Tere, hea kuulaja, algab klassikaraadios sügishooaja 2006 esimene heligaja, mida toimetamas Kersti Inno lõppemas on rikkalik festivalisuvi, kus usutavasti igaühele jagus elamusi. Meie saate teemad on seotud uue hooaja algusega. Noppeid Eesti kontserdi pressikonverentsilt. Estonia teater tähistab septembris suurt juubelit 100 aasta möödumist kutselise Estonia teatri asutamisest. Juubeliüritustest rääkis teatri direktor Paul Himma Ageraale. Vanemuise teatri uuest hooajast kuuleme Hedvig Lätti intervjuust teatri uue muusikajuhi ja dirigendi Toomas Vavilovi. Ka Estonia teatri poistekoor. Võitis kuldmedali kuuendana kand Teemuse noortekooride festivalil Ungaris. Dirigent Hirvo Survaga vestles Karin koprajuttu tuleb ka mõnest lähikontserdist. Eesti noorte interprojektidega. Viiuldaja Anne-Mari Aino mäega vestles Mirje Mändla. Muusikauudiseid laiast maailmast vahendab Priit Kuusk. Head kuulamist. Eesti Kontsert esitles uut hooaega nädalapäevad tagasi uudistest algava hooaja kontserdielus rääkisid kõigi Eesti kontserdimajade direktorid, muusikakollektiivide esindajad ja produtsendid. Eesti Kontserdi direktor Aivar Mäe asub taasehitama ja meie kontserdielu geograafiat laiendama. Kindlasti on selle hooaja märksõna Peterburg, sellest on natukene räägitud. Just lõppes riigihanke konkurss Peterburi Jaani kiriku ehituseks. Praegu on vaiki aeg 14 päeva, kus on võimalik otsuseid vaidlustada. Ja viiendal septembril öeldakse välja siis kes hakkab finantseerima ehitama Peterburi Jaani kirikut. Ja kui kõik hästi läheb, siis 2007. ehk järgmise aasta novembris on meil võimalik kuulata juba Peterburis eesti heliloomingut eesti interpreet, kuulata kaunist muusikat. Saal on 500 kohaline, varustatud ka ööbimisvõimalustega ja tegemist on säärase ikkagi kultuuriaknaga. Sest me ei räägi ainult kontsertidest, me räägime ka teatritest. Me räägime ka kunstinäitustest. Me räägime kultuurikeskusest, kus on võimalik saada informatsiooni kõigega, mis seondub Eesti kultuuris ja üks suur projekt, mida me kindlasti ka Peterburis alustame, jaan Peterburi keskraamatukogust. Kogu informatsiooni talletamine taalselt, et nad ära ei hävineks. Sest ajalugu Peterburi, sest ajalugu on väga pikk. Nii nagu igal aastal, on ka see aasta raamitud meil nii alguses kui lõpp suurte projektidega alustab Pokumi sümfooniaorkester, saksa orkester, väga hea orkester kõigis meie majades ja lõpetame kindlasti muusikaajaloo ühegi kantsema teose Mahleri kaheksanda sümfoonia. Ka sellel aastal on koostööpartnerid kõik, kes Eestis tegutsevad, alates Eesti filharmoonia kammerkoorist, ERSO ost, Tallinna filharmoonia, Tallinna poistekoor, Estonia poistekoor, Estonia teater, Vanemuise teater ja nii edasi. Kõik nii väikses riigis tulebki palju kustuti teha. Sinna vahele mahub ääretult põnevaid asju nii kontselt ja ideid eesti intervjueetidelt kui ka ja maailmast. Et saada pilti, milline on täna maailma muusika. Tartu kontserdimaja direktor Kulva Tamra keskendus Rein Paujapsile See festival kutsuti kakstuhatkolm ellu Lembit Haapsalu poolt, kes on ta tänini kunstiline jõud sellel festivalil. Ja üks põhikomponent on noortekonkurss ja tollal me muidugi ei teadnud, et popdžäss saab nii populaarne oleks Eestis et igas muusikakoolis nüüd juba keskastme muusikakoolides ja tuleb välja, et ka kõikides muusikakõrgkoolides on see eriala olemas, nii et meie pakume sellel festivalil noortele siis võimaluse konkureerida ja vanusepiir on 25 aastat ja järjest kasvav huvi on selle vastu, umbes 20 ansamblit oli eelmine aasta, sellel aastal võib veel rohkemgi tulla. Ja teine asi, et miks just selle festivali peaesinejaks on Fredi Kaul kes jah, on juba Eestis suurepäraselt üles astunud, svingi tutvustanud, näidanud on kindlasti see põhjus. Freudi kõhul oma kvartetiga hakkab nagu öeldakse, pille kotti panema, ta saab 75 15. oktoobril ja lõpetab aktiivse kontserttegevuse. Need kontserdid, Frediga oli ansambliga. On siis neljas majas. Produtsent Neeme Bunder rääkis hooaja muudest festivalidest oktoobri teises pooles toimuvast viiendast rahvusvahelisest pianistide festivalist 2006, kuhu on oodata maailmakuulsat pianisti. Novembris toimub üheksas Eesti noorte interpreetide konkurss-festival Con prio 2006 ris barokkmuusika festival ning maikuus Buxte uude muusikapäevad uuendustest Pärnu kontserdielus, rääkis Pärnu kontserdimaja direktriss Marika Pärk. Pärnu joondub siis ka pealinnast, kus juba seitsmendat aastat on jätkuvalt populaarsed päevased kontserdid ehk lõuna kontserdite sari, mis jätkub Tallinnas ka sellel hooajal ja Pärnu alustades juba oma viiendat hooaega, teeb siis ka selle uuenduse, et iga kuu esimesel teisipäev päeval on meil siis niisugune kontsert nagu pärastlõuna raekojas ja on ta siis soodsama piletihinnaga, küll aga ei tehta allahindlust sellel kontserdisarjal pakutavast, ehk siis operetist jazzini, vanamuusikast, siin solistideni, aga proovime siis ka meie, kas sari osutub edukaks ja kui, siis, siis me oleme tõesti Tallinnast head eeskuju võtnud. Aga ülejäänud kontserdid, kõik nii nagu nad siin 400. läbi käivad, on ka meie majas olemas, nii et võimalus tulla neid kuulama ka Pärnusse. Jõhvi kontserdimaja direktriss Piia Tamm ütles, et arvestades oma asukohta, pööravad nemad erilist tähelepanu integratsioonile. Majja jõuab uuest hooajast tiitrimasin, mis võimaldab meil siis sujuvalt tõlkida ja etendusi vajadusel siis kas eesti või vene keelde ja me ootame sinna nii eesti kui vene teatreid. Me peame läbirääkimisi erinevate peterburi teatritega, nii et, et me loodame Vene kultuurihuvilisi igati rõõmustada ja üllatada uuel hooajal. Lisaks on rõõm sellest, et meie maja on omaks võtnud erinevad korraldajad. Me saame Majas rõõmustada ja võõrustada Pimedate Ööde filmifestivali suhteliselt mitmekülgselt, ehk siis ka pikema filmiprogrammiga ja koostööd erinevate festivali korraldajatega ja agentuuridega on on täiesti toimimas, sealhulgas siis eesti jätsu liit ja, ja samamoodi siis erinevad kujutava kunstiorganisatsioonid samuti veel, me katsume muuta maja noortesõbralikumaks, ehk siis loodetavalt avame oma uuel hooajal ka laste mängutoa. Algaval hooajal saab rohkem kui varem kuulata eesti lauljaid uues sarjas, mida tutvustas produtsent Tuuli Metsoja. Sellel hooajal näeb meil kontserdilavasid meie mitmed noored, väga väljapaistvad vokalistid ja nende sooloõhtud on koondatud Tarja vokalistsima ja usun, et need sooloõhtut just on täpselt see vorm, mis solistile muusikule endale eriti ahvatlev. Ja mõnes mõttes ka väga hea väljakutse publikule. Ja enamus kõik nendest kontserditel on siis üles ehitatud nii, et seal kõlavad nii laulud ja teises pooles siis ka armastatud aariad ooperites. Loodan väga, et see sari saab populaarseks. Selles sarjas astuvad üles Tatjana romaanova, Aile assoni, Helen Lokuta, Kädi plaas, Mati Turi, Svetlana drifenova ja aprillikuus lõpetab sarja Johan Tralla. Tuuli metsoja rääkis ka laste ja noorteprojektidest Sellel aastal proovime natuke uutmoodi ja oleme jaganud need lasteaia noorteprojektid kaheks laias laastus esimene on siis väiksematele mõeldud kontserdid, millest tõenäoliselt kõige töömahukamaks ja ma usun, et ka kõige vast menukamaks ja suuremaks projektiks on limonaadipoisil Impa kontserdilavaletulek Alekoki toel aga äärmiselt auväärse saatjaskonnaga Eesti riikliku sümfooniaorkestri näol ja need kontserdid saavad toimuma jaanuarikuus. Ja siis on meil veel väikestele mõned projektid, Real ja kindlasti ka kevadhooajal alame, püüame nüüd sellel aastal siis keskastmele ja gümnaasiumiastmele soovitada igas kuus ühe meie tavakontsertidest, et siduda neid meie igapäevase kontserdieluga ja võib-olla pakkuda välja sellised noorte jaoks, ütleme nii, natukene kergemad projektid, kuid mis neid tooksid meie majja ja mis näitaksid neile selle koha ja selle muusikaväärtust. Kvaliteetsarjana tõsteti esile keelpillikvarteti desarja, kus esineb üheksa kvartetti, sealhulgas Tokio-i ja Petersoni kvartett, kus mängib ka eesti tšellist Henry-David Varema. Rammi. Uus direktor Esper Linnamägi rääkis rammi hooajast. Viies september viib rahvusmeeskoori Saksamaale Boughomisse, kus kohaliku sümfooniaorkestriga kandaksed Šostakovitši sümfoonia number 13 sama kooslus ja kava on siis ka Eesti kontserdihooaja avakontserdiprogrammis. Paljud suurvormides osalemised, külalisdirigendid. RAMi peadirigent Kaspars Putins toob oma esimese haka bella kava välja novembris, mille nimi on hing, igatseb taevasse kontserdid Narvas, Pärnu-Jaagupis ja Tallinnas mainige ka märtsis tulevad külalised dirigenti Karl hoogseti. Usun, et rammil on selle vahel palju pakkuda. Eesti kontserdipiletid on praegu kuni hooaja alguseni müügil 25 protsenti soodsamalt. Eesti kontserdihooaja avakontserdid toimuvad 13. septembril Tallinnas 14 10. Tartus, 15. Jõhvis ja 16. septembril Pärnus. Eesti riikliku sümfooniaorkestri 80. hooaja avakontsert toimub aga juba kaheksandal septembril Tallinnas ja üheksandal Kurest saares. Kavas Eller, Rahmaninovi ja septembri kui juubelihelilooja Šostakovitši kuuenda sümfoonia ka. Rahvusooper Estonia on oma 100.-ks sünnipäevaks väga pikaajaliselt valmistunud. Ei saa öelda, et niisuguse markantse juubeli tähistamine piirduks ainult kuuendast 24. septembrini kestva festivaliga. Rahvusooperi peadirektor Paul Himma. Juba aasta algusest saadik on Estonias elatud 100. sünnipäeva tähe all. Mida kõike selle tähistamiseks on tehtud ja mida veel tehakse? Jah, me hakkasime mõtlema Estonia 100.-le juubelile, kui nüüd sirvida, no dokumente ja koosolekute memosid 2002. aasta kevadel tegelikult ja siis oli ka esimesed pöördumised eriorganisatsioonide ja asutuste poolt, et kas nad oleksid nõus, mõtleme Estonia juubeliaastal 2006 ja midagi ka oma tegevuses planeerima seoses meie juubeliga ja rõõm on tõdeda, et paljuga nendest mõtetest ja plaanidest on korda läinud. Aga nagu elu ikka, palju on ka jäänud tegemata ja eks nii see elu ongi. Muidugi, millest on heameel, on see, et see 97. aastal alustatud Estonia maja kordategemine on jõudnud praktiliselt lõpule, see maja olemasolevates mõõtmetes on nüüd korda tehtud. Üks etapp selles renoveerimiskavas on küll veel tegemata, aga see tähendaks sellele majale lisamist sisehoovi täisehitamist ja on see kolmas etapp, mis parandaks oluliselt ka proovitingimusi ja publiku teenindamistingimusi. Seda ei ole ka rahvusooperi nõukogu veel päevakorrast maha võtnud, aga lõviosas on see asi tehtud ja selle üle on väga hea meel, et ma siiski usun, et nii lavalolijad kui ka saalisolijad on hindanud seda tööd igati positiivseks ja mis kõige olulisem, ka akustika on saalis paranenud. Juubelihooaeg tegelikult algas juba Estonia rongiga, kui me mäletame. Me käisime rongiga Narvas ja rongiga Valgas ja tee peal tervitasime kõiki, kes jaamolit tulla. Sest noh, Estonia on ikkagi Tallinnas, siin Eestimaa ühes servas aga kõlab võib-olla pisut romantiliselt, aga tegelikult me siiski oleme kõigi eestlaste Estonia ja tahaksime olla, kuigi me ei saa Estoniat selga võtta ja minna kuskile teise kohta mängima ja tantsima. Ja selles mõttes me tahtsime teha väikse kummarduse kõigile nendele, kes, kes Sa tahaksid saada ja ja sellega algas. Samas muidugi üks oluline aspekt on veel, et juba 2005.-le, sest tal me kuulutasime välja ka see oli noore publiku aasta, et vaadata tulevikku, kes on publik 21. sajandil ja kes on meie publik Estonia teisel sajandil. Ka siin on väga palju kordaminekuid, Need noorteprojektid, mis me oleme käivitanud ja mis ka jätkuvad, on leidnud noorte hulgas väga suurt huvi ja näiteks isegi praegu, ütleme vahetult enne kooli. Meil on koostöös Tallinna Kaubamaja ka Tallinna kaubamajast endale koolitarbeid ostes on võimalik saada endale Estonia käepael ja selle käepaelaga saab kaks piletit ühe hinnaga juubeli ajal, nii et ka siin on, oleme öelnud noortele, tere tulemast. Teatrikuul ja teatripäeval eesti postiga koostöös tuli välja Estonia juubelimark ja eritempe ja eriümbrik ja terve markide plokk tegelikult ja selle margi kujundasid Ülle, Marks. Jüri kas ja huvi oli suur selle omandamise vastu, kes sellega võib-olla aasta või 10 või 20 pärast kätte võtavad, on hea meenutada, mis see on siis Kalevi magusavabrikule on kommikarpide sari, kus on ajaloolised hooned peal ja ka Estonia kommikarp tuli välja Estonia juubeliks, kus on peal Estonia pilt, nii et noh, nii nagu meie siin Estonia majas naljatades ütleme, et Estoniat on võimalik nautida mitmel moel. Ja mis on veel Kalevi magusavabrik, aga on üks huvitav detail, et me ka oma külalistele me ei saa küll seda väga tihti ja väga palju pakkuda ka erilistele külalistele ja selle kingi on saanud ka nii Soome vabariigi president, kui Eesti vabariigi president Kalev oma muuseumist on üles leidnud või mis üles leidnud, need on seal kogu aeg olemas olnud tegelikult vana martsipanivormid ja üks selline 400 grammine Estonia maja martsipani-st. Ja siis, kui meil on seda tarvis, siis me pöördume kalevi poole, Kalev meie jaoks spetsiaalselt teeb sellise martsipanist Estonia maja, mis on ka üks selline eksklusiivne asi, ka juba neli aastat gaasi. Kui kohtusin eelmise Eesti Panga presidendi härra Krachtiga, siis me tegime ettepaneku tähistada Estonia juubelit ka koostöös Eesti Pangaga. Ja sedasama meelt on ka olnud praegune Eesti Panga president Andres Lipstok. Ja Eesti pank annab välja sajakroonise hõbedast juubelimündi. Ma noortest veel nii palju, et tegelikult oleme välja kuulutanud ka fotokonkursi noortele. Estonia 101 asi on, kuidas näevad professionaal tavaliselt fotograafid ja meil oma majas, Harry Rosbu on ju teada-tuntud teatrifotograaf, aga kuidas võiksid näha noored teatri tegemisi ja konkursil osalejad seadvustavadki Estonia sünnipäeva pidustusi selles festivali ja nende päevade raames ja auhindadeks on siis meie oma kinkekaardid ja meened ja võitjad kuulutame välja üheksandal oktoobril siis lõpusirgel on töö, mis on kestnud viimased praktilised aastat, on 11-st CD-plaadist koosnev kogumik Estonia 100, seal on 235 laulu, aariat, ansamblit, erinevate dirigentide, erinevate solistide. See on selline läbilõige Estonia ajaloost alates. Esimesed salvestused on 30.-test aastatest ja ka üks väga unikaalne kogumik, mida ka maailmas väga vähe on tehtud ka teistel ooperimajadel ja siin teadvustatud pärinevad siis raadioarhiividest ja mitte ainult, vaid ka teiste raadiote arhiividest ja erakogudest ja restaureerimistöö, mis on tõesti kestnud mitu aastat, on teinud Jüri Kruus koostöös Priit kuulbergiga ja selle plaadikogumikku Estonia andis välja siis koos Estonian Record Productions ehk siis Peeter Vähiga koostöös. Väljaandmist on toetanud ka Rahvuskultuuri Fondi. See on nüüd selline läbilõige selles mõttes, et, et ta on pisut kaleidoskoopiline. Sest kõike ju ei salvestatud ka omal ajal ja väga paljud sellest, mis salvestati, säilinud ja ei saanudki restaureerida. Et ta on üks läbilõige sellest, mida oli võimalik restaureerida ja tuua Estonia teise sajandisse, aga, aga ma usun, et ta on üks väga väärikas kogumik ja väga väärikas alussammas, mis annab Julgust Estonial teise sajandiga edasi minna. Ja sellest heliplaadikogumikust teeb ka eraldi saatesarja. Klassikaraadio jätkuvad juba tuntud saatesari Ooperigurmaanid nii klassikaraadios kui vikerraadios. Ja algab ka garderoobijuttude sari, mis on eetris klassikaraadios alates neljandast septembrist hommikul üheksa 30 õhtul kordusena pool seitse, mis seal, kaabel olonitel mitmeid trükiseid. Tuleb välja, et üks selline oluline, mis võtab kokku kõik 100 aasta tegemised, on sajand Estonia muusikalavastuse kavalehtedel. See hõlmab kõiki muusikalavastuste kavalehti läbi 100 aasta. Et kes mida tegi, mismoodi ja millal ja ülevaade teatri logodest läbi aegade ja ka Estonia sõnalavastuste loetelu. Ja ma usun, et seal on väga vajalik raamat kõikidesse raamatukogudesse ja õppuritele ja miks ka mitte kodudesse ja siis on tulemas ka veel artiklite kogumik Estonia esimene sajand ja selle koostamine, külma Paal, maja toimetanud Tiina Õun ja siis läbi erinevate muusikateadlaste, kriitikute, mõtete ja, ja vaadete on siis Estoniast. Siis tuleb postkaardikogumik kostüümiga kunstnike kavanditest, mille on koostanud Gustav-Agu püümann ja selle me teeme koos näitusega Adamson-Ericu muuseumis Kaheksandal septembril näitusekavandist kostüümi. Vaatad kuni 26. novembrini. Veel üks näitus tuleb, on Estonia plakatite lavastuste plakatite näitus rahvusraamatukogus, mille me avame 11. septembril. Septembrikuus lina vabastab õige mitmeid uusi filme Estoniast. Lintrop Ilon, valmis film Estonia ja laual olnud viimased tööde kolmeosalisest, kus stsenarist on Jüri Reinvere, režissöör Ülle Õun. Dokumentaalsaadete seeriast üldpealkirjaga teater keset riiki, mis esimene osa on siis inimesed, teine osa on argipäev ja kolmas osa on riike. Need on siis Eesti televisioonis alates 10.-st septembrist kuni esimese oktoobrini. Film Estonia on eetris Eesti televisioonis 10. septembril kell 17 10 ja teda on hiljem septembrikuu jooksul võimalik Soome kanalilt üle tee veest näha ja teater keset riiki siis alustab seitsmeteistkümnendal septembril ja siis vastavalt siis teine osa 24. septembril, kolmas, viimane osa esimesel oktoobril 17 10 Eesti televisioonis. Ja muidugi siis noh, kõige olulisem on see meie, see juubelifestival, mis siis võtab kokku meie viimased lavastused, noh, eks alati iga valik on subjektiivne, aga aga oleme pannud mingi kollektsiooni kokku nendest ja pakume seda kuuendast 24. septembrini ja mis on võib-olla ka oluline, et kuni aastani 1949 Estoniaga Draamateater, siis selle festivali raames on ka Tammsaare juuditi esietendus ja selle loo on lavastanud Katri Aaslav-Tepandi. Jah, ja üks selline asi ka, mida me kohtame seda harjunud siin linnapildis on see Estonia tramm Jaakko meest 101. hooajal, ta sõidab edasi ja ma usun, et see on nii, nii mõnelegi rõõmsa ilme näole toonud. Kuigi juubelihooaeg on pikk, siis noh, siiski ikkagi on mingi hetk, mis on kõige tähtsam ja siin võib-olla siiski on ikkagi meie sünnipäev 16. septembril. Ja 16. september algab Meie jaoks sellega, et kell 12 Me läheme metsakalmistule ja ka siselinna kalmistule ja paneme küünlad Estoonlaste mälestuseks, kelle teatritee on juba lõppenud ja Arne Mikk on leppinud kokku ka Estonia seltsi osakondadega nii Rootsis kui Kanadas. Et kel vähegi võimalik, sest sest teatavasti, mis siis juhtus sõja lõpus, eks ole, üks osa läks ja viidi itta ja teine osa põgenes Nendest toonastest, nii et ka Estonia on olnud väga lõhki. Ja sellest tulenevalt on palju saatusesse viinud ka lääne poole, et ka meenutatakse neidest toonlasi, kelle põrm on jäänud võõramaamulda. Ja sealt metsakalmistult Toomega Paul Pinna haualt tule sinna mälestusmärgi juurde ja see on osa sellest mälestusmärgi avamise tseremooniast. Me avame Estonia mälestusmärgi Estonia teatri esimeses asukohas Rävala puiestee alguses. Ja see õhtu väldib pidulikuga alaga. See on siis meie pidulik galaetendus kõigile. Miks kõigile sellepärast, et Eesti Televisioon kannab selle üle, see on kolmeosaline kala, sellest kaks osa tuleb samal laupäeva õhtul ja üks osa tuleb pühapäeva päeval. Ja üks on pühendatud ooperile, üks on pühendatud balletile ja üks osa pühendatud operetile. Ja nii nagu ma ütlesin, sellest teeb ülekande siis Eesti televisiooni ja see on siis eestlaste sünnipäeva tervitus kõigile Eestimaa elanikele. Ja seitsmeteistkümnendal on tegelikult on Estonlaste oma pidu, kuhu me külalisi oota, aga me siin oma majas, meil on siin veteranid ja uued kolleegid, teeme omavahel tutvust ja muljetame ja joome tassi kohvi ja, ja sööme tüki torti. Lööme tantsu. Seal meie pidu. Möödunud kolmapäeval toimus Vanemuise teatris publikupäev, mille raames tutvustati huvilistele teatrimaja fuajees avatud näitust, uut hooaega ja ka uusi tegijaid. Alates uuest hooajast on Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent Toomas Vavilov. Millised on tema Vanemuise teatris ja milline on uue hooaja muusika repertuaar? Ma kõigepealt ütlen, et kindlasti ei kavatse midagi uut pakkuda ja ma kindlasti ei too uusi tuuli, siin on tegelikult tehtud väga head tööd. Tartus on läbi aegade olnud väga head dirigendid, head soojemuses, ankur, paras jama, ei kavatsesin midagi lammutada. Ma ei kavatse midagi uut juurde ehitada. Ma kavatsen kogu sellele muusikalise tegevuse lihtsalt lisada selle võlu, mida minu persoon suudab lisada, kui suudab. Lihtsalt ma arvan. Mis innustas Toomas Vavilovi kandideerima Vanemuise peadirigendi kohale? Eelkõige kuidagi selline järjest progresseeruv dirigendikarjäär, mis on tegelikult kogu aeg läinud edasi edasi, ilma nagu suured rahad, lükkamised mat tunne, et ta on küll, et mul on dirigendi haridus päris hea ja ma olen tegelikult olnud väga head õpetajad, eelkõige partituuri analüüsi alal ja manuaaltehnikat lihvisin nagu Leedu ooperiteatri peadirigendi Joonas Alexa juures, kes neid kahjuks on juba manalamees pool aastat olnud, siis esiteks, dirigendikarjäär on kuidagi kuidagi läinud edasi edasi edasi ja mulle ooper ikkagi hirmsasti meeldib, tõesti meeldib maa oma heade kui ka selliste keeruliste halbade külgedega ja muidugi see ka, et mulle Vanemuise orkester on meeldinud selline imelik. Tunnetan küll, et mingi keemia on väga tugev ja siin algusest peale olen ma saanud nagu kasutada sellist sõnavara, sellist olekut, nagu ma tegelikult olen, et väga tihti ta peab dirigent võtma orkestri ees sellise maestro hoiaku kõrgi kalgi, külma natukene siin on see kuidagi see olukord olnud väga soe, lahe. See protsess on väga kiire. See ei ole teie esimene kokkupuude Vanemuise orkestriga. Loomulikult mitte seda orkestrit hästi, ma tunnen mängijaid hästi ja tean, et me saame väga kiiresti hakkama. Millised on kontserdid sellel hooajal ja ka ooperi operetietendus? Ma loodan, et kontserdid on väga tead, ma loodan, et kavad on koostatud huvitavalt, ei, ma väga loodan, et nad tulevad nagu väga hästi välja, võib-olla kõigega kaalukam kindlasti minu jaoks kõige riskantsem ettevõtmine on siis 16. septembril, kui me astume siis avakontserdiga publiku ette täismahulise sümfooniakontserdiga, Griegi klaverikontserdis soleerib Peep Lassmann ja Šostakovitši viienda sümfoonia esitamise orkester ja. Peep Lassmann, Vanemuise sümfooniaorkester avakontserdil 16. septembril Vanemuise kontserdimajas ja kava sisust, akovitši, sümfoonia ja Griegi klaverikontsert, millised kontserte veel on ees ootamas? Lauri Sirp juhatab märtsis toimuvat kevadkontserti Jaani kirikus, kus kandvaks läbivaks teoseks on siis Arvo Pärdi kolmas sümfoonia. Väga võimas teos jaa jaa, erakordselt hästi kirikusse sobiv teos ja lõppkontserdil kuuleme siis Wagneri helindeid, neid kontserdid, aga ooperi publik, ooperi publik ei pea loodetavasti ka pettuma, et palju, palju kauneid oopereid jääb repertuaari, päris toredaid tuleb juurde üsna varsti paari nädala pärast on ju meil abielu veksli esietendus, mille lapsis Lauris Italia lavastab Taisto noor üsna pea pärast seda tuleme välja sellise ballett ooperiga riigi beer vint ja ega sisenenud palju aega kuu aega vahet ja tuleb välja Ehala lastelik lumekuninganna klaver on mul käes ja kui Ehalal õnnestub organisatsioon sama hästi kui see klaver ja siis on tegemist ikkagi üle 10 aasta tugevaima muusika kõigiga. Võib-olla mis eestlased on kirjutanud. Ma ei taha üldse esimesed maha teha, aga, aga ka lastele on vaja kirjutada, siis on Ehala number üks. Ja esietendub ka Ahven Bachi Hoffmanni lood ja lavastab selle Dmitri Bertman. Ahven ta ettearvamatu, väga šarmantne muusika, fantastiline muusika, ületamatu lavastaja, kui ma tihti olen oma oma elu jooksul ooperiga tülli läinud mind alati oma lavastustega ära lepitanud. Väga tihti on mulle tundunud ka, et ooper on ikka oma aja ära elanud ja opera on täis nagu sellist teesklust tõelisi tundeid. Bertmanni kõik lavastused on läinud nagu Dostojevski lõpuni ja iga Patreerida maalitakse on täiesti kirjeldamatult läbi elatud. Ma arvan, et see on võib-olla Vanemuise teatri üks tähtsamaid sündmusi kohtumine Bertmaniga, mida me tegelikult väga ootame. Ma siiamaani ei usu, et selline gigant nagu meie ooperiteatris on suudetud meelitada või kutsuda. Milline on peadirigent ja muusikajuht Toomas Vavilovi sõnum publikule? Iga dirigent tegelikult kannab mingisugust sõnumit, need sõnumid on tihti publiku jaoks ja orkestri jaoks erinevad. Tihti ei näe publik seda higi ja verd ja pisaraid, mis seal proovis valatakse, eks ole, et dirigendi naeratav nägu lava peal muusika tegemise hetkel on tihti ka inspireeritud muusikast võib-olla nii palju sellest kooslusest orkestriga ja läbi aegade ikkagi erinevad dirigendid on kandnud nagu sellist erinevat sõnumit. Mulle endale meeldib taga Neeme Järvi sõnu. Tulge ja nautige head muusikat, te ütlesite muusika üle nagu selline disko seerimine viib mu mõtted alati Hesse klaaspärlimängu juurde, kus on tegelane muusikaõpetajaga, siis Kneetile peategelasele ütleb, et muusika jumalikust ja sellisest hingestatud olemusest ei oska suurt midagi rääkida. Küll aga oskama väga hästi need kümnendikud kaheksandikud veerandit ritta seada, et ma tegelikult tunnen väga tihti sellist hingesugulust, selle muusikaõpetaja, kes laseb nagu jumalal oma tööd teha ja teeb seda, mida inimene suudab. Ma oskan samamoodi väga hästi notarite seada, nii pillimängija nagu arvan dirigendina, sest kuulmine on mul väga hea ja tänati Valerit läbi ei lähe. Aga publiku jaoks ma ütlen küll, et tulge ja nautige head muusikat. Aitäh Toomas Vavilovi-le Vanemuise teatri uuele muusikajuhile selle intervjuu eest ja Vanemuise teater alustab oma uut muusikahooaega 16. septembril avakontserdiga. Teater Vanemuine. Rahvusooperi Estonia poistekoor oli taas võidukas möödunud nädalal saabuti koos dirigent Hirvo Survaga kuuendalt kandee muse noortekooride festivalilt Ungarist kuldmedaliga. Palju õnne, dirigent Hirvo Surva, aitäh. Mille poolest see konteemuse noortekooride konkurss ungaris erines teistest samalaadsetest konkurssidest? Te olete ju võitnud veel ühe konkursi Tšehhis ja sealt tõite lausa kaks kuldmedalit. Kas see konkurss oli sarnane eelnevaga või erines millegagi? On ta oli ikka erinev, esiteks Me pääsesime konkursile, nii et kui me eelmine aasta olime tšehhi Salomochess, kus koordest võitis kaks kuldmedalit, siis seal osales kaks Ungari koor, kes Ongi, eks organisaator sellel konkursil siis või festivalil Ungaris ja nad kutsusid meid tegelikult festivali külaliseks sinna. Ja samas siis mingi hetk hiljem palusid ikkagi, et me ka võtaksime osa konkursist. Kuulge, see on selles mõttes täiesti eriline, et nagu ütles selle festivali kunstiline juht, pool teenes, kes on siis selle koda instituudi üks juhte seal linnas ja ka nendega Teemuse kooride peadirigent. Et kui väga paljud konkursid kipuvad Euroopas minema tegelikult kommertsalustel, et kutsutakse võimalikult rohkem koore ei vaadata taset, et vaid vaadata seda, kui palju rahalised koorid maksavad. Sinna oli kutsutud kokku 18 koori ja seal nagu juhuslik valik, vaid just nimelt valiti nagu muusikataseme järgi võtame koori taseme järgi ja nagu ta enne konkurssi ütles, kui kasvab üha uusi uusi konkursse Euroopas, siis praktiliselt kutsutakse kohale lavaproovi anta lihtsalt lükatakse lavale peatsel laulma oma aja ja ongi kõik. Sellest koolid maksavad tavaliselt päris palju raha, et saaks hotellis olla ja nii edasi. Siis ta tõi nagu võrdlus, et kui sportlane panna nüüd sellisesse olukorda, et ei lasta soojendust teha, seotakse silmad kinni ja kästakse hüpata siis teiste elevil, nii et kõigile koolidele anti, anti normaalselt, aga harjuda saaliga, mis muuseas oli väga hea, et ma isegi võiks öelda, et ma ei ole vist nii assaalis saanud n laulda koday nimeline sahal umbes 500 kohaline selline ja kusjuures kooli saal. Tegelikult see konkurss oli nagu nemad ise kutsuvad seda kvalifikatsiooni konkurss ehk siis kooride võistle üldse mitte omavahel vaid žürii, kes oli tegelikult koos väga tugevatest spetsialistidest panevad siis nii-öelda Euroopas skaala järgi Euroopa kantaadis skaala järgi punkte arvestades paika, kes seal siis väärt kuldmedalit, kes pronksmedalit, kes hõbemedalit ja noh, meie punktisumma oli nii kõrgelt saime, saime kuldmedali ja olime seal tipus. Need koorid olid siis üsna erinevatest maadest. Ungari koolide siis Tšehhi, Kreeka, Holland, Iisrael, Ell, Jaapanist oli kolm koori, millest kaks olid kohe väga head koorid ja Hispaania olime festivali külalised, siis meil oli ka eraldi galakontsert veel. Ja järgmine hommik kell üheksa pidime, mis esimesena olema nagu konkursi tule. Et see oli suht keeruline mõnes mõttes. Aga teisest küljest jälle sai nagu koori näidata mitmest küljest, et esiteks juba see kontsert ise, kus žürii istus. Et ütleme, minu jaoks sellised kakskolm, tähtsamad asjad tõesti, seal suhtutakse muusikasse muusikasse, mitte konkursis kui mingisse kommertsüritusse. Ollakse väga head saali, kus laulda ja hoolitseda selle eest, et oleks muusika tugev tulemus võimalikult. Mida te esitasite, kas ka eesti muusikat? Jah, nagu ankur, siis laulsime ainult eesti muusikat, kuigi ka Ungari muusikat, sest et kohustuslikule laulda ühte Ungari lohet ja me laulsime, siis koda ei juhtu laulu. Ja siis oli meil kavas Urmas Sisaski omnisuuna Misson glooria. Veljo Tormis nii et seal laulsime külantesti muusikat ja ütleme, need galakontserdil oli selline poolkavast oli ülevaade sellisest nii-öelda klassikalisest poistekoori repertuaarist, aga teine pool ikka puhtalt eesti muusika, sest et nii palju, kui me tuleme viimasele kontserdile andnud välismaal, siis see pool ikkagi on see, mis paneb väga kuulama publiku ja muusikat tundvad inimesed tuleb pärast just küsima eesti muusika kohta, küsivad noote, küsivad, kes need heliloojad on 500-ga tutvustatud veel siin järgmisel suvel tulevad Noorte laulupeo repertuaari mõnes mõttes, sest et päris paljud koolid olid huvitatud sellest festivalist osa võtma. Kas žürii andis ka mingisuguseid kommentaari, et miks teie just teistest tugevamad olite? Ja pärast konkursi saadi kokku Õigeusu liikmetega rikki dirigente korraga kõigist koolidest räägiti eraldi, toimus selline väga töine ja sisuline vestlus ja arutelu, mida, kui paljudel konkursidel ka ei ole. Eripära tegelikult, et mis neile meeldis. Meremeeskava kava ülesehitus, mis on tegelikult konkursil, peetaksegi tähtsamaid asju väga kiideti koori kõla, dünaamilist ampluaad, interpretatsiooni. Mis te selleks teete, et poistekoor nii heasse vormi olete viinud? Minul vähemalt kuues aasta Estonia poistega ja ütleme nii, et üleminek ühelt diligendid teisele võtab ikkagi päris pikalt, aeg-ajalt oleme praegu saavutanud sellise hästi meeldiva, kuidas mõtlen selliseid tiimitunde, et kõik kõike seal osalised on vaat maksimumi selleks, et tulemus oleks hea. Alustades kõikidest dirigendist, kes seal töötavad ja koori menercherist ja hääleseadest kuni siis iga üksiku lauljani välja, kuna poisid tulevad ka väga palju teatrietendustes, ütleme, et neil on siiski päris suur harjumus lihtsalt olla laval esineda. Nad võtavad ennast kokku ja nad tahavad Ta muusikaliselt parimat tulemust, mis nad suudavad. Ja see ei ole mitte, et ka seal alaliselt välismaal või oled sa kusagil Eestis, meil oli just kolm, aga enne seda, kui me ära sõitsime, Ungarisse, olime laululaagris Muhus ja meil toimus kaks kontserti, siis olime karja kirikus ja Muhu kirikus. Ja näiteks seesama Karja kirikukontsert, noh, oli jällegi poisid pärast ise ütles, et noh, et tükk aega pole, nii et kontserditel natukene tundsin ennast väga hästi. Aitäh stuudiosse tulemast Rahvusooper Estonia poistekoori, dirigent Hirvo Surva. Palju edu teile. Eesti koorid on edukad eesti muusika populaarne ja meie koorijuhid juhendajatena nõutud ka Jaapanis. Ester Lotmani Jaapani kooriühingu kutsel augustis Tokyos Jaapani noortekooride festivalil dirigendi ja lektorina, kus ta õpetas 160-le jaapani lapsele kolm enda poolt valitud eesti helilooja laulu Gustav Ernesaksa hõbepurje selles paadis ja vihm päikeses. Olav Ehala päikeseratas jaapani laste koorides laulavad kolme kuni 25 aastased, sealhulgas on ka poisse. Lisaks õpetas ta noortekooridele Urmas Sisaski, Veljo Tormise muusikat. Tulemus olnud nii keele kui muusika olemuse tabamise poolest fantastiline. Ants Soots aga käis teist korda Ta Nagoyast okay meeskooriga Eesti muusikakava ette valmistamas. See esitati koori 60. aastapäeva kontserdil, mis oli ühtlasi koori hooaja peakontsert 1300 kohalises kunstide keskuse saalis. Kavas Ester Mägi, Anti Marguste, Artur Kapi, Gustav Ernesaksa, Eduard Tubina ja Veljo Tormise looming Antsotsi juhatusel. Aastaks 2008 planeerib koor tormis autorikontserdi. Ants Soots tegi veel Topi Tormise sügis maastikega nos haisk kooli 100 kümneliikmelise kooriga, mida peetakse selle piirkonna parimaks noortekooriks. Rootsit saabusega teade selle kohta, et meie noored koorijuhid Mihhail Kertsia, Risto Joost osutusid välja valituix osalemaks oktoobrikuus rahvusvahelisel noorte koorijuhtide konkursil Uppsalas ja Stockholmis. Eerik Eeriksoo ovad 2006 Karksi-Nuias on sel nädalalõpul koos Põhjamaade noored muusikud 120 12 kuni 19 aastast noort Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist ka Eestist. Sealhulgas on Lillehammeri kultuurikooli sümfonietta orkester, leksandi muusikakooli bigbänd ja folkloorigrupp, Aulaineni noortekoor, Horsholmi muusikakooli kammerorkester ja Karksi-Nuia muusikakooli ansambel kuni leid. Kohtumise põhirõhk on ühismängimisel täna kell 11 kuni 14 esinevat noored muusikud aga Viljandis kultuurimaja hoovis ja saalis Jaani kirikus ja kirsimäel. Niisiis viljandlase, teil on võimalus lähitundidel Noorte musitseerimist nautida. Veel üks teade Mikiveri sünniaastapäeval, neljandal septembril kell 12 esitletakse Eesti Draamateatris Mikk Mikiveri mälestusele pühendatud plaati invemooria kus ema Teresa, helilooja Kaljo Raidi ja piibliõpetaja ning jutlustaja Filipp Tedi tüüri mõtteid loeb Tõnu Mikiver. Plaadil kõlab Johann Sebastian Bachi toru, takemiitsuja maks, reegeri muusika, kitarrist Heiki Metliku esituses. Kaheksandal ja üheksandal septembril annavad Eestis kaks kontserti viiuldaja Anna-Marie heinamäe ja klaverimängija Gabrielle Leparati Itaaliast. Klassikaraadio stuudios on Anne-Marie heinamäe, kes tutvustab kõigepealt ennast ja seejärel ka kontserdikava. Ma õppisin viis aastat Karlsruhe riiklikus muusikakõrgkoolis professor Joseph Kristjani viiuliklassis, kus ma siis nüüd veebruaris tegin oma magistrit plommi ja seejärel ma tegin sisseastumiseksamid Zürichi muusikateatrikõrgkooli, kus ma siis nüüd ta on paari aasta jooksul solisti diplomid teha. Ma jääksin sedasama professori juurde. Ja siin septembrikuu alguses on nad ka siin Eestis kaks kontserti ja pianistiks seal Gabriela Leporati Itaaliast. Tundub, et te olete varemgi kohtunud, et kuidas te tutvus alguse sai, kas samuti oli see seotud muusikaga? Ja ma nagu põhimõtteliselt kohtusime laual või tegelikult oli asi nii, et kui mind kutsuti Kesk-Saksamaale Peefernisse ühele kontserdile mängima ja samuti oli Gabriele siis sinna välja valitud, mängisin oma soolotüki seal ka ja siis tema saatis Travellit mustlast ja, ja siis tookord oli menu nii suured. Järgmiseks aastaks kutsuti jälle täpselt seesama kollektiiv kohale ja seal vahepeal isegi meil üks maja kontsert ühe krahvi juures, kus me koos musitseerisime. Meil on naguniivõrd hea klapped, see ettekujutus muusikasse, nagu sobib hästi kokku. Nii et otsustasite kanda kahes Eesti paigas, siis Narvas ja Tallinnas raekojas kaks kontserti. Kuidas ta selle kava siis nüüd seekord kokku panid, et kas te sedasama kavalate juba varem ka vähemalt osaliselt mänginud? Seda kava me ei ole veel mänginud, mängime Beethoveni sonaati, hukkus 23 ja siis Pramsi kolmandat sonaati teemal, mis on üks mu lemmik sonaatidest kindlasti ja sinna vahele. Meil on siis jälle pandud natukene Eesti muusikat, selline geniaalne teos nagu Pärdi fraatris, mida mul oli võimalik paar päeva tagasi mängida Hortus muusikusega. No seal on väga huvitav algversioon tegelikult sellest teosest. Ja sa mängisid seal ansambliga, kus siia midagi mingi olev ainele ja et ma arvan, et seda siis oli kindel tunne ehk isegi mängida või hea igal juhul naistega tulemusele kontserdile ainult tagasi sa mainisid, et Johannes Brahmsi sonaat number kolm on üks minu lemmikuid, et võib-olla tahaksid põhjendada, miks. Esiteks, mulle meeldib õudselt romantiline muusika ja minu meelest on see nendest kolmest sonaadist just selline kõige võimsam ja kirgliku on ka tehniliselt keerukas, väga keerukas teost klaverile. Gabriele võimed proovile ja igal juhul ja aga Bethany sõnud number neli siis ma tahtsin mingit Beethoveni sonaati mängida. Ma olen teisi mänginud ja see kuidagi ei ette. Mulle meeldib ausalt öeldes ka üks lemmikud nendes Beethoveni sonaat, sest ma arvan Ma usun, et sa kindlasti kuuled nagu paljud teised ka teiste interpretatsioon, et kas kedagi esile tuua näiteks, et kas sind võib-olla inspireeris sele teadusetamisele. No tegelikult eelkõige minu enda professor, sest tema oma viimasel kontserdil mängis ka just seda sonaati, et ta on teinud nüüd seerias kolmas kontsert, kus nad mängisid oma naisega koos Beethoveni sonaate. Seal tuli saamal Tasa ja fraatressi astub sinu jaoks praegu siis võib-olla kõige rohkem see viimase esitusega sortusega Algursioonis või. Ma olen seda klaveriga ka mänginud, head on lihtsalt vägagi nii ondlik. Esimene kontsert on siis kaheksandal septembril Narva linnuses ja teine on üheksandal septembril Tallinna raekojas. Suvelõpukuu on toonud ka mitmed Euroopas suurimad festivalid lõpule või peatselt lõppema. Salzburgi kuules. Hesbile oli eelkõige Mozarti festival. Tema viimase tippsündmused leidsid aset sel nädalal. Aga ka kaasaja muusikamärgid olid eredad. Tänavuse festivaliga lõppes ju EKA uue muusikamehe helilooja dirigendi Peter rusitska ja Salzburgi pidustuste eesotsas. Kõiki neid sai näha laval veel sel nädalal mitridaates Tiitus, Idome, neoon, Don Giovanni Sankt-Petteri kirikus, Mozarti c-mollmisse, Robert leeveni redaktsioonis, Helmut Rillingi käe all. Peter rusidskajuks, lahkumiskontserte Klang foorum viinid Berliini Filharmoonikute saimal ret lei juhatusel, üks kava lausa moodne ja tänapäevane, teine Mozartiga Frank Peterit Zimmermann ja ta teevad Zimmermann. Sümfooniakontsert anti solistideks. Pidustused üleeilseni olid väga publikumenu enam kui 236000 külastajat. Piletitulu suurem kui viimase aja rekordaastal 2003. Vaid kaks päeva on veel suur pidustusi Šotimaal Edinburghis, kuues sealses suures kontserdi- ja teatrimajas. Just täna on seal tipphetk, kui kõlavad Wagneri Nürnbergi meisterlauljate ava fanfaari. Jazzerrhoolisi juhatab seda kontsertkorras David Robertson. Keskses rollis orberiti bariton Šemms Ratherford. Laulja oli tulnud just üheks võitjaks esmakordsel baarneri konkursil Ühendriikides Seattle'is saanud seal publiku orkestri preemia. Sätti teine Wagneri võitja oli iiris sopp. Mirjam Fi ja tema laulis Electras Edinburghi festivali tänavusel avakontserdil. Homme õhtul tuleb enam kui 225000 vaatajat šoti pangal puukontsert tulevärgile šoti kammerorkestrit Prokofjevi Romeo ja Julia muusikaga arvel. Üleeile olid Edinburghis Berliini Filharmoonikute Saima rätliga ja festivali teatris Claudio Abado võluflööti juhatamas ja samas kõrval veel Hollandi tantsuteater Play Houssis. Eile juhatas Charls Makerras Londoni orkestri filharmoonia ees Beethoveni üheksandat. Et meil esmaspäeval Tallinnas Toivo Nahkur oma esimest maailma Deanismi raamatut esitles, noppisin särava pianistide rea välja tänavused imperi festivali Androssif Steveenosborn Richard kuude Christian Sahha Riias. See trikk, Tiberi Jean-David Fung ja põnev oli eile Asserrhoolis, kus kaks Londoni orkestrit teid neljatunnise vahega kuuldavale peetumine. Ka uue muusika suvi oli väga sisukas eeskätt maailma muusikapäevade tõttu Stuttgartis 16 päeva jooksul enam kui 100 üritust kõlamas üle 200 teose, korraldajaks just Stuttgartis resideeruv katuseorganisatsioon Mosiiteri arhunder. Et aga oma autoritega esindatud enam kui 60 riiki World New Music festival sisaldas endas vaid kolm sümfooniakontserti ja uhkelt, kõlas neist esimesel ja koguni suurfestivali avaloona hapra eestlanna Helena Tulve juba kuulsust võitnud orkestripalas sula. See oli väga autoriteetse žürii vali. Teose esitas Edela-Saksa Ringhäälingu Stuttgarti orkester Lucas Swiss juhatas Baltimaid esindas Stuttgardis veel vaid noore leedulase viikindas baldakkesse kammeransambliteos Uuroboros. Sakslaste oma ansamblite palus festivali põrutav vaid mõned külalised kõrval Pariisis elava jaapanlanna saato mozzizuki orkestripala lepetes kogu festivali. Ent see polnud veel kõik. Festivali viimasel päeval tegi rahvas Tallinna nüüdismuusika ühing koos Hongkongi heliloojate autorite ühinguga teatavaks oma tänavuse ühise preemia laureaadi. Ja selleks osutus Helena Tulve oma teosega sulatsensuur festivali praegu ainus preemia asutatud 2002. Ja antakse välja maailmafestivalil kõlanud parimale teosele kuni 35 aastaselt autoril. Preemia sisaldab endas maineka tellimuse uuele kammeransambli teosele, mis tuleks maailma esiettekandele Gaudeamuse rahvusvahelisel muusikanädalal Amsterdamis. Juba homme algab Stuttgardis aga uus, seitsmeteistkümnenda septembrini kestev. Teemal Teed moodsate juurde. Pidustuste peategelasi on Edela-Saksa raadios Stuttgartis sümfooniaorkester Roger Norrington juhatusel. Kõlavad pooled Mozarti sümfooniat just just varajased või vähem tuntud teosed, tipp esitusteks, samad see mull, mis Elmo drillingi juhatusel. Mis seal sburgiski ja reekviem. Aga tänavune noorte kaasaegse muusikaühingu Gaudeamus rahvusvaheline muusikanädal aasta tippsündmus toimuks samuti algusega homsest kuni 10. septembrini. 15 kontserti, mitmed neist uues, uhkes kontserdikeskuses amsterdami musike paus, mis alles kevadel avati musike bow, traditsioonilised, rajatud jälle sadamakaile, on saanud uueks koduks Asko söönbergia New ansamblile amsterdami sümfonietta tale Madalmaade kammerkoorile. Muuseas, kui koor esinenud suurtes saalides siin USA on umbes 700 kohta olnud saalid, pooltühjad, siin aga kuulajaid märgatavalt rohkem. Siin käib au olevat tüüpiline 21. sajandi kontserdimaja. Gaudeamuse muusikanädalal toimub ka noorte heliloojate konkurss žürii, kus Hollandi kreeklanna kalli jopet suppa ehkki valis välja nominentide 20 teost mis teiste kõrval muusikanädalal kõlavad Gaudeamuse preemia võitja selgub festivali viimasel päeval järgmisel pühapäeval. Homseni kestavad ka Helsingi pidunädalad, homme veel Helsingi kammerkoori kontsert, kus esiettekandel Kakimmohhaagola poolt Györtscurtagi 80.-ks sünnipäevaks loodud šeff lamba. Ja homsel lõppkontserdil astuvad üles Soome raadio sümfooniaorkester Jonathan nati juhatusel ja Matthias körne Mahleri kavas poisipõlves solistina. Soome raadio sümfooniaorkestrile on 75. aastapäev. Põhjamaadelt üks tore sõnum ka neile partegoori dirigentide võistlusele erige Ericssoni auhinnale. Oktoobris valiti 55 kandidaadi hulgast 16 osalejat ka Risto Joost, Mihhail Kerts Eestist. Helsingborgi Sümfooniaorkester valis endale aga uueks peadirigendiks briti viiuldaja ja tuntud ansambli ingliskontsed juhi anud trumme. Ansi. Korraldas enne hooaja päris algust veel lausa oma festivalinimetusega, on Limitid, tehes end nii muusikutele kui publikule piss paremini tuttavaks. Saksamaal Bonnis algas üleeile traditsiooniline Beethoven stest, mis nimi helilooja kõrval osutab tänavu rohkelt tähelepanu vene muusikale. 60 kontserti ja ooperietendust. Edela-Saksa, raadio, vaadenbadeni ja Freiburgi sümfooniaorkestri ees on juba seitse aastat edukas peadirigent olnud prantslane Silven kambrile. Orkester pikendas tema lepingut aastani 2000 eks. Stuttgardi riigid teatrist lahkub aga generaal music direktori ametist siin üheksa aastat tegutsenud maestro Lothar Sagrossek. Muusika antiik külm tegi lahkumiskontserdid oma juhi Rain Harkööbeliga, kes oli ansambli ees 15 aastat ja lõpetab kontserditegevuse vasaku käe haigestumise tõttu. Viimane ühine õhtuludigsburgi lossifestivali. Mozarti aastal oli pidulikum Leopold Mozarti nimeline viiuldajad konkus auks põrgis alles kuuendat korda. Esimese preemia 12 ja poole 1000 euro väärtuses. Noorte zhürii ja publikupreemia võitis 21 aastane korealanna juureliig. Ja väga kaaluks räinimas paar, kas nii suur kultuuripreemia 30000 eurot. Nüüd võitis selle saksa noorema põlve pianist Lars foogt ja Schleswig-Holsteini festivali poolt välja antava Paul hindeniti. Loomingupreemia vääris vaid 26 aastane hollandlane. Meilgi juba kuuldud ja tuntud, mis seal vander, Aapreemia suurus 20000 eurot. Suvel on olnud ka uhkeid juubeleid. Kärlomeenutid tee 95 ooperitäht Seppedist Stepanov 85 helilooja Hans Werner Hence 80 koguni kaks uut raamatut teemast ilmunud ja ka eesti muusikaga kenasti seotud sellist Taavit keeringas sai suvel kuuekümneaastaseks. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Priit Kuusk, Age Raa, Hedvig Lätt, Mirje Mändla ja Karin kopra. Saate seadsid kokku operaator Helle baasia toimetaja Kersti Inno. Aitäh kuulamast. Kaja. Muusika, uudised, muusika, uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis teile sobival ajal teile sobival ajal.