Vikerraadio eetris on nostalgiasaade. Ulg randa vu? Tere, tere, head kuld, Randevu, saate kuulajad. Alanud on meie ühine 31. saade. Ja alustuseks nagu ikka, meil on olnud mõni hästi vana lööklaul või siis tango. Ja tänama valiksin tango. Sest viimaseid on ju kirjutatud ja lauldud tuhandeid kordi ja üks tango on ilusam kui teine. Kuid on olemas kolm, ma ütleksin neli tangot, mida teab, mis küll viimane kui meie planeedi elanik. Need on tuli suudluse tango, Ellshocklo, karnevali paraad, tango, lakkumparziita, armukadeduse, võimsilosii, tango ja veel tango neli allus hämaruse, tango võiks seda hispaania keelest eesti keelde tõlkida. Öeldakse minia, lusse on väike muusikaline meistriteos. Laulusõnad kirjutas 1925. aastal Uruguai näitekirjanik ja tango, poeet Carlos tseesar Lenzee. Ja muusika lõi Argentiina viiuldaja ja orkestrijuht. Kardooton Nato. Ja see tango väga huvitav. Sündis üsna juhuslikult. Muusik Kardo tonato ja kirjanik Carlos tseesar Lensi oli mõlemad kutsutud peole, mis toimus ühes Montevideo linna luksuslikus villas. Ja enne, kui rahvas sisse kutsuti ja kvartett muusikat mängima hakkas, kustutati saalis pooled tuled ja külalisi kutsuti sõnadega Ahora meedium, luus ja nüüd hämaras kuulame muusikat. Väidetavalt läks see hüüatus ja nüüd hämaras müstilisest saalis siis ka veel kuulatud muusika sellele luuletajale Lensile nii südamesse, et ta hakkas kohe varahommikul uue tango esimesi salme kirjutama. Õhtul andis ta luuletuse oma sõbrale, heliloojale tonatole ja palus tal kirjutada tango meloodia. Ja nii sündiski maailma üks kuulsamaid Tangosid ühe öö ja ühe päeva jooksul. Möödunud sajandi 40.-te aastate täht Carlos karnell. Kuulame tema esituses kõigepealt seda tangot. Annelija lus. Kuuldud Tangolol omapärane erootiline sisu. Kaunilt kõlavad sõnad. Ma nüüd tsiteeriksin laulusõnu. Korjentlase tänav maja kolm, neli kaheksa Buenos Aireses teine korrus, lift ei ole uksehoidjad ega naabreid, on vaid väike korter, klaver, grammofon, telefon, padjad ja padjad, ümarlaud ja kokteilid. Ja kõik, see on hämaras valguses, sest armastus on nõid, kes armastab hämarust. Tulge siis jälle pärastlõunateed jooma koos küpsistega ja kuulama õhtust tangot. Siin on palju patju ja laud on kaetud Armonoile. Sellised sõnad siis selline sisu. Nõukogude liidus sai tango tuntuks kultusfilmi minu viimane tango järgi. Seal esineb sõna otseses mõttes otseses tähenduses miljonite lemmik hispaania iludus, Mehhiko, USA ja Argentiina filmitäht. Mäletate, Saara montiiell. Veel oli tema peaosaga filmel, mis jooksis, oli šantegreeri kuninganna. Aga nüüd siis selle kuulsa tango juurde. Nüüd siis koriente see tänava maja number kolm neli kaheksa teise korruse tuba, kus palju patju ja laud on kaetud kokteilidega. Saaremontiel ja hämaruse tango, tango, media, lus. Neid üksildase südamete kohtumus paikadest või neid üksildast ja südamete kohtumispaikadest on mitmeid laule loodud ja rokikuningas. Elvis Presley leidis end üksildast armunute tänavalt pärast seda, kui tema tüdruksõber tema juurest ära läks. No seda muidugi vaid laulus, sest kuninga juures ei raatsinud küll ükski naine ära minna. Vahest ainult Elvise seaduslik abikaasa Priscilla, kes arvas, et maailma esilaulja temale endale tema naisele liiga vähe tähelepanu osutab. No aga see tuli hiljem, enne sündis superhitt, südamete murdmise hotell. Hapraighoutu ja Elvis Presley. Neil kuldsel aastakümneil, kui Läänes sündisid südamete murdmise hotellide lood siin Nõukogude Liidu see neid probleeme ei olnud. Kui ka mõni patjade suppuv korter koos valmis kokteiliga laual kusagil pesitses, siis sügavalt põranda alla. Nõukogude noore inimese rõõm oli mujal. Noor perekond võis end lõplikult õnnelikuna tunda siis, kui ta uues elamurajoonis näiteks mustamäel või annelinnas endale theri sai. Muide täitsa ilma rahata ja ilma pangalaenuta. Välja arvatud muidugi kooperatiivkorterid. Üürikorteri puhul oli nii, et kui õnn naeratas ja järjekord sinuni jõudis, siis riik lihtsalt andis korteri igaveseks ajaks üürile. Kuus tuli tasuda vaid sümboolne üürisumma ja kommunaalkulud. Huvitav, et ka gaasi või elektripliit köögis või telefoniaparaat laual või televiisori ühisantenn ja muud sarnased vidinad olid tol ajal riigiasutuste bilansis ning pandi kasutajatele tasuta üles. Korteriomanikule jäi vaid üle nautida Paul Alliku populaarset laulu. Nüüd elan mustamäel, korter on aus ja hea, esineb Voldemar Kuslap, nüüd elan mustamäel. Ta. Nägi mind. Kui heita pilk ajalookalendrisse siis 1945. aasta jaanuarist leiab märgilise tähtsusega sündmuse tähtsa sündmuseni inimkonna euroop tuppa, eriti aga saksa rahva ja tema võitmatuks peetud Wehrmachti jaoks. Eile 85 aastat tagasi, 1945. aasta 30. jaanuaril pidas füürer Adolf Hitler raadiokõne. See oli saksa riigiraadios, mis jäi diktaatori viimaseks avalikuks esinemiseks. Ja see kõne algab sõnadega lugupeetud saksa folk, Scenos natsionaalsotsialistid elagu. Ja selles pöördumises saksa rahva poole meenutab Hitler oma teeneid Saksamaa ees ja rõhutav, kuidas ta likvideeris seitsme miljoni inimese tööpuuduse, kui ta võimule tuli, tõstis ülestööstuse, põllumajanduse ja kaubanduse. Kui ma tulin, oli meie sadamad kui kalmistud, rahandus kokku kukkumas, kuid mulle anti vaid kuus aastat rahulikku elu, siis kisti meid sakslasi. Ta ütles, väsinud süürel, judaism hakkas õõnestama meie rahvast, jätkas ta. Ja kõne lõpus pöördub Hitler jumala ja saksa noorsoo poole, lootes veel asjade muutumist. Me peaks ka sellest õnnetusest üle saama, et võidaks Suur-Saksa rahvas, kes on esindanud Euroopat ida vastu juba 1500 aastat ja esindaks edasi Meie suur Saksa Reich ja saksa rahvas. Me kuulaksime nüüd see kõne lindistatula tol ajal või plaadi peale mängitud, no ma ei tea, kumb see salvestus oli olnud tänaseni säilinud, seda mängitakse aeg-ajalt ta muuseumides olemas ja ka minul on olemas tekst siin praegu otse Hitleri suust siis ja kuulame nüüd juba selle väsinud häälega peetud raadioesinemise lõpuminutit. Ma ütleksin, et võrrelgem, seda ka varasemate kriiskavate düsteeriliste ja ülimalt enesekindlate ülesastumistega, mis varem Hitleril oli olnud. Kuigi ka selles kõnes pole enesekindlus Hitlerit veel maha jätnud. Kuulame Hitleri kõne aastal 1945 on 30. jaanuar. Kuigi pikk sõda oli jätnud oma jälje, arenes muusikatööstus edasi ja uusi laule tuli juurde. Ja olete tähele pannud. Ajaloost on kord juba niimoodi, et kaupmehed, juuksurid, ettekandjad, muusikud ja lauljad saavad ja peavad oma tööd alati edasi tegema, olgu siis sõda või olgu rahu. Muusika restoranides ei vaiki kunagi võib-olla vaid mõnel leinapäeval ja armastuslauludes pole ka iial puudust tuntud. Nüüd tuleb 1945. aasta sama aasta siis kui Hitler lahkumiskõne pidas moelugu nii Euroopas kui Ameerikas. Sina kuulud mulle ja minu südamele lauljaks ülikuulus Bing Crosby jupilongdumahhaar. Nii Crosby on aasta 1945. Nagu me juba ammu teame, lõi pärast sõda õitsele rock n roll. Ja see rokktants, tants, rock n roll pakub oma vilju kuni tänase päevani välja. Kuigi mulle endale tundub, et need tänased viljad pole enam nii magusad ja nii nii ilusad või ahvatlevad nagu 50 aastat tagasi. Tõelisi ajalukku minevaid uusi lugusid tuleb minu arvates üha harvemini välja. Aga ehk mulle tundub vanni nostalgia. Aga siiski kuulakem kui suure kire kogu hingelise puhangu pani oma 1963. aasta heliplaati Inglismaa rokikuningas trummis sky. Võib-olla paljud mäletavad teda trummistiil, kui ta kinkis publikule ühe unustamatu pärli. Rock kõlab igal pool üle kogu linna. Tomistil ja Racroundet. Saul on aasta 1963. Nüüd aga tagasivaade üsna lähedasse minevikku, mis aga seotud kuulsa vene primadonna alla Pugatšovaga. No ka meil tuntud täht ja üsna populaarne olnud ja palju koordiga Tallinnas käinud. Ja miks ma sellest räägin, nimelt sellepärast, et kuu aega tagasi siis jaanuari alguses, täna oleme jaanuari lõpus, jaanuari esimese päeva õhtul tõi Venemaa telekanal PBK eetrisse pooleteist tunnise alla Pugatšova autorikontserdi mille ta andis eelmise aasta algul seitsmeteistkümnendal aprillil Moskvas Kremli kongresside palees. See oli kahetunnile Allabuga Borissov alla Pugatšova enda kokku pandud juubelietendus nimega post script, post, Crypton, mis pühendatud laulja 70.-le juubelile. Ja huvitav, et 10 aastat tagasi, kui tähtsaid kuuekümneseks, kui tal 60. juubel oli siis lubas ta avalikult ajakirjanduses, et enam ta lavale ei tule. Ja tõepoolest aastaid taga oma sõna pidas minu mälu järgi vaid paar plaati vist ilmus selle aja jooksul, aga mingeid avalikke kontserte suuri ei olnud. Aga nüüd järsku, 10 aastat vanemana tundis naine endas nii palju jõudu olevat pikaprogrammiga taas lavale astus. Lõime vaid ette kujutada, kui väsitaval kaks tundi järjest laulda ja suure publikuga rääkida. Kaks korda vahetas primadonna ka veel oma kleite. Temal on nii seatud, et iga laul on omaette lavastatud number, see ei ole lihtsalt, et ma tulen ja laual laulal valgus, kõik mängib son nagu nagu üks episood tema elust. Ja laval oli ka kolmekümneliikmeline balletitrupp, moodne ballett ja torudega siis trompeti ette ja, ja, ja teiste puhkpillidega orkester. Ei noh, see on praegu haruldane, lavastan paar kitarri ja kogu lugu, aga seal oli ka siis torudega Suuror, orkester ja kõigil, kes seal lava soli laval olid, olid jalas mustad läikivad kingad ja punased erepunased sokid. Lisaks suur valgusemäng. Laval võimutses kaks värvi, must ja kirgas kirsipunane. Võimas etendus, ma võiksin öelda. Ja enamik laule olid kõik uued, näiteks laul, tähed. Ja kujutagem ette seda, seda etendusel ühe laulu etendust. Laval on posti otsas, vanaaegne tänavalatern, punase punase postiga selline, mille lambid on katki löödud ja alla laulab. Inimene võib purustada RNA, aga täht, mis laterna kohal taevas jääb alles. Inimene ei suuda hävitada kõike, kuidas ka seda ei sooviks. Täht jääb ikka taevasse. Ütlesime seda on loo nimi ja alla Pugatšova. Ja kuulame veel ühte alla lauluma, ütlen, et ma ei tüüta sellega ära, kuna mõlemad on uhiuued lood ja ja Eesti raadios ja Eesti ei saa minu meelest praegu vaatad esmaettekandel, võib-olla venekeelsed raadiojaamad on mänginud eestikeelsed minu minu märkamist mööda küll mitte. Ja selle järgmise laulu pealkiri juba lummab. Pealkiri on hall man ja kandiline teeklaas. Ja selle loo pühendas juubilar Hollaniimil drifonovile kelle suur mustvalge portree ka laval horisondile tõsteti, tähendab üles sinna lava taha. Ja laulusõnad on sellised. Neistusime odavas kohvikus ja jõime kandilisest teeklaasist jahtunud kohvi. Mul oli seljas hall naabrilt saadud trapp, mantel, ma olin vaene ja polnud kedagi, kes meid austaks ja ma polnud ise veel mitte kui keegi. Ainult sina mõistsid mind. Nüüd on Mursa neil mantel, mul on palju raha ja autod on kulda parda. Aga sind enam ei ole. Sa läksid ära. Nüüd sõidan üksi kalli autoga Pariisi tänavail ja meenutan Meie kandilisi teeklaase. Ja siis näitleja võtab kätte ja virutab mitu rasket teeklaasi sellist, need on Gran Johannest, aga on vene keeles, lööb nad kildudeks vastu põrandat, lava klilinud, lärin kuuletas, laulus on see kõik peale jäänud. Ja algul jääb mulje, alla laulab nüüd mõnes kaotatud armastusest. Tegelikult oli Trifonov Vladimir Trifonov, Moskva Majaka raadio noor toimetaja, kes esimesena mõistis Pugatšova suurt talenti ja hakkas tema laule pühapäeva hommikusse. Raadiosaatesse oli selline hästi populaarne raadiosaade, ma mäletan ka seda Tobre Uutrom, kogu nõukogude liit kuulas seda ja siis poiss, Trifonov hakkavad need laule siis selle tundmatu tüdruku laule sinna saatesse sokutama ja nõnnamoodi lauljale Teed lavale silutades. Trifonov suri 1992. aastal ja alla peab teda siis oma talendi nii-öelda autoriks, kes avastama talendi avalikkusele kuulame hall mantel ja kandiline teeklaas. Alla Pugatšova. Bush. Jeremy Radovan paitu Istub. Nüüd ka üks soovilaul kuld Randevu kirjakastist, paneme kirja, käsi, tunnusmeloodiad mängima. Niisiis oleme kirjakasti juures ja proua Anne Pärnus küsib õigustatult küsimus, minu meelest tal on õigus. Miks me oleme unustanud laulja, andeka näitleja ja väga meheliku mehe murruuno oja. Ja ma vastan, proua Hannele, me ei ole Bruno Oja hullustalus. Oja Brunn nagu kolleegid. Me teda hüüdsime telemajas ja raadiomajas, omal ajal oli meie hea sõber ja mina austan teda siiamaani kahjuks, et tema elu lõpp oli Tartus üsna üsna vilets, aga täna pole see teema meil üleval. Laulu, mille me nüüd siis proua Annele Pärnusse saadame ja kuulama on nimeks on teel. Ja eks see ka Bruno ojad hästi iseloomustab, ikka jälle teel ja teel Tallinnast Riiga, Riiast Moskvasse, Moskvas, Frodslavi, Wroclawis, Berliini ja ikka edasi, et kord jõuda tagasi Tartusse. Bruno Oja ja laulu nimeks on teel. Välja ta ametisse ordu käsi ja et laia ilutuaar lävi meile järvega talu talgud ka teeme. Teeme. Meil tõukab jõud benseeni. Mari on põnni, laula kiirelt meelde. Aitäh, et meid kuulasite, saate lõpulugu, nagu ikka instrumentaalne ma arvan, pole liiast, kui me kuuleksime veel kord seda kuulsat tangot, hämarus, mis kõlas, saate algul nüüd aga orkestri esituses ja ütlen ka ära meie traditsioonilise lõpusõnad, kõike head meile kõigile. Niisiis tango, media, Luss ja ärgem unustagem head kuulajad, aadressi, kuhu minna, kus ootab ees patjadega tuba ja kus kokteilid on juba lauale tõstetud. Kolm neli, kaheksa.