Valgus tuleb idast. Martti Kalda tutvustab idamaade kirjanduse tähtteoseid. Tänases saates siirdume Indiasse ja räägime. Ja kirjanduse vanaindia, kirjanduse vaated kõige olulisemast tekstist pagavat kiitlast, isanda või võiks tõlkidega issanda laulust kus Krišna õpeta Warczunat ja selle kauni teksti on eesti keelde tõlkinud kahjuks meie seast juba lahkunud Linnart Mäll, kes väga paljude India, aga ka laiemalt Aasia tekstide tõlkija on. Pagavad kida pärineb Vana-India eetilisest ajastust. Eepiline ajastu vältas Indias neljandast sajandist enne Kristust kuni neljanda sajandini peale Kristust. Ega seda doteeringud, et ei tasu väga tõsiselt võtta. Pigem on see ajaloolaste katse üks või teine periood väga kindlalt piiritleda ja määratleda. Aga üks on selge, selle leepilisel ajastul tekivad väga paljud india põhitekstid ja põhiideed. Kujuneb välja see keskaegne hindu maailmapilt, mida tavaliselt Indiast armastatakse. Meile maalida, kujunevad välja religioonid, budism, džainism. Ja nagu öeldud, siis väga paljud erinevad olulised tekstid. Kas siis mõeldakse välja, luuakse või kohati hakatakse lausa kirja panema teiste seas jooga suutra kaama suutra, loomulikult Deepased ramaajana ja maha haarata mille järgi kogu see periood ka nime on saanud ja mille puhul tegu maailma kõige pikemate Heepostega. Aga ka ühiskondlikult väga olulised tekstid, nagu näiteks artashaastra ja manus Schmidti mis käsitlevad siis ühiskonna ülesehitust ja seadusi. Ning loomulikult selles samas perioodis pannakse kirjaga budistlik kaanon, budistlik pühakiri. Tõsi küll, juba Indiast väljapool Sri Lankal. Sellel ajal tekib ka kirjandus kui niisugune kaavia mis on siis midagi väga erilist ja lähtub just nimelt sellest samast eetikast. Eetikast laenatakse need oluliselt lood, need motiivid, mida siis järgnevas keskaegses klassikalises kirjanduses omamoodi pidevalt korratakse. Nii et tegu on sellise repetiivse iseennast kordama ja pidevalt minevikust ainest ammutava kultuuriga. Ja nendest tekstidest üks kõige kõige olulisemaid ongi pagavad kiita issanda või isanda laul, kuidas soovite. Ja see on esimeseks selliseks oluliseks märgiks sellest, et on tekkinud jumal Višnu kehastuse Krišna Krišna pagavata kultus. See on siis omamoodi india messija, sellise aktiivse inimellu maailmasse sekkuva jumala kuvand ja kuvand sellest, kuidas selle jumalaga peaks suhestuma ja mida selle jumalusega suhtlemiseks tegema peaks. Ja kogu see poeem õpetuspoeem, mis valminud seal Kristuse sünniaegadel, võib-olla sajand enne sajand pärast seda on paigutatud Mahab haarata eeposesse Mahabarata eepos. Teatavasti on maailma kõige pikem eepos, selles on üle 100000 värsi. Nii et Homerose teosed mahuksid mitu korda selle sisse ja selleks, et saaksite paremini aru, millisesse kohta see pagavat kiita on sisse pistetud. Selles eeposes tuleb meil natukene rääkida lahti ka selle eepose lugu. Mahabarata põhiline konflikt saab alguse kahe vennapoegade vahel. Mõlemad need vennad triit, Rastraja pandu pretendeerivad kuningriigile, mis muiste asus tänapäeva India pealinna teeli ümbruses. Kumbki nendest vendadest ei sobi Vana-India mõõtude ja määratluste järgi kuningaks sest ritta Rastram, pime ja pandu on oma nahavärvi ja näo poolest liiga kaame. Aga kuningas peab olema Indias füüsiliselt täiuslik isik. Küll aga on õigus sellele kuningriigile mõlema vennapoegadel triit Rastra poegadel ehk Kauravatel ja pandu poegadel ehk pandavatel. Ja pärast olulisi intriige ja seiklusi on need kaks vaenupoolt. Loomulikult jõuavad siis lahinguni lahing, toimub guruk žetra väljal tänapäevasest eelist umbes 500 kilomeetrit põhja pool. Ja kui need vaenuväed on juba üles rivistatud, siis pandavate kõige põhilisem esivõitleja Argena Vankril tema vankrijuhiks on Krišna liitlaskuningas ja nüüd toimubki selle pagavat kiita poeemi paigutatud vestlus Arczuna ja Krišna vahel. Ja selle lähtepunktiks on Arczuna ahastus. Ardjuna ütles, oi Krišna nähes võitlema tulnud omakseid, mu ihuliikmed nõrkevad ja suu kuivab. Mu keha vangub ja juuksed tõusevad püsti. Kaandy puust vibu kukub käest ja nahk hõõgub palavikus. Ma ei suuda püsti seista ja mu meel on segaduses. Või pikajuukseline, märkan halba ennustavaid märke ega näe selles head, kui tapan lahingus lahedasi. Oi, deemoni tapja, ma ei taha niita. Ma isegi siis, kui nad mind tapaksid. Isegi siis, kui mulle pakutaks võimu kolmik ilma üle, mis siis veel rääkida võimust maa peal. Kui ka need ahnusest pimestatud ei näe suguvõsa hävitamises halba ja sõbra reetmises kuritegu. Kuidas siis meie, kes me näeme suguvõsa hävitamises halba, ei saa aru, et sellest patust on vaja hoiduda, oh inimeste vaimustaja. Kui hävib suguvõsa, siis lähevad kaduma suguvõsa, iidsed seadused. Kui lähevad kaduma seadmused, siis langeb kogu suguvõsa seadmusetusse. Kui võimutseb seadusetus Krišna, siis käivad suguvõsa naised alla. Kui suguvõsa naised käivad alla varsneja, siis segunevad seisused. Segunemine viib põrgusse nii suguvõsa hävitajad kui ka suguvõsa enese. Sinnasamasse langevad ka esivanemad, sest keegi ei ohverda nendele enam toitu ja vett. Nagu kuulete Arnsuna aastus, mis on India kultuuriruumis väga-väga tuntud motiiv. Räägib sellest, et hoolimata sellest, et tegu on sõjaväelasega sõduriga elukutselise sünnipärase sõdalasega on ka temale armas vägi, vallatuse ideaal, india eetilisel ajastul vägivallatu, see ideaal, tõenäoliselt budismist ja Chanismist mõjutatuna imbus kogu India kultuuri ja ka hinduismi ja sai selliseks kandvaks mõtteks, et ei tasu ei sõna mõte ega teoga teisele viga teha. Teine ideaal, mida Arthur kirjeldab, on asketis pidevas ketis ka tavaliste igapäevaelu elavate inimeste elus. Aeg-ajalt tõmbuda sellest ilmaelust kõrvale ja harrastada nii füüsilist kui ka vaimset asketismi. Ja lõppeks väljendub Arthur ahastuses ka see, mis mahub haarata puhul on teatavaks selliseks kandvaks motiiviks hirm et nüüd selle konfliktiga algab maailma allakäiguajastu ja nii veider, kui see ka ei ole hindude sellise müütilise maailmakäsitluse järgi just nimelt sellest samast guruks etra lahingust pandavate Kauravate vahel saab alguse maailma viimane ajastu kaali juuga. Ja see ongi allakäigu algus. Selle ajastu lõpul maailm hävib. Ja pärast pikki pimeduse aastaid pimeduse sajandeid tekib maailm puhta ja ilusana uuesti. Aga Chrysnal, kes küll esmapilgul on hartšuna vankrijuht aga lõpuks osutub siiski temast ülemaks, targemaks ja avaldub jumalana on Ardionale nii mõndagi öelda selle ahastuse peale. Žüriid Haagavat ütles. Kuigi ideed tarku sõnu tunned ometi muret nende pärast, kelle pärast ei ole vaja muret tunda. Tead, ja te ei tunne muret ei elavatega surnute pärast. Sest kunagi ei ole olnud nii, et ei ole olnud mind ja sind ja noid valitsejaid ja nii ka ei tule, et neid ei ole. Nagu kehastuja läbib selles kehas lapsepõlve nooruse ja vanaduse. Nõnda saab ta ka uued kehad. Tark ei kahtle selles. Sest vaid tark isiksus, keda need ei kõiguta ja kes võtab võrdselt nii õnne kui ka kannatust väärib surematust. Inimsõnn. On öeldud, et igavese hävimatu ja mõõtmatu kehastuja kehad on lõplikud. Sestap võitle, puhub haarata. Kes teda arvad tapjaks ja kes teda teab, Tadetuks need kumbki ei tea, et tema ei tapa ega ole tapetav. Ta on haavamatu daam, põlematu ta märgumatu, tan kuivamatu, ta igavene, kõikjal olev püsiv, liikumatu ja ürgne. On öeldud, et ta ei paista, et ta on uimamatu ja muutumatu võtta seda teada jäära masendu sest sel juhul peabki sündinu osaks olema surm ja surnuosaks sünd. Vältimatu, ei tohiksin masendada. Ka omaenese seadmust silmas pidades ei tohiks kõhelda. Šatriale on kõige parem seadmuslik sõda. Kui sa sellest seadmuslikust sõjast osa ei võta systet patu hüljates seadmuse ja au ning sinust hakatakse kõnelema kui autust. Kuulsale on aga autus, hullem kui surm. Võta võrdselt õnne ja kannatust, õnnestumist ja nurjumist, võitu ja kaotust. Sestap vastu võitlusesse. Ja sa ei tee pattu pühendu ainult tegudele, mitte kunagi, aga viljadele ärgu ajendagusin tegude viljad. KUID ÄRA kiinduga tegevusetusse. Püsijoogas ja teetegusid uurikkuse võitja. Hülga kiindumused võtta võrdselt õnnestumiste nurjumist. Joogat nimetatakse võrdseks suhtumiseks. Tegu on mõistuse joogast kaugelt madalam. Otsi varjupaika mõistuses rikkuse võitja. Need, keda ajendavad viljad, on haletsusväärsed mõistuspärased ja arukad, loobudes tegude viljadest, vabanevad sünnikütetest ja saavad terveks. Kui sinu mõistus ületab sõgeduse Padriku, siis on sinul ükskõik, mida sa saad kuulda ja mida oled kuulnud. Kui sinu mõistus kuuldu vastu rääkivustes jääb kõikumatuks ja pidevalt süvenenud siis leiad jooga. Märkate, mis Krišna ütleb. Oluline ei ole mitte suured üldised põhimõtted abstraktsed vaid konkreetselt vastavalt iga indiviidi kasti seisusele kohased printsiibid. Ehk siis sanskriti keeles öeldakse smaat, harmo, igaühe oma isiklik seadmus. Ja ta rõhutab, et sõdalase isiklik seadmuseks on võidelda. Hoolimata sellest, et see võitlus sisaldab vägivalda juhib Krišna Arthur tähelepanu sellele et see võitlus võib olla hoopiski positiivne. See võib-olla korra jõudude sõda kaose jõudude vahel. Ja niimoodi saab, kuluks etra lahingust midagi enamat. Sellest saab maailma sündmusi kogu maailmakorda muutev nähtus. Teine, millest Krišna kahtlemata räägib, on inimese enda muutumise ja muutmise vajadus märgake. Ta ütleb, et maailma saab muuta ainult iseenda muutmise teel ja selle vahendina kasutab ka terminit nimetust jooga. Žüriid Haagavat ütles uubatutu ma olen juba varem kuulutanud, et siin ilmas on kaks toetuspunkti arutlejatele teadmise jooga joogidele tegudejooga ei jõua tegevusetuse. Nii see, kes jätab teod tegemata ei jõua täiuseni see, kes üksnes eraldub. Sest keegi ei saa hetkegi olla tegevuseta. Loomujoonte tõttu tehakse tegusid tahtmatult. Kes teo võimeid ohjeldades istub võimete, valdade üle meelt mõlgutades. Niisuguse sõgede kohta öeldakse vääral teelkõndija kelle meel on aga võimed ohjeldanud Ardjuna ja kes kasutab Theo võimeid tegude joogaks. Ainult tema kohta saab öelda kiindumatu tee vajalikke tegusid, sest tegevus on tegevusetusest parem. Tegevusetus ei laseks sinul isegi oma keha alles hoida. Kui jätta välja ohverdustel sooritavad teod, siis viibib see maailm tegude kammitsates. Sellepärast tegutse kaunte ja vabana kiindumusest. Žürii Haagavat ütles, erakun, see joogi on see, kes sõltumata tegude viljadest teeb vajaliku mitte aga see, kes on jätnud ohvri tule ega tegutse. Tõstku ta ennast ise kõrgemale, ärgu ta ennast ise juhtiku alla. Ise ollakse oma sõber, ise ollakse oma vaenlane. Ise ollakse oma sõber siis, kui ennast ise võidetakse. Aga kui ennast ise ei valitsuseta, siis ollakse ise oma vaenlane. Iseenese võitnu ja rahunenud, kõrgeim mina on keskendunud, olgu siis külm või soe, taba kudeda õnn või kannatus, olgu ta osaks kuulsus või kuulsusetus. Rakendunuks nimetatakse tipus püsivat ja võimed allutanud joogid, kes on rahul ning täis teadmist ja teadmisi. Ta suhtub võrdselt nii savikamakas kivisse, kui ta kullatükki. Veel erilisem on too, kes mõtleb, et sõber, kaaslane, vaenlane, erapooletu, ükskõikne põlgusväärne sugulane, saadu ja patune, on võrdväärsed. Joogi, kes on ohjeldanud meele ja keha ning kellel ei ole soovega omandit viibigu pidevalt omaette varjatud kohas. Nüüd jooga, millest Krishna räägib on väga mitmepalgeline. Ta räägib kolme tüüpi joogast kolme tüüpi nii-öelda pingutusest, mida on vaja teha. Need on siis pingutus teadmiste teel, pingutus tegevuse teel ja lõppeks pingutus Jumalale pühendumise teel. Esmalt kirjeldab ta tegevust sellepärast, et see on inimesele kõige lähem ja kõige vahetum. Selle juures rõhutab olulisi momente näiteks meele ohjeldamine, lihasuretamine ja haavad. Tita ideaaliks tõuseb jooga meister Jongiin. See, kes valdab seda pingutust, kes pingutab just nimelt õigel määral ei liiga palju ega liiga vähe vaid on saavutanud omamoodi sellise kuldse kesktee. Nüüd haarata sõnn, räägin sinule aegadest, millal surres joogid kas naasevad või ei naase. Tuli päevavalgus kasvav kuu ja kuus kuud, mil päike liigub põhja poole. Nende puhul jõuavad lahkunud Brahmasse, sest nad on Brahma ära tundnud. Suits, kahanev kuu ja kuus kuud, mil päike liigub lõuna poole. Nende puhul leiab joogid kuu ja selle valguse ning naased. Need mõlemad teed, hele ja tume on siin ilmas igavesed. Ühega ei naasta, teisega naastakse. Mõlemaid teid tundev joogi Bartha ei eksi kunagi. Selle pärast rakenda alati joogat. Ardruna. Ja kui jutud sellest, kuidas jooga abil tegevuse teadmiste abil on kõik võimalik saavutatud siis ilmub Krišna Ardionale Jubama tõelisel kujul kõneldes endast kui jumalast, rääkides sellest, kuidas aeg-ajalt ongi temal Višnul vaja ümber sündida maailmasse selleks, et inimesi aidata ja maailmakorda alal hoida, sest on Višnu ju India religioonis, see säilib taia õpetaja ja selleks ongi olemas Višnul kõik need kuulsad 10 kehastust ehk avatari. Kuigi tegelikult muidugi mütoloogias on neid palju enam. Aga Krišna on kahtlemata kõige kuulsam neist. Ja ilmub ta siis Arnsonale, nii nagu tekst ütleb kirkamana kui 1000 Päikest ja tema enda kummardamise läbi ehk siis sellesama kuulsa pühendumise läbi mille kohta kasutatakse ka terminit pakti pühendumise tee pääseb jumalakummardaja lõpuks igavikku. Žürii Haagavat ütles, mina olen palju kordi varem sündinud ja kasina Arduna. Mina tean neid kõiki, kuid sina, vaenlast nuhtleja ei tea. Kuigi olen sündima tuia hävimatu. Kuigi olen olendite isand, ilmun ma iseenesejooga näivuses, sest valitsen oma loomust. Alati, kui seadmus alla käib, haarata ja seadmusetus võimust võtab, loon ma iseennast. Ma ilmun ajast aega, et päästa häid ja hävitada kurje. Et kehtestada seadmust. Kui ta oli nõnda lausunud, siis uratsa näitas suur jõuga isand hari partale ülimat jumalikku kuju kellel oli tohutul hulgal suid, silmi ning kõige erinevamaid imelisi ilmeid kes oli ehitud suure hulga jumalikkuse kaunistustega ja hoidis käes jumalikke relvi ning kandis jumalikke vanikuid rõivaid ning oli jumalikkuse salvidega võitud. See lõpmatu jumal, kelle palged vaatasid igas suunas, oli ülimalt imepärane. Kui taevasse tõuseks korraga 1000 päikest, siis oleks see hiilgus vast võrreldav Mahatma suursuguse säraga. Ja siis nägid pandava jumalate jumala kehas kogu maailma selle ühtsuses ja mitmekesisuses. Ning rikkuse võitja, kelle juuksed hämmastusest püsti tõusid, langetas jumala ees pea ja kõneles, surunud peopesad kokku. Ent kuula veel kõige salajasem AT minu ülimat õpetust. Sina oled minule väga armas, sellepärast ütlen, mis on sinule kasulik. Mõtle minust, pühendu minule, ohverda minule, austa mind ja sa jõuad minusse mad, tõotan sinule seda. Sest oled minule armas. Loobu kõikidest seadmustest otsivaid minus varjupaika. Ma vabastan sinu kõikidest pattudest. Ära muretse. Kuid ära minu õpetust kunagi räägi nendele, kes ei ole askeedid ega ole minule pühendunud, kes ei taha kuulata ja kes mind laimavad. Kes aga selle kõrgeima saladuse annab edasi minule pühendunutele. See kõrgeim pühendunud jõuab kindlasti minusse. Sest midagi meeldivamat ei ole minule võimalik teha. Sellepärast ei ole maa peal ühtegi teist, kes oleks minule nii armas, kui tema. Ja kui igaviku tee on jalge alla võetud ja kummardaja pääs jumala juurde õieti isegi sulandumine absoluutne on kindel siis on pagavatkita oma eesmärgi täitnud. Huvitav on see, et haavad kiita baasil sündis sisuliselt kogu keskaegne hinduism. Võiks isegi öelda, et see on kogu hinduismi baastekst, humanistlik baastekst või alustekst, nii nagu seda Linnart Mäll nimetas ja defineeris. Loomulikult oli sellel teel väga palju mõtlejaid ja filosoofe, kes aitasid pagavat kiita, muuta omamoodi India uueks Testamendiks. Selleks põhitekstiks, millest saab ammutada kõiki mõtteid. Ilmselt kõige kuulsam neist oli kaheksanda sajandi lõpul ja üheksanda sajandi alguses elanud hindu filosoof shoucara kes kiita põhitekstina esile tõstis. Ja selle käsitluse kohaselt siis Krishna kehastab selles loos absoluutne nii Arczuna iga usklikku, kes peaks samamoodi selle õpetuse kaudu püüdlema oma jumaluse poole mis tahes jumaluse poole. Sest siin enam ei ole oluline, et see oleks see konkreetne Krišna Višnu vaid iga jumalus, võib-olla selleks põhiliseks. Ja sellest ajast alates on kiita, kommenteerinud, lugenud, väga hoolikalt, uurinud pea kõik hindu filosoofid Tshankarast alates matma kandi ja tänapäevaste gurudeni välja ja kiita on olnud aluseks ka India iseseisvusele iseseisvusvõitlusele ja sellele religioonile, mida nimetatakse neohinduismiks ja mis tänapäeval on siis Indias valdav religioon. Rääkimata sellest, et kiita on väga paljude inimeste jaoks sajandite jooksul ka Läänes olnud väga mõjukas teos. Ilmselt kõige kuulsam tsitaat ja kõige kuulsam vihje kiitale, mis läänemaailmas üldse on tehtud, on Robert Oppenheimer tuumapommi väljatöötaja Manhattani projekti põhiautori. Viide sellele, sest pärast 1945. aasta 16. juulil Nevada kõrbes tehtud tuumapommi katsetust tsiteeris ta haritud inimesena loomulikult sanskritikeelses originaalis pagavat kiitvat vähemalt kahes lõigus. Sedasama 1000 päikest Krišna kirkam, kui 1000 päikest oli üks neist aga teine koht, 11. raamatu 32. värss mis algab üsnagi kurjakuulutavalt. Mina olen aeg maailma hävitaja, mina ilmusin, et inimesed siit ära viia. Nii et selles käsitluses saab Chrysnast omamoodi selline kohutav õudne jumalus, keda ta kahtlemata palavalt kiita. Sellises tervikus ei ole. Nagu nägime, hakkavad Gita, on tekst, mida ei saa hõlpsalt võtta. Ja meie kahtlemata oma lühikeses saates ei jõua rääkida kõike, mida pagavadki ta sisaldab. Märgiks sellest, et tegu on omamoodi vana ja eneseabiõpikuga, mis mõjub moodsana ka tänapäeval. Tooksin kaks tsitaati ühe idast ja teise läänest. Albert Einstein on öelnud, kui ma loen, pagavad, kiitad ja mõtlen jumala loomistööle. Neid kõik muu tühine märkate. Kuulus teadlane kõigepealt räägib jumalast ja teiseks paneb haavad kiita ja jumala tegevuse ühte patta ammutab omamoodi võiks öelda siis ainest. Seetõttu võib öelda, et ka iidsed tekstid võivad olla väga tänapäevased. Ja teine tsitaat Mahatama kandilt, mis kirjeldab pagavat kiitatava moodi eneseabi õpikuna, mida üha jälle igas ajahetkes tasub üle lugeda, oli ju pagavatkita matma kandi nii-öelda öökapiraamat seisis seal kogu aeg ja oli talle inspiratsiooniallikaks. Vaat ma kandjal öelnud, kui mind vaevavad kahtlused, ebaõnn vahib näkku. Ja silmapiiril pole ühtegi lootusekiirt, pöördun ma ikka pagavat kiita poole ja kohe särab naeratus minu näol keset hädamerd. Haavad kiita tekste luges Maian Kärmas. Helipuldis oli Maristamba. Mina olen Martti Kalda. Hüva lugemist.