Vikerraadio eetris on nostalgiasaade iidranda vu. Tere, tere, head Kuldrondevu kuulajad on alanud meie 33. ühine saade. Vahelduseks laagritele ja tangudele, alustame täna massiga kuulsa valsiga filmist svee Hertzen in Drive, Virtel takt kaks südant valsitaktis. Lihtsad, kuid võluvad sõnad, kostab vaikne Vals ja ma libisen teiega nagu unenäos. Täht valge taeva poole. Täna avastasin saladuse, et armastus teeb rohkem purju kui vahuvein. Kaks südant, kolm neljandikku taktis, veerand kevadet, veerand veini ja veerand armastust. Kaks südant, kolm neljandikku taktis. Heliloojaks juudi rahvusest Robers dolts ehk nagu öeldi tema kohta ja isee, ta oli sellega nõus. Vallaline Robert, kuigi viis korda abielus oli see mees, aga ta luges ennast ikkagi vallaliseks ja, ja selliseid hästi iseseisvaks. Stoss sündis Austrias umbes Tallinna-suuruses linnas, kraatsi linnas 1880. aastal ja lahkus meist 1975. aastal, sai hea muusikalise hariduse ja nagu ise ütles, pühendas oma elu muusikale ehk lihtsale muusale. Kaks südant valsitaktis oli Euroopa esimene muusikaline helifilm, muide ameeriklastel oli juba varem neid tehtud ja meie kuulame nüüd lugu heliplaadi pealt ja pangem tähele, kuidas plaat algab. Diktor loeb sisse loo pealkirja. Vanasti oli selline mood, vahepeal loeti lugu loo pealkiri siis ka laulja ja orkestri dirigent. Meil on see ainult loo pealkiri ja selline mood oli need, kuulame siis seda. Seda heliplaati koos diktori sissejuhatusega ja ühe esimese muusikalise helifilmi kuulsat nimi meloodiat. Kaks südant valsitaktis Leo Frank monossoni esituses. Muide, romantilise armastusfilmi alapealkirjaks on sa reedad mind kindlasti. See oli siis valsi Euroopa esimeses muusikalises helifilmis aastal 1930 ja meeldiv siia lisada need õige tea tuli ekraanidele ka Eesti esimene helifilm. See oli Theodor Lutsu Päikese lapsed. Hääl tehke filmile soomes pilt Eestis ja päikeselaste esilinastus toimus kolmandal novembril 1932 Tallinna kinos modern. Seega suudeti Euroopaga üsna hästi sammu pidada ja moega kaasas käia. Muide samamoodi nagu meie heliplaaditööstus poplaulja oli siis näiteks Paul mets ja tema populaarsemad plaadid tulevad praegu meie saates oleme mitut juba mänginud siis lauladki meilane Paul Metz, kodanikunimega Pavel Sahharov ja tema elas 1000 902958 ja selle 1932. aasta siis aasta meil esimene helifilm tuli Eestisse melu laulu nimeks on Poleks iial näinud sind eestikeelsed sõnad Aleksander triller ja nii siis astume 1932. aasta Tallinna või Tartu plaadipoodi. Ah poleks iial näinud sind, Paul Mets. Oleme oma saadetes püüdnud tõmmata paralleele eri maade populaarmuusika vahel. Ja kui võtta nüüd eelmise sajandi kolmekümnendad, kus just Paul metsalooga viibisime siis Nõukogude Venemaal oli hoopis teistsugune muusikamaailm. Uus stalinliku estraadimuusika kinkis ohtralt laule kodumaast ja rahvast sest ma arvan, et mõnes saates kindlasti räägime neist lähemalt. Muide on juba tulnud ka sellekohaseid soove meile kirjakasti kuid huvitab, et suure terrori tingimustes lõid endiselt laineid ka kuulsad vene romansid rahvalikud lood ja armastuslaulud. Kui raadios mängiti neid nõndanimetatud endise laule ehk natukese vähem siis plaatide peale jõudis neid üksjagu. Näiteks Bioterlišenko lõbus armastuslaul. Mina ja minu Maša Nemad kahekesi siis joovad moosiga, teed istuvad laua ääres ja mees ikka imetleb oma tütarlast. Kui ilus ta on ja kui ta valab mulle teed välja, siis heidab üle laua sellise kõik lubava pilgu, et ja ema ja Maša biotor Lišenko. Muide, meil on täna tähtis päev just täna, 14. veebruaril 1918 läks Venemaale üle uuele kalendrile. Et Venemaa koosseisus oli ka Eesti, siis täna 102 aastat tagasi saime ka meie endale, gregooriuse kalendri. Astusime ühe hetkega kaks nädalat ajas edasi ja tolleaegne esimene veebruar sai automaatselt 14.-ks veebruariks. Ja nüüd me siis elamegi, head sõbrad, kallid kuulajad, uue kalendri järgi juba õige mitu aega. Kalendrilaul ja ansambel moni emm. Ja nüüd head kuulajad ka kuldRandevu kirjakast, avame selle ja hakkame siis rääkima kuulajate soovidest. Kirjakast on meil nüüd avatud, mul on siin õige palju, seda korrespondenti võiks öelda laual ja paljud on helistanud. Olen nende aadresside nimed üles märkinud. Alustame praegu siis mõnest soovist, proua Sirje Tallinnasse nõmmelt soovib kuulata tema noorusaja lemmikut. Hispaania lauljad ja näitlejad, kelle lavanimi oli Rafael. Mäletame teda kõik hästi, ma arvan, kodanikunimi nigel Rafael Martos Sanchez ja tema sündis 1943. aastal Haanjas linaarese linnas ja sellest ka hellitav hüüdnimi linna ääres ööbik, praegu 70 seitsmeaastane. Ta avas ukse ja sillutas teed, võiks öelda hispaania lauljatele, paljudele lauljatele. Just sellega ta ise oli väga edukas ja Hispaania lauludele võib-olla nii väga suurt suurt ust avatud ei olnudki. Plaaditööstuses aga Rafael oli üks see siis kes viis seda, seda publiku sisse hispaania muusikat. Ja tema laiaulatuslik hääl, millele on lisandunud ka selline show mehe näitleja omadus või kvaliteet on siis rohkem juba nüüd kui viis aastakümmet lõbustanud inimesi kogu maailmas. Ja muide, 1952. aastal, kui rahva hääl oli üheksane siis tunnistati ta Austrias Salzburgis toimunud konkursil Euroo parimaks laps hääleks. No juba siis maast madalast, oli ta siis muusikamaailmas ja tema kaheks iidoliks, kelle järgi ta siis reastus või kellest eeskuju võttis ja kellega suureks kasvas, olid USA laulja rokikuningas Elvis Presley ja prantsuse diiva Ediitja. Kuulame siis proua Sirje ja tema eakaaslaste lemmik, eelmise sajandi seitsmekümnendaist aastaist, Rafael ja laulan Lorola. Salyyastel. Soroone Massa Jode. Salyyastel blondiin Soroonagu. Ossa lokke Smart. Tootsi Oranud Paares. Kann surangu. Tossbeeessotsi. Cheuroonakene ossi park. Veeessotsi konn. Soroonakene ossa. Ja veel teinegi kiri, õigemini telefonikõne ja sellest tuletati meelde üht vana laulu. Nii umbes 60 aastat tagasi, see laul kõlas Eesti raadios ja sellel olid sõnad, lähevad koos eesel, vanamees ja poiss. Rahvahulk naerab neid, kui vanamees eesli selga istub või kui poiss eesli peale ronib ja eriti kui vanane siseeesli selga võtab. Kuulaja ei mäleta. Ta on täpselt kes laulis, aga laul on lapsepõlvest meelde jäänud. No mina mäletan ka seda laulu üsna hästi lapsepõlvest, raadios mängiti teda väga tihti minu meelest. Kuid ka mulle kohe, kui helistati, laulja nimi meelde ei tulnud. Pakkusin mälu järgi hoopis kedagi teist, aga nüüd võin avaldada saladuse. Rahvusringhäälingu heliarhiivis on lugu kenasti olemas. Selle pealkiri on Mölder, poiss ja eesel salvestuse aasta 1955. Ja laulab meile noor 35 aastane Georg Ots. Laps laimab ja. Saadud aasta maaelu ja o õisi, kes eestile istumas ja Selge ronivad. Seal neid põnevaid edasi. Rahvalauaks. Ja veel üks muusika soov. Kuuekümnendail aastail näidati kinodes unustamatuid filme Maarjo Lanza ja võrratu imekauni Katrin krationiga peaosas. See on siis kuulaja kirjast nüüd need olid muusikalised filmide tõustav nivoole. Need filmid jäid meelde aastakümneteks ja nüüdsel ajal olen neid kümneid kordi uuesti järele vaadanud. Need on ühed kõigi aegade parimad muusika. Filmid. Filmist tõustav New Orleans esitavad Maarjo Lance, Kathryn Grayson laulu viimallav. Seda laul on hiljem esitanud ka paljud teised tuntud tenorid. Kuid Maarjo Lanza on siiski parim. Ja kuulaja jätkab oma kirja. Ühes saates tutvustasid ta lauljatari Ramontielli. Tema mängis Maarja Lansaga 1956. aastal filmis serenaad või Sereneid. Loodan, et viimail lamm leiab ka koha teie saata, kas see oli siis kuulajakiri? Mina vastan, et muidugi leiab see laul, tee meie saatesse, ta ongi juba meil siin valmis pandud viimail lav saa siis minu armastuseks on populaarne lugu avaldatud aastal 1950 ja filmile minu Orleansi lemmiklaul nimetati 1950. aastal parima akadeemilise lauluakadeemia auhinna kandidaadiks on selline tiitel, kuid kahjuks ta kaotas Moona Liisale pisut ja Mona Lisat laulis, nagu me mäletame, näed, kin Gol. Nii et 50. aasta esimene lugu oli Moona Liisa ja teine piima elal Lanza laulu 1950. lindistatud salvestus. Selle andis välja Reiduga operation Ameerika fiktorbrecors kataloogi numbriga 10 15 61 ja see oli tema esimene miljoni plaat. Lõpuks aga müüdi üle kahe miljoni eksemplari ja Vilbordi edetabelis oli ta 34 nädalat esinumber. Jällegi uskumatu ajalugu, uskumatul populaarsed lood, tänapäeval raske nendega võistelda, aga noh, eks tänapäeval on ka laule rohkem ja kanaleid rohkem. Aga lõpuks on huvitav see marjolanza ise tüdines selles laulus ära ja ja püüdis seda võimalikult vähe esitada. Sõnadel umbes niimoodi, et ole mu arm ja käsikäes leiame armastuse tõotatud maa. Ma ei ole kedagi teist, vaid sina, vaid minu jaoks, kui sa oled minu arm Fredi Queen, 88 aastane, praegu suur saksakeelse muusikamaailmatäht, tõeline täht sündis Austrias, kuid esindas 1956. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel Saksamaad. Tal on kümned meilegi hästi tuntud laulud nagu lappa, looma Läänemere lained ning meri ja kitarr. Meil laulis selle loo ära Vello Orumets. Ja meri ja kitarr. Lugu tuli esikohale ka noorte ajakirja. Braavo. Meie, kas siin saime neid? Eestis saadeti meile vahetevahel neid braavo oli siis, 1959. aasta edetabelisse tuli Merja kitarr kõvasti sisse. Raadio Luxembourg andis sellele 19. novembril 1959 Kuldse Lõvi auhinna. Plaaditööstus Euroopa plaaditööstus andis välja ühise väljapaistva müügiedu eest tiitli laatina rekord või siis plaatinaplaat. Ja muide juhtus ka ebatavaline lugu, tavaliselt on vastupidi. Esialgu sündis populaarne laul Merja kitarr ja siis selle järgi kohe hakati väntama kunstilist filmi. Merja kitarr. Meie kuulame nüüd originaali niie kitarre undas meer ja Fredi kuin esineb meile siis 88 aastane, tõeline saksa laulutäht, Fredy Queen. Üks kuulajal esitas telefonitsi ka küsimuse, et miks nõukogude aegseid lugusid vähe mängime, oli ka ju ilusaid laule, ütles ta ja mina olen nõus, ilusat ajaviitemuusikat on olnud igal ajal ja tuleb ka juurde. Näiteks kui me räägime sellest meie eelmisest elust, oli siis näiteks nõukogude ajal grusiinlastele rahvalaulu motiividel moelauluks kujunenud suliku, mis oli üheaegselt populaarne kogu nõukogude liidus erakordselt populaarne üle kogu liidu ja meilgi mitmed artistid esitasid seda. Kui sooviti kuulata nõukogude aegset muusikat, siis ma paneksin praegu peale meie riikliku akadeemilise meeskoorikvartett RAM ühe esituses. See on väga professionaalne ansambel, oli praegu ta, mis minu meelest enam ei, ei ole teda olemas, aga omal ajal oli ta väga palju laulis väga-väga nii-öelda armastatud rahva poolt ja raadiokuulajate poolt ja kuulamegi siis nüüd ramm üks ansambel ja grusiinlase kuulus menulugu suliko. Taanda laeva Sava alu ja. Ta on oma Kaasauraga. Naistenimedes muusikasaadetes iial lahti ei saa. Ega me ei tahagi seda, aga kui nüüd populaarmuusika ajalugu vaadata ja vastav uurimus teha, ma arvan siis, et umbes 90 protsenti on armastuslaulud ja neist pea pooled konkreetsete nimedega. Mariina, Manona, Kristiina, Katerina, Tatjana Me, Linda, Allara, Klara, Karina, Angelina. No vot, just nüüd see plaat tulebki. Angelina rõõmsameelne Itaalia lugu. Luisk priima esineb meile. Tema on see mees, kes laulis kuulsaks laulu mooniseera siin ju nii nagu on see ära. Ja tema oli kunstnik, kes ühendas kokku raken rooli, muugi vuugi ja Itaalia rahvamuusika ja tuli välja väga ilus. Kuidas nüüd öeldakse tänapäeval muusikaline toode ja fännid teadsid priimad kui geniaalsed ja kannatlikku kuulsus, geniaalne mees, kes alati oli valmis kõigile soovijaile programme andma ja poseeris meeleldi koos publikuga oma originaalse naeratusega, kõikvõimalikelt piltidel ja kuluis priima oli alati heas tujus. Angelina ja Luis poliiva on aasta 1952. Et tänapäeval on võrdsus ja võrdõiguslikkus tähtis ja laulsime just praegu naiste nimekas laule siin saates ja et see tasakaal oleks ka meil olemas, siis ma lisan siia juurde praegu ühe saksa lauljatari Pimitsioonzi laulu, mis on adresseeritud just meestele, tema armastatud ioni voila ja selle loo nimeks on siis mitte mitte libersioonija libitsioon. On see esitab ja tasakaalustab meie saadet, et mitte ainult naiste nimelise laule pole tehtud. Olgem siis kõik rõõmsameelsed nagu Louis prii maali oma laulus ja tuletaks meelde, et kui homme näeme kedagi tänaval vastu tulemas morni näoga, kelle näos ei ole rõõmu ega õnnejälge siis olgem lahked ja kinkige talle oma naeratus. Nagu tegi seda 1967. aastal Rein eenma oma laulus Linda Linda naeratus. Naerata, naerata, naerata. Lahkun. Kole jäädas. Linnaood ootavad ootavas ilmast suur jala koju toomi. Siis ta lärjeppika, Lindaalin koos ruumi. Oleksin. Päimus südas. Jätasy. Lyndon naerata, naerata, naerata, jääd vaid seniks foonil närv. Tallinnas sügiskuu sügiskuu sügis. Nii õelaks muutliku, siis me jälle koos hoidis. Epic mindalinza usumi oleksin eimus südas. Jaali jätkas. Või kes ta reppika liin Tallinn ei? Ole siin elus edasi. Ja jäta sinna. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, siin nädala pärast kohtume jälle. Homme, laupäeval, täpselt kesköö tunnil on meil ka kordussaade. Täna aga lõpetame jälle instrumentaallooga ja saladuslik sai koonid. Võist on nüüd tulemas. Kell on hea tuju, tantsib kaasa ja jääb veel öelda kõike head meile kõigile.