Eligaja tere head, klassikaraadio kuulajad algab heliga ja mina olen Lisette vilt. Tänases saates uurime, kui palju on viimase kuu jooksul muutunud inimeste kuulamisharjumused. Miks pöörduvad inimesed kriisi ajal raadio poole ja tarbivad vähem muusika, voogedastusteenuseid selle üle, mõtiskleb kultuuriajakirjanik Valner Valme ning ajaloolane David Vseviov räägib, milline on olnud raadio osatähtsus segastel aegadel minevikus. Lastekirjanduse uurija Krista kumberg jutustab lugusid lasteraamatutest, kus ajalooliste sündmuste ajal on raadio mänginud peaaegu elutähtsat rolli ja muusikaajakirjanik. Tiia Remmel arvustab veebikontsert. Head kuulamist ja kaasa mõtlemist heliga. Kui möödunud aasta lõpus andis laulu ja tantsu juubeliaasta teatepulga üle digikultuuriaastale, ei arvanud keegi, et pandeemia tõttu saab teema-aasta erilise rõhuasetuse. Üleilmne kriis ja eriolukord sunnib üha rohkemaid, kunstnike ja kultuuriasutusi kolima oma loomingut ja sündmusi erinevatele veebiplatvormidele. Tegelikult on suur osa kultuurist end juba ammu digimaailmas sisse seadnud. Rohkem kui 10 aastat elavad head elu muusika voog, edastajad, teiste seas Spotify, Apple Music ja Prime fonit. See tähendab, et muusikat saab kuulata otse serverist, seda alla laadimata. Selline lahendus muusika kuulamiseks on sadade miljonite inimeste esimene valik. Võiks arvata, et koroonaviiruse levikust tingitud isolatsiooniga kaasneb muusikas triimimised kasv kuid seni ei tundu see nii olevat. Ajakirja Rolling Stone andmetel on muusikast treenimine 7,8 protsenti langenud. BBC Newsi muusikareporter Marek Sävitši sõnul on selleks mitmeid põhjuseid. Vähem inimesi sõidab tööle ning spordisaalid ja poed, kus sageli mängib Spotify või mõni nende siseraadio, sulgevad uksi. Rahvusvaheline uudisteorganisatsioon kvarts kirjutab Spotify tarbimisest Itaalias. Kahe nädalaga langes see 23 protsenti. Kui tavapäraselt said 200 kõige populaarsemat lugu keskmiselt 18,3 miljonit stream'i mist päevas siis pärast üheksandat märtsi, mil Itaalia peaminister kuulutas välja riikliku karantiini, pole see ületanud kordagi 14,4 miljonit kuulamist. Muusikaväljaanne Rolling Stones toob välja kolm kriisiaja niinimetatud võitjat, mille kuulatavus on vastukaaluks kasvanud. Need on lastelaulud folk ja klassikaline muusika. Võidukäiku teeb ka klassikalise muusika voogedastusteenus Braimfoonik. Uuringus vaadeldi USA-s paiknevate kasutajate tarbimist kuue nädala jooksul veebruari keskpaigast märtsi lõpuni püstitatud tees, et mida rohkem aega veedavad inimesed kodus, seda enam tarvitavad nad Prime fooniku teenuseid leidis kinnitust. Mida enam kasvas kinnitatud koroonajuhtumite arv. Suurenes ka muusika kuulamine. Samas uuringus selgus, et inimeste sissejuurdunud tavad on muutunud. Kui veebruari alguses logisid kasutajad rohkem sisse hommikuti, siis karantiini ajal ärkavad inimesed hiljem kuid kuulavad muusikat kogu päeva vältel rohkem ja mis on veel huvitav. Aina rohkem inimesi kuulab muusikat varastel öötundidel. Öösel kell kolm on kuulajate arv kahekordistunud. Hoogsalt koguneb kuulajaid ka raadiote ette. BBC raadio juht James Pärneli sõnul pöörduvad inimesed märgiliste sündmuste ajal nende juurde nii uudiste, aga ka muusika, meelelahutuse ja seltskonna pärast. Globali andmetel on raadio kuulamine kasvanud kriisi ajal 15 protsenti ning BBC raadiojaamade veebis kuulamine kasvas ühe nädalaga 18 protsenti. Globali esindaja sõnul näitavad need numbrid seda, et inimesed pöörduvad kriisi ajal raadio poole. Milline on aga olukord Eestis? Kantar Emori raadiuuringust selgub, et märtsikuus on raadiokuulamisele kulutatud aeg kasvanud ning just kuu teises pooles. Samuti on kasvanud mõnevõrra ka muusikateenuste kasutamine interneti vahendusel. See kasv on tulnud peamiselt kodus kuulamise arvelt. Seoses eriolukorraga on märgata ka inimeste suurem huvi uudiste vastu. Nii nagu telerist uudistesaadete vaadatavus on kasvanud, on ka raadiojaamadest paremat positsiooni hoidmas jaamad, mis on keskendunud uudissaadete sisule. Kõik raadiojaamad ei ole kuulatavuse osas kasvanud, aga on kasvanud kuulamisele pühendatud aeg. Raadio roll kriisisituatsioonis tugevneb aga paljude esimene valik. Muusika kuulamisel on jätkuvalt mõni voogedastusteenus. Mis on selle eelised ja puudused, räägib kultuuriajakirjanik ja ERR-i kultuuriportaali peatoimetaja Valner Valme. Samuti kõneleme sellest, millise jälje jätab praegune aeg muusikamaailma ning mida arvata kodukontsertidest. Alustuseks küsisin, kui palju on Valner Valme enda kuulamisharjumused eriolukorra ajal muutunud. Minu kuulamisharjumused on muutunud selle võrra, et kuna ma töötan kodus, siis ma saan oma plaadikogu käiata ja kuulan ja vähem striimin samuti sellest tööl ma ju striimin, aga kodus on mul palju CD-sid ja ma kuulan neid. Raadiot kuulan ma nii otse kui järelkuulamise, siis eelkõige raadio kahte ja aga teatud vikerraadio saateid, klassikaraadiosaateid. Et sellega on üsna üsna sama, aga minul on see stream'i, mine vähenenud pigem selle võrra, et kuulan jah, rohkem füüsilisi plaate, nüüd selle kodusoleku aja jooksul. Miks nii paljude inimeste esimene valik ikkagi on kasutada neid voogedastusvõimalusi? No ma võiks öelda, ma mõtlesin selle peale võib-olla 10 aastat tagasi, praegu enam mitte niivõrd, sest see on nii loomulik. Miks inimesed seda teevad? Siin on põhjusi palju, esiteks on see kõige mugavam ei ole vaja näiteks kontoris olles mingeid lisaseadmeid, paned arvutist taustaks Spotify käima. Samas on see kas odav või tasuta, sõltub siis, kui põhjalik, kvaliteetne ja mugav, mõni kuulaja tahab olla, kas ta tahab reklaame ja nii edasi. Ja kolmandaks on see parim infokanal mitte ainult Spotify, vaid ka band, camp, SoundCloud'i, muud, kust saavad info uue muusika kohta kätte nii melomaanid, kes hiljem võib-olla siis ostavad ka füüsilisi plaate, kui ka need, kes lihtsalt muusikat tarbivad saab olla kursis uuega, saab tuuseldada ka artistide taga kataloogides. Aga mis need puudused ikkagi on? Strimimise puudused on, on see, et ma isegi seda ei peaks puuduseks, mida, mida tihti peetakse, et inimene justkui ei oma seda voogu, et see tuleb ju, eks ole, saatjalt ja sa ei saa seda endale minu arust seal ei ole mingit vahet, kas sul on see fail või on ta sul näiteks Spotify riiulis see album või, või laul, vahe tuleb pigem kahest aspektist, esimene on see, et nagu igasugune voog infovoog, nii ka see muusikastriim kirjaga saadetest riim kaob ära lihtsalt pikapeale. Et see jää meelde, selle tähtsus kaob ajaga. Noh, erinevalt siis näiteks vinüüli või CD-st, mis on riiulis ja natuke ikkagi on ka kvaliteet kehvem, eriti kui teha seda suvalise sülearvutiga võib-olla ka viletsate klappidega. Noh, erinevus ikkagi tuleb esile, kui kuulata päris plaati heast süsteemist. Aga mis sa arvad, mis on raadioeelis sellise muusika striimimise kõrval kuskilt Spotify'st näiteks? Miks praegu on striimimine vähenenud, ma oskan muusika osas rääkida, on see, et need inimesed, kes töötavadki kodukontorites ja kell, on võib-olla huvi asja vastu enam nad saavadki muusikat nüüd ka kodustest kogudest kas siis salvestatud arvutisse või siis füüsilistest plaadi riiulitest. Ja teiseks võib olla see, et praegu inimesed tunnevad end, nakkab pere keskis, aga ikka eraldatuna rohkem üksikuna ja siis nad tahavad sellist isiklikumat lähenemist, mida pakuvad raadiosaated oma saatejuhtidega. Ma just mõtlen, et näiteks Spotify puhul ka, et kui ma midagi kuulan ja see mulle meeldib. Ma märgin selle ära ja siis hiljem. Spotify hakkabki mulle pakkuma muusikat, mis on minu jaoks tore, aga kes neid üllatusmomente ei jää sellise teenuse puhul vähemaks, et raadio puhul keegi teine inimene teeb sulle valiku, mis võib sind siis kuidagi nagu üllatada. Nojah, aga kuna kanaleid on palju, et me räägime küll siin klassikaraadios ja ERR-i raadioprogrammides paratamatult need on ka rahvusvahelisi hästi palju, mida inimesed kuulavad. Et igaüks saab enda oma valida, mis talle sobib. Ja teiseks võib-olla see, et noh, võib-olla inimene tahabki, et keegi talle soovitaks, sellepärast et lõpututest nendes voogedastuslainetes surfates on kerge ära uppuda ja üleüldse mitte leida seda enda asja üle, sest see, mis Spotify pakub, see tegelikult ei paku eriti täpselt. Aga kuidas sulle tundub, kas muusikat ilmub ja antakse välja praegu täpselt samasuguses tempos nagu kuu aega varem? Kui me räägime albumites, siis need on ju kuude kaupa ette plaanitud, nad ilmuvad enamasti siiamaani kolmes formaadis, üks on siis digitaalne siis on CD diabinüülid ja ega seda masinavärki pole viirus suutnud veel seisma panna. Iseasi, kuidas füüsilised plaadid praegu liiguvad, et see võib natuke rohkem aega võtta, aga põhimõtteliselt liiguvad. Ja võib-olla kui see viirus nüüd ka, et siis hakkab seda masinat ka halvama. Aga samas on see õige hetk või võimalus tõusta esile sellistel sõltumatutel kodu salvestajatel, no ütleme, termin magamistoa pop oli aktuaalne umbes 10 aastat tagasi. Aga ma arvan, et see võib tõusta uuesti rohkem päevakorda, et just sellised isevärki sõltumatud salvestajad hakkavad esile tõusma. Mis sa arvad, kas muusikamaailma see praegune olukord toob mingisuguseid muudatusi kaasa lisaks sellele, et tõesti oma kodus rohkem salvestatakse? No ja see kõik on see salvestamise protseduur ja kodukuulamine, tänapäeva muusikaäri ju peamiselt põhineb ja see aasta-aastalt tendents siiamaani hoogustus. Peamine sissetulek artistidel tuleb kontsertidest samuti plaadifirmad, ütleme siis artisti jaoks jäid sageli tagaplaanile, sest kontserdikorraldajad olid need, kes artisti edu tagasid ja plaat oli nagu selline luksusese rohkem, kuigi virtuaalselt ta ei ole niivõrd ese, aga ta on ikkagi märg. Mille järgi siis artisti kuulatakse ja teatakse minna kontserdile. Aga nüüd on see ratast pööratud ju täiesti teistpidi. Kontserdid on sümboolsed kodukontserdid, aga tegelikult neid ei toimu. Erineva pessimismi astmega ennustajad ennustavad erinevaid negatiivseid stsenaariume, et võib-olla selle aasta jooksul üldse ei hakkagi kontserte, suuri üritusi toimuma ja sellepärast muusikaäritegelased räägivad ka, isegi mitte sellest, et muusikatööstus kannatab, vaid nad räägivad lausa selle hääbumisest hukust. Kohati. Kas sa oled ise mingisuguseid kontserte, kas siis kodudest või kuskilt mujalt kuulanud ja vaadanud ka? Ütleme, kui kultuuriportaal on midagi vahendanud, siis olen visanud lihtsalt silma ja kõrva peale, et kas asi toimib, aga see ei ole tegelikult üldse minu ampluaa. Ma käin küll ka kontserditel, aga ma eelkõige naudin salvestatud muusikat kogu oma sellises protseduuriliselt külluses ja produtsendi töös. Ja noh, see kodukontserte ei anna ka seda, ütleme kontserdielamustest oled seal lava lähedal ja vaadata, kuidas asjad tegelikult sünnivad, et no minu jaoks kodukontserdid on mõttetud, ma pean ütlema, ilusad asjad, ütleme sihuke sümboolne väärtus, et artist annab endast märku ja kuulajad kogunevad kõik arvutite, et aga noh, kõik ju saavad aru, et tegelikult see ei ole see Nii kõneles kultuuriajakirjanik Valner Valme Elame väga rahulikul ajas vaatamata sellele vanem ja keskpõlv hästi veel mäletab 1000 918. aastal. Vaatamata sellele, et inimkond pole veel tänapäevalgi suutlik lõplikult kinni kasvatada, loid haavu, mida see suur maailma tule kahi lõi, valmistutakse kõiges riiges uuele sõjale elada peaaegu kogu maailm palavikuliselt relvastumise tähe all. Rahuta ütlejad püüavad küll kõigi vahenditega seda vältida, kuid paraku ei taha anda tulemusi. Meenutagem maid praegugi kestvaid tappa talgusid Hispaanias ja tõusva päikese maa püst hiilata lossiga. Küll vist iga päev võime lugeda ajalehist, kuulda ringhäälingu-ist, suurist hävitu siis mida on tekitanud lennuväe kallale, tungib suuriliia, väikesele inimasulaid. Tänapäeva sõda on palju julmem kui kõik seni olnud just talutehnik määratu suurel arengul mis väärtuste loomise asemel on kahjuks rakendatud õige suurel määral nende hävitamisele. See oli raadiomehe Felix moori reportaaž gaasikaitsevarjendis Tallinnas kaevu tänaval Harjuvärava mäe all jaanuarist 1939. Milline on olnud raadio roll ärevatel aegadel minevikus, räägib ajaloolane David Vseviov. Seen, et viimase kuu jooksul on raadio kuulamine kasvanud, ei üllatab seeviovits sugugi. Kõigepealt viimasel ajal on üldse nii. Uudised ei üllata ja see uudis täpselt samuti peas on ju igati loogiline. Kui me suhestume maailmaga väga sageli just nimelt nägemismeele kaudu juttu siis silmi läheb meil vaja millekski muuks, näiteks käsitöö tegemiseks või veel millekski lugemiseks, aga raadio foonil ju meid ei sega või ütleme meist suurt enamust ja seega isegi kõik konkurendid alates televiisorist arvutiekraanide kihalvad vahetama, kasutama? Ta, aga raadio oli ju meie kõrval ja kui me teeme kodus igasuguseid tõid, aga ma ei ole eluski nii palju koristanud, muidugi mitte omal initsiatiivil, kui viimasel ajal plaadi paratamatult on kaaslane, nii aitab kuidagi nendest hetkedest üle saada. Nii et see on igati loogiline. Jah, ta ei pane imestama. Aga kui rääkida nüüd otseselt seostest raadio ja kriisi, Peab ju meelde tuletama, et raadio ilmub meie ellu, ütleme enamuse meie jaoks ikkagi kuskil 1920.-te aastate lõpust. Nii et see peamine kriis, kui me nüüd vaatame tänasest päevast minevikus võiks olla, kuigi neid on ka teisi, teine maailmasõda. Ja kui näiteks sõda puhkeb, siis okupeeritud Eestis annab ju nõukogude võim kohal käsu kõik raadioaparaadid ära anda. Nii tuli võimudel loovutada, tingimused poleks asjadega kursis, oleksid kursis nii nagu tolleaegne propagandas tahtis täpselt analoogiline kord, kui Saksa väed Marphivad, siis hakkad Saksa okupatsioon miilitsat küll olevat tormanud raadioaparaatide järgi. Et aga ka siis oli keelatud muud jaama tööl välja arvatud siis saksa riigi või kohalikud okupatsioonivõimud, nende jaamade kuulamine ja q ütleme kogu nõukogude ajale ka järgnevale vahiks Caninatada mingis mõttes kriisiks siis väga paljus näis minu eakaaslased mäletavad, kuulasid juhi nimetatud vaenulikke raadiojaamu tõesti kriis või mingid probleemid, informatsiooni nautimine ja ega minevikus ju muid kanaleid eriti palju ka ei olnud. Sotsiaalmeedia, mis meil tänapäeval aitab, tol ajal inimesi ei aidanud ja traadi oligi ainus kanal. Jah, aga see ajalugu ei lähe väga kaugele minevikku. Teine maailmasõda lihtsalt vahemärkusena tõesti tõstis seda raadio olulisust erilistesse kõrgustesse, sest teist võimalust, kui oleme ümbritsetud nüüd sellel propagandistlikel maailma poolt ja miks inimesed ka hiljem ka nõukogude ajal püüdsid neid valis jaamu kuulata, teisi võimalusi ei olnud. Me olime küllaltki Nõukogude liidus erandlikud olukorras, sellepärast et Põhja-Eestis oli võimalik mingit informatsiooni saada tele vahendusel Soome televisiooni kaudu. Aga mujal nõukogude liidus ju seda võimalust ei olnud. Nojah, ja neid situatsioone ja on olnud teisigi, vähemalt minu põlvkonna inimeste jaoks just nimelt see nõukogude periood, kui ainus tõese informatsiooniallikad, kas oli tõesti raadio ja minu jaoks oli see igaõhtune uinumisrituaal. Ma olin suhteliselt varajane magamamineja, et ma kuulasin kell 11 BBC-st uudiseid tavaliselt järglast. Kas see inimese nagu Anatoolia maksiimutš Colbert kommentaar minu arvates mitte keegi tänase päevani pole teda suutnud ületada oma sügavuselt oma silmaringi poolest ja selle teadmisega nende uudistega selle informatsiooniga selle teadmisega veel kord, mis maailmas tegelikult toimub, saigi, uinutub, nii et jah, see oli aeg, kus raadio oli niivõrd oluline infoallikas muidugi tänasel päeval enam seda ei ole. Aga veel kord tulenevalt nendest paljudest nüanssidest, kasvõi see, nii mitmedki neist elavad kuskil kiirkondades maal kas või kus algavad väikesed aiatööd ja no natukene keeruline on rohida peenart ja samaaegselt ekraani. Hoopis mõnusam on seal ka teha informatsiooni hankida raadio vahendusel. Aga kui me mõtleme korraks sellele praegusele olukorrale tõesti variante, kust uudistega end kurssi viia, on tuhandeid, kui mitte öelda miljoneid, aga mis selle raadio selline ajatus võiks praegu ikkagi olla. Võib-olla seondub sõnaga usaldus, vaatan aknast välja ja raadiot küll parajas tegulat. Mõtted lendavad siia sinna, aga milles on ju küsimus, tahaksime kuskilt saada informatsiooni nendest kanalitest, mida ma enam-vähem usaldada ja kui tänapäevane sotsiaalmeedia pakub neile tõesti nii palju võimalusi. Aga samas muudab ta ka selle usalduse väga küsitavaks. Me ei ole kindlad, kas informatsioon usaldamist väärt või ole raadio, vähemalt need kanalid, mida enamus meist kuulab. Teised raadiojaamad, raadio neli, me võime enam-vähem selles informatsioonis olla veendunud, et see vastab tegelikkusele ja see tõstab veel selle raadiorolli. Ja väga paljud inimesed, kellega mina olen rääkinud, hakkavad lihtsalt väsima ja ütlevad, et jah, ei ole mõtet iga tunnik midagi kuulata, iga midagi. Ta tõesti, me oleme natuke närvis. Et piisab, kui jagame raadio kasvõi hommikusöögi ajal, kui me kuulame hommikuuudiseid ja siis õhtul. Ja kas tõesti Aktuaalse kaamera või raadiosaate variandis saame selle informatsiooni, mis päeval toimunud kätte, nii et see tõstab veel kord raadio kuidagi niisugune ainsa ja Abepaat informatsiooni kanalina kuidagi ettepoole. Võib-olla teistest nendest paljudest. Selles ei ole ilmselt kahtlustki, et praegune aeg see olukord jõuab ka ühel päeval ajalooõpikutes. Mis te arvate, millist nime see periood kandma hakkab? Raske öelda, et ajalooõpikutes mõned asjad ja poole lehekülje pikkuste lõikudena, aga pooliku lausena, nii et ma ei ole selles üldsegi kindel. Ja kusjuures seda määrab ju tulevik. Kui tulevik peaks tooma meel, annaks jumal, et seda ei juhtuks mõne suurema katastroofi, siis muutub jällegi suhteliselt väikeseks. Nii et kõik see on suhteline. Nii et ka need ajaloo sündmused, mida me võib-olla kirjutame tänapäeva õpikus pikkade lausetele ja suurtel lõikudel võib-olla paari sajandi mõõdudes mölemad täiesti unustama. Ma arvan, et kui inimene kirjutas ajaloo raamatut kuskil aastal 1922, siis ta püraldas tolleaegse Hispaania gripile mitu lehekülge. Ma ei ole väga kindel, et tänapäeva kooli ajaloo õpik, kas seda sündmust mainitakse või kui mainitakse, siis tehakse seda ühe kahe lausega. Miks on ikkagi raadiokuulajad olnud peaaegu et ka riigireeturid, mõnel ajal? No kui riik ei paku neile informatsiooni, õiguse hektarid on muidugi jälle riigi vaatevinklist lähtuvalt tegelikult inimene tahab teada, kuidas asjad tegelikult on, ei ole ju riigireetur, aga on riigid, kes leiavad, et tõese informatsiooni hankimine on selle valeliku riigireetmine sealse põhjusega muud ja teist midagi siia lisada. Kuidas kajastavad ajaloo õpikut praegust aega, selgub tõesti kunagi hiljem. Järgnevalt kõneleb Haapsalu lasteraamatukoguhoidja ja lastekirjanduse uurija Krista kumberg kahest lasteraamatust, kus oluliste ajaloo sündmuste ajal on raadio mänginud peaaegu et elutähtsat rolli. Tegelikult on lastekirjanduses Veski raamatus raadio on väga oluline roll ja seda tõepoolest selliste eriliste ajaloo sündmuste ajal, kus inimesed otsivad informatsiooni, kus nendel on informatsiooni vähe ja luht soovivad seda saada, soovivad kujundada oma arvamust. Et minul on siin praegu ees kaks raamatut, üks on minu lapsepõlve üks lemmikutest siis Eno Raua tuli pimendatud linnas ja Eno Raua raamatud on alati täis huumorit, alati täis põnevust, aga selles raamatus on ka ajalugu oma ehedamal kujul olemas. Selles raamatus elavad peategelased kaks poissi, kaks head sõpra Saksa okupatsiooni aegses Tallinnas ja üks poistest olev nimelt on niivõrd nupukas nutikas, et ta teeb endale detektorvastuvõtja. No sellest raamatust nüüd ei selgu, et saksa okupatsiooni ajal oleksid olnud raadiot keelatud, aga nii nagu minajutustaja ütleb, et ah, minu naaber kuulab ainult kolme kanalit seal siis Tallinn, Tartu ja Türi, mis edastavad ühte ja sedasama programmi. Ja poistel oli, oli tahtmine teada saada, mis siis nagu laiemalt rääkida Öeldakse, et mitte ainult olla selles Saksa inforuumis vaid nemad siis jah, tõepoolest püüdsid teda Nõukogude Liidu informbüroo informatsiooni ja põhjus oli ka väga lihtne. Ühe poisi isa oli vene mopiga läinud, debast ei olnud mitte midagi teada, mitte midagi kuulda, on ta elus, on ta surnud, mida ta teeb, ja selle detektorraadio kuulamise käigus siis, kel loetakse üles Velikije Luki, ehkki sõdinute nimesid, kes on auraha saanud ja siis poiss mida jutustaja saab teada, et tema isa on elus ja, ja see oli üks suur ja oluline teadmine, et see oli nüüd see põnev raamat minu lapsepõlvest. Aga ma olen väga tänulik Ilon Islandile, kes on rääkinud oma lapsepõlve lugusid Rootsi kirjanikele küüsis Roose laager frantsile külvarbrolinkrenile mille tagajärjel on sündinud kaks oma eluloolist raamatut, pikk teekond ja minu vanaema majas. Mis siis räägivad väikese Iloni lapsepõlvest Eestis Haapsalus ja seda nõukogude okupatsiooni ajal. Et need on selles mõttes haruldased raamatud, et nad räägivad mudilastele sobilikus võtmes ja raskusastmes Eesti ajaloo väga valusatest aastatest muutmata neid nüüd üleliia traagilisteks. Sest et lapsed on lapsed, nad on õnnelikud, kui neid armastatakse. Aga muidugi nad tajuvad ka seda kui täiskasvanud, et ei tunne ennast turvaliselt ja, ja ei suuda ka lastele seda turvalisust tagada. Aga see lugu, millest ma rääkida tahan, kellest kirjutatakse raamatus minu vanaema majas Iloni vanaisa ja vanaema, kelle juures ta siis jah, aastaid elas juuli ja Aleksander Pääbu, nemad olid põlevad pedagoogid aga vanaisa Aleksander, tema oliga lisaks pedagoogile ja koolijuhile Eesti Apostliku-Õigeusu Maarja-Magdaleena kiriku köster ja ta oli väga musikaalne inimene, tal oli seinatäis viiuleid, mis ta oli ise meisterdanud, ta juhatas koori sealsamas kirikus ja ta oli ka nii osavate kätega ja nii nupukas, et ta valmistas endale raadioaparaadi. See oli nüüd aasta 40 ja juuniküüditamine ja nõukogude okupatsioon ja selge see, et nõukogude võim ei tahtnud kuidagiviisi lasta eestlastel teada saada, et sakslased muudkui tulevad ja, ja nende väed peavad taanduma. Ehk siis anti käest kätte, et kõik peavad oma raadioaparaadid ära tooma. Ei tohi kodus olla, raadiot ei tohi raadiot kuulata. Ja noh, küllap kuskil linnavalitsuse seltsis kokku koguti ja, ja küllap siis ka vanaisa oma raadio ära viis, aga no ta meisterdas endale uue raadio ja kuulas ikkagi uudiseid. Ja raamatus on siis see koht, kus tullakse läbi otsima oma elulooraamatus, mille kirjutas Enno Tammer. Seal räägib ta natukene lahtise tekstiga, et ta rääkis ühele oma klassiõele lehte, et vanaisa kuulab raadiot, et see oli selline uhkuse asi, et mõtle, minu vanaisa oskas teha raadio ja nüüd me saame seda kuulata. Ja tõenäoliselt klassiõde rääkis seda kodus ja paraku klassi vanemad rääkisid seda, noh, kuidas nüüd öelda seal, kus vaja ja seepärast tuldi siis Iloni vanaema koju läbiotsimist tegema, et Ilon kirjeldab seda raamatus, nõnda et oh, kõlas niisugune koputus, õigemini ukse peale vürtsumine ei jäänud uksetagune ootama, millal sisse kutsutakse, vaid sõdurid ridasid majja ja otsisin kõik kohad läbi, et noh, riiulites tõmmati raamatut välja ja vaadati, kas seal taga midagi ei ole. Riidekapi sisu pöörati pahupidi, kummuti, sahtlid tõmmati ja tühjaks isegi sahvrisse moosipurkide tagant otsiti. Ja siis vanaisa, vanaema ja Ilon seisis heitunut lihtsalt keset kööki. Aga nad seisid väga õige koha peal, et sõdurid ei leidnud raadioaparaati, raadioaparaat oli peidetud keldrisse ja nagu mitmetes Eesti kodudes ka minu vanaema juures oli nii et kelder oli köögipõranda all ja luuk, mis keldrisse, diviis oli põrandaga tasa ja põrandavaip oli seal peal. Ja vanaisa, vanaema ja, ja Ilon seisid siis seal põrandavaiba peal ja nõndaviisi ei leitudki seda raadiot üles. Ilon kirjeldab raamatus, kuidas ta siis ta ei teadnud, mis juhtuma hakkab, kostad, viiakse vanglasse. Nii nagu paljudel sel ajal olid neilgi kohvrit pakkida tehtud. Et kui öösel tullakse, et siis ei oleks vähemalt seda arutut lahmimist vajalike asjade kokkuotsimisel. Et see hirmuõhkkond tuleb raamatus väga hästi välja. Ja see suur kergendus, et kui sõdurid lahkusid nii et nad ei leidnudki midagi, kõik läks seekord hästi. Ja ma imetlen Ilonit puhul just seda, et oma lapsepõlve raamatutes, mis räägivad rasketest aegadest, et seal on see, see rõõm ja see hirm ja kurbus ja kõik, kõik on vaheldumisi, et lapse elu ei saagi olla läbinisti õnnetu, et ta leiab alati õnnelikke hetki. Ja samas on ta hirmuhetki, kõik see vaheldub ja ma arvan, et need kaks raamatut pikk teekond ja minu vanaema majas annavad parimal moel edasi seda Eesti ajalugu. Aga raadiol on tõepoolest väga tähtis koht. Need raamatud on kirjutatud ammu aega tagasi ja lastekirjandus on ka praegu ju erakordselt särav ja elav. Kas raadiol on praegu ka mingisugune roll laste kirjelduses? Ma ei oskagi seda öelda, et kas raadio kuulamist ma olen märganud, et oleks tänapäeva lasteraamatutes, et nagu ei ole. Ma nüüd võib-olla fantaseerin, aga, aga ütleme sellistes raamatutes nagu näiteks Kiviräha Oscari asjad, kus Oskar saadetakse vanaema juurde maale. Et kas see vanaema näiteks kuulab kuuldemängu raadiost ja ka Oskar on siis noh, nii-öelda sunni seda kõrvalt kuulavad nagu minu meelest midagi niisugust võis olla või siis nad vaatasid televiisorit niimoodi seda ühte või kahte vabaleviprogrammi, mis vanaema siis olemas oli? Jah, sellisel moel võib-olla on lastekirjanduses kokkupuude laste ja raadio vahel. Mis te arvate, kas praegune, aga eriline aeg, mis üle maailma meid kõiki hetkel saadab kes see jõuab ka raamatutesse? Absoluutselt, ja päris kindlasti minul on õnn, rõõm olla Sten Roosi muinasjutuvõistluse žüriis ja seal on igal aas Talpäevakajalised teemad käsitletud punast, see portsjon võeti nüüd kokku ennem meie niisuguseid ärevaid aegu siis Steni muinasjuttude hulgas koroonaviirusest juttu ei ole, aga Ernst Enno omaloomingu konkurss, mis meil ka nüüd praegu tulemusi, kui võtab seal juba muuseas, on paar lugu. Nii et lapsed ise kirjutavad selle olukorra lahti ja ma usun, et järgmise Steni muinasjutuvõistlusel võib ka taolisi lugusid tulla. Nii kõlab Heino Elleri kodumaine viis Eesti riikliku sümfooniaorkestri muusikute kodudest. Reede õhtutel, nagu ka muul ajal on Estonia kontserdisaal tühi. Tühjad on ooperimajad, džässiklubid ja kontserdisaalid üle kogu maailma. Märtsi keskpaigast on muusikud kolinud erinevatele veebiplatvormidele ning annavad ajutiselt kontserte virtuaalselt tühjast saalist või hoopis oma kodust Berliini Filharmoonikute alasid, uksed oma digitaalsele kontserdisaalile, New Yorgi. Metropolitan Opera pakub salvestusi viimase 14 aasta repertuaarist ning Budapesti festivaliorkester kutsus ellu uue kontserdisarja karantiini Swarid. Samasugused tuuled puhuvad ka Eestis. Muusikaajakirjanik ja ajakirja muusika peatoimetaja iija Remmel on kuu jooksul kuulanud ja vaadanud interneti vahendusel ligi 40 kontserti. Mida ja millistest kanalitest räägib järemmelise. Ma püüan igalt poolt vaadata Eesti omadest, kes näitavad, kas teil on sellised paar väga fantastilist tegijat, kes täiesti ka live-kontserte üle kannavad küll mitte nii hirmus, sageli näiteks Philly Joe's, Reigo Ahven korraldas, et ühe ja kahe muusikuga saab kontserte näha sealt niimoodi aeg-ajalt. Esimene, mis ma nägin, oli 28 märts, kus olid Tobias Tammearu ja Robert Rebane ja need peaks tulema sealt näiteks järgmine, kus Tanel Ruben koos oma laptopiga musitseerib. Ja siis kohe ma vaatasin ka selline vana nägu, Benedict televiisor, mida teeb Meelis Kubits sealt kohe päris algul, Kadri-Ann, Sumera ja Atlan Karp andsid väga kena kontserdi siis nende saal oli nii-öelda lauluväljaku klaassaalis ja neid on olnud veel mõned üksikud. Aga kus on ka alguses vähemalt oli sellised live kontserdid olid Venemaal, sest Venemaal kohese karantiin ei olnud nii kange kui Eestis ja juba mitmetes väga paljudes Euroopa maades ja siis ka varsti Ameerikas. Et seal siis tihti seisid tühja saali kontserte, näiteks Moskva Tšaikovski nimeline kontserdisaal, tegin lihtsalt superhäid ja väga-väga kvaliteetseid kontserte, kus esinesid kõiksugused, Venemaa kuulsad muusikud. Pianistid kõigepealt nagu Nikolai Luganski, kes ju pidi meil tegelikult aprillis ka esinema siin EMTA uues saalis, aga vot sedasama kavada ilmselt seal mängiski seal tühja saali kontserdil. Boriss Berezovski, Luukas, geenius seas siis ka muidugi teiste pillide mängijad, seal Tšaikovski konkursside laureaadid, hiljutised preemia saajad ja ministritest Aleksander ramm, kes on ka kovski konkursi laureaat ja siis ka niisugused natuke vanemaid muusikuid ja neid oli seal terve hulk, keda ma siis nagu läbi kuulasin suure vaimustusega. Siis muidugi igasugused need digitaalsed võimalused ja neid on ka hästi palju. Näiteks Berliini Filharmoonikute on avanud oma selle digitaalse arhiivi Ja no see oli üks kõige esimesi pääsukesi ja ja seda vist peaaegu igaüks jagas Facebookis oma seinale suure entusiasmiga, sest algus ja kõik tundus nii õudselt põnev maailm. Ja siis läks elu natuke edasi nädal ja kaks ja siis ma ise ka vaatasime, et mul oli nagu mõttes valmis pandud endale, vot seda vaatan seda, vaatan selle vaatan kohe otsast lõpuni, kuulan ja siis ikkagi läks nii et mulle ühel päeval ei olnud aega, teisel päeval ei olnud aega. Aga siiski ma ikkagi võtsin aeg-ajalt endale need hetked ja, ja sealt Berliini Filharmoonikute digiarhiivist. Ma vaatasin põhjalikult näiteks Kirill Peprenkot Filharmoonikute ees oma, ma ei ole temasse saanud süveneda, et Berliini Filharmoonikute loomulikult valivad endale parimatest parimad dirigendid ja tema, kui ta valiti, siis minu jaoks oli nagu mingil määral võõras nimi, ma ei olnud nagu jälginud teda, ma olin isegi natukene üllatunud. See dirigent valiti ja siis ma nüüd võtsid nõuks tutvuda, et mis temast siis on, sellist nii erilist, et ta on Berliini Filharmoonikute ees ja ja sain palju targemaks ja tegemist on tõesti väga sügav, kuidagi väga niimoodi intensiivselt kujundava dirigendina, kes on ka sihuke hästi terviklik. Lainis juhatab siis ta on hästi intensiivne, hästi väljendusrikas eine, ekspressiivne ja kuidagi väga selline hea sümbioos on neil orkestriga, nii et see oli hästi-hästi huvitav tutvuda sellega. Jah, ja siis ma vaatasin sealt veel ühtteist. No sa oled vaadanud testi kontserti, neid, mis on siinsamas toimunud, aga laias maailmas kontserte, millest paljud võib-olla unistavad, et üldse saaks neid näha ja kuulata. Ütle, kas kuidagi see interneti vahendusel kontsertidest osasaamine ka kuidagi korvab seda janu päris kontserdisaali järele. Minu jaoks täitsa korvab, täitsa korvab sellepärast, et noh, esialgu on saanud kuu aega, noh, kuu aega kannatab ilusti välja. Ma arvan, et hädapärast kannatab kaks ka siis võib-olla hakkab natukene juba tunduma, et kui nüüd ometi saaks midagigi kuulda päris elavast peast või või lähen kellelegi akna taha. Hedne, kuulen ka esialgu see täiesti nagu isegi on küllalt, sest seda on kõike nii palju seal, nii rikkalik ja nagu öeldud ja ma olen teiste käest ka kuulnud, et oi, nüüd ma mõtlesin, ma hakkan neid ja neid häid oopereid vaatama ka ikka ei ole jõudnud nii kaugele, et nad ära vaadata, niigi sihuke kulg tegemisi on ikkagi sellest ajast hoolimata. Ega mis sa arvad, mis võiksid olla sellise kontserdi nautimise eelised selle kõrval, et sa istud päriselt koha peal? Nii palju, kui sa saad valida seda aega, millal sa selle endale võtad siis sa saad niimoodi vabas olekus seda teha, kuigi jällegi teisest küljest on tohutu võlu ja rõõm, kui sa ikkagi paadikordaja läheb kontserdi seal spetsiaalselt mõtlesin aia spetsiaalselt, aga kodus niimoodi mugavalt, kasvõi oma diivanil või oma voodil, oma läptopiga. Sa saad igal ajal seda teha ja sa saad veel kord ja veel kord üle vaadata, nii et eeliseid on ka täitsa piisavalt. Kuivõrd on nende videoülekannete puhul sellise videopildiga mängitud, et sa näed näiteks esinejaid lähemalt-kaugemalt selliseid nurki, mida võib-olla kontserdisaalis istudes ei pane tähele? Oi, see on väga suur eelis, sest et seal on ikkagi kohalt ülihästi neid filmitud. Ja sa tõesti näed dirigendi nägu, et ma näen hästi palju ja tema kätte, et see on hästi-hästi suur pluss. Ja väga paljudes arhiivides on ka jube hästi üles võetud, no seesama Berliini Filharmoonikute siis teine, mida ma palju vaatan, on filoromaniide pari, seal on ka ülihead videod ja seal on ka erinevaid dirigente ja, ja orkestrantide näidata. Kas sa niimoodi väga hästi ja kõrge kvaliteediga videot, nii et see on ka hästi suhu boonust? Muidugi. Need on väga palju, räägitakse ju sellest, et muusikutel on praegu päris keeruline aeg, need ei saa elada oma sellist tavapärast elu. Aga mis sina arvad, kas selles kõiges on nende jaoks tegelikult ka midagi väga positiivset peidus? No omajagu on seal ka häid külgi, alates sellest, et aega rohkem ma kujutan ette, et saab pilli harjutatud, teiseks muutuvad inimesed väga, väga leidlikuks, kui tuleb mingi uus ja imelik olukord. Ja osad muusikud on nagu hästi entusiastlikud huvitunud kõigist nendest digilahendustest alates sellest, kuidas oma kodust tehakse kontserte, et noh, ma siin vaatan näiteks saksa pianist Igor Levik on igal Päeval karantiinipäeval kui ma kodus teinud kodukontserdi. Või siis vennad, renooja, Kotjeega, plusson Prantsusmaalt, nemad samuti on sellised tšempionid, kes iga päev oma kodus saadavad oma publikule sellise kontserdi. Ja siis jällegi orkestrid on ka jube leidlikud oma nende kollektiivsete videotega kussid et niimoodi 60 pisipilti kõik mängivad ja kokku tuleb siis sümfooniline teos sealt välja, et, et noh, et ilmselt neid võimalusi seal, kuidas mida teha, avastad palju rohkem kui, kui tavalisel ajal mõni jälle ütleb, et no kujutage ise Igor levid, keda ma olen ka palju vaadanud, et no muidugi seal tema oma kodu stuudionurgas on tal korralik klaver küll, aga noh, nihukest akustikat muidugi nii ei ole, et noh, et see kvaliteet ei ole selline sajaprotsendiline, aga seal on mingi oma võlu, et sa nagu näed seda tema miljööd, kus ta nagu elab ja loob. Selles mõttes oli hästi õpetlik ka, kui oli 28 märts koolis rahvusvaheline klaveripäev kõlbjanodei, kus siis Toche grammofon tegi siukse seeria oma tippartistidega, kes siis kõik oma kodudest niimoodi midagi klaveril mängisid ja siis hästi põnev näha, et et mis tingimused kellelgi kodus, millised klaverid on ja millises korras klaverit mõne klaver oli suurepärases kohas, mõni jäi natuke häälest ära. Jah, et need on mingid huvitavad lisaboonused, mida muidu nagunii mitte kunagi ime. Ma olen mõelnud selle peale, et kontserdisaalis tekib tihti, eks ole see inimlik pool, et näiteks kui sa kuuled midagi tohutult head su kõrval istub keegi, keda see võib-olla ei tunne, aga sellise Naeratuse ja noogutusega tekib selline väikene kontakte. Olete ühel meelel, et see, mida te kuulsite, oli väga-väga hea. Ütle, kas veebikontserdikuulajate seas tekib ka mingisugune kontakt, oled sa tähele pannud, kas inimesed kommenteerivad seal all või või tekib mingisugune vestlus? Kommenteeritakse küll jah, jaa, kui sa isegi midagi vestluse Laatsepton, aga tegelikult jällegi see kontakt ja see mõju, mis tekib, on natuke ka siuke noh, ilma sõnadeta ma siin tooksust näiteks selle, mis toimus, et ma just olid ju pühad, jäid selja taha lihavõttepühad ja nendel päevadel toimus ka kaks väga mõjuvat kontserti, mis nägelikult nagu vapustasid, ma ütleks, et mitukümmend korda rohkem kui tavaliselt vapustaks selline väga väga hea kontsert. Et siis suurele reedel Bachi kirikust Lipzigist Toomas Kirsi siis kanti üle Bachi Johannese passioon. No ma olen palju kordi neid Bachi suuri vägevaid vokaalsümfoonilisi teoseid kuulnud, aga see praeguses olukorras epideemia ajal, see oli nagu 50 korda sügavam ja tugevam mõju, kuidas tuli sealt ekraanilt seal seal ei olnud isegi rääkida, aga ma nagu tajusin, kuidas nagu kiirgas palju laiemale kui muidu või siis, kui Andrea Bocelli siis sealt tühjast Milano kaunist toomkirikust laulis. See oli ka sellise hiigelsuure mõjuga ilma sõnadeta. Ütle, kes neid kontserte on võimalik kuidagi arvustada ka, oled sa üldse sellise pilgu või kõrvaga neid jälginud? Ma arvan, et täiesti on võimalik noh, alates nendest Venemaa kontserditel, mis olid nagu täiemõõdulised korral ideaalsete tingimustes, kontserdisaali kontserdid, seal ei olnud mitte mingisugust vahet, ainult see, et publikut istunud saalis, aga see, kuidas muusikud mängisid laval, nad mängisid täpselt nii nagu siis, kui saame jaoks olnud publikut täis ja mingis mõttes saaks mu meelest arvustada ka neid kodukontserte teatud piirini muidugi, et noh, kui on nagu täitsa kitarriga toanurgas, kus võib-olla nagu üldse akustikat peaaegu ei ole, et siis võib-olla läheb natuke raskeks seal nagu mängiks seltskonnas sõpradele kitarri. Aga on selliseid variante ka, kus täitsa saaks nagu arvustada ja mitte ainult esitust, vaid kõiki neid erinevaid aspekte, mis nendega ühinevad, nii et minu meelest saaks Ja mingis mõttes võib ju praegu igaüks, eks ju, teha live ülekande oma kodust, oskab ta siis kuidas iganes mingisugust instrumenti mängida. Ütle, kas mõni on oma lati alt, et nagu läbi ka jooksnud olnud kehvem, kui ta peaks olema. Ja selle koha pealt mul on haigusega mõtteid tekkinud ja, ja ausalt öeldes mul nädage, tekkisid mõtted ka siis, kui ma vaatasin sedasama piano-d pianistide kontserti, kuni selleni välja, et noh, näiteks ei peaks prossokkidega mängima doonori taga pedaali sokkidega, mõjutab mind, nagu see häiris. Kuigi see on oma kodus, siis peaks nagu panema enam-vähem sellisesse riietusse, nagu sa kontserdil. Märgid, no natuke võiks olla selline käesolevale rohkem, aga noh, mitte liiga vot sellised küljed mind näiteks häirisid ja noh, ilmselt peaks ka mõtlema, et mis nagu taustale jääb, et kui nagu täitsa umbes on mingisugune lontis laud mingite ükskõik mis asjadega kinni nagu taustal, siis see ka kõige ilusam ei ole vaadata, et nad kodus alati leiab siukseid rakursse ka, mis enamad välja näevad. Niuksed noh, nii-öelda inetuid juhuslikke videosid, ma isegi ei mäleta, kes on need muusikud olnud, kes on kitarrimängija, kes on klaverit seal mõned puhul ma just olen nagu neid asju niimoodi mõelnud, et ja siis võib-olla natuke ka mõelda, kuidas ühes võtta, no ma tean, et võetakse telefoniga ka ja mõned telefonid võtavad täitsa hästi ja polegi viga, aga et noh, et kus see helikvaliteet juba väga vilets on, siis see ka nagu midagi väga ei pakuvad, pandi iseendale pakuga kuulajale mitte nii väga. Selle kõige peale, kas sa ei karda, et nüüd, kus me oleme näinud, et väga mugav on oma Kodvus vaadata kontserte ja vaadata neid inimesi, kes oma kodus mängivad, et selline kontserdielu, mis veel kuu aega tagasi olemas oli, kaobki ära. Kui tegelikult ma üldse ei karda seda, ma arvan, et see praegu koguneb, koguneb, koguneb see soov nagu mingi plahvatused, kui need ükskord siis välja saab. Kontserdid tulevad, ma justkui kujutaksin ette, et siis inimesed just nimelt sööstavad sinna, et saaks jälle seda elavat muusikat kuulata. No mul on see raskem, ütleme nagu iseenda tunde järgi hindan. Mul endal on küll siis selline tunne, kuigi ma hästi palju vaatan. Ja kõik mulle väga meeldib, aga see tunne mu sees ka hästi tugev. Kas sul on mingisugune kontsert, mida soovitada midagi, mida sa väga ootad? Vene tik, televiisor sealt just tuli, see oli vist pühapäeval mängis meie noor andekas pianist Sten Heinoja, aga vot see kontserttuur isegi vaatamata nad on seal ülal kõik online'i, nii et võib oodata, et seda ja nendel tuletist ortodoks hingers ülekanne, jällegi täpset kuupäeva ei mäleta ka ühe, mis ma panin endale tallele. Ja see on siis 19 Prini pühapäeval ma kogu aeg tahtsin Metropolitan Opera seda arhiivi hakata vaatama ja siis vot sellel pühapäeval tuleb pisar Straussi roosikavaler. Noh, ma arvan, et lihas tauson, eks kõige huvitavamaid ooperiheliloojaid noh, minu enda seisukohalt, aga üldse ka Eestis me teda elusalt enamasti ei näe, sest et need on väga keerukad, suured ooperid nõuavad suuri hääli ja nüüd ma mõtlesin, ma vaatan selle koha põhjalikult ära ja seda ma ka soovitaks ja seal ühte peaosadest siis täidab ka meie lõunanaabrite lätlaste suurepärane ooperidiiva eliinaga oranž, nii et 19. Aprill pühatav Metropolitan Opera Talsi Roosikavaler, seda soovitaks. See oli muusikaajakirjanik ja Remmeli muusika soovitus. Selline oli seekordne heliga ja saate panid kokku helioperaator Katrin maadik ja toimetaja Lisete Reilt. Olge terved, kosutagend hea muusikaga ning ärge unustage, et üks suurimaid ja ilusamaid kontserdisaal Eesti loodus oma helidega on jätkuvalt avatud. Heliga.