Vikerraadio eetris on nostalgiasaade. Oi randa vu. Tere, tere, head kuld, Randevus, saate kuulajad taas möödunud aegade ja nende aegade muusika ning nagu ikka, saate alguses oleme öelnud magusate mälestuste juurde on algamas meie ühine 27. saade aga kõigepealt head uut, 2000 kahekümnendat aastat meile kõigile olgu ta õnnelik, rõõmus ja lõbus nagu aastavahetuse saluut. Eks rakettide õhkulaskmine meeleolukas ilutulestik on ikka aastavahetuse lahutamatu osa. Nii nagu muusika saksa uus aastas laager aastast 1956. See, mida ma teen muusikaga, selline pealkiri esitajaks rootsi ja saksa laulja ja muide ka maalikunstnik, vibyczovs sündis aastal 1929 ja on siis praegu üheksakümneaastane. Läheme tagasi aega, mille kohta öeldakse ka, et võrra tud viiekümnendad. Millised hoogsad laulud siis olid? Lahmahhismitmusi kuulame siis, mida Vibitsioons suutis teha muusikaga, nagu ta laulu pealkirjas välja hüüab. Laulan Fimmist, muusik paraad 1956. Kui juba rootsi tähe saksakeelse tervituse härra kuulasime siis võiks mõne teise rahva oma ka siia veel lisada. TRE saad gäng ja head uut aastat. Tulemas on hiinlaste pühadelaul ja see on mandariini keeles. Teresa Deng sündis jaanuaris 1953 ja lahkus juba 1995. aastal. Raske haiguse tagajärjel. Ta oli ja muidugi on tõeline Taiwani ja Hiina ja ka ühtlasi Indoneesia kultuuri ikoon, keda peetakse üheks suurimaks üheks suuremaks ja enim Aasia Plaaditööstust mõjutanud lauljaks. 42 aastaselt lahkus ta siis meist. Ta on Hiina kogukondade kangelanna oma silmapaistva panuse eest inimese, nagu öeldakse, tema puhul öeldud inimese paremaks muutmisel muusika kaudu. Selline naine tervitab täna kuld, Randevu kuulajaid, head uut aastat. Teri Sathing ja mandariini keeles. Läheme ka meie naabrite venelaste juurde. Nende võimas muusikatööstus paiskab igal aastal turule üha uusi ja uusi uus aasta laule ja neid on tõepoolest väga palju. Ma valisin ühed, mitte päris värsked võtta, me oleme nagu ikka neid vanemaid laule kuulanud ja valisin ühe lööklaulu aastast 2014. Täna laulavad ja tantsivad kõik koos tütred ja emad ja isad ja vanaemad. Pühadega kulub küll kõik raha ära, aga eks me püüa uuel aastal jälle juurde teenida. Täna on kõik lõbusad, sest uus aasta on meile saabunud. Selline laul, Kaaemmeetov esitab meile ja tuletan siis meelde, et uus aasta lauluke Venemaalt aastal 2014. Millist uus aasta laulu eesti keeles võiks kuulata? Et see oleks originaalne ja vähe mängitud nagu meie saatele kohale ikka midagi värsked, kuid vana endistest aegadest nagu meil kombeks on. No näiteks ma vaatasin siin riiulisse ja võtsin välja Viru varieteeaegadest lugu Viru Trio või siis ka tema nimi on Trio, Viru varietee oli selline. Laulsid Merle Lilje, Sirje Põllu, Krista Grünberg, Raigla. Ja mõned sellised meelde jäänud lood on nagu uue maailma, ma loon pealkirjaga see 1987 siis kesköisel tunnil, nii see oli 1900 86 ja 87. Seda laulu lavastasid kaks režissööri, kordamööda seal Raivo Suviste ja Jüri Tallinn. Ja siis veel on mulle üles märgitud, et oli veel üks lugu, neil tahan olla veel moes. See oli ka Jüri Tallinna reži ja 1987. Muide, huvitav, et MTÜ siis mittetulundusühing Viru varietee on Tallinnas, edasi tegutseb varietee. Aga klassikaline, nagu paljud meie kuulajad mäletavad, võib-olla avati 1972. aastal, kuuendal mail Moyle ja tollal tegutses Viru hotelli juures, nagu me teame, see oli ka esimene Eesti NSV varietee ja üks esimesi nii ka Nõukogude liidus sellises lääne stiilis varietee ja esimest etendust juhtisel Lembit Mark, tema oli suur suur nii-öelda selle asja fänn ja juhatas seal neid hotelli asju ja tegi ka siis oli väga tähelepanelik ka selle kunstilise meelelahutuse vastu. Ja varietee esimesed programmid panid kokku hinge Boder tuntud täht ja samamoodi tuntud täht ago Endrik Kerge. Ja mulle uudisest, nagu ma juba muidugi ütlesin, tegutseb siis Viru varietee ka täna, kuigi mitte Viru hotellis, vaid hoopis Park Inn, Radisson Meriton hotellis. See on seal, on meil Tallinnas toompuiestee ja Paldiski maantee nurga peal seal, kus kunagi oli legendaarne hotell Inturisti. Paljude kuulajate noorusajal sai seal käidud, sest see oli üks esimesi Tallinna aknaid välismaale. Eks mõnes teises saates teinekord võib Viru ja Tallinna varietees ka pikemalt natuke rääkida, nüüd aga endiste aegade uus aasta laul. Esineb Viru varietee Trio. Laulu nimeks on kesköisel tunnil, jutt on siis uue aasta kesktunnis ja laulavad Merle Lilje, Sirje Põllu, Krista Krimmers, Raigla kesköisel tunnil. Trio Viru varietee oli aasta 1986. Tõlkes reklaami või teadetetahvel muusikafännidele aga tuntud ja prestiižne ajakiri. No reklaamifirmad, sinna kuuluvad telejaamad, raadiojaama, mis kõik populariseerivate populaarset muusikat teevad teda veel populaarsemaks ja kõige tähtsam asja juures. Et millise koha üks või teine laul sel nädalal siis Billboardi edetabelites saavutada. No on see 56 87 või hoopis auhinnaline, esimene või teine koht. No siis räägivad sellest laulust ja lauljas kõik raadiojaamad. Ja nii see on täna ja on olnud juba Frank Sinatra päevadest peale kuni hariaadnangrandeni juurde välja. Täna Vilburranio. Täna räägime Milbordi ajaloost, esiteks sellepärast, et need muusikaedetabelid on tähtsad ka meie saada telejälgime neid ja saame pildi, kuidas ajaviitemuusika on arenenud. Aga nüüd konkreetsemalt, et miks just täna ja siin jaanuarikuus siin aasta alguses, sellepärast et just meie saatenädalal ehk jaanuaris 1936 alustas muusikaedetabelite avaldamist Milbordi firma. Seega 83 aastat järjest on Milbor avaldanud reaalset pilti maailma muusika arengu kohta. Ja üsna lihtne tänapäeval heida pilk vanadele tabelitele ja saad täpselt teada, millist muusikat sel päeval sel nädalal või no ütleme, sel aastal raadiokuulajate ja plaatide raadiokuulaja ma mõtlen ja plaatide ostja siis eelistas. Ja kui nüüd vaadata vanu dokumente, mis puudutab või v Milbordi üldist ajalugu paari sõnaga ainult siis ta loodi 1000 juba 1894. aastal enne sajandivahetust kui tavaline reklaamiagentuur ja viis aastat hiljem hakkas ta juba laiemalt kasutama fonograaf, plaadimängijaid ja raadiot, just moe muusika propageerimiseks. Võimas firma, mis hakkas siis looma maailmas. No ma ei ütleks, et uut muusikat, aga uutmoodi hakati sellele lähenema, hakati koostama siis neid igasuguseid tabeleid ja asju ja ja hästi kõvasti siis propageerima populaarmuusikat. Ja sel ajal sündisid ka seal oli umbes 1899 sündisid ka müntidega töötavad meelelahutusmasinad ning plaadiautomaadid, kohvikud. Ma mäletan, Tallinnas oli ka kohvikutes. Lauljad olid kuuekümnendatel aastatel, eelmisel sajandil olid ka muusikaautomaadid, need olid vist toodud saksa TV-s või Poolast või kusagil ja siis lasid sinna. Ma küll ei mäleta enam, kui suured mündid oli siis, kui suurmünt tuli sisse lastaga, kohe ta kukkus kolksti alla ja ja siis läbi klaasi aknaklaasakna paistis, kuidas plaat selline mehhaaniline käpp tõstis plaadi üles, panid mängija peale nad vertikaalsed mängijad, sellised ja muusika hakkas kõlama ja tahtsid veel kord kuulata tagasi, panid uue mündi ja jälle hakkas muusika mängima ja nii siis istuti kohvikutes tundide kaupa ja kuulati populaarset muusikat. Isegi raadios ei olnud sesse, need plaadiautomaadid olid siis spetsiaalselt kas siis rahvademokraatia maades dolla, nagu nimetati nendest riikidest saadetud Salamiiga plaatidega bella korda mingeid plaadil. Et nii see oli. Ja selles Milbordi firmas isegi 1932. aastal loodi lõbustusmasinate osakond, nii et see lõbustustööstus ja muusikatööstus sai väga suure arengu. Ja nüüd siis asja juurde neli aastat hiljem 1936, sellel aastal hakati avaldama moodsate laulude järjestusi või siis edetabeleid. Ja kindlasti on, on, meil on nüüd huvitav, kui ma juba nii pikalt rääkisin Pilmordist, aga ta on meile tähtis. Kui ma nii pikalt rääkisin, oleks siis huvitav teada muidugi, et milline laul siis sellesse esimesse edetabelisse kuulus ja üks neist, mis sinna kuulus ja mis seal maailma või ilma tegi, oli kuulsa Menning, Goodmani orkester ja muid tänaseni mängitav lugu, kuuli kuulisolistiks oli tol ajal jällegi no ma pean kogu aeg rääkimata, kuulus vokalist, aga tõepoolest maailma nimi Helen vaard oli tema nimi. Ja see laul, sellised kelmikad, sõnad, nii me kohtusime, et hakkasite mul järel käima nii Me lahkusime ja enam seejärel ei käinud. Kas te arvate, et armastus, antenn, dünamiiti, aga öösiti me laulame ikkagi bluusi? Vaat selline lihtne elujaatav laul. No ma arvan seda, kui praegu plaadi peale panema, tuleb kindlasti paljudele tuttav ette koodi kuulja Hellel Vaarlia olla aasta 1936 miili Ordi esimene populaarmuusikaedetabel. Enamikes armastuslauludes vähemalt mulle on selline mulje jäänud, on ikka nii, et küll on kahju, et sa ära läksid ja meie armastus läks katki. Kuid on üks Itaalia moelaul, kus asjad otse vastupidi, seal alla tuntud pealkirja, ma arvan paljudele meie kuulajatele tüdruk tõlkes ja sisu. See tüdruk arvab, et ma olen hirmus kurb, et ta mind maha jättis. Oh ei, ei, ei, ta ei teagi, et mul on hoopis hea meel, et ma jälle vaba olen sellal laarsel alla. Armastus oli mulle lihtsalt ahelaiks kaelas, nüüd olen ma vabaschell alla 1900 57. aasta ja samal aastal sai see lugu ka üle paliku tuntuse. Teda lauldi kõikjal ka meil siin ja ansamblid. Miidus, solist Paul McCartney ütles kord nalja tehes, et tema teab vaid ühte itaalia laulu ja see on seal alla. Et niimoodi iseloomustas tema siis itaalia muusikat, tema kedagi rohkem ei teadnud, aga seal alla, aga meil oli ta plaatide peal siin müügil. Meil oli vist teine esitus küll mitte mitte originaalesitus oli, kas oli Paul kontiivis laulis seda. Aga see oli juba nii-öelda järel tehtud lugu, aga selle, mille laulus, mida ma praegu räägin, originaalesitajaks on Hedi Rennoo ja tema oli siis eelmise sajandi viie ja 60.-te aastate ülipopulaarne solist ja televisiooni saatejuht, ka praegu 90 kolmeaastane. Ja huvitav, et tema abikaasa on teine Itaalia laulukuulsus, Rita Pavone, niisiis kauaaegne õnnelik abielupaar, kuigi nooruses laulis mees, vaidlen vabadusest. Nüüd tuleb originaalesitus Denny Renno ja seal alla on aasta 1957. Kui juba kuulasime meest, noh, tegemist on muusika, perekonnaga või lauljate perekonnaga, siis anname muidugi ka võimalus abikaasale Rita Pavone ja laulus Nad on sellised jällegi naljakad mitte tavalised. Kui hea oli elada koos isaga, kui said tomateid süüa nii palju, kui tahtsid. Nüüd aga pean sind kõledas koolimajas sööma seda kohutavat, kõhna ja maitsetud b, mida iga päev korratakse. Niisiis tore on isaga tomateid pista. Nii laulis Rita Pavone laulu nimeks oli itaalia keeles viivale papa konvommundora ja aasta on 1965. KuldRandebu kuulajate kirja, kas tuleb juba tuua vaatajad igasse saatesse, nii palju on vastukaja, nii palju on helistamisi ja elektronkirjade saatmise. Nii et side rahvaga kiiresti alguse saanud ja jällegi avame kirjakasti või postkasti, kus me kuulame siis meie saate austajate arvamusi. Hiiumaalt tuli laulu Soova mängige kuulsad Endel Vaissi või edel Vaissi eestlase esituses. See mees laulab seda rasket laulu meil kõige paremini. Panite tähele, ma nime veel ei öelnud, kohe head kuulajad, me panemegi selle endal Vassi lindi peale enne aga jälle üks väike mälu harjunud, kus, kes võis eesti meeslauljatest, tähendab, kes võis eestimeelne meeslauljatest meie kuulajale nii hästi meelde jääda, et ta nüüd saate poole pöördub ja tahab seda lugu veel kord kuulata. No teeme väikse mälumängu siis sama solist, aga üks teine laul, kes seda siis laulab, jääb selle arve välja nii-öelda mõelda või siis või siis meelde tuletada, minule helistada pole vaja, lihtsalt kuulake ja püüdke ära arvata, pärast seda laulu annan ma ka õige vastuse ja nüüd tuleb eestikeelne lugu, originaalis oli see plats, Volleri laul, luuluis Mäkinthaun, ET luulu on tagasi linnas ja see on 1935. seda lugu. Aga nüüd siis eestikeelne variant, solisti saadab Kustas kikerpuuansambel ja meie püüame ära arvata, kes siis laulab Eesti raadio arhiivi salvestus, mida praegu kuulama hakkame. Aastast 1967. Lulu on tagasi linnas. Läikivale kingakahjustus, need nii kulunud vana vest särgikrae võidmis vuses luu on jälle siin. Mees. Naeratus ja sa. Käes on Velma seen. Nüüd siis soovi laulu juurde kuldranda. Pidev kuulaja Hiiumaalt palus esitada muusikalist helisev muusika tuttava loo Edeluvais ja eestikeelse kõige parema versiooni, kes siis laulis seda lugu eesti keeles kõige paremini, nagu teab Hiiumaakuulaja meile öelda sama mees, keda äsja kuulsime, luulud laulmas. Ja võin öelda seda, et oleks kergem arvata. Minu lapsepõlves hüüti nõmmel teda Mustamäe Ellviseks Mustamäe Elvis. Ja seda sellepärast, et ta alustas oma lauljakarjääri romantilises ja kuuekümnendail aastail eelmisel sajandil siis ülipopulaarses Mustamäe basseini kohvik-restoranis. See oli selline kohvik-restoran kõrval basseinid ja julgemad mehed tegid ka kohvikuaknast otse sinna lainete vahele ja siis terve saal vaatas ja aplodeerib. Need julged mehed vette hüppasid, tulid tagasi, märjas peas, aga päike paistis 30 kraadi sooja ja siis nad varsti kuivasid ja, ja võisid oma trikki jälle korrata. Ja nüüd see mees, kellest me räägime, on suur, see Mustamäe Elvis on siis suur muusikaasjatundja pillimees, tippkitarrimängija ja laulja. Tema nimeks on. Tema on esinenud nii Eesti raadio meesansamblis saatnud ansambel lainet, samuti Heli Läätse ja Kalmer Tennosaar saatseks paljude teiste meie tähtede saate ansamblites esinenud ja alustanud siis Mustamäe basseini restoran, plaanis aastaid mänginud Kuulsa Inturisti laval restoranides kevade glooria, Astoria, vana Toomases ja siis veel lugematutes Nõukogude Liidu kontserdisaalides. Kuulame telefonist teda ennast ka korraks, Vello marken. Hiiumaalt tuli laulu Soova mängige kuulsad Endel Vaissi või edel Vaissi eestlase esituses. See mees laulab seda raskelt laulu meil kõige paremini. Nüüd siis edel vais ja maestro Vello markel on aasta 1968 ja see helilint, mida me praegu kuulama hakkame, on pärit rahvusringhäälingu heliarhiivist Enel vais ja Vello markel. Mis ta Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, kohtume nädala pärast, jälle. Mängime ja kuulame vanu häid laule ja orkestrilugusid, mis kunagi laineid lõid, kui laiema publiku seas aastatega unustuse hõlma kas langesid või on langemas. Kuigi samas näitas Vello markeni Edeluays, et leidub ikka inimesi, kes eelmiste aastate ja eelmiste aegade meistreid hästi mäletavad, meeles peavad ja uuele põlvkonnale kuulamiseks soovitavad. Ja eks see ole ju ka meie kuldranda, kus saate eesmärk, et kaasaegsed teaksid, mis on enne neid olnud. Ja ma hakkasin siin mõtlema, et kui meie saates kõlanud laule iseloomustada, siis suur osa neist on juba pea 100 aasta enamik aga küll poole sajandi vanused. Kuid samas igihaljad ja jälle ümber lauldavad. Selles saladus seisnebki, et hea muusika läheb aastatega ikka ja ikka paremaks. Noh, nagu me teame nagu vana vein. Sama võib öelda ka järgmise loo kohta, mis nüüd tulemas selle saate lõpulugu ja aastaajale igati kohane. Aeg on minna kolm punkti kuhu tõepoolest, kuhu on aeg minna, aga ma ütlen teile, et aeg on minna uisutama. Liuvälja jää särab kui puhtaks pestud klaas, ilutulestik põleda, puhvet avatud ja mängib kaasakiskuv muusika. No näiteks miil vald Deufeli 1882. aastal kirjutatud uisutajate Vals. Meie kuulame seda Nissi Lorents tantsumuusikaorkestris esituses orkestri esituses ja vuugivuugirütmis valss sellises hoogsas pool rocki rütmis, siis nii et kõik kuulajad, kellel on võimalus, kellel on aega ja kellel on tahtmist kõik uisutama. Sest alanud aastaga peaks ju harjumusi muutma. Uuel aastal olgu kõik uus. Lugupeetud kuulajad, lugupeetud kuld, Randebu kuulajad. Uuel aastal kõike head meile kõigile ja nüüd vuugi vuugirütmis, uisutajate valss.