Vikerraadio eetris on nostalgiasaade iidranda vu. Tere, tere jälle head Kuldranud kuulajad on alanud, meie ühine 37. saade. Vahelduseks alustas täna Ungari muusikaga 1956. aasta no sel aastal välja lastud raske ja 78 pööret minutis teinud heliplaadiga sellakplaadiga, millel Ungari raadio tantsuorkester Imre Holdeshi juhatusel esineb orkester koos raadiomeesansambliga ja loo nimeks, mille nad esitavad, on tütarlaps lõõtspilliga. Kohe paneme plaadi pöörlema ja ma arvan, kohega tunneb, tunneb seltskond meie saate seltskond, kuulajaskond, äraga, tuttava lootne, tollest ajast siis Ungari raadio orkester, Imre Holden matusel ja tütarlaps lõõtspilliga. See on Ungari Raadio 1956. aasta heliülesvõte. Karl Malone kabelannega Gordon. Aga nagu arukad soovid meie saatele kinnitavad, ilma saksas laagritta me saadet teha ei saa. Ja nüüd ta siis ka tuleb, kuulus Valter raatske orkester läinud aastasaja neljakümnendaist aastaist, plaadile on kirjutatud Foxtrot niiet tantsija teaks, millise poognat tuleb võtta, kui tantsupõrandale minna. Selline mood oli omal ajal plaatidele peale kirjutada, milline tants on selles sellel plaadil üles kirjutatud siis. Ja solist Mern auverre on meil nüüd esinemas ja loo nimeks on chipi dipi. Tinn. No võib-olla see tibi-tibi Tinn nagu hetkel midagi ütle, aga kui kui lugu tuleb, siis me tunneme jälle ära jälle ära kuulsa vana tuntud laulu. Kuigi lugu sai siinkandis kuulsaks siin Põhja-Euroopas ja Euroopas üleüldse, kui sakslaste lööklaul siis tegelikult on see Mehhiko ja Brasiilia helilooja Maria Kreevery loodud samanimeline Ladina-Ameerikas tantsulugu siis naishelilooja Marian kreemer on autor ja ikkagi tuleb rõhutada, et naiste loodud laule on ikka estraadimaailmas suht suhteliselt vähe. Aga seda hinnata. Ta on hea laul, jõuab igale poole ja nii ta läks siis Saksamaal ja Põhja-Euroopas kui Saksas laager, aga noh, muusikaga rohkem kursis olev kuulaja teab, et tegemist on mehhiko rütmidega. Tulebki siis nüüd tipi tipi Tinn, Ludwig Vern, aue ja huvitav, head kuulajad, kas ei ole mitte huvitav? Ma küsiksin niimoodi, et täna ju ei ütle see nimi ei au ega mitmed teised laagrite esitajate nimed meile enam kui mitte, kui midagi, ma mõtlen nooremale seltskonnale. Me ei tunnegi meie põlvkonnad, põlvkonnad ei tunnegi neid, kuid ometi omal ajal olid nad kõik, keda me siin oma saates mängime. Suured kuulsused ja nende hiiglaslikud kontserdikuulutused kaunistasin Berliini või lipsigi peatänavaid. Et ajad muud tuvad laulud jäävad, kuid lauljaid kõiki ei pruugi enam. Publik mäletab toda, kuid meie püüame seda mälestust siiski elus hoida, säravana hoida. Ludwig Wern, auväärne ja tuntud estraadilugu tipi tipi, Tinn. Nagu eelmise loo puhul me kogesime, võim, hea laul, oma kodumaa kergesti kaob Ta ta hea lugu läheb maailma rändama, temast tehakse erinevaid variante, valatakse küll valsi või samba, rumba või rock n rooli rütmivormi ja varsti võidakse algvariant hoopis unustada. Toon näite. Hoomann, liime, Augustin sakslastele isegi pool rahvalaul juba kuulus kujus, lugu aga näe, rokiisa, mil Heili võttis ja valas kiiresse tantsuvormi selle, selle lõbusa rahvaliku laulu. Ja oma tekstis meenutab ta ainult korra loos nii-öelda laulu, esialgsed pealkirja, seda armsat augustini siis ja nimetav loo lihtsalt ragin käenrouling. No kuulame seda siis liime augustil, mil Heili esituses ja siis pealkirjaks on pandud lihtsalt rokingal Rolling, aga no loomulikult jälle see lugu, murdes ennast maailma ja sai väga populaarseks ka rocki rütmis Mil Heili ja tema kommeegida. Pilk ajalukku ütleb, et täna 1926. aastal korraldati Tallinnas ohvitserile kasiinos. Muide, ma ei tea, kas praegu keegi teab, kus kohal oli esimeses vabariigis ohvitseride kasiino. Aga ta seal oli väga populaarne peopaik ja noh, ma ütlen, tasus majas raekoja plats maja number 14. Ja selles majas oli kuni 1940. aastani ohvitserile kasiino. Praegu on selles majas õpetajate maja. Aga siis 1926. aasta 13. märtsil peeti selles ohvitseride kasiinos Eesti esimene ajakirjanike pall millest ajapikku kujunes oluline seltskondlik ning kultuuriline sündmus Eesti vabariigis. Ja kui esialgu põlgasid paremad peopaigad, uhkemad peopaigad, ajakirjanike, selle ürituse nagu vähetähtsaks või ei saanud sellest aru, siis hiljem hakati neid palle korraldama isegi Mustpeade majas, mis oli üks suur esindussaal ning isegi Estonias. Ja ma toon näiteks siia Eesti Päevalehes tekst 1938, neljas detsember. Ja seal on selline. Eesti ajakirjanike ball toimub sel aastal 22. jaanuaril. Pall on kujunenud pealinna esinduspalliks ja tema avab ka selle uue aasta pallide ajastu Eestis. Pall on kujunenud suureks tähtsaks sündmuseks. Ka tänavu on oodata vallile rohkesti kõrgeid külalisi, valitsuse liikmeid, välisriikide saadikuid, riigikogu liikmeid, seltskonnategelasi ja nii edasi. See oli siis Eesti ajakirjanduses avaldatud eelreklaam sellele ballile, noh sellest toonist võis aru saada, et see oli tõepoolest väga tähtis sündmus tol ajal. Ja viimane eestiaegne, nõndanimetatud eestiaegne ajakirjanike ball toimus 1940. aasta jaanuaris. Ja huvitav on, et 1996. aastal taasalustas Eesti ajakirjanike liit pressipäevadega ja korraldati ka taas pressiball. Ma isiklikult käisin ka seal, see oli siis selles vanas Tombis pikal tänaval oli see pressiball. Kuid kahjuks traditsioon vajus siiski ära ja pole enam praegu ei aktiivsed ajakirjanike liitu. Egaga ajakirjanike ühtekuuluvusmulle tundub niisugust ühtekuuluvust, et siis neid suuri siis pressipalle või noh, suurüritusi korraldada. Aga sõjaeelsel ajal tõeliselt esinduslikud suurüritused kui vanu lehti siin lapata. Ja no ma arvan nüüd, et kuna meil on muusikasaade, siis kindlasti mängiti nendel pidudel ka Eesti valssi. Kas praegu teame, milline on Eesti Valls? Ma arvan, et mitte kõik ei tea, aga kohe saame teada. Ja selle valsi on kirjutanud Alfred Vaarmann, ema elas 1000 894941 ja sõnad kirjutas Paul Kuusik 1899 kuni 1977 lasta ja esitab selle valsi meile nüüd jälle omaaegne kuulsus Aleksander Luther temalast 1894 kuni 1966 ja meie kuulame seda valssi plaadi pealt sombell akord, elektro plaat. Ja 1934 on see plaat vähemalt stantsitud, laulise vist on vanem ja tulemus ongi siis eesti vais, saame tuttavaks Aleksander Arder. Tantsud jätkuvad, valss jätkub. Valsile kutsub meid nüüd superkuulsus miis Russas. Oli aeg, kui see mees Euroopas ilma tegi möödunud sajandi seitsmekümnendad. 1968. aastal nagu sai alguse või sündis progressiivse roki ansambel Aphrodite, et laps Aphrodite Child kindlasti paljud mäletavad seda hästi. Ja seal oli siis nemis Russos, laulja ja basskitarrist. Ja neil aastail 68 69 70 71 tulid siis need väga kuulsad lood nagu forever and ever jama, Frendude vunud ja Mairo Iisrnja velvet morning sealmail ammu, kuid mai ja sambadi Laws, Miia Lavlil leidjov, Arkaadia ja nii edasi. Need on kõik hästi tuntud nimed. Russo siseelas aastail 1946 kuni 2015 26. jaanuaril 2015 teatas õhtulehes reporter Triin Taela. Tekst oli selline. Pühapäeva hommikul suri Ateena haiglas 68 aasta vanuses maailmakuulus laulja lemis krussos. Kurba uudist oli juba karta. BBC teatel oli vanameister mitmendat kuud ja pikemat aega juba haigevoodis lamanud. Tervise järsu halvenemise ning operatsiooni tõttu jäi äraga lemis Russose möödunud 2014. aasta juulikuine Eesti Kontsert Haapsalus. Ja ma mäletan, see kontsert pidid oleva pärast jäi ta ära. Aga meenutame sisenemis Russost ja nüüd tuleb üks tema vähe mängitud lugusid, ma julgen väita, võib-olla ma eksin, kammvoor suid, nii, tule minuga valsi tantsima. Ja minu meelest üks võimas tunnete puhang suurelt lauljalt tule minuga valssi tantsima, kutsus lemis korrussas. Ja nüüd Raadio Luxembourg, Reiljo laks, Landon label jõuanne. Mis võis siis olla selle raadiojaama menulugu, no näiteks ma lähen nüüd pimedas peas kohe kalendrile näppu peale 1962 selle aasta kevade ootus seal, nagu me praegu oleme siin talve lõppu tähistama juba varsti ja oleme kevade ootel. Milline lugu võis Inglismaa noorte seas siis, kus kõige rohkem seda luksemburgi raadiot kuulati, inglise teenistus, ma mõtlen, tal oli ka saksa ja flaamikeelne teenistusele raadiojaamal. Aga siis milline lugu oli siis ma valisin 62 aasta kevad. Sõnademäng, kuid menulugu noorte seas oligi pealkirjaga noored samanimelisest filmist saiti pärija, roim, ennetti kirjutatud lugu. Ja singel läks hetkega edetabelitesse, ta hoidis seda positsiooni kuus nädalat ja kokku veetis laul Toplistides 20 nädalat. Ma ikka rõhutan neid nädalaid, sest paljude laulude puhul on need ajad hoopis lühemad. Head lood on siis hästi kaua. Nendes edetabelites ja Ühendkuningriigis müüdi plaati 1,6 miljonit ja kogu maailmas 2,6 miljonit eksemplari, noh, suured numbrid. Ja laulu noored esitasid Clif, Richard ja Shellos kitarriansambel. Ja nüüd ta tuleb, see 1962. aasta murdeealiste noorte kired lõkkele löönud muusika. Soome muusikat oleme mänginud suhteliselt harva meie saadetes mõnel korral, kuid tänase Soome muusika tuleb ja seda seoses konkreetse ajaloosündmusega. Aga laul, mida kuulata, on minu arvates vähemalt laiemale publikule laiemale kuulajaskonnale Eestis üsna tundmatu. Ma arvan, et ma ei eksi. Kuid nüüd siis pilk kalendrisse, miks me seda lugu mängime? Talvesõda polisõda Nõukogude Liidu ja Soome vabariigi vahel, no me teame seda. See oli osa teisest maailmasõjast. Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas Soome vabariiki 30. novembril 1939 kell kaheksa 30 hommikul ja sõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil, siis täna, 1940. aasta Moskva rahulepinguga. Sõja tagajärjel mälu värskendamiseks oli Soome sunnitud loovutama 13 protsenti oma territooriumist ning suuruselt teise linna Viiburi nõukogude liidule. Ja sõda sai tuntuks ka väga külma talve ja punaarmee suurte inimkaotuste tõttu. Aga et teise maailmasõja läänerindel pas käis kummaline sõda, ma ei tea, kas nimi midagi ütleb praegu noorematele kuulajatele kummaline sõda, kus reaalset sõjategevust Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaavägede vahel ei toimunud. Kuigi Nad olid üksteisega kõik siis sõja välja kuulutanud üksteise vastu. Ja sellepärast, kuna seal oli vaiksem Euroopas, siis talvesõda väga täpselt nagu, nagu jälgiti ajakirjanduse poolest üle maailma ja tuntuks said sellised väljendid. Tuletame meelde, Soome sisu oli üks väljend, mida kasutati laialt ja teine oli Moldovas, Toby kokteil. Molotovi kokteili me teame siin nende vabadusvõitlejate kasutuses olid nad Molotovi kokteilid, kus oli siis lihtsalt pudelisse pandud lõhkeainet sisse ja lihtsalt kergelt valmistatavad granaadid, nii-öelda Soome sisu on võib-olla pisut keerulisem ja me oleme unustanud. Aga see tähendas seda soome sisu pandi tähele siis talvesõja ajal, see tähendas soomlaste rahvusliku kohanemisvõimet rahvuslikku tõsidust, visadust, töökust, aga eeskätt kangelaslikkusega Soomele kõige tema dramaatilisemalt ajajärgul oli siis soome sisu, tähendas seda talvesõja ajal, nad olid väga kangelaslikult, väga ühtehoidvad ja sama oli ka veel sõjajärgsetel kümnenditel ja nüüd muusika juurde koos selle soome sisuga, selle kangelasliku võitlusega sündis ka üks sõjapropagandalaul, mis just oli kirjutatud täpselt sõja jaoks ja siis soomlaste ka pärast sõjaajas aja tarvis selliseks meeli ülendavaks ja võitlusvõimet tõstmaks lauluks. Helilooja Mati Jurva. Ja tema oli ka esimene esitaja sõnad kirjutas Tatu, Karina jäänud ja meie kuulame nüüd kollektiivi solisti ühtuja Suomi on selline ansambel sel esituses seda laulu, sest päris originaali sõjaaegsed ei ole praegu, nagu ma siin leidnud teda plaatide pealt, aga nüüd see u natuke värskem esitus ja selle selle salvestus on 1989 siis solisti üht ja Soome ja laulu nimi on, niiet Molotov. Vaat selline nimi Vjatšeslav protokolli teatavasti sõja ajal NSV Liidu välisminister ja tema kohta on siis see laul, nagu tema oleks ka süüdi olnud, suuresti selle sõja puhkemisest, mis oli ka tõsi ja tõde ja, ja tema kohta on siis kirjutatud laul, ei Molotov sinu. Kuidas nüüd öelda, sinu tahe või sinu sinu pürgimised ei lähe läbi, me ei luba seda soomlasel ei luba seda. Nii et tähistame siis koos talvesõja, lõpp puu 13. märtsil 1940 ja tulemas on soomlaste sõja laul, mille autoriks on Matti Jurva ja me kuulame siis laulu pealkirjaga Molotov, niiet Molotov. Nüüd tuleme meie saaterubriigi unustamatu Georg Ots juurde. Oleme aasta algusest peale mänginud igas saates mõne Georg Otsa laulu ja temast ka rääkinud. Seda seoses muidugi, nagu me teame kuulsal solisti saabuva tähtpäevaga. 21. märtsil saab 100 aastat Georg Otsa sünnist. Ja oma saatesse oleme toonud neid otsa laule, milliseid viimastel aastatel on vähem mängitud vähemalt minu arvates. Ja nagu näiteks ma tooks täna ühe laulu helilooja Morris kõrveri kirjutatud kaluri laul. Sõnad on kirjutanud Aino ja Riia plaadistuudio heliplaadil on salvestus aastast 1954. Meie rahvusringhäälingu heliarhiivis aga on salvestuseks pandud 1959. No nähtavasti on need erinevad salvestused. Meie võtame nüüd siis selle viimase rahvusringhäälingu helisalvestise ja kuulame seda laulu. Morris kõrvari laul on minu meelest väga ilusalt kaunist laulu kalurilaule dirigeerib maestro Rostislav Merkoolav. Kaluri laul, Boris Kõrver kirjutas ja laulab Georg Ots. Vast? Merre ka Margetu. Elu. Lasso see. Laulsin. Ta. Stu kaalur kodus. Helgi. O plain tahab tulla turule koosnev ja no taaži. Apsu minu interi. Suli. Nuut katka nagu ka aga see täismass soolo. Siin panna kaalu kodus taamal elgi legaal o laimsele. Tuule voolu koosnev ja no Minu. Mitmes meie saates on meenutusi oma isast jaganud Georg Otsa tütar Ülle malken. Me oleme proua Üllega mitu korda kohvikus koos istunud ja endise aegu meenutanud. Ja täna kuulame siis veel ühte osa meie vestluses vestlusest, kus me lehitsasime kahekesi koos otsa perekonnaalbumit. Kolm pilti sellest albumist, millest me täna räägime. Üks on Georg Otsa port treega efektne staari postkaart lastud välja 1900 viiekümnendail aastail, siis on selline fotopostkaart, oli ta lihtsalt foto pilt, kuulame lähemalt, mida tütar selle kohta ütleb, siis on meil perepilt Sakala tänava koduaias perekonnapilt seal tehti ja siis ka veel väga uhke foto väga efektne. No kus perekond vaatab sõiduautot Pobeda aknast välja fotokaamera ja siis kaameramehe suunas. Georg on roolis ja stiilses, no ma ütleksin, kunstiinimesele sobivas barretis. Isa kõrval istub nooruslik võitlusvõimelise näoga Ülo tagaistmel aga ema Asta vaatab aknast välja, tema kõrval suur koer ja nende vahelt piilub välja meie tänane intervjueeritav tütar Ülle. Kuulame siis Ülle muljonile kolme foto kohta. Üks põnev see kaart, mis pilt see nüüd on, aa, see on Georg Otsa kohe suur portrees, jah, aga vaata missugune näeb see väljaanne. Ah. Ma isegi arvan, et meil kodus oli ka vist analoogne ostetud, need olid siis müügil, eksju, muskaarid külla. Ja see oli siis Eesti NSV teeneline kunstnik, Georg Ots. Postkaart pass, Novaja kartotška, Eesti teatriühing laskis välja selle 1955 hind 75 kopikat 5000 eksemplari ja foto on tehtud siis Leningradis dünamo vabrikus ja need siis müüdi siis ja näedsa siis 1955 ta võis olla kui vanad, umbes siis oli. Isa jah, jah, isa 35 35 ja. No ikka ilus mees, pole midagi öelda. Nii midagi, nii, ja see on nüüd siis Sakala tänava õue peal seal Sakala tänaval oli meil üks oli siis paraadsissekäik ja, ja teine siis tagumine, kus siis mindi siis muide prügi välja vist aeda sai niiviisi. Ja siis see on siis seal õue peal tehtud, siin siis õunad, kui õitseb ja siin õunapuu all on, siis mina seal isa süles ja, ja siis on siis vanaisa õde, tädi tädi, ta oli siis tädi tädi Iidaptid, antaks, kutsusin ja vana vana see Karl Karli õde ja ilusad õied ja sa oled ilus sinipoisil ja ilusti lõigatud. Ja isa on võimas mees, laps süles ja pintsakus uhkelt. See on siis ühest vanast albumist, vaata siis, kui sa popeedanel Oliver jah, jah, jah. No vaatasin. Siin on siis nüüd siis ÜRO on siin büroo ja siis on isa, eks ole. Siis on alati meil mingi koer olnud. Siis mina hiilus ei olnud ja, ja siis on ema aasta tagasi ja see on siis pilt, on siis selline uhke Pobeda aknas, vaatate kõik välja, jah, viiekesi ja kõige suurem koer. Aga isana ja baretiga rätsiga. Ülo on ikka isa nägu hästi vä? Kuidas keegi ei arva, ma vaata ka, ilus ilus mees ikka näed. Ja aasta on ilus ja kõik. Ja see on siis, lisan Kose Kose-Lükati tehtud, aga, aga hakkame saastavat. No ikka noored kõik muidugi, ja sina oled seal, siis ma vaatan umbes Ülo võib-olla, kui ka Ülo, võib-olla vast 15 või jah, ja sa oled siis kuskil 12 ja 11 11, kaks ja siis värvisin Pobeda, oli teil kohanovist kollane? Peeesseesia väga uhke, ilus Aizan asjalik baretiga mulle meeldisid. Ja emal ka ikka väga kaunis naine, läheb. Suured Mulvarid, Iiv Montaani kuulus lugu Irmontan Legränbul Vaars. See oli siis 1956. aastal sisse lauldud suured Mulvarid. Georg Ots tegi selle laulu tuttavaks ka Eesti publikule. Ja sõnad kirjutas Heldur Karmo. No seal, kui massin, näen ma veel kränbul vaar, kus üheskoos lärm ja valguslõõm, vaesus kui ka rõõm, muugalane vulgaar. No selline laul hästi moodne-Euroopas hästi kuulus Euroopas ja sai ka Eestis siin väga suure ja sooja vastuvõtu osaliseks. Kuulame siis suured Mulvarid, nagu me meie nimetasime selle laulu siin ja laulab Georg Ots. Orissaare osa küll häält ma tahaks Margasvaid hetkega võnaariumenti kõndida. Puhkus nii, ja siin ei saa paindumatu, rõõmus tartlane sinna reedel kaasa kioski närida tegi hästi telgi satelliidilehtedelt. Starr Macoleri. Kes siis? Kas keegi selges väikaks töötas päeva kui. Ei kasva ja sealt kui ta oli Seal kraal vooluga. Aga ma Käsphereti renti köitida. Helkuateegist. Mu armas aga hetkegi Aitäh lugesin, ma. Leian end Pariisis. Paistab heitel root rodo sinnatlema kuri. Mõistsin kus. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, kohtume nädala pärast jälle lõpulugu, nagu ikka instrumentaalne. See on Lõuna-Aafrika vabariigi helilooja Niko Carsteni kuulus laul. Samviisi sai maailmahitiks ja selle on salvestanud ja esitanud sellised artistid või õigemini kollektiivid ja ja trompetimängijad ja saksofonimängijad nagu endi halverd, äkker viltmerd, Kerttwerty osk, orkester, säravus, ansambel, orkester, Chet, äkin, Floyd, Greiner ja nii edasi ja nii edasi. Ja meloodia on loodud Aafrika ühe suurema jõe samviisi ja tema Victoria joa kiiret vetevoolu kuulates. Loodus lõi selle laulu, nagu on öeldud. Luubushi orkester on meil täna saates ja samm viisi. Kuulame siis seda kuulsat looduslugu Slam viisiv luu wushi orkestri esituses. Viisi lugupeetud kuldranda kuulajad, kõike head meile kõigile.