Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade. Tere, tere, head kuld, Randevu kuulajad on alanud, meie ühine 41. saade. Ja tänane saade on pisut eriline, sellepärast et kätte on jõudnud kevad ja nagu igal aastal tähistab kristlik maailm kevadise täiskuu ajal ülestõusmispühi. Need pühad algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Kuid kellad tulevad muidugi hiljem alles pühapäeval, kui algavad pühad, mis tähistavad Jeesus Kristuse surnuist ülestõusmist pärast tema ristilöömist. Kuid täna kestab veel vaikne nädal ja me oleme selles nädalas ja alles suures reedes ning tähistame leina. Me teeme seda läbi sõna ja muusika. Halleluuja. Halleluuja. Kuulus juudist laulja ja helilooja Leonard Coheni laule. Artist, kel immuuni, muutis pisut selle laulu sõnu ja esitab seda nüüd ka lihavõttelauluna. No meile tuntud sõnad kõik juba piiblist, et Jeesus Kristus päästis meid oma surmaga ristil. Halleluuja, halleluuja. Kiitke issandat. Koit Toome, Luisa Värk, Rosanna Alen ja Eduard Klootovi Siižemm ansambel esitasid selle laulu halleluuja ka eesti keeles. Seda Eesti televisiooni saates terevisioon 2013. aastal. Halleluuja. Kiitke issandat. Täna on siis vaikne, laupäev ollakse perega, ollakse omaette, mõeldakse elu põhiväärtustele. Ja paljud võivad ehk küsida endalt, et kuidas saab olla, et ristirahvas, kes alles mõni aeg tagasi võttis Jeruusalemma väravas rõõmuhüüetega vastu uut kuningat, karjub nüüd lööge ta risti, lööge ta risti. Kas pole mitte sama kordunud ka meie päevil. Mis küll, kui vaatame endi ümber ja lähiajalukku tagasi? Veendume, et ikka ja jälle korduvad piibliloo peatükid ka meie ajal. Nii on vist inimsugu loodud. Kuulame helilõiku peapiiskop Urmas Viilma esinemisest vaiksel nädalal aastal 2015. Peetrus jäi Jeesust distantsil jälgima. Ka teda süüdistati, et ta on olnud koos mässajaga. Ta salgas Jeesuse, kuniks hommikul kukk kires ja talle meenus, et Jeesus oli seda ette ennustanud. Ta kahetses. Selleks on kuked Liivimaa kirikutornis, et meile meelde tuletada, et me Peame oma sõnade ja tegude eest vastust kandma. Jeesus vangistati, teda piinati. Pontius, Pilaatus, kes oli Rooma poolt saadetud valitseja Palestiinasse, ei leidnud Jeesusel süüd. Kuid juudi ülikud nõudsid Jeesuse ristilöömist. Lõpuks hüüdis rahvas, et Jeesus tuleb risti lüüa, seesama rahvas, kes palmipuudepühal oli Jeesus tervitanud kui kuningat. Jeesus löödi kolgata mäel risti. Tema pähe suruti kibuvitsakroon. Teda piinati ja peksti. Ta suri sõnadega, see on lõpetatud. Öele seal enne. Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad. Andeks andmine on ristiusu olulisem sõnum, andeks palumine, meeleparandus. Me kõik võime saada andeks, sest Jeesus on ristil meie eest juba karistuse kandnud. Rahulikku suurt veel. Gospelmuusika on kristliku muusikažanr, võiks öelda ja seda gospelmuusika tehakse maailma sees kõik muidugi või eelkõige Ameerika Ühendriikides, selleks et oleks esteetiline nauding ja usulised või siis tseremoniaalses eesmärgid. Ning see vaimuliku muusika meelelahutus, sus tekiks, ühesõnaga gospelmuusika on meelelahutustoode tegelikult ja see näitab või siis esitab tõsiseid vaimulikke laule pisut kergemas nii-öelda vormis. Ja seda selleks, et võimalikult palju rahvast sellest aru saaks, sest tihtipeale kiriku enda laulud on üsna keerulised. Ja gospelmuusikat saab jälgida juba seitsmeteistkümnenda sajandi algusest mille juured ulatuvad musta mandri, aafrika ja mustanahaliste muusika tradissioonideni. 10 ja pühalaule korrati sageli kirikutes, Neid lauldi mitmeid kordi, korrati refrääne. Enamik kirikuid kasutas teenistusel rütmilise saatjana ka veel käte plaksutamist ja jalgadega trump pimist. Mõiste evangeeliumi laule, esmakordne esitus või kasutamine ilmus tõenäoliselt nagu praegu muusikaajaloolased kirjutavad 19. sajandi alguses. Ja ma toon siia nüüd ühe gospelmuusika, näita vaimulik laul. Jumal, ära lase mul ebaõnnestuda, selline pealkiri tõlkes. Aita mind, et ma maha ei kukuks, et mul kõik hästi läheks. Ja siin on sellised sõnad vabas tõlkes. Issand, ära lase mul ebaõnnestuda. Ma tahan olla sinu Kruudi üks. Kui mu tee pimedaks läheb, hoia mind enda kõrval. Kui mu usk kord nõrgeneb, siis lase mul alati oma elus näha sind. Vahel tundub mulle, et mul polegi ühtegi pra, kes mind hädas ai tahaks. Siis aga kuulen teie häält, issand, kui keskööl sa tuled ja ütled laps, ma olen sinu Hiiumaal ja ma viin sind edasi. Selline gospel lugu, lood lõunud Letmifrey on pealkirjaks siis jumal, et ära lase mul maha kukkuda, ära lase mul ebaõnnestuda ja esitab kuulsuste kuulsus, Mahaalija Jackson. Kui nüüd veel vaimulike laulude juurde jääda, siis kindlasti tuleks meenutada ka rock n Rolli kuningas rokikuningas Elvis Presley on sisse laulnud kümneid ja kümneid gospel lugusid. Ma arvan, et laiem kuulajaskond võib-olla ei teagi seda isegi. Arvatakse, et ainult kõva nokitseja tegelikult Elvis on laulnud, siis saab väga palju romantilisi laule ja lisaks siis ka veel neid vaimulikke gospellugusid. Või siis teiste sõnadega võime öelda gospeli kohta, nagu ma juba ütlesin, vaimulikke laule kergemas rütmis ja arusaadav omas vormis. Ma usun taevasse, see on järgmise laulu pealkiri ja sõnad umbes sellised. Minu jalad võivad takerduda, silmad tuhmiks jääda, aga ma tean, et tema hoiab mul silma peal. Ma olen ju vaid väike varblane. Aga ma usun mehesse, kes elab taevas. Aimi Liiv indel näen in the Sky on originaalpealkiri hästi populaarne lugu Läänes Elvise nende vaimulike lugude hulgas. Et ma siis usun mehesse, kes elab taevas. Elvis Presley leevendamen, insaskaaja. Nõmme. On üsna huvitav, et jõululaule on maailmas kirjutatud sadu ja sadu, no kui isegi mitte tuhandeid. Aga lihavõttelaule nii kiriklike kui ka laiemale publikule mõeldud on kordades vähem. Ja üldtuntuid ma praegu hakkasin mõtlema ei oskagi kohe näiteks tuua, ma mõtlen just vaimuliku sisuga ülestõusmispühalaule. Küll on aga rohkem rahvastel loodud lõbusaid munadepüha lugusid, mitte ülestõusmispühade, vaid munadepühalugusid. Ja ma toon siia ühe näite saksa lastelaulu pealkirjaga häid lihavõtte pühi. Oster ja see on Rolf Žukovski kirjutatud ja siis lastele laulda antud, ta on õige mitu lihavõttelaulu kirjutatud, aga kuulame siis neid ja ütleme ka omaltPorsid raadiomikrofoni tagant häid lihavõttepühi kõigile. Lihtsalt kevadlaule on muidugi maailmas palju üks ilusam kui teine ja enamasti on nad kõik hoogsad ja rõõmsameelsed ja sellised minu meelest alati nagu kollase rohelise värvilised need kevadevärvid. No nagu näiteks soomlaste dipitee. No minu jaoks väga-väga armas lugu ja väga kuulus lugu, eestlaste seas pole ta nii palju levinud, aga ikkagi see on selline kevadine linnulaul siis ja saavad kokku kaks laululindu istuvad kõrvuti okstele ja muudkui siristavad laulu tibi-tibi-tibi. D kevad on, kevad on. Ja see laul siis on läinud ajalukku soomlastel, sest selle lauluga Soome läks kevadlauluga, siis tähendab 1962. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusele ja nad said seitsmenda koha. Tipi tiidi piteedeebeedee, Marion Rung esitab tema oli ka siis 1962. aastal Eurovisiooni laval Marion rong ja soomlaste tibidi. Ja nüüd pilk kalendrisse, kaheksandal aprillil 1999 valiti Eestis sajandi muusika suurkujuks. Mis te arvate, kes valiti üks, kaks ja kolm. Nüüd ma ütlen vastuse. Eestis valiti sajandi muusika suurkujuks 1999. aastal. Maestro Gustav Ernesaks, tuntud helilooja, dirigent, laulupidude peakangelane. Kuulame helilõiku Urmas Oti intervjuust Ernesaksaga. See on saade Teletutvus ja tehtud aastal 1987, Gustav Ernesaks ja Urmas Ott. Vabandage, ma esitan selle küsimuse, aga ma ei saa seda mitte teha, sest on teadmata, millal me kohtume teiega järgmine kord, mis tunne on olla elav klassika mis klassika kombel? Lihtsalt lihtsalt olude tõttu ma olen olnud sunnitud poodiumil olema kontsert meeskooriga, eks ole siin ja ega mina ju neid kuulajaid ei tunne, aga need kuulajad tunnevad kõik mind laulupeol ka. Ega mul on mõnikord piinlik, kui, kui keegi teretab. Ma ei tea, ma ei tea. Aga neid on päris palju, siis tõesti on piinlik. Ja klassikasse on suur sõna. Ei ole klassik, täitsa täitsa tavaline töömees. Ja saatus on nii kenasti mol keeranud, need võimalused ka, et ma olen saanud teiega tegutseda. Saada niisuguse koosseisu järsku nagu meeskoor oma kätte, siis ikka siis proovi seda, mis, mis seal ikka annab teha. Ja on nii kogu aeg ka selle peale mõeldud, et kogu aeg analüüse seda Mil, kuhu sa oled jõudnud, mis puudub analüüsi ja mis edasi tuleb teha. Ja kogu seda, et jõuda ka. Ja ka seda, et ära hüppa kahte sammu korraga rüütlik ninali lennata, mine üks jõukohane samm edasi, aga ikka sinnapoole. See on nii põhipõhimõte nagu olnud üx, igavene uutmine. Uut, mis üldse suhtute sellesse sõnasse? Vot see ongi. See tähendab tänasest paremini, eks ole? Lisaks kuulsale dirigendile tunneme Ernesaks aga kui paljude tuntud laulude autorid. Kõigepealt muidugi, mu isamaa on minu arm Lydia Koidula sõnadele, muide ka Eesti NSV hümn, jää kestma, kalevite kange rahvas ja veel näiteks laulud, näärisokk ja hakkame mehed minema ja mitmed teised ja ka tuntud estraadilaul laev tõstis purjed üles. Peeter Albo ja Linda peet laulavad selle laulu meile nüüd, Gustav Ernesaks. Laev tõstis purjed üles. Töös üles öisest joo. Ja ära tee tule musta. Üks väike tüdruk kaalus Kui ta juurde Rannaveere. Ja tuulelaulu koos tootvaid. Laevu ja tulgu mere poole. Ja ookeanioodi omi. Raam ja kalli onu täigema ja. Ta r Ammarti niisugune pealkiri, lühendatult muidugi teda põhiliselt kasutati, sõber Ammarti jäi tavaliselt ära lihtsalt Lonho leta itaalia keeles. Ma pole piisavalt vana sind armastama. Meil tõlgiti pealkirjaks ma pole veel selles eas. Ja see laul oli võitja võitja laul Kopenhaagenis 1964. aastal toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel. Džungli Oolad singu tee. Tema oli vaid 16 aastane, kui ta läks Eurovisiooni võistlusele ja arvati, et ta on liiga noor, et sinna minna, aga näete, väga hästi läks tal ja tsikli Oolatšingu. Ta võitis 1964. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel Kopenhaagenis esimese koha. Ja minu meelest sobib see laul ka väga hästi kevadelauluks meie saatesse. Muide kes mäletab, meil esitas selle laulu minu mälu järgi Tiiu Varik, nüüd aga siis originaal ja Nonholeta per Ammardi, Tšiili hoola Tšingueti Eurovisioon 1964. No nüüd kontrollime ka kuulajate ajalooteadmisi, väike väikene viktoriin tuleb nüüd vähemalt minu ajal, kui mina koolis käisin, soovitati koolitunnis see aastaarv nii-öelda alatiseks meeles pidada ja küsimus on selline. Millal kaotati Eestis pärisorjus? Tuletan meelde, et pärisori esines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega, kori ei tohtinud abielluda ka pärisori siis võis ja ta võis omada oma perekonda. Kuid noh, need lood on väga nukrad misele pärisorjuse kohta käivad pärisorja võis müüa tema peres lahus, perekonnad lahutada. Ja ta oli ikka muidugi sunnimaine ja teoori pidi kõvasti tööd vehkima teha ja kehtis ka veel surnud käe, õigus. Seda tänapäeval seda väljendit ei kasutata, seda ei tuntagi võib-olla enam. Aga surnud käe õigus tähendas seda, et see ei andnud pärisorjale õigust oma vallasvara pärandada ja müüa no näiteks mõnda atra või, või mõnda põllud riista, ta ei saanud seda pärandada ega müüa. No võib iseloomustada pärisorjust pikalt ja väga Lukrate ja ütleksin niimoodi traagiliste sõnadega. Aga küsimus, millal siis kaotati meie kandis siin pärisorjus? Mõtleme koolist peaks meeles olema üks-kaks ja kolm. Ja vastus on selline. Aprillis 1819 kinnitas Aleksander, esimene Vene tsaar siis Aleksander, esimene kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse ja sellega kaotati pärisorjus. Liivimaal. Peab ütlema, et Eestis käis see protsess juba enne seaduse kinnitamist ja oli mitu aastat kestnud ja siin oli paljud pärisorjad juba vabaks saanud. Ja miks ma seda, seda aega meenutan? No see on, nagu te näete meie või kuulsite praegu meie saate nädala kalendri tähis aprill 1819 ja siia juurde juba võimul. Meeste laul. Laul on vägeva, aga väga elutruu selle sisu vist ikka ei ole. Me laulsime küll kõva häälega, aga nii tugevad ei olnud, kui me selles laulus olla tahtsime. Mats alati on tubli mees. Ott Raukas. Rahvusringhäälingu arhiivis on salvestise aastaks märgitud 1960. Eesti raadio, orkestrit juhatab Helmud Orusaar. Niisiis veel kord. Mats, alati on tubli mees ja laulab Ott Raukas. Akva Russell ka. Kaks tuli vastu kärkides kõige kurjem. Et alati on Ja nüüd tuleb eesti rahvaviis kommentaari siia juurde noodi, selle laulu, noodi esmatrükk oli väljaandes või ilmus väljaandes laulmise õpetaja. Ühes loodi õpetusega selline kogumiku pealkiri, see oli koolide tarvis kokku seatud ja kokkuseadja oli Voldemar Tammann Tartus 1913. Sel aastal see laul siis nii-öelda ametlikult kirjasõnas ilmus. Rahvat muidugi laulis juba varem ja selle koolide tarvis kokku sea seatud kogumik, kui oli siin mõeldud kasutamiseks õppevahendina muusikaõpetajatele, aga ka õppevahend õpetajatele, kes õpetasid teistest rahvustest õpilastel eesti keelt. No ma kujutan ette, et põhiliselt siis sakslastele ja venelastele samuti õppevahend eesti keelt iseseisvalt peale on kirjutatud. Selline lauluraamat siis oli või on, ma arvan, ta muuseumides alles. Ja laulu nimeks, mida täna mängime, on meile kõigile tuntud, kuigi kogumikus on pandud pealkirjaks lihtsalt kevadel. Aga rohkem on tuntud see viis pealkirja all juba linnukesed. Niisiis 1913 eesti rahvaviis. Sõnad vali kokku, Paul Celia Carl-Herman kahe peale. Ja sõnad olid, mäletame vist minu meelest kõik neid sõnu peast juba linnu käsel väljas laulavad kenad kasekese kingul, Kohavad lumi on ära sulanud, talvekülm on mööda läinud. No kaski, meil vehe lehes pole, aga lilled juba õitsevad. Mängivad Tajo Kadajas ja Vladimir How ja laulavad Laura Danilas, Anette Ammald ja Liisi Oja. Juba linnukesed. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, kohtume nädala pärast jälle lõpulugu, nagu ikka orkestri oma, kuigi seekord koos lauljatega. Ja sellepärast, et kui me saate alguses kuulasime lihavõtteks kohandatud halleluuja laulu, siis võiksime saate lõpus seda lugu veel kord kuulata suure Andre Riho kestri esituses. Ja seda küll nüüd koos lauluansambli ja rahvaga kaasalaulmisega. Ja see heliülesvõte on tehtud ühes Kopenhaageni suures kontserdisaalis. Mitmetuhandeline publik, kus rahvas kaasa laulab ja pisaraid viib. Lugupeetud kuulajad, häid lähenevaid pühi meile kõigile.