Vikerraadio eetris on nostalgiasaade iid randmeluu. Tere, tere, head raadiokuulajad. Mingem siis taas möödunud aegade ja nende aegade vanade laulude juurde. Tegelikult on oktoobrikuu meid endasse haaranud nii oma argielus kui muusikas kui ka oma mälestustes. See sügis on olnud sügis on ja sügis jääb oma lehtede ja Lukrusega Sügise serenaad, ansambel The mode naisja aastal 1945 laul sinna sisse selle kauni loo sügise serenaad. Meil Eestis väga vähe mängitud, võib olla hoopiski tundmatu laul, igal juhul kauni pealkirjaga Sügise serenaad on aasta 1945. See ansambel, mis nüüd äsja laulisele moodi naison tänastele kuulajaile vähetuntud, kuid ma lisan, või kui ma nüüd lisan, et nad esinesid aastaid koos kuulsa Glenn Milleri orkestri ka siis ehk tuleb tuttav ette aitäh. Ja see ansambel esines ka meil ammu jooksnud filmist päikesepaistelise oru serenaad. Nii et omal ajal kuulus laulugrupp muide, kes kasvas välja lihtsast keskkooli ansamblis kaks tüdrukut, kaks poissi hakkasid proovima ja tuligi suur muusika välja. Ja nüüd tulebki nende sama nendesamade tüdrukute ja poiste esines ka meile nüüd teine serenaad saatesse. Kui esimene oli meil sügise serenaad, siis nüüd tuleb kuupaiste serenaad, muulaikseroneinja moodne naisia, Glenn Milleri orkester on aasta 1940, nii et 1940. aasta kuupaiste on valatud järgmisesse laulu. Kuupaiste serenaad. Tulles nüüd Ameerikast Euroopasse, teeme seekord vahepeatuse ja kuulame huvi pärast, kes oli 1900 neljakümnendail aastail, siis samal ajal, kui see kuupaiste serenaad sisse mängiti ja lauldi, kes olid siis või kes oli siis moodne laulja Poolas. Ja noh, peab ütlema, kokkuvõttes need olid ikka hea häälega, hästi kasvatatud, väga hea väljanägemisega. Noh, sellised härrad võiks öelda džentelmenid kaabudega lipsudega, moodsa pintsaku, jaa, ülikonnaga muidugi see pidi olema lauljate juures tol ajal tingimata. Ja ka laulud olid sellised meloodiliselt suure sisuga ja muidugi armastuselaulud. Tol hetkel siis sügisel 1940, millest me praegu räägime tegi Poola silma selline laulja, kelle nimi on Adam, Aston. No suur kuulsus, väga suur kuulsus omal ajal praegu muidugi peaaegu tundmatu, aga tol ajal oli ta populaarne kaba reede laulja ja kabaree dias, varjet teedes esines ja siis oligi muusika nagu rohkem kontserdisaalides ja kohvikutes ja restoranides. Ja aastal 1940 lõi võiks öelda laineid laul, madaam luu. Ja see rääkis siis naisest, keda ihaldasid, kõik, kes oli esinduslik lõhna, salati, parimatest parfüümidest, tegi kõiki kadedaks, kuid vaid väga harva võttis ta vastu mõne soliidse härra oma roosilises villas. Selline lugu madaam luust heliplaadi on teinud firma Sirena elektrotuhande 940. aastal ja kuulame siis tolle 40. aasta melu lugu Poolas Adam, Aston ja madam Lulu. Luht. Hukka. Nüüd aga koerad kelkude ette ja sõit läheb kaugele põhja lumistele väljadele miinus 40 kraadi näitab termomeeter akna taga. Ja meie sõit läheb Alaska siis selle lume lumelagendikud lumistele väljadele. Väga ohtlikud teed on ees, aga miks me sinna läheme? Aga sellepärast, et just sel nädalal, kus me praegu oleme oma ajaloomeenutustega, 18. oktoobril 1867 läks Alaska ametlikult Venemaavaldusest üle USA omandisse. Suurtehing oli läbi ja Ameerika sai endale kõige suurema pindalaga. Ja kõige väiksema elanik arvuga osariigi seal elas alla poole miljoni inimese. Maa eest maksti, pange nüüd tähele 113 miljonit Ameerika dollarit, see on praeguses väärtuses. Teatmeteosed annavad mis teeb ühe ruutkilomeetri hinnaks 4,7 dollarit. Nii et vähem kui viie dollari eest saite tol ajal 1867. aastal endale ruutkilomeetri maad. USA president oli siis Andrew Johnson ja Venemaal valitses tsaar Aleksander teine Ühendriikide avalikus mõistis ostu algul hukka kuni Klondike'i kullapalaviku alguseni 1896. aastal ja sealt pärita meie laul, mida mitmeid kordi ümber lauldud ja mille plaat noh, mis oli plaatide nii-öelda edetabeli esimeste numbrite hulgast 1964. aastal ikka põhja poole ikka põhja poole, kus suure valge künka all peab olema palju kulda. Lorstu, Alaska ja ioni Hortal. Olime nüüd seal kaugel põhjamaal sõitsime kulda vähemalt ühe kuldaväärse laulu, tõime kaasa siia Eestisse, aga sügise unustasime vahepeal ära. Aga on ka niimoodi, et eks need sügisesed kollased lehed langevad samamoodi kui 60 või 150 aastat tagasi, kui lauldi madam luust või käidi Alaskal kulda otsimas. Aga võib olla ka 40 aastat tagasi, ikka olid samasuguselt kaunid sügislehed. Miks 40 aastat tagasi, aga sellepärast, et 40 aastat tagasi, Heidy Tamme laulis sisse Raimonds Paulsi kuulsa kollased lehed oli aasta 1979. Eelmist lugu, mille meisterlikult esitas meie igavesti noor Heili Tamme, oleme muidugi harjunud rohkem kuulama või kuulma Tiia vene keeles. Me ikka sellepärast, et loo autoriks on ju üliandekas Raimonds Pauls, lätlaste kõige kuulsam helilooja tänapäeval 58958. aastal lõpetas ta siis selle Läti riikliku konservatooriumi pianistina ja muide ka veel heliloojana, ta sai helilooja diplomile väga harvaesinev diplom. Ja siis ta hakkas esindama Riia estraadiorkestriga. Siis oli see kuulus ansambel Mondo oli seitsmekümnendatel aastatel, kuuekümnendatel aastatel ja pärast veel oli ta mitme orkestri dirigent ja 86. 1000 986 algatas Paul noorte artistide konkursi uus laine, mis siiamaani jätkub igal suvel Jurmalas. Ja aastatel 1988 kuni 93 siis tervelt õige mitu aastat oli Raimonds Pauls ka Lätikud, kultuuriminister ja muide teda ennast esitati ka presidendikandidaadiks, kuid tema loobus. No me teame, tema laule laulavad alla Pugatšova ja Jaak Joala ja kindlasti ka muidugi Laima vaikule ja Laima vaikule ja Ivar kallis mõlemad siis lätlased esitavadki meile nüüd siis Raimonds pausi laulu kollased lehed, Listja shoute jää aga vene keeles, sest vene keeles levisse laul üle kogu Venemaa ja üle kogu omaaegse nõukogude liidu. Ivar kaelnis Laima vaikule kollased lehed, Listja show'd. Kui nüüd minna veel ajalukku, siis peaksime nimetama meie saate ja kuulajate jaoks väga tähtsat sündmust. Noh, raadioajaloosündmus, kuna me ei ole ise esindajal praegu raadiotegijad ja raadiokuulajad nimelt Inglismaal loodi siis selline kompanii nagu prillis prodcastinkoom peani või siis vii PC vimissi, raadiost algas asi peale, nüüd ta on raadiotelekompanii ja ta loodi kuningliku harta alusel, muide see kuninglik harta on siin nagu tema põhikiri, mis siis selgitab ära ja seletab ära, kuidas ta peab töötama ja BBC loodi ja hakkas tööle 1900. 27. aastal Inglismaa avalik-õiguslik raadiojaam, veel kord oli aasta 1927 oktoobrikuu, kui startis inglaste tänaseni kõige kuulsam raadio- ja telekorporatsioon, vii vii see. BBC omab neid riiklikke raadiojaamu, mis hõlmavad tervet riiki ja ja kõik nad peavad siis tegema või vastama sellistele tingimustele, et mängida kõike muusikažanreid. Samuti peavad olema kohalikud raadiojaamad, mis kajastavad kohalikke uudiseid, asju ja huvisid. Ja tänase päevani on BBC eesmärk järgida reiti direktiiv. See on selline valitsuse direktiiv, mis ütleb, mida raadio- ja telejaam tegema. Ja nüüd paneme kõrva taha, mida peab siis avalik-õiguslik raadiokorporatsioon tegema ja need on kolm sõna. Ta peab teavitama, harima ja meelelahutama Inglismaa kodanik, käia, Inglismaa elanik. No umbes sama teeb ka meil. Eesti rahvusringhääling teavutab siis teavitab, hariv ja meelelahutab. Need 300 peaks meeles pidama, kui me tahame siis küsida raadio- ja telekompaniide käest seda tegelikku teenust mille pärast me kuulame, et nad meid teavitaks, hariks ja meelelahutaks. Ja huvitav on see, et kui Suurbritannias 27. aastal BBC sündis, siis ta oli nagu üks üks üksik uitaja, tal ei olnud konkurente ega kedagi, kuid juba 1933. aastal, mis see teeb siis, kuus aastat hiljem ilmus talle suur konkurent ja see oli Luksemburgi raadio inglisekeelne teenistus algas peale, alustas oma tööd 1933. aastal esimene võima suur kommerts ja Euroopas, mis edasedastas siis saateid Suurbritannias ja Iirimaal. Ja veel on huvitav, et kui teised maailmasõja alguseks pandi kõik-Inglismaal raadiojaamad kinni põhiliselt peale ühe, siis BBC jätkas, aga jäi tööle ka raadio, Luxembourg jätkas oma öiseid ülekandeid Suurbritanniasse ja siis sõja ajal ka Saksamaale. Aga see oli sõja ajal, nüüd meie muidugi tunneme huvi, et missugune muusika seal viibis, siis võis siis sellel esimesel töönädalal kõlada aasta oli 1927 ja oktoobrikuu, kui BBC alustas. No ega mina ka ei oska täpselt nüüd öelda, aga esimestel päevadel. Ma arvan, et kindlasti esimeste päevade muusikasaates mõnes muusikasaates kindlasti oli plaadivalikus sees ka paari olla hansa tol hetkel väga populaarne lugu. Pane mind uskuma, suur armastuse lugu ja meie kuulame nüüd ka ei oska öelda, kas see oli esimesel päeval teisel või kolmandal päeval BBC sünninädalal eetris, aga Ma arvan, et ta kindlasti oli, kuna see oli Euroopa populaarseim laul neil päevil meid Mimi, Liivia Maarjo, Lanza. Rivaal. Kui meil on nüüd raske öelda, milliseid lugusid mängiti BBC raadiosaateis esimestel nädalatel 27. aastal 1927 siis 1964. aasta kohta on meil täpsel andmed olemas ja nimel aasta esilugu või selle 64. aasta esilugu oktoobrikuus on meile hästi teada ja sellel on sellised sõnad. Ma nüüd loen seda siis seda luuleteksti, mis, mida laulja laulab, maalin tantsimas parajasti maalin tantsul, kui mulle hakkas silma üks üksinda seisev kurb ja häbelik noormees. Hakkasime tantsima, ma läksin tema juurde ja tantsisime koos ja varsti ma teadsin, et ma ei lase seda noormeest enam mitte kunagi minema. Süüdistada sellest tuleb vaid mozzanoovad, mida me tantsisime. Ja nüüd me kasvatame pere, meil on mitu last ja kui lapsed küsivad ema käest, et kuidas see sündis meie perekond, siis ma vastan neile. Nagu ikka juba ammu-ammu, süüdista selles maid mozzanoovad. Mossanova tants on süüdi selles, et meil on õnnelik perekond. Niisiis süüdistavaid mozzanoovad, armastuse lugu. See oli 64. aasta oktoobrikuus number üks Euroopa raadiojaamades. Esinejaks oli Eini Korney Jableemid on Mossanova, oli laulu nimeks, kuulame 64. aasta ühte superhittlaulu Euroopas Heidi Carmei. Neli aastat varem, no ma võtan jah, nii suvaliselt neli aastat varem 1960 ja selle aasta suurde peri homo, ta ise on ka ju kuulus laulja ja tal oli ka väga populaarne telesaade ja see peri Como telesaatesse tuli järskul noor ja lootustandev laulja Moby railial. Ja tema esitas laulu volare. Originaalpealkirjaks oli Itaalia lugu originaalpealkirjaga itaalia keeles Nelm luudi Bentode Blu Ma lendan. Ja huvitav on seemned, kui võiks ette kujutada ja paljud muidugi kujutavadki etted laulus lauldakse siis lendamisest ja looduses kindlasti tänud ja õhus hõljumisest ja võib-olla inimese mõtetes lendamisest siis laulu autor on hoopis kasutanud oma emotsioone, mis ta sai Marc Chagalli maali vaadata, kes ja seal olid, lendasid igasugused huvitavad kujud ja, ja, ja inimesed ja kõik kokku. Ja see oli selline maal, mis pani siis helilooja kirjutama laulu laulu Nelm luu, tyypentodim luu ja siis laia populaarsuse saida inglisekeelse tekstiga voolaarema lendan ka Itaalia pealkirjaga mal endal ja muidugi bobi rail lell oma lauluga kohe väga popule väärseks ja edaspidi on ta terve hulga poplugusid sisse laulnud. Võib-olla kõige tuntum lugu on Sway, mille Moby Railosisse laulis, aga meie kuulame nüüd 1960. aasta jällegi superhiti. No meie saates ongi põhilised super supernumbrid, kõik bobi Rainelia Molare mal, endal. Kui me nüüd homme kodunt välja läheme ja näeme võib-olla tänaval inimesi vastutulevat, kelle nägu on Pärn ja ilma naeratusetaja mureal näol kinkige neile siis oma naeratus. Isegi kui see vastutulija on tänavapoiss, ka tema otsib õnne ja rõõmu oma ellu. 1973. aastal laulis meie võrratu Heli Lääts sisse soomlase George'i Conczynski loo tänavapoiss ja toome selle täna saatesse, sellepärast et ta, ta teda on väga harva mängitud Eesti raadiojaamades. No mina polegi kuulnud, ma ei mäleta, millal see viimati oli, aga meie parandame selle vea ära ja nüüd tuledki siis Heli Lääts ja tänavapoiss. Aitäh, et meid kuulasite, noh, tegime jälle üheskoos ilusa ekskursi ajalukku ja tõepoolest huvitav vaadata-kuulata nii-öelda tagantjärele, millised laulud olid moes siis kahekümnendatel aastatel, millised sügislood ja millised tänapäeval nad on ja neid võrrelda ja rääkida, omavahel arutada, millised mälestused nendega tulevad meile kaasa, kui meil vanad plaadid peale paneme. Nii et ajalukku tagasi vaadata ja saates tähistasime ka raadiokorporatsiooni BBC sünnipäeval, mis on väga tore, olime, olime kolleegidega koos, kuigi kuigi palju-palju aastaid tagasi ja minu meelest on see hea, kui me aeg-ajalt kuulame neid vähe mängitud laule nagu täna Heli Läätse tänavapoiss, ega teda väga tihti mängitud vist ei ole, vähemalt mina pole nagu sattunud raadiojaamades selle loo peale. Või teine siis Poola 1940. aasta Adam Aastoni madaam luu. Et see on ka tegelikult on Euroopas väga tuntud lugu, aga meil Eestis nagu ta ei ole väga levinud, nii et püüame ka tulevikus siis neid vanu lugusid ka meenutada ja mul on hea meel, et on ka väga paljud raadiokuulajad mulle helistanud, võtnud kontakti ja juba oma laulusid tellinud. Mul kõike alati pole käepärast võtta, aga tulevikus katsume neid soove täita. Ja on ka väga palju juba nõuandeid, kust üht või teist laulu kuulda. Et veel kord siis aitäh, et meid täna kuulasite, kui saatus lubab, kohtume nädala pärast jälle ja läheme jälle ajalukku tagasi. Lõpulugu nagu ikka, on meil instrumentaalne ja täna on siis raikoni koor, oligi üks kuulaja, kes mõni päev tagasi võttis ühendust, ütles Palamorey koolanud, nii panimegi siis tänase saate lõpuni. Konifi koor ja orkester, Messame muutša, suudle mind kaua või suudlemist tuliselt. See on 1944. aasta filmist jälgi poisse või vaata poisse. Nii et ilus lugu, ilus film ei lõhu ajalugu ja tahan teile kõikidele öelda, et kena sügise jätku ja kõike head meile kõigile. Messane muutjoya, Reikoni.