Vikerraadio eetris on nostalgiasaade iid Randevuu. Tere tere, head raadiokuulajad, taas möödunud aegade ja nende aegade muusika ning kaugete mälestuste juurde on algamas kuld, Randevu 22. saade. Sissejuhatuseks, nagu oleme juba harjunud, mõni hästi vana lugu ja seekord isegi nii vana, et vaevalt keegi tänastest maailmakodanikest selle originaalplaadi järgi tantsinud on, kui, siis mõni üksik. Sellepärast plaat anti välja esimest korda novembril 6928. Ja see lugu on mõõdu praegu meie kuulajatest saksa laagrite austajaile. Ja nimelt esineb meile Marek Veeberi kuulus orkester koos solistidega ja saatesse panima selle loo temalt toreda pealkirja pärast, nimelt Dante Paula lebab voodis ja sööd tomateid. No miks mitte ilus sügisene lugu, tomatit kokku korjatud, miks mitte siis nüüd ikka siia. Selline kelmikas laul aastast 1928, Mark Veemeri orkester. See lõbus laul Dante Paulast, kes sõi voodist tomateid, siis ilmus novembrikuus 1928. Ja täpselt aasta hiljem oli Tallinnas suursündmus, mida ka meie nüüd oma saates tähistame. Nimelt novembrikuus 1929 said eestlased esimest korda nautida rääkivat ja laulvat kino. Ehk siis teiste sõnadega said vaadata ja kuulata helifilmi. Laulev narr oli selle Ameerika stuudio Warner Brothers helifilmi nimi. Kuid asi saab natuke tuttavamaks, kui ütlen, et rahva seas sai filmi nimeks hoopis Sonny-boy. Seda väikese neegripoisi nime järgi, kelle kurvast saatusest film rääkis. Maailma kuulsaks sai filmi nimi, meloodia oossoni Boy, mille esitas USA laulukuulsus on Charles, on esimese järgu, tähtsin neil aastatel. Meil on selle laulu uuemal ajal ära laulnud ka Jüri Pärg aga nüüd kuulame originaali Oonjousson ja o sonimoi. 1929. Glooria palas kino asus Tallinnas Vabaduse platsil majas number viis ja see maja on praegu alles. Ja nüüd tänapäeval on selles saalis Vene Draamateater. 1929. aasta novembris linastus, nagu siis ütlesime juba selles saalis esimene helifilm Eestis ja ma loen nüüd hüüdlauseid filmi reklaamiplakatit, kuulakem esmaspäevast väljapaistev esietendus, inimmõistuse suurim saavutus ja võit, suurim maailmas sensatsioon, täieline kõne ja laulu helifilm, laulev narr, Sonny vōi peaosas, geniaalne näitleja, all soosson, kes paneb vaatajad kannatama nutma ja koos näitlejaga üle elama inimkonna tragöödia, muusikaline osa sümfooniaorkestrilt Vitafoon, mis koosneb 100-st mängijast? No vot sellised laused olid siis reklaamplakati peal ja lisaks öeldakse veel. Reklaamised palutakse tulla seanssi alguseks, sest filmi ajal kedagi Maali ei lasta ja inglisekeelse filmi libreto on saadaval Kadiaatrid piletikassas. Vaat niimoodi käis siis siis kinoetendus palju aastaid tagasi ja selline oli siis sensatsioon novembris 90 aastat tagasi Tallinnas selliseid lummavaid õhtuid, pakkusi, soodžousson eesti rahvale ja me saamegi siia juurde kuulata ka veel teist laulu Johnsoni esituses umbes samasuguse nimega laulu peakirjaks on siis nõiutud, lummav, võluv õhtu, samm, et shansid ning, ja Oonioosson kuulame siis veel seda laulu, millega kuulus laulja eesti publikut võrgutas. Püsime veel kaugemas ajaloos ja ikka meie saate traditsiooniline küsimus, et missugune muusika lõi laineid noil aastail Eestis, tähendab Eesti enda lauljate esituses ja minu ees on koopia ajalehes uudisleht number 139 ja see on 11 september 1938. Ja siin on rasvane üle lehe, selline suur suur pealkiri ja pealkiri kõlab nii Tallinna daamidel lemmik. No kes võis olla 1938. aasta sügisel Tallinna daamide lemmik? Ma annan väikese vihje, ega nii väga kerge, pole muidugi ära arvata, enne kui laulu kuulame. Selle daamide lemmikul meesterahvas daamide lemmikul leivanumbriks kujunes laul eesli serenaad taoli bariton, kellest sai tenor harvaesinev nähtus. Ühel etendusel oli tarvis kolleege asendada ja mees pitsitas häälekese veidi kõrgemale ja temast saigi tenor. Sealtpeale on ta ikkagi jäänudki tenoriks, selline mees, selline laul ja selline näitleja. Ja ajaleht kirjutab veel juurde, et 1938. aasta sügisel alustas ta Estonia teatris oma teist hooaega. Noh, kas ei ole ilus, Halles teine hooaeg, noorel näitlejal, nii palju siis need sissejuhatuseks. Ja Me ei hakka rohkem nüüd siin pead murdma, sest väga raske on ära arvata niimoodi sellise kirjelduse järgi näitlejad võib-olla lihtsalt mõnele kuulajal tuli meelde see eesli serenaad või või siis ka mees, kes siis oli bariton ja kellest sai tenor, edaspidi see laulja on, tema nimi on Harri Kaasik. Tema sündis kuuendal juunil 1910 Türil ja lahkus 22. juunil 1994 Stockholmis eesti operetilaulja ja näitleja. Ja nüüd siia juurde siis eesli Serena niiviisi on teinud Rudolf Rimmel. See ei ole eesti laul, muide, Itaalia lugu ja eestikeelsed sõnad on Johannes pori poolt kirjutatud ja plaadi peal on siis kirjutatud niimoodi, et 1938 kord elektrofirma, kes lasi selle plaadi välja ja nimeks on pandud Esels Serenade kirjutatud niimoodi ja sulgudes tonkis. Neid lugu on siis Itaalia lugu, aga meile tuntud eesli serenaad, võib-olla paljud kuulajad siiski tunnevad selle laulu ära, ma arvan küll, päris tuttav tuleb. Harri Kaasik ja eesli serenaad 1938. Tihtipeale on elus, niiet uus osutub hoopis vanaks heaks tuttavaks või ära unustatud vana asi on siis saanud uueks, nii et ei panegi seda tähele. 1963. aastal tuli Clifford Richard välja uue looga laki lips. Tõlkes õnnelikud huuled võiks öelda. Ja noored mina ka nende hulgas, muide olime vaimustuses, oomiline, uus värske lugu. EMI Records plaadifirma andis Richardile ka kuldplaadi, sest laki lips lugu müüdi üle miljoni eksemplari kogu maailmas. Tema saksakeelne versioon Rotellip Ben jõudis Lääne-Saksamaal Lääne-Saksamaal, Austrias ja Šveitsis number üheni nendes järjestustest ning oli 1963. aasta lõpuks müüdud neid plaate juba üleval poole miljoni, nii et väga hästi. See plaat läks nii inglisekeelse kui saksakeelse variandina ja kuulamegi täna selles saates saksakeelset versiooni, sellepärast et Eestis pole see eriti levinud. Laiendame oma muusikamaitse haaret oma oma saate haaret ja kuulame siis Clif Richardil laulmas saksa keeles Rotellipen ja Clif Richard. Meil laulis selle loo ära Ivo linna, nagu me teame, tema pani laulu nimeks kikilips. No ma mõistan, õnnelikud huuled nagu, võib-olla ei sobinud tolleaegsele publikule. Ja Clif muidugi ise laulis hästi kenasti, laulusõnad on midagi taolist, et kuigi mul oli lapsepõlves vähe mänguasju, olid mul juba siis õnnelikud huuled ja õnnelikud või õnne huuled leiavad alati teised õnnelikud huuled. Midagi niisugust on selle laulu sisu. Ja levis hästi siis maailmas, nagu me juba rääkisime. Kuid ma ei mäleta, et tol ajal siis 63. aastal, kuigi ma kuulasin raadiot väga regulaarselt, oleks mõni raadiojaam meenutanud ka selle laulu hoopis vanemat versiooni ja originaal Maali nimelt originaali aastast 1956. Tõmmu ameerika neiu Ruts Braun oli tema nimi ja tema salvestas esmakordselt soli stuudio Atlantic Records ja selle stuudio siis heliplaadile New Yorgis 1956. aasta septembris laulu õnnelikud huuled või siis kikilips. Need, kes varem ei teadnud, võtke teatavaks Clif Richardi ja õnneliku tuuled ja Ivo Linna kikilips on sündinud tegelikult hoopis 1956. aastal, septembris, sügisel, siis naisettekandja poolt Rutš Braun ja lakilips 1956. Nüüd jälle väike mäluharjutus, ma arvan, see on kasulik, võib olla ka huvitav, põnev. Et tuleb üks laul, mille esitavad all Joonas viriidova ja lehvlišenko. Need on siis nõukogudeaegsel lauljad ja ka praegu laulavad mõlemad edasi. Ja loo pealkiri on brass Tšetšeenia ehk siis eesti keeles võiks öelda palve andestuseks. Tuntud luuletaja Robert Roshideskmenski kirjutas sellele laulule oma sõnad. Ilus tõsine sisu ja sisu on umbes niisugune. Mina võin sulle andeks anda, aga kas suudavad seda teha lilled ja jõgi, kes meid pealt kuulasid? Mälu on püha. Kuulame seda lugu ja püüame meenutada, millega seoses see meloodia nõukogude ajal meie kodudes üsna sageli kõlas. Aljona svirilova lehvlišenko palve andestuseks Brassinia. Tere. Siit. Siit ja. Siit. Paljud kuulajad kindlasti oskavad selle meloodiani ühendada ajalooga, aga kes veel mitte sellele meeldetuletus aastakümneid igal õhtul. No jutt on nõukogude ajast praegu, aastakümneid, siis igal õhtul täpselt kell üheksa tuli meie televiisoritesest järgmine saatepea. Meid huvitavat ära rohkem, mitte uudistesaate preemia kesktelevisiooni siis uudistesaate preemia sisu, vaid hoopis lõpp, ilmateade. Ja just sealt on tuntud ka neile see meloodia, Manchester ja Liverpool. Kuulame hetkeks. See salvestus on nüüd 1975. aasta Üheksanda maiilmateade, kus ka kolme balti liiduvabariigi soojakraadid üles loeti. Taustaks seesama maailmakuulus meloodia, Manchester ja Liverpool on saade Freemia ilmateade null üheksa null 5975. Originaal nii-öelda esitaja või originaalis esitas selle menuloo Manchester ja Liverpool 1966. aastal prantsuse ja Šveitsi laulukuulsus Marii Lafaree. Eestis, no ma ei ütleks, et oleks väga tuntud meil, et temast oleks palju räägitud, et meie raadiojaamad oleksid teda mänginud palju, aga muidugi maailmakuulsus ikkagi. Ja originaalis on laulusõnad armastusest, mitte niisugused, nagu olid selles venekeelses versioonis. Ja originaali sõnad on umbes sellised, otsin sind nii, Manchesterist, Gulliver poolist aga ei leia. Manchester on sügistuulte ja vihma käes. Liverpoolis on külm udu. Meie armastus on kuhugi kadunud, kus ma teda enam iial üles ei leia. Selline nukker sügislugu siis. Ja nüüd tuleb kindlasti, paljud juba küsivad, et me oleme seda lugu siin mänginud. Et miks me seda täna teeme? Miks me just täna sellest kaunis laulust ja tema esmaesitajast nii palju räägime? Aga sellepärast head kuulajad. Marii lofaree lahkus meist 80 aastasena novembrikuu algul. Maid teena Marii Brigitte, tume nahk, koli tema katalaani päritolu täisnimi. See naine kinkis maailmale kauni laulu kaotatud armastusest. Kas juhtusse Liverpoolis või Manchesteris? Ei tea. Marii labore. Svingi muusikat ka meie saatesse, seda enam, et järgmisel kolmapäeval, neljandal detsembril tähistab uhke kontserdiga 35 aastast tegevust orkester Modern Fox siis meie suur mänd. Kõik, kellele meeldib suing, saavad siis neljandal detsembril kell 19 null null Alexela kontserdimajas oma lemmikutega kohtuda ja seda muusikat nautida teda. Noh, see on täpselt selline meie saatus, profiili, muusika või meie saatemuusika, võiks öelda. Ja üle pikkade aastate saab ta koos näha jälle lavalaudadel kuulsust kogunud tandemid Mart Sander ja Artur Raid. No ja muidugi paljusid teisi, nagu näiteks Mart Sanderi loodud ja dirigeeritav Velletaaž orkester ansambel The Swingers, Tanja Mihhailova, Mikk Saar ja mitmed-mitmed, teised. Nagu ütles intervjuus meie saatele Artur Raidmets, et tõeline sving elab edasi. Aga aga me küll küll kaevame üles ja meenutame seda vana vana hiti pagasit ja neid, mis kindlasti on paljudele eakamatele inimestele väga suureks äratundmisrõõmuks, aga noorematele avastamiseks sellepärast et mulle tundub, et nooremad inimesed üha enam tahavad kuulata Ta nõndanimetatud elus muusikat, et vat arvutimuusika ja klubimuusika, igasugune miksimine ja see kõik on väga tore. Aga kui ikkagi seal mängib näiteks 12 inimest nii-öelda lives ehk elus elus esituses pilli, siis on see minu arust väga nauditav. Et ta oleks niisugune jah, nagu tagasivaade või meenuta, et võib-olla ma seda rõhku niivõrd Modern Fox 35 peale ei panekski. Aga kogu selle niisugusele stiilile ja kogu sellele õhkkonnale ja sellele atmosfäärile, mida siis kolmekümnendatel hakati nii Eestis kui kogu maailmas mängima, see oli niisugune swing, fox, tango, valss ja, ja mina arvan, et see on niisuguse väga massilise ja teadliku levimuusika algus maailmas ei, jääme ikkagi nende vanade juurde ja me ei ole neid spetsiaalselt midagi ju kirjutaludega ega uuesti ära pinud, aga aga võib-olla me natuke etendama mardiga jälle seda, nagu ma kirjutasin ka tutvustuses seda duett duelli nalja, et me natuke midagi teeme, võib-olla koos ja natuke nagu naljaviluks on väike rivaliteet seal laval noh nii nagu ta omal ajal kaheksakümnendatel oli, et me nagu selle koha pärast seal mikrofoni ees või taga nagu kaklesime heas mõttes ja, ja siis nagu 11 11 ka natuke tagasi me, nii et noh, selle momendi võiks nagu uuesti sisse tuua. Aga jah, niisugust, et me nüüd oleks täiesti mingisuguse uue teose kirjutanud või seda kindlasti mitte. Üks seda äike, suur küür, kaaru. Talle õhtul anaal. Meeks uuris ta maas sellest mullegi süüks kooruda. Ja siin siiga. Öös kuulata kas kus kosta kaugusestu? Tabel üks väike suure kaaru. Sest suurest mees päikest müüks. Üks väike suure kõrv. See oli siis Mart Sanderi esituses laul, minu talisman, minu karu ja soovime meiegi veel kord ka oma saate poolt svingitähtedele suurt edu ja pikka edu ja pikka elu veel ees ootamas. Elagu Modern Fox ja svingmuusika ja suured orkestrile veel kaua. Ja on tõepoolest tore, kui mõned kollektiivid viljelevad ikka seda ja head muusikat, mis kunagi ilma teinud, kuid tänapäeva raadiojaamades ja televisioonis nii väga sageli eetrisse ei tule, kuid tantsusaalides ja restoranimuusikana veel praegugi kogu maailmas kõvasti moes olla. Ja nagu meie saates eelpool juba kogesime, ei ole midagi uut siin päikese all. Cliff Richardi laki lips ja Ivo Linna kikilips on mitmeid kordi uuesti sündinud. Kuid see taas siin saab olla ikka vait tänu vanale heale Esma sünnile. Nii ka modern Foxi puhul ammused sood, tädi Anna ja Paula, sul on poisipea ja rikas ja vaene ja Helmi ja ja paljud teised armsaks saanud meloodiad ärkavad uues esituses jälle ellu ja pakuvad uuele põlvkonnale äraütlemata palju seda äratundmise rõõmu. Eks see, nii see maailm peabki ringi käima ja arenema. Tuleb uus aeg tuleb, uus rütm, tulevad, uued orkestrid ja uued solistid sünnivad ja nemad teevad vanas krabisevat vabast heliplaadist moodsal lööklaulu. Ja vahel vaid meie kuld Randevu taolisest raadiosaatest saab noor põlvkond ehmatusega teada, et see uus on tegelikult vaid unustuse hõlma suikunud vana. Nii palju tänu Modern Fox'ile vanade aegade meenutamise eest ja omaaegsetele lööklauludele uue elu andmise eest. Nii et elagu ooberst, sa pead kõik klaasid veel kord šampaaniaga täitma? Ei, see ei ole mitte meie saate üleskutse, vaid ostermannija drill, järve endiste aegade moelugu solistonil Artur Raidmets ja 35 aastane Modern Fox ja Artur Raidmets ja lugu on siis power, sa pead kõik klaasid täitma veel. Ja. Seinad. Tarbeks. Aitäh, et meid kuulasite homme südaööl, on ka meil kordussaade, nii et võite veel tänased laulud veel kord üle kuulata, jah, tulevad mõned mõtted, andke meile teada ja kui on olemas ka soove, tahaks mõnda vana laulu kuulata, mida ammu pole kusagil olnud, siis andke ka teada, püüame leida kuivana lint või vana plaat on meil olemas, kindlasti mängime. Ja rahvusringhäälingu internetileheküljel oleme ka saadaval kogu aeg, nii et terve nädala jooksul või pika aja jooksul võite iga hetk minna ja klikkide peale ja kuulata meie saadet järele. Ja meie uus saade, kui saatus lubab, on siis nädala pärast, reede õhtul kell üheksa selle saate lõpulugu, nagu ikka on meil instrument reaalne ja et täna rääkisime pikalt Manchester Liverpooli loost siis ma arvan, et võiks kõlada veel kord see lugu, kuna ta on muusikateosena, aga väga kuulus org kestri variandina esituses olnud väga paljud orkestrid on esitanud teda, aga esimene oli Frankfurt selli orkester, prantsuse orkester. Ja selle laulu ma polegi saate jooksul öelnud, et meloodia autor on helilooja Andrew Pop päev. Ja ma arvan seda, et mitte, arvan ma, et ma tean seda, et igas peenemas Euroopa restoranis võite selle Andrei popi lugusid tellida, aga muidugi eritise Manchester Liverpool ja olen kindel, et seda teile ka mängitakse. Niivõrd kuulus on see lugu, et, et ta on iga vähegi sellise noh, tugevama orkestri või parem orkestri repertuaaris. No sellepärast ma ka täna sellele laulule nii palju tähelepanu pühendasin. Nüüd aga meie saate lõpusõnad ja need on siis nagu ikka kohtumiseni, kõike head neile kõigile. Frank Purcell ja Manchester ja Liverpool.