Vikerraadio eetris on nostalgiasaade iid randmeluu. Tere, tere, head Kuldrandevu, saate kuulajad. Nagu ikka saate alguses oleme öelnud oma tavapärased sõnad taas möödunud aegade ja nende aegade muusika ning magusate mälestuste juurde on algamas meie ühine 29. saade. Juba on meil ka väljakujunenud saate formaat, nagu tänapäeva sõna on siia sobilik kasutada formaat, mis eelistab esimeseks lauluks mõnda vana tangot või mõnda saksa Schlaagrit või või mõnda hoogsalt Foxtrot. Valime seekord saksa plaadi, mille ilmumisaeg polegi teab kui väga ammu. 1952 Firenze ööd on laulu nimi ja esitab saksa kuulsus ruudi žuurike. Laul ise on vis küll oma paarkümmend aastat vanem. Nimelt väidavad mitmed muusikaasjatundjad polidor firma polidoron siis plaadifirma, et polidor firmal oli plaadi matriits olemas juba ammu aastaid enne seda, kui ta välja tuli. Aga sõja ajal ei sobinud seda puhkamise ja armastuse laulu nii-öelda müügile lasta. No oli nii või mitte, raske öelda. Igal juhul 1952. aastal ilmus Ruudi Shurikese klorentiinis lehte ja sai suureks menulauluks just selles esituses. No sõnad, umbes Firenze ööd jääte minu mällu õnne reisi ilusaks. Suureks meenutuseks. Tüdruku lauldud poeetiline tango kõlas mulle toona kõige ilusamana ja ma küsisin, mis ta nimi on. Rafaela oli tema nimi, ma ei unusta ta enam mitte kunagi. O Firenze ööd. Ossina Itaalia, Bella, bella Itaalia ja kas tuleb meil mulle kunagi veel vastu, see kaunis Rafaela. No sellised armastuse laulusõnad umbes ja siis kuulamegi nüüd flarintiiniš lehte ja esitajaks on meil siis Ruudi Shurice Firenze ööd suur menulugu 52. aastal eelmisel sajandil. Sorry. Kuigi Ruudi suurikese või suurik kee laulis kaunis ilmse trafaelast ja muusikamaailmas pole armastuse teema kuhugi kadunud hakkas pärast teist suurt sõda lauludesse tulema ka protestinoote inimkonna liiga kiire arengu vastu. No nagu me täna teeme sedasama enam-vähem ju tänaseni, jagame me suure info koormal. Demonstreerime vihmametsade maharaiumise vastu ja vaatame hirmuga, kuidas tood vallutavad linnade tänavaid. 1947. aastal tuli itaalia juurtega USA laulukuulsus. Itaaliast pärit USA-s elas tema laulukuulsus Luism priima välja lauluga tsivilisatsioon. Ja selles laulus tegi ta naljatoonis maatasa kogu selle kiire arengu ja selle arengu autorid, kelle hulka kuulusid ka misjonärid Ameerikas ja sõnade umbes nii siis igal hommikul kiidab, mis Jolleri proua meile, kui tore asi on tsivilisatsioon. Aga meie ei taha Bongo puu otsast alla tulla, voogab on ka, ma ei taha kongos lahkuda, ei taha eredaid tulesid linnades, ma ei taha valehambaid, ma ei taha ehmatavaid uksekellasid, ma ei taha pitsat. Ja mis jonäri proua näitab meile läikivaid ajakirju, aga ma ei taha vaadata pilte autodest, mis tapavad inimesi. Ma ei taha katusekorterid suitsu täis tänavaid, rongi peale jooksmist. Ma ei taha, et mul oleks vaid kaks nädalat puhkust, mida pean terve aasta ootama ja pealegi on neil veel ka aatomipomm. Ei, mina jään siia dzhunglisse monga panga panga. Vaat sellised umbes sõnad siis, ja noh, mis siin rääkida, poole sajandiga on pool troopilistes nendes metsades ka maha raiutud. Seda me teame kõik. Aga siis naharsi ei firma Radio Corporation Fammerlika fiktoriga sõlmitud lepingu alusel lindistas siis Louis priima selle laulu 1947. aastal. Huvitav lugu, kuulus lugu tsivilisatsioon ja Luis priima kutsub meid nüüd Šungalisse. Kui palava Aafrika džunglis võideldi tsivilisatsiooni vastu, siis täna muide, just täna, 80 aastat tagasi, 1940. aastal, seitsmeteistkümnendal jaanuaril Tõnisepäeval mõõdeti Jõgeval Eesti külmarekord 43,5 kraadi. Ja napilt oleks külmarekord võinud minna ka võru kätte, sest seal mõõdeti pakast vaid kümnendiku kraadi võrra vähem 43,4 kraadi. Ja ega meie siin tagantjärgi või ka väita, et kindlasti on tegu Eesti kõikide aegade külmarekordiga aga vähemalt Aastast 1866, mil Eestis ilma vaatlema hakati ja kirja panna panema hakati. Vaatlustulemusi pole madalamat õhutemperatuuri meil veel mõõdetud. Olid ikka talved tuleb selle peale öelda ja neist lumerohketest ja külmadest talvedes kirjutati ka palju laule. Ja ma toon ühe näite Raivo Tammiku Talvelaul Kristi Tammiku sõnad. Mängib ka Raivo Tammiku ansambel ja laulab Boris Lehtlaane salvestus rahvusringhäälingu heliarhiivis aastast 1974 Morris lehtla ja Talvelaul. Lõõtsub. Luurega alla kurvas raagus, olgu öösiti on põldudel halla meeleduse. 53 ja pool. Miljonit eurot keelast aegse koori. Talv on jällegi tore valgel. Lumememmel. Ta. On jällegi tore valgete. Lumememme ellu. Käehaava kroomi. Valgete saade lumememmel luuke käes. On jälle käetorked valgete suusk lumele mällu. Huvitav, et tolleaegsed ajalehed siis 1940 jaanuaris Jõgeva- külmarekordist algul vaikisid. Pets, sellise Võrus on 50 kraadi külma olnud, vaat sellised olid uudiste pealkirjad Eesti ajalehtedes, 1940. aasta 18. ja 19. jaanuaril Jõgevast ei sõnagi. Postimehe kaastöölised Telefoneerisid Petseri raudteejaama juures näidanud kraadiklaas koguni miinus 50 sõjaväe kasarmute lähedal mõõdetud miinus 48 Simunas miinus 44, Väike-Maarjas aga 42 kraadi külma. Ja lausa legendaarseks, noh, sellest on palju räägitud, küll aga kordame siiski, et legendaarseks on saanud teade, et Petseri jaamas külmunud äraga vagunitäis viina alguses seda ei usutud, aga siis selgus, et tõepoolest maksude talitus siis maksuamet tol ajal temale esitati järelpärimine, seal paber olevat säilinud, et mida külmunud viinapudelitega ette võtta ja kõrgemalt poolt teatati, juhul kui pudelite korgid ei ole paigalt nihkunud, lastu Queen müügile, las rahvas ostab piina ära. Selline oli korraldus kõrgemalt poolt. Aga oli veel teateid ja nende reporterid siis pesserist, nad reporteerisid, et ka linnud on langenud lennul surnutena maha nokka, sellest on palju räägitud ja Petseri politseiplatsil olevat pesakondade kaupa külmunud vareseid ning põld püüsid. Nii räägitakse, oli ja arvatavasti ka oli. Kuid kuidas jääb siis Jõgeva Eesti ametliku pakase rekordiga miinus 43,5 kraadi et noh, teised olid ju palju kõrgemad rekordil miinus 50 miinus 48 ja nii edasi, aga ametlikult võeti vastu miinus 40,5 kraadi ja arvatakse, et Jõgeva ilmajaam, kus kole külm registreeriti, polnud tol ajal mitte riiklik meteoroloog, loogia jaam või meteo. Siis nimetati, vaid allus Jõgeva sordikasvandus keskusele ja seepärast ei jõudnud mõõtmisandmed ka kohe päevalehtedesse. Aga miks siis ei registreeritud neid miinus 50 kraadi ja siin arvatakse niimoodi, et põhjuseks on ilma loomade? Noh, võib-olla see sõna tuleb mõnele tuttav ette, nõndanimetatud Inglise onnid, ingliseonnid olid siis väiksed, sellised kuudikesed või, või ütleme, putkad, kus kraadiklaasid rippusid ja asuvad maapinnas kusagile kahe meetri kõrgusel ja seal maapinnast võib külm siis nii-öelda peegelduda või kiirgamine toimub. Ja siis võib-olla meetri-kahe jagu kõrgemal termomeetrile ka see temperatuur, tuur külmem, kui ta tegelikult maapinna peal on. No nii see oli, see on huvitav veel maa hääl, ajaleht kirjutas selle juurde ka, ma loen ette, kuigi tekst läheb nüüd juba pikaks. Suurema külma tõttu tõmbusid Tallinna jaama lähedal elektrijuhtmed pingule. Et selle tagajärjel üks juhtmete raud postmaapinna lähedal murdus, vajus küljeli ja purustas juhtmed. No jutt on elektrirongijuhtmetest ja elektrirongid jäid seega hommikul kella üheksa paiku tee peale seisma ja pärast tuli elektrirongid asendada aururongidega. No selline info vanast ajast, no tore meenutada, kohe tuleme ka muusika juurde sellega seoses. Et kui täna unistab ilusas talves Boris Leht Laan, siis huvitav, milline võis 1940. aasta külma talve menulaul olla tolleaegses Eestis veel vabas Eestis. Ma vaatasin järele ja selgus, et üks neist moelauludes võis kindlasti olla Alfred Salliku lauldud. Ramona plaat on välja tulnud 1939. aastal ja siis järgmisel aastal. Aasta alguses lõida laialt laineid plaadi etiketi pealt loeme sised Alfred sällikede möffi mänd on kirjut esinevat, tähendab loo nimi on rammu vanaviisi, on kirjutanud mister Mei põluvein ja grammofon rekording From The 39 aasta Meka plaadifirma. Ja säilik ise sündis 1890 Hamburgis. Siin nõukogude ajal oli see Kingissepa linn, alustas teatri Narvast ja käis ka Itaalias õppimas. Ja siis, kuni 1910. aastani tegutses ta Narva võitleja teatris. Edasi läks Tallinnasse Estoniasse ja pärast elu lõpupoole tuli ta tagasi veel sinna. Vahepeal oli veel Endlas, Viljandis, Ugalas, Vanemuises, aga siis 35. aastal liitus ta Estoniaga uuesti ja oli viis aastat opereti, näitleja ning lavastaja kohal ja sälliks suri Tallinnas 1943. aastal. Nüüd siis kuulame külma talvetuhande 940. aasta külma talve menulugu. Kui vaid nüüd, 20 aastat ajaloos edasi astuda leiame eest hoopis teise maailma hoogsa ja rütmika võimsa muusika. Lisaks rock n rollile astus lavale ka uus moetants tvist ja trusti. Kuningas Sotšavičeker kutsus 1961. aasta algul just nimelt talvel kõiki tantsima tuisti, nii nagu oli seda tehtud. Eelmise aasta suvel hüüdis ta oma laulus Let's Twist Kell jääshambicheckersis ja tantsime ka meie nüüd risti jälle uuesti. Nii nagu eelmisel suvel 1900-ks 60. aastal, kui astusime 61. aastasse, siis oli uusaasta 1961 lets tuist keemiashawicheckerja kõik turistisema. Nüüd tuleb meile jälle tuttav kirjakast, mis meil juba siin töötab. Mitmed mitmendat saadet ma ütleksin ja muide kirjadest tulvil meilboks. Nüüd on internetis kirjakasti nimeks meilboks, avame selle. Ja nüüd tuleme siis postkasti juurde, avame selle kirjakasti enne ma ütlen veel, saate lõpus ma loen ette ka oma telefoni ja siis internetiaadressi enne viimaseid lugusid pange pliiatsid arvutid valmis. Aga praegu siis arvukate kuulajate palvel tuleb nüüd meil Oginski Polonees soovisid seda kuulata paljud inimesed, prouad Linda, Hilda karsselmall viinahärrad, Richard Juhan, no ja veel mitu kuulajat. Michael Cliofas Auginski elas 1765 kuni 1833. No oli suur Poola diplomaat ja poliitik, leedu varahoidja ning tsaar Aleksander esimese sõber ja senaator. Ja 20 aastasena valiti ta juba Poola-Leedu rahvakogu saadikuks. Oginski üritas asjatult saar Aleksandrit veenda endise rahvaste ühenduse taastamise vajaduses. Teise tal ei õnnestunud ja nii ta kolis pettununa 1815. aastal välismaale. Ta suri Firenzes kaugel kodumaast 1833. aastal. Ja lisaks siis sellele poliitilisele tegevusele Euroopas oli taga varajase romantilise muusika helilooja. No kõige paremini on ta tuntud meile, sedasama oma Poloneesiga, hüvasti kodumaa-alapealkirjaga ka rahvas, tunnetada rohkem Oginski Poloneesina. Ja see hüvasti kodumaa on kirjutatud 1794. aastal tollase Poola-Leedu ühis riigis täna või ühisterritooriumil, aga täna Valgevene territooriumile. Ja see on seal ees on selle piirkonna kohanimi ja seda teost peetakse romantilise muusika üheks esimeseks näiteks. Ja kuna nii palju kuulajaid tahab seda, siis seda nautida, seda muusikat räägiks natukese pikemalt nimelt Eesti raadios ilmus 1956. aastal muusikaline kompositsioon helilooja Okinski elust. Oginskid mängis Olev Eskola ja tema armastatu ja Dviga poolatar jäädviga rollis oli Silvia Laidla lavastaja Kaarel toom. Kuulakem, siis ma ütleksin, taastatud hetke ajaloost. Kuidas sündis suur heliteos Oginski Polonees. Et võimatu on avaldada kogu tänu pida väärt kallistana Järviga de kinkisid mulle elu ja võimaluse jätkata võitlust meie kalli kodumaa vabaduse eest. Kui kiiresti möödub aeg krahh ja näete, meie jätame jällegi hüvasti. Õige küll, tookord ma olin õnnelikum, sest mul olid lootused tulevikuks. Kas mäletate? Tookord mängisin telelahkumisel. Jälja kinkisid mulle Polaneezi ja see on mulle kõige kallim kink, mida ma kunagi olen saanud. Kui ebaharilik on teda näha selles ümbruses. Mängige mulle, krahv, nagu toogi kord lahkumiseks. Pole nii kaua mänginud. Kuid suudotüüduda teine paneliad, riik, makro. Meil võib sündida vaid väga nukker meloodia. See on minu hüvastijätt. Seltsimeestega, keda enam pole see on hüvastijätt kodumaaga. Pane ja püüda need on lahingusse tuttavatele. Möödun atriootsades surematu kangelasteod. See on kunagine rahvavalguse, püüa, mis nüüd on aga muutumatult vaiksemaks läinud. Oma saates oleme seni meenutanud möödunud aegade muusikat raadiojaamade raadio, nord või siis raadio nuud raadiol, Luxembourg, laksem saksa raadio, Toisse, Frefets, endal Nunderfiir ja muidugi ka Eesti raadio kaudu. Tänan, aga siin aasta alguses lisame juurde uue ajaloolise stuudio raadiostuudio Itaalia raadio Ray Ray raadio televisiooni-ita. Liana on tema nimi ja see on Itaalia avalik-õiguslik televisioon ja raadio alustas tööd juba 1924. aastal. Muide võrdleme vaid aasta enne Eesti raadiokatsesaadete algust, nii et me olime üsna esirinnas Euroopas oma raadiosaadete alustamisega. Uni joone Radio Foonika Italyana. Nii oli siis tema algne nimi, kui televisiooni veel ei olnud lühilühike nimodi lühend oli Uri uni, hoone Radio Foonika Italia ala ja tema tegi oma esimese saate siis 24. aastal. Kujutage ette niito mosool Mussolini kõnest kostanssis teatrist. Nii et raadiojaam alustas tööd 1924. aastal ja esimesena esines eetris nito Mussolini teatris teatrisaalis ja pidasid rahvale suure kõne ja raadiojaam hakkaski tööle. Kolmandal jaanuaril 1954 hakkas rai edastama regulaarselt telesaateid ja siis saigi tema nimeks juba ühendkorporatsioon ja võiks öelda. Tema nimeks sai Ray raadio televisiooni Italyana lühendatud siis kolm suuurt tähte rai. Meie juuri täna muidugi mitte Itaalia rai korporatsioone ja ajalugu vaid tahame tutvustada üht Itaaliast per laulu, mille esmaesitus oligi rai või tol ajal siis Uri unijoone, raadio Foonika Italyana eetris. Marina on selle loo nimeks, ma arvan, et GAGi eestlastele vanemale põlvkonnale ja keskmisele põlvkonnale hästi tuttav Marina, mis vallutas ühe hetkega kogu maailma raadioeetri ja plaadipoodide letid. Belgia, Itaalia päritolu automehaanik, muide, huvitav nagu ka kuningas Elvis Presley, tema oli ka automehaanik. Nüüd siis Belgia Itaalia päritoluga automehaanik rokk Hongrannata kirjutas 1959. laulu, milles sai kohe suur lööklaul. Meil kirjutas marinale sõnad Heldur Karmo ja nad on üsna sarnased ka originaaliga. Mõte on selle laulu mõte on see, et Marina ei tahtnud kuidagi mehele minna. Nad olid siis eesti keeled, viimane salm oli selline, kui sind koju saadan, iga kord ma loodan, ainus sõna sinult ootan, mis jäädavalt seoks meid, aga näib, et sulle meeldiv vaba olla. Miks siis muidu vastad mulle, sa ikka ei, ei, ei. Ja selles lööklaulus Marina on ringlemas vähemalt nagu statistika ütleb 75 erinevat töötlust. Seda on laulnud sellised tähed nagu Vilm, Randers, toni, Martin Chipsi king tuut dile, mansi orkester, Marino, Marini, Claudio villa, Me, piinud Capri, Caterina, valent Milli Alberti, Sirometseriini, Renato, karaszone, Chani, morandi Nalina ja veel paljud teised, keda me kõik ülesse jõuagi lugeda ja me ei teagi neid kõiki. Aga huvitav, et ma, Marina oli rokko Granada nii-öelda esimene käeharjutus ja sellest sai ka tema esimene rahvusvaheline hitt ja üleüldse temalt tund tuim laul, tamp, palju laule laulnud võib olla sadu isegi, aga näete, üks esimene tuli ja jäi, jäi kõige kuulsamaks. Algselt 1959 tuli väike plaat välja ja esiküljel oli Manuela ja siis tagaküljel veeküljes oli, välja oli pandud siis laul Marina, sest arvati, et ega see rahvale ei meeldi nagunii, et Manuela palju ilusam. Aga näete, kuidas juhtus 30. jaanuaril 1960 lõimarinani Belgias, USA-s kui ka Saksamaal, Hollandis, Itaalias ja Norras esi esikohad kõik tulid talle ja ka eesti koolipoisid ja tüdrukud, ma mäletan väga hästi kassi laulsid või vähemalt vilistasid Marina lauluviisi kogu aeg. Laul Marina oli Belgias ja Hollandis nii populaarne, et paljud vanemad panid oma veebitütardele nimeks Marina ja Kesk-Euroopa maades tõusis paari aastaga marinade arv vastsündinute seas 1966. aastal, siis hakati lugema tervelt kolmandiku 33 protsenti. Nii et kohe kolmandiku võrra tuli marinasid Euroopasse juurde. Neil aastal 59 60. Tulid ka mängufilmi pealkirjaga marinaad ja, ja teine mängufilm tuli ja siis tuli veel kolmas ja ühesõnaga see on Marina, oli rokkogranattale aps, luud, läbilöök, kuulamegi nüüd taastatud originaal aastast 1959, Marina ja Rocco Granada. Meie saade hakkab jõudma lõpule, head kuulajad, järgmise laulu eel madikteerin teile ka oma aadressi ja telefoni, pange pliiats ja paber või arvuti või nutitelefon, mis kellelgi on valmis. Nüüd aga meenutab Need kuus 2020 aasta on juba täies hoos ja päevad lähevad pikemaks ja meil kõigil on põhjust rõõmus olla ja tahan panna südamele ühe õpetuse või sellise kohustuse isegi võiks öelda või vähemalt soovi, et kui te näete kedagi, kelle meel on morn ja näol ei ole naeratust, siis olge vait lahke uuel aastal ja kuigi neile inimestele oma naeratus Tihtipeale pingeid. Kui nukralt nutma kipub tihtipeale elu raskust ka ümberringi aina. Pilve keskelt näiti piil. Ivan jätteni eelitav jätu lahutab lennuks tiibu kõikjale, ta jõuab kõigini. Nii Eesti kui nad vaatavad sind, pilk kordon rõõmsat nukrat teilegi saadavad sulle õrnu pilke, kuid siis äkki märkad Eraldada ja veel. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, kohtume nädala pärast jälle. Nüüd ma kordan oma internetiaadressi, see on selline. Heimar. Hashtäht on ees, Heimar punkt Lenk pätt Gmail punkt com tavaline Gmaili aadress ja telefon on 52 76 ja seitse kaheksa kaks. Punkt com ja telefon 52 76 ja seitse kaheksa kaks. Nii et kirjutage, helistage julgesti, kui mõni lugu meeldib, püüame leida eetrisse panna võime niisama ka rääkida muusikast, elust. Ja nüüd tuleb lõpulugu, see on meil nagu juba traditsiooniliselt tavaliselt siis instrumentaalne ja see on l vimmo, mäletate Elmimmo ja orkester, piim, purset ja nüüd lõpusõnad kõike head neile kõigile.