Kui möödunud aasta lõpus andis laulu ja tantsu juubeliaasta teatepulga üle digikultuuriaastale, ei arvanud keegi, et pandeemia tõttu saab teema-aasta erilise rõhuasetuse. Üleilmne kriis ja eriolukord sunnib üha rohkemaid, kunstnike ja kultuuriasutusi kolima oma loomingut ja sündmusi erinevatele veebiplatvormidele. Tegelikult on suur osa kultuurist end juba ammu digimaailma sisse seadnud. Rohkem kui 10 aastat elavad head elu muusika voog, edastajad, teiste seas Spotify, Apple Music ja Prime Fonic. See tähendab, et muusikat saab kuulata otse serverist, seda alla laadimata. Selline lahendus muusika kuulamiseks on sadade miljonite inimeste esimene valik. Võiks arvata, et koroonaviiruse levikust tingitud isolatsiooniga kaasneb muusikas triimimised kasv kuid seni ei tundu see nii olevat. Ajakirja Rolling Stone andmetel on muusikas treenimine 7,8 protsenti langenud. BBC Newsi muusikareporter Marek Sävitši sõnul on selleks mitmeid põhjuseid. Vähem inimesi sõidab tööle ning spordisaalid poed, kus sageli mängib Spotify või mõni nende siseraadio, sulgevad uksi. Rahvusvaheline uudisteorganisatsioon kvarts, kirjutab Spotify tarbimisest Itaalias. Kahe nädalaga langes see 23 protsenti. Kui tavapäraselt said 200 kõige populaarsemat lugu keskmiselt 18,3 miljonit stream'i mist päevas siis pärast üheksandat märtsi, mil Itaalia peaminister kuulutas välja riikliku karantiini, pole see ületanud kordagi 14,4 miljonit kuulamist. Muusikaväljaanne Rolling Stones toob välja kolm kriisiaja niinimetatud võitjat, mille kuulatavus on vastukaaluks kasvanud. Need on lastelaulud folk ja klassikaline muusika. Võidukäiku teeb ka klassikalise muusika voogedastusteenus Primfoonik. Uuringus vaadeldi USA-s paiknevate kasutajate tarbimist kuue nädala jooksul veebruari keskpaigast märtsi lõpuni püstitatud tees, et mida rohkem aega veedavad inimesed kodus, seda enam tarvitavad nad Prime fooniku teenuseid leidis kinnitust. Mida enam kasvas kinnitatud koroonajuhtumite arv. Suurenes ka muusika kuulamine. Samas uuringus selgus, et inimeste sissejuurdunud tavad on muutunud. Kui veebruari alguses logisid kasutajad rohkem sisse hommikuti, siis karantiini ajal ärkavad inimesed hiljem kuid kuulavad muusikat kogu päeva vältel rohkem. Ja mis on veel huvitav. Aina rohkem inimesi kuulab muusikat varastel öötundidel. Öösel kell kolm on kuulajate arv kahekordistunud. Hoogsalt koguneb kuulajaid ka raadiote ette. BBC raadio juht James Pärneli sõnul pöörduvad inimesed märgiliste sündmuste ajal nende juurde nii uudiste, aga ka muusika, meelelahutuse ja seltskonna pärast. Globali andmetel on raadio kuulamine kasvanud kriisi ajal 15 protsenti ning BBC raadiojaamade veebis kuulamine kasvas ühe nädalaga 18 protsenti. Globali esindaja sõnul näitavad need numbrid seda, et inimesed pöörduvad kriisi ajal raadio poole. Milline on aga olukord Eestis? Kantar Emori raadiuuringust selgub, et märtsikuus on raadiokuulamisele kulutatud aeg kasvanud ning eriti just kuu teises pooles. Samuti on kasvanud mõnevõrra muusikateenuste kasutamine interneti vahendusel. See kasv on tulnud peamiselt kodus kuulamise arvelt. Seoses eriolukorraga on märgata ka inimeste suurem huvi uudiste vastu. Nii nagu telerist uudistesaadete vaadatavus on kasvanud, on ka raadiojaamadest paremat positsiooni hoidmas jaamad, mis on keskendunud uudissaadete sisule. Kõik raadiojaamad ei ole kuulatavuse osas kasvanud, aga on kasvanud kuulamisele pühendatud aeg. Raadio roll kriisisituatsioonis tugevneb aga paljude esimene valik. Muusika kuulamisel on jätkuvalt mõni voogedastusteenus. Mis on selle eelised ja puudused, räägib kultuuriajakirjanik ja ERR-i kultuuriportaali peatoimetaja Valner Valme. Samuti kõneleme sellest, millise jälje jätab praegune aeg muusikamaailma ning mida arvata kodukontsertidest. Alustuseks küsisin, kui palju on Valner Valme enda kuulamisharjumused eriolukorra ajal muutunud. Minu kuulamisharjumused on muutunud selle võrra, et kuna ma töötan kodus, siis ma saan oma plaadikogu käiata ja kuulan ja vähem striimin samuti sellest tööl ma ju Strimin, aga kodus on mul palju CD-sid ja ma kuulan neid. Raadiot kuulan ma nii otse kui järelkuulamise, siis eelkõige raadio kahte ja aga teatud vikerraadio saateid, klassikaraadiosaateid. Et sellega on üsna üsna sama, aga minul on see striimimine vähenenud pigem selle võrra, et kuulan jah, rohkem füüsilisi plaate, nüüd selle kodusoleku aja jooksul. Miks nii paljude inimeste esimene valik ikkagi on kasutada neid voogedastusvõimalusi? No ma võiks öelda, ma mõtlesin selle peale võib-olla 10 aastat tagasi, praegu enam mitte niivõrd, sest see on nii loomulik. Miks inimesed seda teevad? Siin on põhjusi palju, esiteks on see kõige mugavam ei ole vaja näiteks kontoris olles mingeid lisaseadmeid, paned arvutist taustaks Spotify käima. Samas on see kas odav või tasuta, sõltub siis, kui põhjalik, kvaliteetne ja mugav, mõni kuulaja tahab olla, kas ta tahab reklaame ja nii edasi. Ja kolmandaks on see parim infokanal mitte ainult Spotify, vaid ka band, camp, SoundCloud'i, muud, kust saavad info uue muusika kohta kätte nii melomaanid, kes hiljem võib-olla siis ostavad ka füüsilisi plaate kui ka need, kes lihtsalt muusikat tarbivad saab olla kursis uuega, saab tuuseldada ka artistide taga kataloogides. Aga mis need puudused ikkagi on? Striimimise puudused on, on see, et ma isegi seda ei peaks puuduseks, mida, mida tihti peetakse, et inimene juustu kui ei oma seda voogu, et see tuleb ju, eks ole, saatjalt ja sa ei saa seda endale minu arust seal ei ole mingit vahet, kas sul on see fail või on ta sul näiteks Spotify riiulis see album või laul vahe tuleb pigem kahest aspektist, esimene on see, et nagu igasugune voog infovoog, nii ka see muusikastriim vihaga saadetest riim kaob ära lihtsalt pikapeale, et see jää meelde tähtsus kaob ajaga. Erinevalt siis näiteks vinüüli või CD-st, mis on riiulis ja natuke ikkagi on ka kvaliteet kehvem, eriti kui teha seda suvalise sülearvutiga võib-olla ka viletsate klappidega. Noh, erinevus ikkagi tuleb esile, kui kuulata päris plaati heast süsteemist. Aga mis sa arvad, mis on raadioeelis sellise muusika Streamimise kõrval kuskilt Spotify'st näiteks? Miks praegu on striimimine vähenenud, ma oskan muusika osas rääkida, on see, et need inimesed, kes töötavadki kodukontorites ja kell, on võib-olla huvi asja vastu enam nad saavadki muusikat nüüd ka kodustest kogudest kas siis salvestatud arvutisse või siis füüsilistest plaadi riiulitest. Ja teiseks võib olla see, et praegu inimesed tunnevad end, nakkab pere keskis, aga ikka eraldatuna rohkem üksikuna ja siis nad tahavad sellist isiklikumat lähenemist, mida pakuvad raadiosaated oma saatejuhtidega. Ma just mõtlen, et näiteks Spotify puhul ka, et kui ma midagi kuulan ja see mulle meeldib mu märgin selle ära ja siis hiljem Spotify hakkabki mulle pakkuma muusikat, mis on minu jaoks tore. Aga kas neid üllatusmoment Te ei jää sellise teenuse puhul vähemaks, et raadio puhul keegi teine inimene teeb sulle valiku, mis võib sind siis kuidagi nagu üllatada? Nojah, aga kuna kanaleid on palju, et me räägime küll siin klassikaraadios ja ERR-i raadioprogrammides paratamatult need on ka rahvusvahelisi hästi palju, mida inimesed kuulavad. Et igaüks saab enda oma valida, mis talle sobib. Ja teiseks võib-olla see, et noh, võib-olla inimene tahabki, et keegi talle soovitaks, sellepärast et seal lõpututest nendes voogedastuslainetes surfates on kerge ära uppuda ja üleüldse mitte leida seda enda asja üle, sest see, mis Spotify pakub, see tegelikult ei paku eriti täpselt Aga kuidas sulle tundub, kas muusikat ilmub ja antakse välja praegu täpselt samasuguses tempos nagu kuu aega varem? Kui me räägime albumites, siis need on ju kuude kaupa ette plaanitud, nad ilmuvad enamasti siiamaani kolmes formaadis, üks on siis digitaalne, siis on CD diabinüülid ja ega seda masinavärki pole viirus suutnud veel seisma panna. Iseasi, kuidas füüsilised plaadid praegu liiguvad, et see võib natuke rohkem aega võtta, aga põhimõtteliselt liiguvad. Ja võib-olla kui see viirus nüüd ei lakanud ka, et siis hakkab seda masinat ka halvama, aga samas on see õige hetk või võimalus tõusta esile sellistel sõltumatutel kodu salvestajatel, no ütleme, termin magamistoa pop oli aktuaalne umbes 10 aastat tagasi. Aga ma arvan, et see võib tõusta uuesti rohkem päevakorda, et just sellised isevärki sõltumatud salvestajad hakkavad esile tõusma. Mis sa arvad, kas muusikamaailma see praegune olukord toob mingisuguseid muudatusi kaasa lisaks sellele, et tõesti oma kodus rohkem salvestatakse? No ja see kõik on seal salvestamise protseduur ja kodukuulamine tänapäeva muusikaäri ju peamiselt põhineb ja see aasta-aastalt tendents siiamaani hoogustus, et peamine sissetulek artistidel tuleb kontsertidest samuti plaadifirmad, ütleme siis, artisti jaoks jäid sageli tagaplaanile, sest kontserdikorraldajad olid need, kes artisti edu tagasid ja plaat oli nagu selline luksusese rohkem, kuigi virtuaalselt ei ole niivõrd ese, aga ta on ikkagi märk, mille järgi siis artisti kuulatakse ja teatakse minna kontserdile. Aga nüüd on see ratast pööratud ju täiesti teistpidi. Kontserdid on sümboolselt kodukontserdid, aga tegelikult neid ei toimu. Erineva pessimismi astmega ennustajad ennustavad erinevaid negatiivseid stsenaariume, et võib-olla selle aasta jooksul üldse ei hakkagi kontsert suuri üritusi toimuma ja sellepärast, et muusikaäritegelased räägivad ka isegi mitte sellest, et muusikatööstus kannatab, vaid nad räägivad lausa selle hääbumisest hukust. Kohati. Kas sa oled ise mingisuguseid kontserte, kas siis kodudest või kuskilt mujalt kuulanud ja vaadanud ka? Ütleme, kui kultuuriportaal on midagi vahendanud, olen visanud lihtsalt silma ja kõrva peale, et kas asi toimib, aga see ei ole tegelikult üldse minu ampluaa, ma käin küll ka kontserditel, aga ma eelkõige naudin salvestatud muusikat kogu oma sellised protseduurilised külluses ja produtsendi töös. Ja noh, see kodukontserte ei anna ka seda, ütleme kontserdielamust, et sa oled seal lava lähedal ja vaadata, kuidas asjad tegelikult sünnivad, et no minu jaoks need kodukontserdid on mõtetud, ma pean ütlema, ilusad asjad, ütleme see on selline sümboolne väärtus, et artist, et annab endast märku ja kuulajad kogunevad kõik arvutite, et aga noh, kõik saavad aru, et tegelikult see ei ole see Nii kõneles kultuuriajakirjanik Valner Valme Elame väga rahulikul ajas vaatamata sellele vanem ja keskpõlv hästi veel mäletab 1000 918. aastal lõppenud maailmasõjakoledusi vaatamata sellele, et inimkond pole veel tänapäevalgi suutlik lõplikult kinni kasvatada, loid haavu, mida see suur maailma tule kahi lõi, valmistutakse kõiges ringes uuele sõjale. Elad ju peaaegu kogu maailm palavikuliselt relvastumise tähe all. Rahu taotlejad püüavad küll kõigi vahenditega sõda vältida, kuid paraku ei taha anda tulemusi. Meenutagem maid praegugi kestvaid tapa, talgusid Hispaanias ja tõusvad päikesemaa eitust hiilata lossiga. Küll vist iga päev võime lugeda ajalehist, kuulda ringhäälingu-ist suurist hävitusis mida on tekitanud lennuväe kallale, tungib suuriliia väikesele inimasulainer. Tänapäeva sõda on palju julmem kui kõik seni olnud pluss talutehnika määratu suurel arengul mis väärtuste loomise asemel on kahjuks rakendatud õige suurel määral. See oli raadiomehe Felix moori reportaaž gaasikaitsevariandist Tallinnas kaevu tänaval Harjuvärava mäe all jaanuarist 1939. Milline on olnud raadio roll ärevatel aegadel minevikus, räägib ajaloolane David Vseviov. See, et viimase kuu jooksul on raadio kuulamine kasvanud, ei üllatab seeviovits sugugi. Kõigepealt viimasel ajal on üldse nii. Uudised ei üllata ja see uudis täpselt samuti ja see on ju igati loogiline, kui me suhestume, maailm aga väga sageli just nimelt nägemismeele kaudu siis silmi läheb meil vaja läkski muud üks käsitöö tegemiseks või veel millekski lugemiseks, aga raadio foonil ju meid ei sega või ütleme meist suurt enamust ja seega isegi kõik konkurendid alates televiisorist arvutiekraanide ja vahetevahel kasutama. Ta, aga raadio on ju meie kõrval ja kui me teeme kodus igasuguseid tõid, aga ma ei ole eluski nii palju koristanud, muidugi mitte omal initsiatiivil kui viimasel ajal. Laadi paratamatult on kaaslane nii tapp kuidagi nendest hetkedest üle saada. Nii et see on igati loogiline. Jah, ta ei pane imestama. Aga kui rääkida nüüd otseselt seostest raadiokriisi Peab ju meelde tuletama, et raadio ilmub meie ellu, ütleme enamuse meie jaoks ikkagi kuskil 1920.-te aastate lõpust. Nii et see peamine kriis, kui me nüüd vaatame tänasest päevast minevikus võiks olla, kuigi neid on ka teisi, teine maailmasõda. Ja kui näiteks sõda puhkeb, siis kopeeritud Eestis annab ju nõukogude võim kohe käsu kõik raadioaparaadid ära anda. Nii et tuli võimudel loovutada, inimesed poleks asjadega kursis, oleksid kursis nii nagu tolleaegne propaganda seda tahtis. Täpselt analoogiline kord, kui Saksa väed Marphivad, siis hakkad Saksa okupatsioon siis inimesed küll olevat tormanud raadioaparaatide järgi. Et aga ka siis oli keelatud muude jaamade välja arvatud siis saksa riigi või kohalikud okupatsioonivõimud, nende jaamade kuulamine ja ütleme kogu nõukogude ajale ka järgnevale vaiks kannatada mingis mõttes kriisiks siis väga paljus Neist minu eakaaslased mäletavad, kuulasid juhi nimetatud vaenulikke raadiojaamu nii et tõesti kriis või mingid probleemid, informatsiooni nautimine ja ega minevikus ju muid kanaleid eriti palju ka ei olnud. Sotsiaalmeedia, mis meid tänapäeval aitab, tol ajal inimesi ei aidanud ja traadi oligi ainus kanal. Jah, aga see ajalugu ei lähe väga kaugele minevikku. Teine maailmasõda lihtsalt vahemärkusena tõesti tõstis seda raadio olulisust erilistesse kõrgustesse, sest teist võimalust, kui me oleme ümbritsetud nüüd selle propagandistlikud maailma poolt ja miks inimesed ka hiljem ka nõukogude ajal püüdsid neid valis jaamu kuulata, teisi võimalusi ei olnud. Me olime küllaltki Nõukogude liidus erandlikud olukorras, sellepärast et Põhja-Eestis oli võimalik mingit informatsiooni saada katele vahendusel Soome televisiooni kaudu. Aga mujal nõukogude liidus ju seda võimalust ei olnud. Nojah, ja neid situatsioone on olnud teisi kiil vähemalt minu põlvkonna inimeste jaoks, sest nemad, seal Nõukogude periood kui ainus tõese informatsiooniallikas oli tõesti raadiojaam. Minu jaoks oli see igaõhtune kui illumis rituaal. Ma olin suhteliselt varajane magamamineja, et ma kuulasin kell 11 BBC-st uudiseid tavaliselt järglasi. See inimesena, kuna Anatoolia maksiimovitš Colbert kommentaar minu arvates mitte keegi tänase päevani pole teda suutnud ületada oma sügavuselt oma silmaringi poolest. Ja selle teadmisega nende uudistega selle informatsiooniga sele teadmisega veel kord, mis maailmas tegelikult toimub, saigi uinutud. Nii et jah, see oli aeg, kus raadio oli niivõrd oluline infoallikas muidugi tänasel päeval ta enam seda ei ole. Aga veel kord tulenevalt nendest paljudest nüanssidest, kasvõi see. Nii mitmedki neist elavad kuskil kiirkondades maal kas või kus algavad väikesed aiatööd. Ja no natukene keeruline olla rohida peenart ja samaaegselt ekraani. Hoopis mõnusam on seal ka teha informatsiooni hankida raadio vahelduseks. Aga kui me mõtleme korraks sellele praegusele olukorrale tõesti variante, kust uudistega end kurssi viia, on tuhandeid, kui mitte öelda miljoneid. Aga mis selle raadio selline ajatus võiks praegu ikkagi olla. Võib-olla seondub sõnaga usaldus, vaatan aknast välja ja raadiot küll parajas tegulat. Mõtted lendavad siia sinna, aga milles on ju küsimus, tahaksime kuskilt saada informatsiooni Nendest kanalitest, mida ma enam-vähem usaldada ja kui tänapäevane sotsiaalmeedia pakub meile tõesti nii palju võimalusi aga samas muudab ta ka selle usalduse väga küsitavaks. Me ei ole kindlad, kas informatsioon usaldamist väärt või ole raadio, vähemalt need kanalid, mida enamus meist kuulab. Klassikaraadio ja teised raadiojaamad raadio neli, me võime enam-vähem selles informatsioonis olla veendunud, et see vastab tegelikkusele ja see tõstab veel selle raadiorolli. Ja väga paljud inimesed, kellega mina olen rääkinud, hakkavad lihtsalt väsima. Jah, ei ole mõtet iga tuumik midagi kuulata, iga midagi vaadata, tõesti, me oleme natuke närvis. Et piisab, kui me seda teeme, jagame raadio kasvõi hommikusöögi ajal, kui me kuulame hommikuuudiseid ja siis õhtul tõesti Aktuaalse kaamera või raadiosaate variandis saame me selle informatsiooni, mis päeval toimunud kätte, nii et see tõstab veel kord raadio kuidagi niisugune ainsa ja Abepaat informatsiooni kanalina kuidagi ettepoole. Võib-olla teistest nendest paljudest. Selles ei ole ilmselt kahtlustki, et praegune aeg see olukord jõuab ka ühel päeval ajalooõpikutes. Mis te arvate, millist nime see periood kandma hakkab? Ajalooõpikutes on mõned asjad jõuavad poole lehekülje pikkuste lõikudena, aga pooliku lausena, nii et ma ei ole selles üldsegi kindel. Ja kusjuures seda määrab ju tulevik. Kui tulevik peaks tooma meel, annaks jumal, et seda ei juhtuks mõne suurema katastroofi, siis muutub jällegi suhteliselt väikeseks. Nii et kõik on suhteline. Nii et ka need ajaloo sündmused, mida me võib-olla kirjutame tänapäeva õpikus pikkade lauset õla ja suurtel lõikudel võib-olla paari sajandi mõõdudes mõlemad täiesti unustame. Ma arvan, et kui inimene kirjutas ajaloo raamatut kuskil aastal 1922, siis ta püraldas tolleaegse Hispaania gripile mitu lehekülge. Ma ei ole väga kindel, et tänapäeva kooli ajaloo õpik. Kas seda sündmust mainitakse võll, kui mainitakse, siis tehakse seda ühe, kahe lausega. Miks on ikkagi raadiokuulajad olnud peaaegu et ka riigireeturid, mõnel ajal? No kui riik ei paku neile informatsiooni, õiguse hektarid on muidugi jälle liigi vaatevinklist lähtuvalt tegelikult inimene ka staap teada, kuidas asjad tegelikult on, ei ole ju riigireetur, aga on riigid, kes leiavad, et tõese informatsiooni hankimine on selle valeliku niigi, Reet ei näe, see on see põhjus, ega muud ja teist midagi siia lisada ju ei ole. Kuidas kajastavad ajaloo õpikut praegust aega, selgub tõesti kunagi hiljem. Järgnevalt kõneleb Haapsalu lasteraamatukoguhoidja ja lastekirjanduse uurija Krista kumberg kahest lasteraamatust, kus oluliste ajaloo sündmuste ajal on raadio mänginud peaaegu et elutähtsat rolli. Tegelikult on lastekirjanduses mitmeski raamatus raadiol väga oluline roll ja seda tõepoolest selliste eriliste ajaloo sündmuste ajal, kus inimesed otsivad informatsiooni, kus nendel on informatsiooni vähe ja luht soovivad seda saada, soovivad kujundada oma arvamust. Et minul on siin praegu ees kaks raamatut, üks on minu lapsepõlve üks lemmikutest, see on siis Eno Raua tuli pimendatud linnas ja Eno Raua raamatud on alati täis huumorit, alati täis põnevust, aga selles raamatus on ka ajalugu oma ehedamal kujul olemas. Selles raamatus elavad peategelased kaks poissi, kaks head sõpra Saksa okupatsiooni aegses Tallinnas ja üks poistest olev nimelt on niivõrd nupukas nutikas, et ta teeb endale detektorvastu. Jah, no sellest raamatust nüüd ei selgu, et saksa okupatsiooni ajal oleksid olnud raadiot keelatud, aga nii nagu minajutustaja ütleb, et ah, minu naaber kuulab ainult kolme kanalit seal siis Tallinn, Tartu ja Türi, mis edastavad ühte ja sedasama programmi. Ja poistel oli, oli tahtmine teada saada, et mis siis nagu laiemalt räägitakse, et mitte ainult olla selles saksa inforuumis vaid nemad siis jah, tõepoolest püüdsid teda Nõukogude Liidu informbüroo informatsiooni ja põhjus oli ka väga lihtne. Ühe poisi isa oli vene mopiga läinud, debast ei olnud mitte midagi teada, mitte midagi kuulda, on ta elus, on ta surnud, mida ta teeb, ja selle detektorraadio kuulamise käigus siis hetkel loetakse üles Velikije Luki all sõdinute nimesid, kes on auraha saanud ja siis poiss, mida jutustaja saab teada, et tema isa on elus. Ja, ja see oli üks suur ja oluline teadmine. Et see oli nüüd see põnev raamat minu lapsepõlvest. Aga ma olen väga tänulik Ilon Islandile, kes on rääkinud oma lapsepõlve lugusid Rootsi kirjanikele küüsis Roose laager frantsile külvarbrolinkrenile mille tagajärjel on sündinud kaks oma eluloolist raamatut, pikk-pikk, teekond ja minu vanaema majas. Mis siis räägivad väikese Iloni lapsepõlvest Eestis Haapsalus ja seda nõukogude okupatsiooni ajal. Et need on selles mõttes haruldased raamatud, et nad räägivad mudilastele sobilikus võtmes ja raskusastmes Eesti ajaloo väga valusatest aastatest muutmata neid nüüd üleliia traagilisteks. Sest et lapsed on lapsed, nad on õnnelikud, kui neid armastatakse. Aga muidugi nad tajuvad ka seda kui täiskasvanud, et ei tunne ennast turvaliselt ja, ja ei suuda ka lastele seda turvalisust tagada. Aga see lugu, millest ma rääkida tahan, kellest kirjutatakse raamatus minu vanaema majas kiloni vanaisa ja vanaema, kelle juures ta siis jah, aastaid elas juuli ja Aleksander Pääbu, nemad olid põlevad pedagoogid aga vanaisa Aleksander, tema oliga lisaks pedagoogile ja koolijuhile Eesti Apostliku-Õigeusu Maarja-Magdaleena kiriku köster ja ta oli väga musikaalne inimene, tal oli seinatäis viiuleid, mis ta oli ise meisterdanud, ta juhatas koori sealsamas kirikus ja ta oli ka nii osavate kätega ja nii nupukas, et ta valmistas endale raadioaparaadi. See oli nüüd aasta 41 ja juuniküüditamine ja nõukogude okupatsioon ja selge see, et nõukogude võim ei tahtnud kuidagiviisi lasta eestlastel teada saada, et sakslased muudkui tulevad ja nende väed peavad taanduma. Ehk siis anti käest kätte, et kõik peavad oma raadioaparaadid ära tooma. Ei tohi kodus olla, raadiot ei tohi raadiot kuulata. Ja noh, küllap kuskil linnavalitsuse seltsis kokku koguti ja, ja küllap siis ka vanaisa oma raadio ära viis, aga no ta meisterdas endale uue raadio ja kuulas ikkagi uudiseid. Ja raamatus on siis see koht, kus tullakse läbi otsima oma elulooraamatus, mille kirjutas Enno Tammer. Seal räägita natukene lahtise tekstiga, et ta rääkis ühele oma klassiõele lehte, et vanaisa kuulab raadiot, et see oli selline uhkuse asi, mõtle minu vanaisa oskas teha raadio ja nüüd me saame seda kuulata. Ja tõenäoliselt klassiõde rääkis seda kodus ja paraku klassi vanemad rääkisid seda, noh, kuidas nüüd öelda seal, kus vaja. Ja seepärast tuldi siis Iloni vanaema koju läbiotsimist tegema, et Ilon kirjeldab seda raamatus, nõnda et oh, kõlas niisugune koputus, õigemini ukse peale vürtsumine ei jäänud uksetagune ootama, millal sisse kutsutakse, vaid sõdurid ridasid majja ja otsisid kõik kohad läbi, et noh, riiulites tõmmati raamatut välja ja vaadati, kas seal taga midagi ei ole. Riidekapi sisu pöörati pahupidi, kummuti, sahtlid tõmmati lahti ja tühjaks isegi sahvrisse moosipurkide tagant otsida. Ja siis vanaisa, vanaema ja Ilon seisis heitunut lihtsalt keset kööki. Aga nad seisid väga õige koha peal, et sõdurid ei leidnud raadioaparaati, raadioaparaat oli peidetud keldrisse ja nagu mitmetes Eesti kodudes ka minu vanaema juures oli nii et kelder oli köögipõranda all ja luuk, mis keldrisse viisori põrandaga tasa ja põrandavaip oli seal peal. Ja vanaisa, vanaema ja, ja Ilon seisid siis seal põrandavaiba peal ja nõndaviisi ei leitudki seda raadiot üles. Ilon kirjeldab raamatus, kuidas ta kartis, ta ei teadnud, mis juhtuma kostad, viiakse vanglasse. Nii nagu paljudel sel ajal olid neilgi ohvrit, et pakitud et kui öösel tullakse, et siis ei oleks vähemalt seda arutut lahmimist vajalike asjade kokkuotsimisel. Et see hirmuõhkkond tuleb raamatus väga hästi välja. Ja see suur kergendus, et kui sõdurid lahkusid nii et nad ei leidnudki midagi, kõik läks seekord hästi. Ja ma nimetan Ilonit puhul just seda, et oma lapsepõlve raamatutes, mis räägivad rasketest aegadest, et seal on see, see rõõm ja see hirm ja kurbus ja kõik, kõik on vaheldumisi, et lapse elu ei saagi olla läbinisti õnnetu, et ta leiab alati õnnelikke hetki. Ja samas on ta ka hirmuhetki, kõik see vaheldub ja ma arvan, et need kaks raamatut pikk teekond ja minu vanaema majas annavad parimal moel edasi seda Eesti ajalugu. Aga raadiol on tõepoolest väga tähtis koht. Need raamatud on kirjutatud ammu aega tagasi ja lastekirjandus on ka praegu ju erakordselt särav ja elav. Kas raadiol on praegu ka mingisugune roll laste kirjelduses? Ma ei oskagi seda öelda, et kas raadio kuulamist ma olen märganud, et oleks tänapäeva lasteraamatutes, et nagu ei ole. Ma nüüd võib-olla fantaseerin, aga, aga ütleme sellistes raamatutes nagu näiteks Kiviräha Oscari asjad, kus Oskar saadetakse vanaema juurde maale. Et kas see vanaema näiteks kuulab kuuldemängu raadiost ja ka Oskar on siis noh, nii-öelda sunni seda kõrvalt kuulavad nagu minu meelest midagi niisugust võis olla või siis nad vaatasid televiisorit niimoodi seda ühte või kahte vabaleviprogrammi, mis vanaema siis olemas oli? Jah, sellisel moel võib-olla on lastekirjanduses kokkupuude laste ja raadio vahel. Mis te arvate, kas praegune, aga eriline aeg, mis üle maailma meid kõiki hetkel saadab kas see jõuab ka raamatutesse? Absoluutselt, ja päris kindlasti minul on õnn, rõõm olla Sten Roosi muinasjutuvõistluse žüriis ja seal on igal aas Talpäevakajalised teemad käsitletud punast, see portsjon võeti nüüd kokku enne meie niisuguseid ärevaid aegu siis Steni muinasjuttude hulgas koroonaviirusest ei ole aga Ernst Enno omaloomingu konkurss, mis meil ka nüüd praegu tulemusi, kui võtab seal juba muuseas, on paar lugu ja nii, et lapsed ise kirjutavad selle olukorra lahti ja ma usun, et järgmises muinasjutuvõistlusel võib ka taolisi lugusid tulla.