Vikerraadio eetris on nostalgiasaade iidranda vu. Tere, tere, head kuld, Rande, mu kuulajad on alanud, meie ühine 32. saade. Ja täna alustame looga, mis peaks hästi tuttav olema vanemale ja keskmisele põlvkonnale kuid mida mängitakse tänaseni suurtel pidudel, eriti aga merepäevadel ja laevastiku paraadidel. See on Michael Jari-Foxtrot, tuleb rutta, vete laskandohhainen, sõimannister, trütern ja nii edasi ja nii edasi ja laulule umbes sellised sõnad puhuv 10 kanget tuult, taevas pole ühtegi tähte, metsik meri möllab ja pillub meie laeva, kuid meie ei lase merel oma elu kibedaks teha. Meie ei karda. Kui ka viimane mass peaks purunema, siis ka meie ei karda. Meil pole kartusega hirmu, minu kallis Roos Marii. Seda laulu loetakse saksa mereväe kriicsmarine hümniks loodi aastal 1939 spetsiaalse propagandalauluna, et ülistada saksa meremehi. Ja kujunes äärmiselt edukaks plaadiks. Me kuulame kahte esitust sellest loost esimene saksa orkestri esituses. Orkestri nimeplaadi peal pole. Laulu pealkirjaks on pandud mälestusi merest. Mitte siis ei Saksamaa mereväehümn, vaid süütu Pealkiri mälestusi merest. Erakordselt huvitav plaat. Raske sellak, plaat, kiirus 78 pööret minutis, väljaandja Leningradi aprieski Zavod. See oli Nõukogude Liidu üks suuremaid võimsamaid heliplaaditehaseid ja eriti huvitaval väljaandmise kuupäevad 1940. aasta lõppu. Kohe mõne kuu pärast algab sõda NSV Liidu ja Saksamaa vahel suured vaenlased. Aga uueks aastaks 1941 kingivad nõukogude inimesed üksteisele Hitleri Saksamaa mereväe hümni plaadi uskumata. Aga nii see oli. Kuulame nüüd selle ülieduka laulu original Itaalia aasta, nagu ütlesin 1939 hais röömanni esituses on see lugu, tema laulis originaalis saades veel siin laulus natukese ja kui kogu maailm väriseb ja tõuseb hingedelt üles, see ei saa meie saksa meremeest raputada, ärge muretsege, ärge muretsege, minu kallis Roos Marii, kuulame siis nüüd originaali saksa mereväe sümnia Hains rüüman esineb meile aasta on 1939. Ela mari Undenn. Geneetilintena. Ega venelased maha jäänud, nende propaganda töötas hästi siis ja töötab ka tänapäeval. Kõige parem on alati olnud seda propaganda teha läbi mõne hea filmi või laulu. Ja nii tuli 1936. aastal välja meresõitu ühistav film kapten Granti lapsed. Muusika isakatunaiaski. Nii film kui muusika vallutasid taas kümnete miljonite südamed Nõukogude liidus. Meil laulis selle loo hiljem ära Anne Veski originaalis, aga 1936. aastal esines laulja Nikolai Cher kaassoft, kuulame nüüd siis isatuna Jeski šiil aat, vaas, kapitan filmis siis kapten, granti, lapsed ja esinejaks on Nikolai Tšerkassova. Ette estraadimuusikaajaloopilt enne teist maailmasõda täiuslikum oleks, võtame riiulilt ka ühe eestikeelse plaadi. Ja huvitav, aga ka siin ei saa sõja teemata. Ei saa sõja teemast mööda minna. Ants Eskola ja orkester priid veebli juhatusel. Sõduri truudus, muusika, välisautor on see muusika, Robert normi ja eestikeelsed sõnad on slipp Ta kirjutatud Estonian grammofon, ülikool ning, ja siis aasta 37. Ja firma on His Masters Voice, see on see kuulus-kuulus plaadifirma, kus siis koer istub grammofonitoru ees ja kuulab oma peremehe häält. Ants Eskola sõdurid ruudus suure sõjani. Pass on jäänud üks aasta. Malaia. Ja noore. Ajada. Nüüd on ta nii aega. Poole hui Enda piiga. Loole ju koiba, niru, kui ta ei vääri. No kuhu ta on? Lauldud. Ja. Kui ta tulla Ma kuulan siin nüüd. Veel armastan. Iga rinda. Ja Anna Ma saadan. Ja nüüd rubriik täna. Just täna 1964. aastal saabus ansambel viidus esimest korda Ameerika ühendriikidesse ning põhjustas seal tõelise massihüsteeria. Ometi kord popmuusika ajaloos said Hinglased ameeriklastest ette hüpata ja sel hetkel lükkasin miitus kõik ameeriklaste ansambleid tahaplaanile ja haaras suuremad staadionid endale. Miitlus vallutas Ameerika, öeldakse tagantjärele ja see oli täna muide juba 56 aastat tagasi, kuulame siis Miidu, see avalik esinemine 1964. aastal, siis täna Miidus ini Uuessey on selle helilõigu nimeks. Ajalugu kulgeb kohutava kiirusega. Georg Otsa sünnist saab märtsis juba 100 aastat ees rida üritusi, nagu näiteks 19. ja 20. märtsil vastavalt Pärnu kontserdimajas ja rahvusooperis Estonia kaks suurt temaatilist kontserti. 20. märtsil vaba lava Narva teatrikeskuses lavastus minu Georg Ots, Saaremaa ooperipäevadel, Moskva helikonoopera lavastus, mister Georg Ots ja see on maailma esiettekanne. No ja nii edasi. Muide laialt tähistatakse otsa tähtpäevaga Moskvas ja mitmes teises endise NSV Liidu linnades. Nüüd hiljuti jaanuarikuu keskel, näidati televisiooni kanalil teeveetsentor värsket dokumentaalfilmi pealkirjaga Georg Ots. Publik ootab. See on pikk film, otsa eraelust ja loomingust. Intervjuu andnud Georg Otsa tütar Ülle õde Maret abikaasa Ilona, Vello malt ken, Mati Põldre, Ivo Parbus, Eve Kivi diplomaat Jüri Trei, linnapea Mihhail Kõlvart ja mitmed teised nii meilt kui Venemaalt. Ja film toob hästi välja nõukogude inimese, ma ütleksin, erakordse armastuse Georg Otsa vastu. Kuulame ühte lõiku filmist, kus räägivad näitlejad Zoja Vinogradov, Tatjana Sinjovskaja ja Jevgeni diat Low. Ja nagu nad kõik ühest suust kordavad. Ots oli kaasnäitlejate näitlejate jaoks erakordselt lihtne ja vastutulelik. Kuigi ta oli Nõukogude Liidu megatäht Ilus, nii väliselt kui sisemiselt, kordavad näitlejad. Huvitav, et tema, mister x aaria tsirkuse printsessist ei julgenud paljud nooremad lauljad enam proovida, sest otsa häält oli võimatu ületada. Isegi Nõukogude liidus supertäht muslim Ago majev loobus esinemisest kuigi oli rolli juba ära pinud. Ta ei julgenud otsa järele laulda. Kuulame seda intervjuud nüüd vene keeles. Kolm näitlejad. Filmis on ka oma müstika liin, nii näiteks otsa teine abikaasa aasta ots pani kaarte, temal oli seda mustlasverd sees panikaart, et nad elasid koos meile 20 aastat, aga lõpuks ikka lahutasid hästi ei klappinud see asi. Ja siis Asta Ots pani kaarte, ladus välja ja kuulutas Georgile laua taga, nii. Suure osa elust varjad sa oma nägu ja võtad uue naise, kes sulle sobiks tegelikult tütreks. Sellised olid siis aasta otsa sõnad olevat olnud ja filmi autorid tõlgendavad seda ennustamist siis järgmiselt. Esiteks ei eksponeerinud Georg Ots aastaid oma perekonda elu noh, inimesed nagu ei teadnud Asta Otsaga kooselust eriti mitte midagi, elas nagu sirmi või maski taga. Teiseks, mister yksi roll lõi talle otseselt maskiga näo. Ta käis maskis. Ja kolmandaks raske haigus elu lõpus sundis teda massiivseid tumedaid prille kandma kui maski kandma. Et niimoodi filmis öeldakse, et läksid täid aasta otsa. Ettekuulutused. Ja selle teema lõpuks ma lisan siia juurde. Nüüd ETV Eesti televisiooni saates 1975. aastal, 16. jaanuaril, saate nimi oli noodijooned kõlanud pali rassi Maarja Kalmani operetist Mustlas priimus. Ja see saade on salvestatud Estonias. Ja see on Georg Otsa viimane avalik esinemine. 1975. aastal oli ta eetris siis 16. jaanuaril, siis nägi meie vaatajaskond Georg Otsa nii-öelda tema viimases rollis. Ja orkestrit juhatas sellel esinemisel Peeter Saul. Kuulame siis Georg Ots, tema viimane esinemine laval. Taela. Värvitud ei saaks. Siis. Winchesteri katsiidral 1966. aasta inglise menulugu lihtne lauluke, mis ootamatult saavutas suure populaarsuse nii USA-s, Kanadas kui Euroopas. Sõnad kõlavad umbes nii lühidalt, kuidas küll, peakirikutorn vaatas pealt ja lasi minu tüdrukul linnast lahkuda. Selline armastuslugu näete, kirik ei aidanud. Ja laulu võlu sündis arvatavasti solisti pisut moonutatud hääles, kunstlikul moonutatud häälest ja sellest, et ta kasutas kiriku torniga rääkimiseks plekist ruuporit, mis andis häälele erilise värvingu ja muusikasõpradele muidugi värske elamuse ikkagi omamoodi tee. Kuulame Undschestergatsiidral ja esineb meile New voode vil. Mänd on aasta 1966 Euroopa üks menulugudest, sel aastal. Heidame hetkeks pilguga nüüd kalendrisse, mis mul siin laua peal kõrval on, õigemini seina peal ripub kõrval. Ja mida me seal näeme? Mis võiks huvitada meid ja meie saadet, no näiteks 1938. aasta kuuendal veebruaril peaaegu siis meie saatepäeval eile oli kuues veebruar linastus Tallinna kinos myyma voo, kuulus USA film, suur Valls. No loomulikult miilitsa korjusega peaosas. Ja see film räägib noore helilooja Johann Straussi elust 1844. aasta Pariisis. Film tõi kassasse sisse kaks ja pool miljonit Ameerika dollarit, tol ajal loeti seda suureks summaks. Ja õige pea ilmus Postimehes meie Eestis siin Postimehes Pealkiri suur valss võidutseb. Ja nüüd ma loen siin paar tsitaati. Postimees kirjutab, Tallinna elas viimastel päevadel suures pimeduses, oodati nimelt miilitsakorjuse filmi esietendust. Juba mitu aastat kirjutati ja kõneldi sellest, et Tallinnas pärinev lauljatar on teinud suurt karjääri ja palgatud Hollywoodi filmitöö jaoks. Ja nüüd ma tsitaati jätkan Postimehes kirjutanud. On ette näha, et film jookseb Tallinnas pikemat aega ja tavalise korra järgi tuleks provintsil, mis on Tallinnas kaugemal, väga kaua oodata. Kuid seekord on asi lahendatud nii niimoodi, et suures valsist telliti veel teine koopia ja see tuuakse ekraanile teistes linnades, nii et esietendus toimub kahes kohas korraga ja kinorahval ei tarvitse väga kaua oodata. Nii kirjutas siis Postimees selle filmi nii-öelda esilinastuse kohta Eestis. Ja me nüüd siis kuulame, Melissa Korjus, filmis suur valss ja helilõik on võetud ühest USA raadiosaatest, mistõttu kuulame siin kar raadiomehe sissejuhatus sellele kuulsale loole ja kuulsale filmile 1903 kümmend kaheksa. Itaallased ongi meil unustatud, hakkame kohe, parandame vea ja meid aitab selles. Itaalia avalik-õiguslik teleraadiokompanii rai. Ja nüüd siis, kui üks väike, katke võiktoriks, lõik rai muusikasaatest, filmimeloodia, Santrobee, tuistia, šantrobee, Ekspress kahes loos kokku ja see on võetud otse filmist palaadistati ära ja läks ka kõvasti müügile. Depiinud Capri esineb meile on aasta 1966 siis Santropeet võistja Santo The Express, muide, oli tuisti aeg. Ricky Nelson loomerylu tavaliselt murdeealiste laulude sõnad, kuid läksid rahvale südamesse ja sõnad olid umbes nii. Meeri luu, ma olen sinusse nii armunud, et mu jalad ei liigu maast ja sõnad ei taha tulla. Ma olen sinusse nii armunud, kuid saan aru, et iial ei saa õnnelikuks ja seepärast ütlen sulle hüvasti. Lugu tuli, hüppas edetabelitesse ja võitis. Meil laulis seda lugu Vello Orumets, kuid Heldur Karmo sõnad olid palju optimistlikumad kui originaalis ja eesti keeles lauldi seda lugu niimoodi selliste sõnadega iga päev ma näen teda, sest kui töölt koju lähed, siis minu maja ees mööda tema tee. Ning kui aknal seisan kohe rõõmsalt, viipab ta ja mulle hiiglamoodi meeldib see sellised eestikeelsed sõnad meiega kuulame siiski originaali, kuidas Ricky Nelson nagu tõsiselt laulis helloummeri luu ja siis sai Põhjamaades väga populaarseks. Norras oli tervelt kuus 14 nädalat tabelite tipus Rootsis 16 nädalat ja juhtis ka raadio nord, millest me oleme mitmel korral siin rääkinud, raadioluud, selle edetabeleid. Ja nüüd siis kuulame hello Mervi luu ja Mikkynerson. Ega te pole minu soovitus tunnustanud. Kui homme hommikul välja lähete ja kedagi morni näoga vastu tulemas, näete, kelle näolt on kadunud naeratus siis olge hea, kinkige talle oma naeratus, usaldagem rõõmu, nagu laulavad Sirje ja Rein Kurg. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, kohtume järgmisel nädalal jälle. Minu telefoni number on 52 76, seitse kaheksa kaks ja meili aadres Heimar Lenk hätt Gmail punkt komm. Siis veel kord ma ütlen 52 76, seitse, kaheksa, kaks ja meiliaadress Heimar, punkt Lenk ät kee mail, punkt com. Ja lõpulugu nagu ikka, instrumentaalne Chaloussansambelgi kitarriansambel kolm kitarr ja trummid ja see on kuulus Clif Richardi saateansambel. Ja tulemas on surematu Mozart kitarri esituses, selline moelugu jällegi kuldsetest 60.-test aastatest ja sellega me tänase saatega lõpetame. Lugupeetud kuld, Randevu kuulajad. Kõike head neile kõigile.