Vikerraadio eetris on nostalgiasaade iid Randevuu. Tere, tere, head kuld, Randevu kuulajad on alanud, meie ühine 36. saade. Ja esimeseks plaadiks nagu ikka midagi saksa laagrite ajaloost, nii on meie komme olnud viimasel ajal. Aga et meie saate nädala sisse mahub seekord ka kaheksas märts ehk erakordne tähtpäev naistepäev, siis pühendame enamiku saate lauludest oma südamedaamidele, emadele, abikaasadele, õdedele, naiste nimega laulud domineerivad meie saates, täna võiks niimoodi öelda, kuid mitte esimene laul. Esimene lugu on mõeldud kõigile daamidele, olenemata Nende kaunist nimest. Ma suudlen teie kätt, madam. 1929. aastal sündinud menulaule, siis 1929 ja melu laulus sõnadega mas suudlen teie kätt, madam, kuid kujutlen, et suudlen teie huuli. Ma tamm. Meie saates esitab selle loo Fritz Vunnerly. Friedrich Karl Otto Vunderly, ihk küsse, Ire Hand Madam. Kuulame siis 1929. aastal sündinud suurt melu, laulu, mis levis kiiresti üle maailma ja on jõudnud ka täna meie naistepäeva saatesse. Fritz Underly. Ma suudlen teie kätt, madam. Kui hetkes mõelda, et milline on see kõige levinum naisterahva nimi siis maailmas? No eks ta ole, ma arvan, ja ma arvan, et ma ei eksi piibliloos tuntud marja kõikides võimalikes versioonides. Mari-Marii, Marika, Marja, Marichen, Maarja, eesti keeles ja nii edasi. Võtame oma saatesse täna laulu huumori Guido Luts Jaani esituses. Ja sõnad on lihtsad, niuksed, umbes sellised hoomarii. Anna mulle oma käsi, kingi mulle üks õhtu Omari huumori, kuidas ma tahaksin olla sinuga ja nii edasi. Lihtsad sõnad, aga üks kuulsamaid itaalia laule läbi ajaloo hoomari Guido Luts Jaani. Kui nüüd nimed kõrvale jätta ja küsida, kes on siis ikka see kõige kuulsam naine läbi ajaloo? No võtame mõned Florence naitingeil, Cleopatra Shandarak Katariina teine ema Teresa märist juuart, Elizabeth, esimene Elizabeth, teine Mari küüri, Jacques Lynn Kennedy. Kõik nad on kuulsad, kõik nad on targad, ilusad Sharmikad ja neid nimesid võib tuua palju juurde. Ja kõik nad on maailmale väga palju andnud. Kuid kõige kuulsamad, nagu te panite tähele, me pole ikka veel nimetanud seda naist, aga seda kõige kuulsamat teab, mis küll iga meie maailmakodanik vähemalt tema nägu tunneb igaüks kogu planeedil. Tema portree tunneb ära viimane, kuid koolipoiss. See on naine, kes võib-olla polegi naine. On ju arvatud, et see salapärase naeratusega naine pildiraamis on tegelikult Leonardo da Vinci autoportree. No muidugi, tema nimi on Moona Liisa Surematu pilt, kui ka surematu laula esineb nätking kõõl. Astudes hispaaniakeelsesse muusikamaailma maailma Rennata nimeta läbi ei saa. Kuldsete 60.-te noh, jutt on ikka eelmisest sajandist selle eelmise sajandi kuldsete 60.-te aastate menulugu, mis lõi kõvasti laineid ka siin Põhjamaades ja Eestis oli ka rootsi piraatraadiojaama, raadio, nord või raadio nuud. 1962. aasta edetabelis mängiti laialt ka siin, meie kodus koolipidudel. Kuulame Renata Renata Renata ja Alberto Cortez tulile tervitus meie saatele Hispaaniast. Ajad ja kombed muutuvad kiiresti. Inimene muidugi oskab muutustega kaasas käia, muidu ei peaks ta elule vastu. Praegu näiteks me tähistame Eestis mõlemat, nii emade kui ka naistepäeva. Oli aeg, kui tähistati ainult emadepäeva. Siis tuli aeg, kui tähistati ainult rahvusvahelist naistepäeva. Ja tol ajal oli naistepäev ühtlasi ka emadepäeva eest. Nii austati naisi kui emasid ja kõik see oli üheskoos. Ja tänasesse saatesse ma valisingi ühe laulu just sellest ajast. No muidugi ammu unustatud laul, mida pole kaua-kaua enam mängitud. Aga kuna naistepäev oli ühtlasi ka emadepäev, siis kuulame täna seda lugu. Silvia raud ja Kristiina Talvik esinevad kahekesi koos. Laulu nimeks on naistepäevalill Eesti rahvusringhäälingu Eli salvestis aastast 1973. Kas vahepeal on keegi teda mänginud? Ma ei tea, siis mängite tol ajal, aga viimasel aastakümnel või 20-l ma arvan, et ei ole mängitud siis Eesti rahvusringhäälingu helisalvestis Aastast 1973 naistepäevalill Silvia raud ja Kristiina Talvik. Itaalia laulukuulsus, Maroko granaat, ta on ennekõike tuntud tema enda poolt loodud, et omaenda kirjutatud ja iseenda ette kantud ka maailma Superhid Marina kaudu. Ka täna tuleb meil Marina saatesse, ta sobib see väga hästi kuid pisut hiljem ja teises esituses. Sestorokko granaat. Ta oli alles ühes meie hiljutises saates just oma lemmiklapse laulu või oma lemmiklapsega sellel marinaga ja esitas seda meile, et täna siis teda võib-olla ei kuula. Tema seda laulu ei kuula, kuid Rocco granaat, tal on ka teine laul, Irena laule. Palju, aga need on Marina kõrval on ka laul Irena ja see sobib muidugi ülihästi meie tänasesse naistepäevateemalisse kontserdi võiks öelda Irena ja esineb Rocco Granada. Ja nüüd siis ka Mariina rokko Granada poolt kirjutatud maailma superhitt. See oli granaate rokolla, Nato tähendab päris esimene laul, mille ta lõi ja kirjutas, kuid millega ta kirjutas ka selle muusika nii-öelda ajalukku. Ja laul kirjutas ajalukku tema out Rocco nime. Seda lugu on sadu kordi ümber lauldud küll itaalia, küll hispaania taania, jaapani, portugali keeles ja muidugi ka inglise keeles. Meie kuulame ja tervitame marinasid täna aga ühes saksakeelse versiooniga selles kuulsas laulust. Terrin chaks on laulja ja laul muidugi, Marina Marina, kui sind koju saata, Ta on igatsevad, loodan ainsaks seda sinult kuulda. Kuid ikka on see jäädavalt. Ei, ei. Marina Richak. Nüüd tuleme meie saaterubriigi juurde unustamatu Georg Ots. Oleme aasta algusest peale mänginud igas saates mõne Georg Otsa lool ja temast ka rääkinud. Seda muidugi seoses kuulsa laulja saabuva tähtpäevaga. 21. märtsil saab 100 aastat Georg Otsa sünnist. Naistepäeva saates tervitab ta meie kuulajaid lauluga Külliki. See on soomlaste väga armastatud ja väga populaarne lugu seal kümned soome solistid on teda laulnud. Aga seda laulu laulis ka siis Georg Ots ja reiside ajal põhjanaabrite soomlaste juurde alati saida selle lauluga suure aplausi ja pidi vähemalt üks või kaks korda veel laulma juurde. Niivõrd meeldis see laul Georg Otsa esituses publikule kuulama ka meie seda soomlaste lemmiklaulu siis täna Georg Otsa esituses. Selle loo on kirjutanud vene helilooja Jevgeni rehels 1935. aastal, aga nii-öelda populaarseks sai rahva lemmikuks sai see laul siis Soomes Külliki ja esitaja Georg Ots. Mõni aeg tagasi saime kokku Georg Otsa tütre Ülle malkeniga. Ajasime pikalt juttu, meenutasime isa ja kirjutasime üles ka siis Recorder või helisalvestaja peale mööda tunud aegade teemalise intervjuu. Kahes eelmises saates kuulasime intervjuu kahte esimest osa. Täna jagaksin kuulajatega selle usutluse kolmandat jagu. Ja veel, ja veel lapsepõlvest meeles, lapsepõlvest vaat lapsepõlvest ma ei oskagi, nüüd siis siis olid kõik päevad toredad oleks siis siis kui ma sain 14, siis ta kirjutas mulle sellise pühendusega luuletuse sinna külalisteraamatusse. Eduard Klas kinkis mulle külalisteraamatu ja siis sinna sisse ta kirjutaski. Eduvad, kas see oli siis jaheeringlasse sugulane, nende tähendab R ja, ja siis selle Eduardi emad olid õed ja siis Edward, sest kinkis mulle eetikuks, vaata külalisteraamatu tingis jah, jah, külalisteraamat sulle kui lapsele minule kui lapsele ja. No ja siis minu külalised kirjutasid sinna sisse siis oma arvamusi. Sõbrannad ja isa ja ema. Ja Georg Kirjutas isa kirjutas, kuidas ta kirjutas, kordame sedavõrra. Ta kirjutas pika sellise pühendused, kuidas, kuidas tema on 41 ja mina olin siis 14 sellel aastal 61. Ja et suuremat numbrit trügivad ikka ette ja niimoodi peakski olema. Et suuremad peavad eesoleval koolis ka niimoodi, selline õpetussõna oli seal ja ja niiviisi, kas olime nukruse ööd, iga tuleb juba, ase tuleb juurde või? Ei, ei, siis ei olnud ikka veel ikka ikka üsna optimistlik. Ta ei olnud jah selline kurva vahel kes sinna veel raamatusse kirjutasid külalisteraamatusse, oh Eduard ise muidugi, ja siis need minu tolleaegsed, siis need sõbratarid. Ülo. Ülo, aga te saite hästi läbi või kahekesi ja me saime hästi läbi. Temal oli see probleem jalgadega ka Ta on noh, tal oli protees ja siis ma aitasin tal ikka neid paelu siduda, seal kinni, et sa püsiks tugevam. Ja siis muidugi sõidutasin teda igale poole, tema istus jalgrattasadulas ja mina muudkui vänt asendisse, niimoodi nagu tema taksojuht tema siis ütles, et kuhugile sõbra juurde sõita nüüd parasjagu siis jättis mind ootama, ütlesin ise, siis nendega aega, siis ma pidin ära ootama ja siis pärastele. See oli tavaline jalgratas või ja see oli tavaline ema istus sadulas ja sina, mina, mina vältasime, olin püsti, see oli naiste jalgratas selline, et siis mina sain seal püsti vändata niimoodi. Ja sa olid nõus kogu aeg. No muidugi jah, muidugi oli venda aidata Luikkagi venda aidata ja. Nende mälestuste juurde veel üks viimastel aastatel, no minu meelest üliharva mängitud Georg Otsa laul, maailm ringleb meie ümber, kuulame siis Eesti rahvusringhäälingu arhiivist. Ja karbil on kuupäev või õigemini, aastaarv on siin 1967. Georg Otsmaailm ringleb meie ümber. Ootavalt avanes kunagi. Sigar säras, kui. Ja supil olles oos, peegeldas. Slim võtman, tema on Ameerika kuulus laulja 60.-test, eelmise sajandi 60.-test ja 50.-test aastatest võttes. Aastatest ja slim vutt man, tervitab kõiki Liliisid meie saata stes Lilianasid, jaa, jaa, Lilysee, diaLillisid ja, ja nii edasi, kõik, kuidas nimed võivad siis olla siin eri versioonides. Aga laulu nimeks on haili hai loo samanimelisest 1952. aasta filmis. Täpne pealkiri oli lihtsalt Lily. Peaosas Lesley Carol, on teada ligi 100 versiooni sellest kaunist laulust. Film on erakordselt originaalne iseenesest. No kui hästi lühike sisu, lihtne prantsuse tütarlaps satub suurlinna ja kiindub nukuteatrisse. Tal algab läbinukkude, keda ta näeb saalist. Armastus nukunäitleja Pauli vastu. Kuid Pauli ennast ei näe ta kunagi, sest Paul on invaliid, ta lonkab ühte jalga ja ei taha ennast näidata. Kui meeleheitel Lily põgeneb diaatrist, tahab linnast minema joosta ja oma elu lõpetada, jooksevad nukud talle järele ja nukud muutuvad tee peal inimesteks ning toovad liili Pauli juurde tagasi. Selline lühike lugu siis ülevaade, väga selline südamlik film. Meil esitas selle nimi looli lee Heli Lääts ja tegi seda erakordselt hästi. Aga noh, et täna naistepäeva saade, siis on parem, kui laulavad rohkem mehed, ma arvan. Ja USA kuulsusi slim Hitman toob kuulsa filmi meloodia meie naisteni aga seda muidugi omamoodi esitades. Whitman ja Lily. Maria Isabelle on järgmise naisterahva nimi, keda tervitab Ladina-Ameerika muusika, ansambel Los Taios. Ja lugu on 1969.-st aastast. No ja muidugi jälle ülemaailmne menulugu, no me oleme varem siin juba kordanud, et meie oma saates muidugi mängime kõige kuulsamaid laule või siis ka mõningaid väga harva esitatud lugusid. See laul siis marja ei saa, möll räägib suvisest rannast, helesinisest, merest ja kaunist tütarlapsest, kelle nimi on Maria Isabel. Ja puhkes meediakära, kui see laul välja tuli ja kära puhkes siis, kui saadi teada, et armastuslaul on kirjutatud konkreetse tütarlapse kohta. Otsiti, mis otsiti, käisid paparatsod mööda Hispaaniat ja mööda Ladina-Ameerikat ringi, aga ei leidnud nad selle tütalas üles, ei leidnud teda üles sellepärast, et helilooja oskas oma saladust hoida. Nii et näete, kui hästi oskavad siis saladusi varjata. Hispaanlased. Igal juhul tervitame kõiki, kelle nimi on Maria Isabel. Ma nüüd ei tea, kui palju niisuguse nimega kaunitare Eestis elab. Aga noh, polegi tähtis, see ei loe. Ansambel Los Pajos, Maria Isabel. Nüüd on terve rida kauneid naisenimesid meie saates saanud rohkem täna ei mahu. Kuid ma arvan, et sellest pole midagi hullu. Naiste nimedega laule või naise nime, naiste nimega laule kõlab ka meie järgmistes saadetes. Ja maailmas on neid loo loodud nimenimede nimedega naiste nimedega laule lugematu hulk. Aga et tänases saates saaksid tervitatud kõik, kes meid kuulasid siis paneme veel ühe nimede teemalise loo nii-öelda või õigemini öelda nimed Too nimega laul. Aga ilus laulab, kuigi paneb muretsema meie meeste pärast. Kas ikka igaüks neist leiab üles selle nime, kellest ta unistab? Ervin Aabel ja Mart Pärna unustamatud talendid, kes kingivad meile nüüd oma laulu pealkirjaga nimetule neiule, Ervin Abel ja Martarra nimetule neiule. Meie kingime selle laulu kuulajaile naistepäevaks. Siin May jumaldad. Silma imetlen, tun, tunne härra juurdlegi kop, miks saime kokku poleviidudki? Sind armastan võrratu tüdruk. Sinna ta nime. Kuivõrd nappu hobused? Ei. Kuid nime ei oota võitja. Ja kui suudlen, siis sul ei ole lootus ürimatud. Lugupeetud härrad, olgu siis pühapäeva hommikul vaasid täis kevadisi õisi, et nad saaksid teie kodudesse õnne tuua. Ja ärgem unustagem seejuures naeratust. Nii nagu 1967. aastal naeratas Rein Eelma kui kinkis oma neiule uue laulu. Ja nüüd see uus laul tuleb rahvusringhäälingu arhiivikarbist Reynenma aasta 1967 ja tema uus laul samast aastast. Tallinna naeratas, naeratas, naerad, sa homme lahkun, ma pole jäädasse. Litaalinda ootavad ootavaid ootavaid maailmast, mis suur jala kojutoomine. Kuigi ta lääneetikama Linda Linda koos ruumi olegi. Kaemus südas jal jätasy. Linda Linda, naerata, naerata. Roo meil Tallinnas sügiskuu sügiskuu sügiskuu, nii õelaks, muutliku, siis me jälle koos hoidis ta Veepikama. Linda Linda Suomi. Oleksin eimus südas. Kuveidis ta lävib pikamaaliin, Tallinn koos ruumi pole siin elus edasi. Ja, ja nii edasi. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, kohtume nädala pärast jälle lõpulugu, nagu ikka instrumentaalne ja ka kindlasti armastatud naisenimega. Selleks nimeks on Anna bajon Anna ja Martin vulmsi. Orkester tuletab meelde aegu, kui moes oli Elva ja on niisiis bajon. Anna kaunis ja südamlikku lähenevast naistepäeva meile kõigile.