvaheline meestepäeva ja, ja on olemas naistepäev, rahvusvaheline Eestis on ka isadepäev ja mõned peavad meestepäevaks Nõukogude armee aastapäeva 23. veebruaril siis mujal maailmas on meestepäevana tuntud hoopis 19. november ja seda hakati tähistama 1999. aastal. Miks võib tekkida küsimus? No selle pärast, nagu ÜRO oma dokumentides kirjutab, et üha enam kerkis küsimus, et miks meestel naistepäevaga ei ole olemas võrdväärset tähtpäeva tuli ka meestele üks päev välja mõelda. Ja meeste, tema põhieesmärgid on väga võiks öelda nii inimlikud või humaanset. Nimelt põhieesmärk on juhtida tähelepanu poiste ja meeste tervisele. Ja teiste eesmärkidena on välja toodud veel kolm punkti. Tunnustada positiivseid mees eeskujusid, pidage nüüd või paneme. Ta ei ole mitte ainult filmistaare ja sportlasi, vaid ka kõige tavalisemaid mehi, kes elavad ausalt ja pikalt ja eeskujulikult oma perega. Teine punkt, miks seda päeva tarvis oli, on see, tuleb tunnustada meeste panust, ühiskonda abiellu lasi ja laste kasvatamisse perekonna ellu ka muidugi. Ja kolmas punkt parandada sugudevahelisi suhteid ja edendada soolist võrdõiguslikkust. No selline päev siis meestepäev ja tuleb ka selline laul nagu minu mees, maimen esineb Ella Fitzgerald, legendaarne Ella. No nii tore laul oli meestest, et peame kindlasti ära kuulama ka eestikeelse versiooni, esineb Ülle hulla täisnimega Ülle Valve oktaavi kulla elas aastail 1934 kuni 2016. See nukker nalja lauluke, mida Ella Fitzgerald meile juba laulis, on tavalises argipäevas, siis abielust ja argipäevast oma abikaasaga. Ükskõik, mis ka juhtub, aga ta on siiski minu mees, eks ükskord mõistab ta ka tema, mis halliks teeb mu pea. Nõnda laulab Heldur Karmo sõnadega Maleriin filminäitleja varietee staar, laulja, pedagoog ja kirjanik Ülle Ulla 1974. aastal Eesti raadio poolt salvestatud heli üles võttes niisugust karismaatilist nima. Praegu jällegi tsiteerin niisugust karismaatilist ning harukordselt mitmekesist andekad näitlejad pole Eestis varem olnud ega ole tänaseni. Nõnda siis kirjutatakse tema heliplaadil Misty tauna. Muide, tal oli 1450 etendust Estonia teatris, 500 etendust Draamateatris ja 600 Leningradi Music Hallis. Ja lisaks veel kujutage ette, 3000 etendust õhtul Viru varietees. Niisugune naine laulab nüüd kokku kolm lugu meestest. Kuid minu isiklik arvamus on, kui kuulajad lubavad, et neis kolmes laulus tuleb välja hoopis mitte mehe, vaid moodsa aja naise olemus. Kõigepealt arvata, et mees on laisk ja loeb ainult lehte ja läheb morni näoga liiga vara magama. Siis unistav naine, väikesed flirdist oma noorepõlvest tuttava kavaleri härra Rexiga. Ja lõpuks peab ta ikka tunnistama, et miskit on ju igas mehes ka tema seaduslikus abikaasas. Ülle Ulla siis kolm laulu, minu mees tangomaks ja lohutuseks kõigile meestele ka kolmas laul, et miskit on ju igas mehes ja kellelegi truuks tuleb jääda ikka võrratu Ülle Ulla. Pille hulla. Kodulehte mornilini voori paarissõitjad. Oled ruum. Kiini. Kardaruse männiks veetnud. Ja seda saab sõja ja naer järgi tuleks päevaseks saad või mõni teine vaatus meelde. No ma näen siin härra rääk sõnnik kui läheks ja ühe tantsu teekski mulle. Selles ma paiglas Te vist ei ole veel läinud, ma ise õnne, see on müstiline säilini korda Mullega naastus. Ekstrasõit kätte. Olelik. Meiega tõepoolest pakkuda saaks, kõik muutuks rõõmsamaks. Jääks naerala elute alla, läks arvule. Aitäh, et olite kuld Randevu saatega homme siis laupäeva südaööl võib tänast saadet veel kord kuulata lõpulugu nagu ikka meil instrumentaalne, seekord tomitoorsi orkestrilt aastad on 1900 neljakümnendad, vuugivuugi on selle loo nimeks nautigem, siis seda töölisvuugi vuugi vuugivuugid ja nautigem ka tõelist suurt orkestrit. Järgmine kuldrand on eetris, kui satud lubab, siis järgmisel reedel ja jälle kell üheksa. Seniks kõike head neile kõigile.