Tänases saates räägime me Euroopa vanimast leitud muumiast, jah, te kuulsite õigesti, tegemist on siis jäämehe mütsiga ja hoitakse teda lausa spetsiaalselt tema jaoks tehtud muuseumis ning meil on täna saates külas ajaloolane, kirjanik meeldi Martina piir, kes on käinud seal muuseumis ja näinud isiklikult oma silmaga siis seda jänest Hüdsid, kellest on eesti keeles raamatuid ilmunud, on tast kirjutatud artikleid. Aga siiski on palju veel salapärast tema ümber ja ja tänases saates uurime natukene, mis mees see selline on ja ja mis ta nii eriliseks teeb. Kõigepealt tere. Tervist. Sa käisid nüüd hiljuti seal muuseumis? Ja mul on tavaks premeerida ennast oma sünnipäeva paiku sellist ajalooliste reisidega tähelepanuväärsetes paikades Euroopas. Ja seekord siis lõuna tirooli ja lõuna tirooli, mis asub Põhja-Itaalias ja nimeks Boltzano polso, just Holsonalin. Ja sinna on siis selle jäämehe, kes leiti 1991. aastal septembrikuus tema jäänused viidud ja ümber selle muuseum tehtud, kui suur seal Ühe mehe muuseum võiks öelda selles mõttes, et ta on täielikult pühendatud sellele muumiale, seal asuvad muumia iseloomulikult ja kõik tema esemed, tema rõivastus, tema relvastus, tema varustus, kõik, mis tal kaasas oli ja kogu see info, mis, mis sa ütlesid, uurides on saadud. See on olnud väga unikaalne ja paljuski jah, seniseid arusaamu kummutav. Et kogu see info ja see uurimistöö, see on keskendunud selle muuseumi ümber, kus on siis ka loodud. Kuidas seda tõlkida Euroopa muumiauuringute keskus või midagi niisugust, mis ongi täiesti ainulaadne asutus terves maailmas. Võrreldes Egiptusega on meelika muumiaid suhteliselt vähe ja kui üks leitakse, siis on ka põhjust seda tõenäoliselt eksponeerida pikemalt. Mis on ja mis teeb selle mütsi nüüd just eriliseks, et tema nimi ja kõik see, kust see alguse sai. No vot, see on eriline muidugi just selle tõttu, et ta on nii kujuteldamatult vana, kui ta leiti, siis esialgu jahteda noh, arvati, et on võib-olla mõned sajad aastad vana, et kus sa ikka nii täpselt aru saad, et niisugune krimpsus ja pruuniks tõmbunud inimkehad. Arvati, et küllap ta on, on mõni hukka saanud mägironija või, või, või mõni mõni rändur, kes on mägedes hätta jäänud. Aga kui teda, siis hakati uurima juba esialgsete uuringute käigus iga uus hinnang. Kas ikka tükk maad, noh, ajas tagasi kui ta viidi oma leiukohast esialgu okei, Austriasse siis juba esimene arheoloog, kes talle pilgu peale heita, kes ütles kohe, et vähemalt 2000 aastat ja iga järgmise uuringuga Se hinnang liikus ajas tahapoole, nii et praegu on siis jäänud selle juurde, et tema vanus on kusagil 5000 105300 aastat, igal juhul üle 5000 aasta. Ja sellisena on ta igal juhul oluliselt vanem kui isegi kõige vanemad Egiptuse muumiad. Ja muidugi, mis teda eriliseks teeb, on ka see, et ta on täielikult looduslik muumia tema juures ei ole kasutanud võttud mitte mingisugust kunstlikku manipulatsiooni, ei mingeid aineid, ei mingeid protseduure. Et nii nagu ta surres jäi loodusjõudude meelevalda. Nii, ta on. Kuidas ta siis välja näeb? Piltide pealt ma olen näinud, aga kuidas teda seal eksponeeritakse, et siis kuskil nagu Lenin klaaskirstu sees või, või mismoodi? Jah, et seal on oma kamber, see ei ole väga suur, siiski natuke suurem kui kirst, aga väikesest klaas aknakest saab sinna sisse vaadata ja mis seal muuseumis ongi just põnev on see, et need esemed on ju kõik originaalid seal. Need ei ole koopia, et need ei ole mingisuguseid järele tehtud või, või mingit tänapäevased katsetused, replikad, ei, kõik ongi päriselt-päriselt need esemed mida, mida ta kasutas ja kandis seljas ja siis muumia iseloomulikult ka. Teda võib kerge vaevaga ju näha internetist neid pilte on hästi palju, pruugib ainult nimi sisse lüüa, otsingusse on selline pruun, kõhetu krimpsus üldse mitte kena, tegelikult jah, niisugune luine. Aga noh, need on olnud kõik sellised surmajärgsed protsessid, mis on ta niisuguseks muutnud, et noh, näiteks kui mingeid arve tuua, siis hetkel praegu ta kaalub umbes 13 kilo, mis ei ole väga palju. Aga siin on hinnatud, et et oma eluajal võis ta olla umbes 165 sentimeetrit pikk. Nii et mitte just väga pikk mees tänapäeva mõistes ja kaaluda kusagil 50 pluss mõni kilo. Tüüp arvestades ta mägedes, käis tõeliselt väga rasva, ta ei saanudki Minnega koguda. Nojah, jah, võib-olla ka sellepärast, et, et seda on ka hinnatud tema kohta, et ta on üsna niisugune lihaseline tegelane olnud, vaatamata oma suhteliselt haprale kehaehitusele ja tema keha ehituse uurimine on näidanud seda, et ta on elu jooksul väga palju kõndinud. Et tal on olnud niisugune kõndiv töö, mis iganes see siis on olnud. Võib-olla Karjus, mägilane see on, see on isegi mõjunud tema tervisele. Mis haigusi on põdenud, kas need on ka välja tulnud, mis parasiidid tal küljes võisid olla? No tegelikult, kui nii võtta, siis, siis otsi oli vist oma eluajal päris õnnetu kuju ses mõttes, et, et ega ta terve inimene küll ei olnud. Tõsi, tema vanus ka ei olnud, et enam ühesõnaga ta ei olnud esimeses nooruses, et siin on hinnatud, et kuskil 40 50 aasta vahel jällegi mis tänapäeval ei ole ju mingi eriline vanus ja, ja tol ajal oli see ikkagi päris kõrge vanus. Nii et võib olla, mis iganes ametit ta elus pidasin, mis tema tegevusala oli tõenäoliselt, kui, kui asjaolud oleksid läinud teisiti, oleks ta võib-olla veetnud oma elu enam-vähem külas ja lõkke ääres istudes ja mitte noh, väga väga rännates. Surma sai ta küllaltki ebatavalisel moel, arvestades seda, et ta jäänud mitte laviini alla, lihtsalt vei külmunud ära. Jah, et surm oli, oli vägivaldne täitsa täitsa selgelt. Tema kehal on mõned haavad, mõned murdunud ribid, tõsi küll, mis ei olnud surma põhjuseks, aga aga noh, varasemast, võib-olla seal mõned mõned päevad isegi enne surma tema paremas käes pöidla ja nimetissõrme vahel pehmetes kudedes on väga sügav lõikehaav, mida ta ei saanud ka vahetult enne surma. Aga võib-olla kuskil päev või kaks varem, et tõenäoliselt olid oma elu lõpul siis segatud mingisugusesse võitlusesse või mingisugusesse vägivalda. Aga nüüd otseseks surmapõhjuseks on noolehaav, mis on tal siis vasakus õlas, see on lastud talle selja tagant. Nii et tähendab reeturlikult. No seda me ei tea. See on selline väga hinnanguline, et kui ütelda, et reeturlikult sisse ju tähendaks seda, et see, kes laskis, oli paha ja otsi oli hea nii-öelda. Aga võib-olla oli vastupidi, võib-olla oli otsi paha võib-olla õliga mingi röövel või kurjategija, kes teab. Ja, ja teda aeti taga või peleti eemale ja lasti nool. Noh, need on kõik spekulatsioonid, aga noh, aga kahtlust ei ole selles, et tema surma põhjuseks oli see noolehaav, mis hinnanguliselt lasti kusagil 30 meetri pealt. Kui oleks lähemalt lastud, siis oleks nool temast läbi läinud võib-olla isegi koos varrega? Oleneb kaugusest, aga jah, katseliselt on siis kindlaks tehtud, et sedalaadi nool et ots jääks õla sisse, tuli see lasta vähemalt 30 meetri kauguselt. Ja sõnul purustas ühe suurtest korteritest. Ja põhimõtteliselt, et siis lihtsalt jooksis verest tühjaks. Aga muidugi need sellesse, et ta seal mägedes suri. Sellesse kindlasti panustas ka tema üldine tervislik seisund, sellepärast et oma surma jaoks tundus, et ta oli üpris kurnatud, näiteks ei olnud väga palju söönud. Kaks söömaaega oli võimalik tuvastada tema sisikonnast üks võib-olla kuskil kaheksa, seitse tundi enne surma ja viimane, viimane eine oli siis veel moos. See oli siis võib-olla tund kõige rohkem kaks tundi enne enne surma, et siin on ka tõlgendatud nii, et võib-olla ta näiteks põgenes tagaajajate eest olenemata siis sellest, kas ta ise oli hea või paha tegelane. Aga võib-olla siis hetkeks tundis ennast turvaliselt kuskil ja, ja jõu kustutamiseks sõi siis veel pisut seda, mis tal siis kaasas kaasas oli. Nii et oli üsna kurnatud, aga tal oli ka mitmesuguseid terviseprobleeme ja, ja haigusi jah, konkreetselt isegi haigusi. No tulenevalt ilmselt tema elustiilist ja tema tolle aja kohta küllaltki kõrgest vanusest kannatas ta täitsa kindlalt liigesepõletiku all, nii et liigesed võisid talle teha olulist valu. Et iseäranis põlved olid kulunud pahkluud alaselg ja vaat huvitav on see, et ka just nende kohtade nendes kehaosades on tema nahal näha tätoveeringud, sellised lihtsad kriipsukesed, et kindlasti ei olnud need mingisugused ilu pärast tehtud, nad ei olnud dekoratiivsed ja nad olid ka sellistes kohtades, mis tavaliselt on ju kaetud inimesel. Et nad ei olnud näitamiseks. Et siin on arvatud, et võib-olla oli siis tegemist mingi tolleaegse sellise noh, ravimenetlusega, millega võib-olla siis püüti seda liigese või lihasevalu leevendada, kuidas tal hambad olid ja tema hambad olid väga kulunud. Tema hambad tõtt-öelda tänapäeva hambaarstide jaoks oleks ilmselt õudusunenägu. No ilmselgelt olid oma hammastega teinud palju tööd. Ja ma ei pea siin silmas seda, et ta elu jooksul nii palju toitu söönud, vaid vaid hoidnud mingeid nahkrihmu töö käigus või, või, või loomakõõlused, mida kasutati nööridega ja sidumismaterjalina. Nii et kõik selline kõik selline asi, mida hammastega hea mugav teha, aga ei tohiks teha, sest see väga kulutab. Ja muidugi osaliselt võib-olla ka toimib, et lihtsalt see algeline teraviljade jahvatamise riis noh, jahvatamis kiviga, et saab jahu sisse alati sellist kivipuru, mis ka tohutult kulud tab hambaid. Ja muide oli otsilga kaarjas, nii et ta võis kannatada hambavalu all. Kaaries ei ole moodsa ühiskonna või moodsa tsivilisatsiooni haigus. Aga veel, et seal oli borrelioos. Nii et kõigele lisaks võis tal olla üldine kehv enesetunne, borrelioosi sümptomitega. Tal olid kõhuparasiidid, mis tähendab, et ta võis kannatada kõhuvalu all ja seedeprobleemide all. Tal oli laktoositalumatus, see on tehtud DNA analüüsiga kindlaks, aga see tingimata ei pidanud talle elus probleeme tekitama. Lihtsalt see tuli analüüsidega välja. Nii et jah, Ta ilmselt ei olnud väga heas toonuses tegelane. Paljudel olid asju kaasas, üks asi on ta keha, mis on nagu selline asitõendi, kus annab uurida aga kõik see, mida ta suutis endaga veel kaasas kanda, mida see võiks rääkida? Ja tal ei olnud kaasas mitte väga palju asju, mis tegelikult ka panustab sellesse tõlgendusse, et, et ta ei olnud tegelikult kohaselt varustatud pikaks sihipäraseks retkeks mägedes. Nii et võib-olla ta tõesti oli sunnitud kuskilt kiiruga lahkuma, noh, põgenema siis näiteks kallaletungijate eest või mis iganes konflikt seal võis olla. Nii et ta lihtsalt noh, pages mägedesse ilmselt paika, mida ta hästi tundis. No mis tal kaasas oli, mõned elementaarsed relvad, mis kõik ei olnud töökorras ja noh, üht-teist, üht-teist veel, mõned kase tohust anumad. Neid on ka hästi põhjalikult uuritud. Muidugi. Aga ma mõtlen, Need on, et see on täitsa omaette teema, millest võiks hästi-hästi pikalt veel veel omakorda rääkida. Kahju oleks võib-olla libiseda kuidagi pealiskaudselt neist neist asjadest üle. Arusaadav, aga sisekas, kui tema nüüd keha kui asitõendi juurde tulla, on siin tehtud järeldusi, et kas ta nüüd peaks kuuluma Austria rahvahulga või rohkem nagu itaalia verd. Oih, rahastust ei saa kuidagimoodi rähkida kiviajal küll aga küll, aga tänapäeva kontekstis kui otsileib, siis võib-olla ei ole õige öelda, et teda ei võetud tõsiselt. Aga kindlasti ei võetud teda nii tõsiselt, nagu võetakse praegu, kui selgus, kui vana ta on. Nimelt sellistes metsikutes inimtühjades, mägedes, kuhugi on see riigipiir tõmmata, et keegi sellest väga täpselt ei hoolinud ja ega see ei olnud ka väga selgelt tähistatud, sest polnud mitte mingit põhjust. Mägedes käisid matkamas paljude erinevate riikide kodanikud. Kui nüüd selgus, kui erakordne leid maailma ajaloo ja arheoloogia jaoks, et see on siis muidugi tekkis kohe ka selline omandiküsimus, et millisele riigile ta siis kuulub. Ja noh, siis võeti täpselt ette vaata liitide ja muude tehnikaimede abil see piiri mahamärkimine selles kohas. Ja tõesti selles võidujooksus osutusid õigeks itaallased. Sest et et, et kui juba, siis väga täpselt pandi paika ka, et, et see leiukoht asub 92 meetrit ja 56 sentimeetrit. Itaalia poolel. Aga selle sinna võistlev sattuda, aga mõne lumelaviini, kas ei tulnud kõne alla või kuidagi ma ei tea, kas need maa just oleks liikunud, aga, aga noh, võib-olla loomad natukene vedasid või kuidagi. Ei, see ei tulnud kõne alla, sest et see, et, et see nii hästi säilinud on selle taga on terve rida väga õnnelik. Juhuseid ja kokkusattumusi ja üks põhilisi asju on kindlasti see, et teda ei ole tema algsest summa paigast liigutatud. See on niisugune väike, kuidas öelda, kaljulohk, kui niisugune kaljubassein kuskil seal 10 korda 30 40 meetrit selline lohk kus ta siis lamas, jää oli teda võib-olla liigutanud ainult nii palju Talgsest, ilmselt ta suri küljel, külg küljel lamades või külgasendis. Et sellelt küljeli asendist oli ta liikunud lihtsalt kõhuli. Et kogu lugu ja noh, selle tõttu oli siis ka tema vasak käsi jäänud sellises küllalt erilise nagu nurga all keha alla. Aga just oluline ongi see, et Loviinid ei ole teda puutunud, sest et kui inimkeha satub laviini, siis jah, Larin liigub väga aeglaselt, aga tema jõud on tohutu ja inimkeha lihtsalt uhmerdatakse pulbriks seal pika aja jooksul, et mägedest on päris palju leitud üksikuid luu, tükikesi või ka näiteks üksikuid inimhambaid. Ja põhimõtteliselt on see kõik, mis on kunagi hukkunud isikust järele jäänud. Eriliseks, et ta on tal on olnud õnne tulla tänapäeval. Tal on olnud õnne säilida, jääda puutumata, suhteliselt puutumata ilmastikust, jääda suhtelt suhteliselt täielikult puutumata metsloomadest kiskjad, sest mägedes ju ikka ju liigub vähemalt rebaseid, ma ei tea, kas seal karusid hunte on, rebaseid kindlasti kotkaid Kaarneid, kes kindlasti oleksid juhust kasutanud. Aga pätsil vedas selles mõttes, et kohe pärast surma katus ta Vidavalt pidi oma lumega. Ja põhimõtteliselt jäi ta lumega kaetuks kõigeks selleks 5000-ks ja rohkemaks aastaks. Et see, et ta nii hästi on säilinud, vaata mütsi on, on nii-öelda niiske muumia, ta ei ole selline, kui krõps nagu Egiptuse muumiat, kes pulbriks teha, edenevad, tolmuks krõbedad nagu küpsised. Aga eksi oli, on niisugune jah, öeldakse, et, et vett inglise keeles Vetmami või niiske, märg muumia. Et ka näiteks sellest päästekaevamiste videost on, on näha, kui teda tõstetakse täitsa tavalise laibaga, eriti kui ta on sealt kätte saadud, siis ta paindub. Ja isegi praegu ka tema lihased on nii palju säilinud. Et need on võimelised venima või sirutuma, aga noh, loomulikult nad ei tõmba noh, nagu tagasi. Nii et temaga väga käiakse ümber väga ettevaatlikult. Aga jah, ta ta kattus lumega, mis oli Urgne, jäi ilmselt väga paljudeks aastateks sellise Urbse lumekihi alla, mis võimaldas tal mitte lihtsalt külmuda, vaid ka kuivada, et läbi selle Urbse poorse lumeniiskus sai ära auruda. Ja samas oli see kõik piisavalt jahe, et bakterid ja mikroorganismid ei saanud seal tegutseda ja ka loomad, metsloomad ei saanud teda kätte. Nii et see, tõsi on niisugune looduslik muumia, see on, see on väga haruldane just ka selle kuivamise ja külmumise kombinatsiooni tõttu. Aga mismoodi teda praegu hoitakse, et lastakse ka inimesi vaatama, et sa pead olema siis täiesti sellised tingimused, et ei toimuks mingit lagunemist, nüüd, kus ta on välja kaevatud? Ja et see on väga spetsiaalsetes tingimustes oma kambris ja kõik need säilitustingimused, hoiutingimused ja ka turvameetmed, mis teda seal ümbritsevad. Noh, ma julgeks väita, et maailma riigipeadel ei ole niisuguseid et kõik evakuatsiooniplaanid, seks puhuks, kui midagi hullu peaks juhtuma kõikvõimalikud tagavara süsteemid, mis lülitavad tööle, kui peaks olema sissemurdmine või, või elektrikatkestus või mis iganes mingi bakteri bioloogiline rünnak, ma isegi ei kujuta ette, kuidas saab juhtuda. Aga see kõik on seal tehtud tohutult turvaliseks ja on selline tipptehnoloogiline tipptehnoloogiline värk. On teada, et keegi on tahtnud nagu minna Hüdsit röövima näiteks nagu kunstiteoseid, et varastan Mona Lizat, varastan siiamaale ei ole, aga noh, ei või iial teada. Veel natuke paar sõna muuseumist, et kui sa seal käisid, kui palju seal käib uudistajaid ja inimesi, kes siis tahavad oma silmaga täiesti näha meest, kes on nagu üle 5000 aasta vana võib-olla kellelegi eellane isegi ei tea. No see on veel omaette huvitav teema see et kuivõrd me võime otsiga sugulased olla, aga selles muuseumis No ma ei oska nüüd ütelda, mingisugust, Ma ei mäleta mingit sellist üldkülastajate arvu võib-olla siiski kusagil ikka mitmekümne 1000 kandis aastas küll, aga ma märkasin, et seal oli seina peal huvitavalt eksponeeritud külastusstatistika erinevate maade kaudu. Ja noh, kindlasti Itaalia erinevatest piirkondadest oli ikka tuhandeid ja kümneid tuhandeid inimesi. Aga muuhulgas asestatistika käis aasta 2017 kohta, muu hulgas sellel aastal Eestist oli olnud külastajaid 36. Millega me jääme alla kahjuks lätlastel ja leedulastel, nemad tulevad, suuremad reaalkäisid, suuremad maad ka, et sealt oli siis vastavalt 44 ja 43 külastajat. Kas seal ongi muuseumis väljas, ütleme tema tema esemed kui palju seal videomaterjali või kolm teega kuidagi mütsid tuunitud tehtud. Jaa, on küll, et selles mõttes on ära kasutatud kõik need tänapäevased võimalused, mida digitehnoloogia võimaldab. Moodsat muuseumit ei kujutagi teisiti ette. Et seal on jah, saab, saab otsituurida ekraanidelt, et suurendada, vähendada, lugeda infot juurde. Ma ise veetsin seal terve päeva, kuus tundi. Väsisin tohutult ära, aga olin, olin tohutult rahul, et kui ma enne teadsin mütsi kohta palju, siis nüüd mul on tunne, et ma tean aidsi kohta kõike. No see on väike liialdus, loomulikult. Et lugesin läbi iga viimase kui teksti, mis seal oli, vaatasin ära iga viimase kui video, mis seal oli ja uurisin igat eset ikka väga põhjalikult kummargil ja kohati käpuli ja. Aga mis oli sinu jaoks kõige suurem üllatus, oli selline asi, mida sa ennem kas ei teadnud või ei tulnud selle peale, aga seal kohal said aru? No neid pisikesi selliseid täpsustusi oli, oli Snap palju. Aga mida ma ise tahtsin näha, mis oli mulle jäänud meelde kuidagi seda siin emotsionaalsem oli see, et eesti keeles on otsi kohta ilmunud raamat Conrad Spengleri mees jääs. No see on küll kirjutatud siis, kui uurimine oli veel suhteliselt algusjärgus ja mitmed seal toodud arvamused ja, ja uurimistulemused on hiljem ümber lükatud, nii et kindlasti on seda väga huvitav lugeda, aga peaks lugema ettevaatusega. Et ikkagi vahepeal on möödunud 25 aastat ja noh, loomulikult me teeme praegu otsi kohta märksa rohkem kui aastal 93 või 95. Aga sellest raamatust ma olin lugenud tema kuue kohta tema rõivastuse kohta, seal oli öeldud niimoodi, et pisted õmbluspisted, noh, need olid tehtud siis looma kõõlusega, et need olid väga selliseid oskaja käega tehtud, väga korrapärased ja ilusad. Ja raamatus oli, oli kenasti öeldud selle kohta et järelikult oli keegi, kes hooli seltsist piisavalt et teha talle kenasid rõivaid. Ja kui ma seda lugesin, siis kuskil üheksakümnendatel ise õrnas ja vastuvõtlikkus eas mulle lakse kuidagi südamesse. Ja ma tahtsin oma silmaga Sis veenduda jõendusingi ja olid väga ilusad pisted. Ma arvan, et ma tean midagi nõelakunstist ja nõnda lapsepõlves on see kunst selgeks tehtud. Et tõepoolest nad olid korrapärased ja kaunilt ja tõesti oskaja käega tehtud. Ja samas seal kõrval olid ka mõned rebendid, mis olid parandatud kuidagi sellise noh, jämedalt keerutatud. Rohukiududest mingi sellise materjaliga need olid tehtud Ruhmakalt hõredalt ebakorrapäraselt, et noh, võib-olla siis välitingimustes mingid rebendid seal võib-olla üldse ise oli pinud. Nii et ma nägin ära selle erinevuse ja, ja mulle see meeldis. Et see kuidagi, see oli mulle emotsionaalselt oluline. See kuidagi tõi selle väga ammuse ajastu lähemale ja sellised väikesed asjad teevad, teevad kauge mineviku. Nojah, selliseks nagu inimlikult mõistetav, kas lähedaseks või, või siis näiteks see, et kui vaatad tema karusnahast mütsi seda kinnituspaela, mis tal siis lõuad läbi käis, et sellesse on sõlm tehtud ja paelise on sõlme kõrvalt katkenud. Aga ma uurisin seda sõlme, väga põhjalikud, sest ma nii väga tahtsin teada, et kas kiviajal, et tehti sõlm ja samamoodi, nii nagu meie praegu sõlmime, noh, ma ei tea, saapapaelu või, või lihtsalt mingit nööri. Et mulle tundus küll, et ikka ikka üsna samamoodi ja vot see on selline selline hetk, kus sa nagu tunned, et et ka tänane päev, vaatamata sellele, kui moodsad me oleme enda arust. Kuidas tänane päev kasvab välja väga kaugest minevikust ja, ja meie tänases päevas ja igapäevases elus on on asju, mis seovad meid noh, niivõrd kaua aega tagasi elanud inimestega ma arvan, et ma ei saa enam mitte kunagi elus sõlmida ühtegi nööri või paela, ilma et ma ei mõtleks otsile. See on nii ilus, aitäh, Milvi Martina Piir täna saatesse tulemast ja meile pretsist salapärasest rääkimast.