Vikerraadio eetris on nostalgiasaade iid randmeluu. Tere, tere, head kuldranda, kuulajad on alanud, meie ühine 39. saade. Ja selle saate lõpuminuteil annan veelkord ka omaenda kordinaadid, telefoni ja elektron on aadressi, pange siis paber-pliiats, arvuti või nutitelefon või mis kellelgi käepärast võtta on valmis. Et siis tulevikus veelgi paremini sidet pidada, peaks ütlema niimoodi. Praegu on ka meil väga tihe side, inimesed helistavad, mainivad oma soove ja mõtteid vanamuusika kohta ja nüüd me siis astumegi jälle oma saates ammumöödunud aegade radadele ja nagu ikka, saadab meid sel teel hea ja ajahambale hästi vastu pidanud muusika. 1929. aasta heliplaadile on kirju tatud German tango, no peaks siis olema saksa tango Sway root, ellipend on ainuRotter narragoola. No umbes niimoodi sellised kaks punast huult Hispaania linnas voolas. Ja lähemal kuulamisel selgub siiski, et tegemist ei ole saksa originaal tangoga, vaid vana kuulsa tuntud argentiina tangoga adjozmutšatšos. Hüvasti, poisil või seda tõlkida ja sõnad on umbes niisugused, et mul ei ole enam siin midagi teha. Olen kaotanud oma armastuse, oma kallima, neiu, ema ja kodu, hüvasti, poisil adios, much s. Ja autoriteks on Argentiina pianist, ma pean siis silmas, et helilooja on sellel Tangol Argentiina pianist ja helilooja, hooli otsee Sars Sanders ja sõnade autoriks Argentiina luuletaja tseesar vendaani. Ja tango loodi 1927. aastal siis kaks aastat enne seda, kui ta saksakeelse plaadi peale jõudis ja elab muidugi täies hiilguses oma elu tänaseni edasi. No näete, vahepeal isegi on saksa tanguks muutunud ja sellest on tehtud 118 erinevat kuulsad salvestust, noh, kui palju teda muidu ümber lauldud, see on lugematu arv kindlasti. Aga näete siis, sakslased laulsid ise ka siis selle argentiina tango sisse 1929. aastal ja plaadi peal nimetasid selle saksa Tangoks. Meie kuulame siis seda plaati saksa tangoga, saksa argentiina tangoga. German tango, Vairotelliipenud tain, Rotter, Darra koone. Ja siis on esinejaks kirjutatud kapellemmarrello Morello kapell, nähtavasti aga pole öeldud täpselt ka laulja nime. Aga sulgudesse siiski plaadi peale alla on kirjutatud ka hispaaniakeelne adios Modžatšos kuulustanga. Hüvasti, poisid. Kalendrit vaadates tuleks meenutada üht tähtpäeva 100 aastat tagasi nimelt täna täpselt 100 aastat tagasi sõjaministri, siis oli sõjaminister Eestis sõjaministri käskkirjaga võeti kasutusele sõnad sõjavägisõjaväelane ja sõdur. Mul on raske öelda, milliseid sõnu kasutati ja no ma arvan, et need sõnad olid ka varem olemas, aga nähtavasti pandi nad siis ajal nii-öelda ametlikku teksti, et kaitseväe tänapäeval on kaitsevägi meil, et kaitseväe puhul kehtivad siis ametlikus kirjavahetuses suhtluses sõnad sõjavägisõjaväelane ja sõdur. Igal juhul alates 1920.-st aastast on meil siis need terminid olemas. Ja eks need sõnad sõda, sõdur, palju värve, moe muusika kujunemises ühelt poolt võidukad marsid, võidukad sõjalood ja laulud, aga samas kindlasti ka kurvavõitu lahkumislaulud on ju sõtta minek või lahingusse minek või kodunt äraminek alata. Valus lahkumine, Artur Rinne longi samanimeline laul, lahkumine, Karl mranti laule, laevalt laenatud meloodia, aga eestikeelsed sõnad kirjutas seeringee jus, Lipp päev ja meil akord elektroheliplaadifirma plaat on aastast 1935 lahkumine ja Artur Rinne. Et eelmise sajandi 30.-te aastate muusikapilt täielikum oleks, lisame siia ka näite naabermaad Venemaalt. Lynnoo lium, Vii eesti keeles armastuse vein. Unustamatu, jällegi kuulus armastuse tango ja vanamees, noh, sõnad on sellised. Vanamees laulab oma armastatud abikaasaga abikaasale, kellega ta on kogu elu siis koos olnud ja koos elanud. Ja vanamees ütleb niimoodi. Las mööduvad päevad ja aastad, aga armastuse vein läheb ikka paremaks. See vein teeb purju meie südame ja paneb taas leegitsema kired. Need sõnad, armastatud naisterahvale, armastuse vein ja esitajaks olnud biootor, Lišenko jällegi Venemaa kuulsus. 1936 on see plaat välja antud ja pealkirjaks Vino Lõvi armastuse vein. No aeg, mis minna kiiremale rütmile üles, olema kaasajale lähemale, muidugi ma arvan, ega siis nooruse mälestusi meenutades ei saa ainult nukrutsema nostalgitseda, oleme ikka rõõmsad, oleme elus, saame kuulata mana noorusaja muusikat ja meenutada, et oli ka rocki, praegu oli valsiaeg, oli Twisti aeg ja nii edasi. Ühesõnaga oli hoogsa tantsuaeg meie elus ja nüüd tuleb äkki siis mai Meimi mahla mahla. Maa-ala ja esitajaks on Chabižeker. Kuulame siis seda võimsat noorepõlve tvist lugu, Chavičeker esineb ja loo nimeks on mai Vi mahlambalambala. Raadio nord, raadioluud rootslaste raadio, rootsi keeles raadiunud inglise keeles raadio nord või siis põhjaraadio põhja maraadio. No me oleme teda nüüd nagu langi lasknud langeda unustusse oma saadetes, õige mitmes saates pole raadio nord raadiolugusid mänginud, mis tol ajal moes olid, aga meie ei tohi seda unustamist lubada oma saates me peame kõiki neid vanu aegu meeles pidama ja vanu saateid meeles pidama, vanu raadiojaamu meeles pidama, kes kujundasid meie noorust ja lapsepõlve. Ja miks me siis raadio nuudi meenutame seda kahel põhjusel alati esiteks sellepärast, et ta oli Eesti noorte seas äärmiselt populaarne. Õigemini ma nüüd parandan, täiendan Põhja-Eesti noorte seas, sest Lõuna-Eestisse tema raadiolained ei ulatunud. Ja teiseks mängime täna jälle raadio nuud lugu sellepärast et just märtsikuus praeguses kevad koos märtsikuus 1961 see jaam tööle hakkas. Raadio nord raadiunud. Ja veel. Laani loomulisestasumbraabioloogia vaates. Raadio nord või raadionuudel. Ma olen mitu korda öelnud, kui juba saadetes sinna ka rahvas Eesti süüdistada, lihtsad raadiunnuu. D täht nagu kadus ära eetris, arvati, et tema peakirjaks ongi luua, aga tegelikult oli ta ikkagi raadio nuud. Mis rootsi keeles on siis põhjamaa või põhipõhjaraadiojaama siis raadio, nord, raadio nuud oli Rootsi kommertsjaam, mis asus laeva peal, mille nimeks oli von, suur see oli ankurdatud või noh, ankur oli merepõhja lasknud ja seisis Stockholmi lähedal siin siis meie meie Läänemere rahvusvahelistes vetes käes ja jaam tegutses 16 kuud, kahjuks ainult märtsist 1961 kuni juuli alguseni 1962. Jaama nimetati küll piraatjaamaks, ent tegelikult seadusi ei rikkunud ja ta piraatjaam ei olnud, kuigi Rootsi võimud, ma arvan, ka Rootsi, võib-olla teised raadiojaamad suures kadedusest selle raadiojaama kinni panid. Tema kontorid asusid muidu Stockholmis, sealt pandi siis plaadid ja, ja kirjad ja tekstid, okei, peale viidi merele ja seal lasti siis selle bonjour laeva kohal alla ja seal saatejuhid võtsid tekstid, lugesid ette, panid plaadid mängima, mis värsked tulid ja jaamast edastati 24 tundi ööpäev läbi populaarset noortemuusikat ja sekka oli muidugi palju-palju reklaamisele pääse, jaam elas. No kuulame mõnda neist raadioluude reklaamidest, mis olid siis moes või ütleme, olid siis ajakohased 1961. aastal näiteks krundigi, raadio ja televiisorite reklaam ja mõned muudki raadio, nord, mürunding, reklaam. Milline lugu siis oli Põhjamaades hästi populaarne täna märtsi lõpus 1961 ja kohe vaatame edetabelis järele, ma olen neid lugusid varem ka mänginud, paneme ikka peale selle, mida, mis pole enne meie saates kõlanud. Las ta olla siis Ameerika laulukuulsus. Muul ja tema lugu, ioni vill on mana rahvalaul, ameeriklaste rahvalaul ja selle siseid esitas vun raadio nord eetris, plaat pandi peale 1961. aasta märtsikuus. No ma mõtlen, et kui ta oli juba seal top duenti programmis top 20, siis kindlasti mängiti teda iga päev terve märtsikuu ja ma arvan aprilli ja mai, Kaavel ioni vulja Bäckmuun. Ja nüüd helge mälestus neile, kes nõukogude ajal et ostsid ja noh, enamasti muidugi meil olid müügil ainult need Riia ja Moskva heliplaadid Nõukogude omad, kuid vahele tuli ka neid rahvademokraatiamaade plaate ja aeg-ajalt ka lääne firmade omasid. Tuleb meelde Aldo Kont Itaalia plaadi peal ja tema laul kellal la kohe paneme selle plaadi peale ja siis siis tulevad tuttavas helid, mida lapsepõlves palju kuuldud, enne aga üks soovitus, head kuulajad. Seoses magnetofonid kassettide siidide kompaktiskida interneti muusikatulekuga. On tavaline win-i, tähendab vinüülplaat või vana shell AK plaat, need rasked 78 pööret minutis plaadil nagu kuulajate või rahva seas oma väärtuse kaotanud. Neid on väga palju ära visatud. Tegelikult ei ole nad oma väärtust kaotanud, nende väärtus tõuseb üha iga päevaga. Ja kuigi palju plaat on ära visatud, aga ma arvan, et nii mõnelgi on ka neid järelejäänud. Ja mul on üleskutse kõigile kuulajaile, kes meie saadet austavad ja kuulavad. Ärge enam neid vanu plaate ära visata. Näiteks praegu, mina otsin kahte sellakplaati taga, need on need rasked üks lugu, ühel pool, teine, teisel pool 78 pööret minutis. Nooremad pole paljud need elus näinud muuseumi saanud, võib-olla kes on sattunud. Ja kahjuks on paljud neist või mammutan tuhandete viisiga puruks pekstud või katki läinud, ära ära visata. Kui kellelgi on alles, andke meile teada, saate lõpus mõtlen telefoni aadressi, kui sellise plaate meil on, tasuks mõelda, äkki need ümber salvestada ja kasutada neid laule seal peal, mida pole ammu mängitud. Ja mina otsin praegu kaht sellist kahe poolega plaati taga ja mõlemad eestlaste või eesti lauludega. Üks neist on Heli Läätse laul, tša-tša-tša, lihtsalt selline. Chachatsioon peal. Ma ei mäleta, milline lugu teisel pool plaadi peal oli, aga mul on meeles, et hele vees sild oli sellel plaadil ja laulis Heli Lääts kuulsa laulu tša-tša-tša, mis tol ajal ameerika laul moes oli. Ja teine teine plaat, tähendab õigemini muidugi laul taga otsin, on Georg Otsa kahepoolne plaat nimega Elva Jon. See oli kuulusel Mayon Georg Ots laulis seda väga hästi, aga näete, plaate pole enam leidnud. Ja kui kellelgil on, andke palun teada, et need tahaks siis seal pealt ümber võtta. Seda ma ei taha, plaat endale, las nad kaunistavad teie kodu. Aga lihtsalt oleks hea meelega, salvestas nad, saad ümber, siis arvutiga saaks töödelda, saaksime kvaliteetse materjali nii-öelda helimaterjali. Ja praegu arhiivides pole ma neid originaale leidnud, nad on üles võetud kas Riia või Moskva heliplaadivabrikute stuudiotes. Ja Eesti Raadio arhiividesse pole nii-öelda originaalis sattunud. Aga selline jutt, siis räägime plaatide juttu teinekord jälle edasi, aga ärge praegu enam ära visake, nad on ikkagi väärtuslikud. Ja me kuulame nüüd sellest sellel tajad või sellest ajast kellal la kuulus Itaalia laul ja esitajaks on Aldu konte. Aldo konte. Kell alla on kuldsed kuuekümnendad eelmisel sajandil. Aga Eesti raadio, kes siin laulis null kuuekümnendail viiekümnendail no näiteks aasta 1963 ja nüüd ütlen laulja nime Aino külvanud. Mida see nimi ütleb tänasele noore kuulajale. Ma kardan, et vist mitte kui midagi. Aga vanemale pisut kuulajale pisut vale, vanemale kuulajale tuleb ehk midagi meelde. Ja staažikam kuulaja oskab kohe öelda, et Aino Külvand oli aastail 1954 kuni 1978 Peri ja balletiteatri Estonia solist. Ja ta elas aastal 1921 kuni 2005 ranna ja kahe sõnaga tema elust õppis Tallinna muusikakoolis ott ka see ja Aleksander Arder lauluklassis. Ja 1955. aastal lõpetas Tallinna riikliku konservatooriumi Tiit Kuusiku lauluklassis. 1964. aastal sai Eesti NSV teenelise eks kunstnikuks. Ja 2003. aastal anti Aino külvandile Georg Otsa nimeline auhind. Ja nüüd siis tulebki, kuulame Aino Külvand ja lauluks on tõmmu neid siis tumedapealine, neid anatoomiline Novikovi laul ja rahvusringhäälingu arhiivi heliülesvõte on aastast 1963 tõmmu neid Aino külvanud. Kui Eesti Raadio pidi kindlasti mängima ka nõukogude laule, siis samal, 1963. aastal oli Euroopa raadiojaamadel umbes samasugune kohustus kuigi vabatahtlik, seda täideti vabatahtlikult ja see kohustus oli mängida eetris tingimata ka USA muusikat. Ameerika nimi, Ameerika elulaad, Ameerika pidi kõlama. Ja Ameerika elulaad saigi tegelikult Euroopale eeskujuks, eks me elame teda praegugi edasi veel ja seda kohe nagu pidi järgima ja noored tegid seda hea meelega, sest see oli selline inimlik ja muidugi väga kommertslik, aga noh, seda saatis hea muusika ja nii edasi ja ilus mood ja ja suured, ilusad läikivad autod. 1963. aasta kevadel siis samal aastal, kui Aino külvanud laulis tõmmu neiu Eesti raadios siis sama aasta kevadel ilmus üle Londoni Luxemburgi Helsinki raadiojaamadesse suur hitt, suur populaarne laul Ameerikast pealkirjaga Ma armastan Ameerikat. Ma tahan olla Ameerikas ja esitajaks oli Texases üles kasvanud selline puhas ver, mehhiklane, triin, niidan loba. P S. Aga lauljanimi oli ta lühem ja lihtsalt hüüti teda trenni lobee ess. Ta sündis 1937. Tema esimene tuntud laul oli ka meil hästi tuntud if i hämmer, kui mul oleks haamer seda selline protestilaul lauldakse tänaseni. Aga nüüd tuli siis ka laul Ameerika. Mulle meeldivad Ameerika autod, mulle endale on muik mudel. Mulle meeldivad Ameerika telesaated, et mulle meeldib elu Ameerikas, selles laulabki meile nüüd Trueeni lobees Ameerika ja aasta on 1963. Järgmist laulu teavad meil vist vähesed. Mul on selline tunne ja ma arvan, et ma ei eksi. Ja sõnad on umbes sellised minu vabas tõlkes. Ja ma lähen nüüd hooga ja suure jõuga Mumbitsi Vumbitsi pitsi pitsimumm. Ma võiksin härja oma kätega mäest üles tõmmata. Ma võiks iga naise ära hullutada. Oh sa poiss, kus mul on nüüd jõudu üles pois üles, poiss nüüd olema endas kindlal Mombitsi muumimütsi, mütsi, mütsi, Mummat ja esitab selle laulu meile nüüd iiri laulja Siimus, moora, Siimus, moor. Ja laul on suhteliselt noor. Ma ütlesin juba meile vähetuntud, aga me kohe saame temaga tuttavaks ja loodud alles 1999. aastal. Viagra song on selle laulu nimeks Viagra laul. Ja mina ei mängiski seda lugu meie saates, kui mitte kalender meid selleks ei kohustaks. Head kuulajad just täna, meie saatepäeval aastal 1998. Aasta enne selle Viagra laulu sündi toodi Ameerika Ühendriikides turule miljonite perekondade õnne päästnud potentsiravim Viagra. Simus moor laulab meile siis loo seoses selle selle rohu ilmumisega Mombitsi, Mombidžibumbitsibum, viagra song ja Siimus, Moora. Raul haige reli Savon, ärjes. Ja nüüd veel ka tänase saatekirjaga Ma nüüd tsiteerin ühe kuulaja sõnu, ta ütles. Mängige palun üht minu noorusaja lemmiklaulu, see on ladinaameerika rütmis. Rebecca esitajaks Boriss lehtla on, tal on muide teie saatepäeval ka sünnipäev. Tõepoolest on Boris Lehtlaane täna sünnipäev ja me kõik nii kuulajad kui saatetegijad, tervitame teda ja soovime talle muidugi palju õnne. Ja nüüd tulebki nii välja, et tervitame ja soovime õnne lauljale sünnipäeva puhul tema enda lauluga. Igal juhul. Palju õnne, Boris, lehtla õhusuudluse saadab sulle ka Rebecca. Aitäh, et meid kuulasite, kui seadus lubab, siis nädala pärast kohtume jälle. Ja kuulake ikka ka meie kordussaateid ja järelkuulamisega saateid ka internetis. Nüüd aga loen ette oma telefoni ja aadressi, mida ma siis saate alguses lubasin teha ja telefon on 52 76, seitse kaheksaga üks ja internetti elektronaadress on järgmine. Heimar hashtäht on esimene väiksed tähed, kõik Heimar. Ma kordan, Heimar hashtähega punkt, Lenk ätk Gmail punkt com ja telefon 52 76 ja seitse kaheksa kaks. Helistage julgesti, ajame juttu, meenutame endisi aegu ja valime välja mõne lemmikloo noorusajas, mida pole ammu kuulnud ja las siis ka teised kuulevad seda lugu. Ja tänane lõpulugu, nagu ikka, on meil instrumentaalne. Mitmed kuulajad on muide öelnud, et küll on tore, et ta vahel ikka ka orkestri lugusid mängite, mitte ainult laule. Nime püüame teha saate lõpus vähemalt ikka üks orkestreeritud orkestri lugu, instrumentaalne lugu. Ja et vahepeal on kätte jõudnud ka kalendrikevad, siis olgu ka muusika, Kevadine, elmanitseero ja losu, Monta Neeses neil Alamo orkester, Ell, manitseero, lugupeetud kuulajad. Kõike head neile kõigile.