Tere, head kuulajad, algab üheksanda septembri heligaja, milles tutvustame lähiaja muusikasündmusi. Hooaja avakontserdid on ERSO-l Tallinna filharmoonia all ja nüüd ansamblil. Lähemalt räägivad ERSO direktor Andres Siitan, Tallinna Haanja direktor Jüri Leiten ja nüüd ansambli kunstiline juht Olari Elts. Seejärel küsitleb Annika Kuuda helilooja Schwartzi, kelle teos müüdi avakontserdil. Esiettekandele tuleb. Vere linn tähistab oma aukodaniku Arvo Pärdi sünnipäeva 11. septembril kontserdiga, millest kõneleb linna kultuuriosakonna juhataja Tanel Jan Palgi. Rahvusooper Estonia andis välja plaadikogumikku Estonia lauljate salvestustega. Plaadi koostaja ja helisalvestiste restaureerija Jüri Kruusiga räägib Kersti Inno. Ja saate lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Toimetaja Tiina kuningas ja helioperaatorid Katrin maadik ja Helle Paas soovivad teile kena kuulamist. Reedel, kaheksandal septembril Tallinnas ja laupäeval, üheksandal septembril Kuressaares toimuvate kontsertidega saavad oma 80. hooaja Eesti riiklik sümfooniaorkester. Laupäeval, üheksandal septembril kell 19 Kuressaare spordikeskuses aset leidev avakontsert on Saaremaakultuuriaasta tippsündmus ning suure koosseisuga astub ERSO Saaremaal üles esmakordselt. Avakontserdil kõlavad maailma muusikaliteratuuri tippteosed Heino Elleri sümfooniline poeem Koit ning Sergei Rahmaninovi esimene klaverikontsert, kus soleerib mitmete mainekate konkursside laureaat Ell tarne poolsin Hispaaniast helilooja Dmitri Šostakovitši või on ta sünniaastapäeva märgiks, kõlab helilooja kuues sümfoonia. Dirigeerib maestro Nikolai Aleksejev, kes alustab kuuendat hooaega ERSO peadirigendina. Saaremaal toimuva kontserdi salvestab Eesti Televisioon ning otseülekande teeb ka klassikaraadio. Raa küsitleb ERSO direktor Andres Siitan it. Andres Siitan, Öelge, palun, kui suur on kaheksakümneseks Eesti riiklik sümfooniaorkester oma koosseisus? Koosseis on meil olnud juba päris palju aastaid stabiilne, see on suur sümfooniaorkestri koosseis, kus on siis 60 Kell pillimängijat ja 40 pupilli löökpillimängijad, nii et kokku tuleb 100 inimest kes on kõige staažikam ja kui palju üldse on teil neid staažikaid, mängijaid, kes võivad öelda, et minu tööstaaž on siin väga pikk? Oi, neid raskeid mänge, et tegelikult on, on meil mitmeid. Ja veel siiamaani teeb meiega aeg-ajalt kaasa küll nüüd juba ametlikult pensionil viibiv Kalju terasmaa minu meelest, kelle staaž peaks olema praegusel hetkel kõige pikem, ta mänginud ERSO-s kokku üle 50 aasta, ehk siis näinud selle orkestri arengut peaaegu et algusest peale poole sajandi jooksul ei andnud teatepulga üle oma tütrele Terje Terasmaale. Aga kas sel hooajal võeti juurtega noori muusikuid, ekse orkestri koosseis pidevalt natukene vahetub ja ikka on see nii, et keegi teeb kellelegi koha vabaks. Meiega on liitunud mõned noored mängijad, kes on Eesti Muusikaakadeemia lõpetanud. Sel aastal liitus ka üks erakordselt hea noor klarnetimängija Itaaliast kes on lõpetanud Milano konservatooriumi, on töötanud Milanos sealses noorte projekti orkestris, mida juhatanud harta muti. Ja noh, ma arvan, et ta mingil määral ajamärk see, et ersasse tulevad mängijad ka väljastpoolt Eestit ja ja nii on see igal pool maailmas, inimesed liiguvad nii nagu paljud Eesti muusikud on leidnud endale töö väljaspool Eestit, nii hakkab see liikumine toimuma tegelikult ka teistpidi ja, ja väljastpoolt inimesed tulevad tööle Eestisse ja see on asjade loomulik käik. Te ütlesite pressikonverentsil, et on hea veel selle üle, et ERSO tuntus maailmas on järjest kasvamas. Kas see on nüüd tänu sellele, et nõustajaks on Paavo Järvi, ERSO seostub kuidagipidi Järvide nimega või on siin ikkagi taga meie tublide muusikute tublil töö ja andekus? Loomulikult on siin taga just nimelt eelkõige meie muusikute tubli töö ja orkestrile oma kvaliteeti päris kõvasti taandanud. Siin on tegelikult orkestriga koos töötavad dirigendid tohutult palju ära teinud. Kindlasti ma tahan siin nimetada Arvo Volmeri, kes küll lõpetas oma peadirigenditöö ERSO, kusjuures 2001. aastal, aga kes arendas seda orkestrit tohutult palju edasi tema tööd jätkanud nüüd Nikolai Aleksejev, kelle käe all on, on ERSO hakanud kõlama kui palju paremini. Väga suure panuse on siin andnud oma nõudlikkusega Paavo Järvi ja tahaksin kindlasti mainida neid, neid plaadistusi on teinud, need plaadistused on ju niisugused asjad, mis lähevad igale poole maailma ja siin ei saa teha mitte ühtegi hinnaalandust mitte milleski, see kvaliteet peab olema täiesti maailmatasemel. See peab olema tippkvaliteeti, et ja, ja kui endale niisugused eesmärgid seada, ega siis tulevad tulemused. Kas sellel hooajal on ka, et heliloojad nii-öelda märksõnana, mis annavad hooajale ühtse tooni? 2006. aasta nagu ta on Mozarti Šostakovitši aasta eks see oma niisuguse märgi jätab ja Mozarti Šostakovitši teoseid oleme me just eriti seal 2006. aastal ette kandnud pisut rohkem kui tavaliselt kuskilt maalt on see meile suur õnn, et me saame seda teha, ilma et keegi meile seda pahaks paneksid, miks mängitakse Mozartit liiga palju? Peadirigent ütles, et temal on eriline hea meel selle üle, et ta saab hoo lõpetada niisuguse jumaliku teosega nagu seda Mahleri Kaheksas sümfoonia. Aga kui palju on ERSO hooaja mängukavas Eesti heliloojate teoseid? See on üks ERSO missioon tuua kuulajateni Eesti muusikat, tuua kuulajateni esiettekandeid ja eesti muusikat. Me mängime küllaltki palju, avame me ka hooaja sümboolselt teosega, mis on olnud palju palju aastaid. Hooaja avateoseks on Heino Elleri Koit. Osaleme me Eesti muusika päevadel kevadel, kus tuuakse kuulajateni suur hulk esiettekandeid. Tahaksin siin nimetada veel Erkki-Sven Tüüri klaverikontserdi esiettekannet, mida juhatab Olari Elts. Teos, mille esiettekanne toimub novembrikuust, sind siin Lätis ja ääretult tore on, et kohe üsna varsti peale seda saab seda teost kuulda ka Eesti publik. Aitäh. Hektar Andres Siitan. Soovin teile edu ja ilusat juubelihooaega. Aitäh teile. Tallinna filharmoonia hooaega tutvustab direktor Jüri Leiten Tallinna filharmoonia sügis jõuab teieni nagu kõikide teisteni, esimene poolaasta on ütleme tegelikult juba ju lahti läinud. Mida värskendavat siis selles hooajas nüüd võib kuulajale-vaatajale pakkuda? Meie värskus, ma arvan, seisneb selles, et meie kava on küllaltki kirju. Meie koosseisus on endiselt eliit, kollektiiv, Tallinna kammerorkester, endiselt eliit, kollektiiv, Estonian Dream Bigbänd ja endiselt meil on väga erinevat muusikat ja väga häid esinejaid. 14. septembril on siis hooaja avakontsert, mida juhatab Eri Klas Tallinna Kammerorkester, solistid Pille Lill, Silver ainomäe, Leonid Savitski ja kava on siis tänavuse aastase ühe juubilari miitri, Šostakovitši 100.-ks sünniaastapäevaks pühendatud kontserdiga. Veel septembris tulemas projekte Sankt-Peterburi päevalt Tallinnas ja seoses sellega me korraldame koostöös Eesti kontserdiga päris suurejoonelise sellise skaala. Õhtu seisab toimuma 28. jõhvi kontserdimajas ja 29. septembril Estonia kontserdisaalis. Peterburi päevad on selline kahe linna, Tallinna Sankt-Peterburi sõprustraditsioon. Ühel aastal ollakse Peterburis, teisel aastal ollakse Tallinnas. Me seadsime sisse. Sellise väikse ooperiga, pidades juba vaikselt silmas tulevikku Birgitta festivalil ja, ja ka asjaolu, et nemad olid huvitatud väga meie Georg Otsa kontserdiprojektist tuleval aastal. Ja sõprus algabki siis nüüd septembris, nii et meile saabuvad külla Väikse ooperi parimad solistid, väikese ooperi peadirigent Andrei Anihhanov. Ja saabub ka külla eesti soost rahvusvaheliselt väga tuntud pianist Peeter Laul. Oktoobrist tahaksin esile tõsta selliseid kontserte, nagu kohtume jälle oma kauaaegse sõbra Migaweurusega, kes mängib seda kord koos Tallinna Kammerorkestriga teoseid panduneoonile. Sellel kontserdil, mis toimub seitsmendal oktoobril, osaleb Jan Erik, Gustav son tšello. Ja väga tahaksime esile tõsta, et esmakordselt seisab Tallinna kammerorkestri ees dirigent Mihhail Kerts, kes tegi pärase töö ära Birgitta festivalil. Astor Beats olla tango ooperis Maria de Buenos Aires. See oli nii nauditav tema klaverimängija, tema juhivõimed. Ja nüüd seisab Mihhail Kertsis Tallinna kammerorkestri ees ja me tõesti loodame, et sellest tuleb väga tore pärl. Veel oktoobris tõstaksin esile sellist kontserti nimega märka last. Koostöös Eesti lastekaitse Liiduga ja MTÜ-ga tõlgin vene maja. Me teame, et Eesti mõju on üle maailma, aga Tallinnas on Russkii Dom väga tore mittetulundusühing. Väga aktiivsed daamid tegelevad väga paljude kultuuriliikidega ja just eesti kultuuri propageerimisega Venemaal ja vastupidi. Seda kord on tulemas minu meelest tõsiselt värskendav kontsert. Meile saabuvad külla kaks noort solisti Moskvast. Nad on 17 18, vastased Tatjana Shalagina riiulil ja Nikita Toyanss klaveril. Mõlemad on rahvusvaheliselt juba pärjatud tiitlitega ja meie idee oli selline, et kui nüüd on jällegi meie idasuhted vähemalt kultuurivaldkonnas soojenemas tihenemas, et näidata Eesti publikule hästi andekaid noori vene instrumentalist. Ja mõtlesime alguses, et see kontserdisari Me tahame sellest sarja kujundada, kannaks nime näiteks Vunderkindid. Aga seekord on ta ja tõesti koostöös lastekaitseliiduga ja ta kannab nimetust märka last. Sellepärast et selle kontserdiga toetatakse Eesti kasvu peresid, peresid, kes on võtnud endale kasvatada lapsi. Seda kontserti juhatab siis maestro Eri Klas. Toimub Estonia kontserdisaalis 19. oktoobril. Saime veel oktoobris Eesti muusika päevad ekstra ehk siis Tallinna kammerorkester, Risto Joost mängivad uut eesti muusikat, see on siis nagu mõningane jätk kevadisele festivalile ja läheksimegi niimoodi sujuvalt novembri juurde. Nüüd novembris alustab tööd meie suurt džässorkester Estonian Dream Bigbänd ja, ja neljandal novembril siin Eesti Raadio esimeses stuudios. Peale mõningast vaheaega elustaksime jälle Tallinn džässstuudio idee, mis nüüd vahepeal natuke pidas pausi. Aga, aga kuna tegemist on väga toreda üritusega nimelt ju filmid sellest nii-öelda ilusast kontserdist korralik raadiosaade korralik klint siis ma arvan, et ka väga õige, väga tähtis töö. Sedapuhku alustame eesti muusikaga. Teoks saab meie juba pikka aega olnud mõte, ehk siis helilooja arranžeerija saksofonimängija, Raul Söödi autoriõhtu. Novembris koostöös Eesti filharmoonia kammerkooriga Üheteistkümnendal novembril Toivo Tulevi autorikontsert, mida juhatab Tõnu Kaljuste Niguliste kirikus. Siis, kolmandal novembril saabub Kanuti Gildi saali järjekordne kontsert diplomaatiliste nootide sarjast ehk siis külalised Valgevenest. Ja sedapuhku on kontserdi nimi keskaegne rokk. Tunnistan kohe, et ma ei oska sellest väga palju rääkida, ainult niipalju, et väga hea ansambel staari Olsa kus on vokaalkunstnikud ja rahvapillikunstnikud ja see bänd on seitsmeliikmeline, sinna lisandub ka teatritrupp. Me oleme suhelnud Valgevene muusikutega väga palju viimasel ajal ja on tunda sellist tõsist huvi murda ja seda samuti väga head potentsi osaliselt Valgevene piiridest välja. Ja seda toetab ka Valgevene saatkond. Ja veel novembri lõpus, 22. on muuseas diplomaatilised noodid meil Viru keskuses. Kui me oleme Eestis oma tuntud muusikutelt Villu Veski Tiit kalustelt kuulnud kontsertsarja Põhjala hääled ja saarte hääled, siis, siis sedapuhku tuleb Šotimaalt külla ansambel ja projektimon vanade saarte hääled. Kontserdil lisandub ka tummfilm elust vanadel šoti saartel. Ja kui päris aasta lõpuni nihkuda, siis detsembris tahame veel teha helli Kansoniga kontserti, mis osaliselt olite kantud kaks aastat tagasi, aga on vahepeal tulnud uusi lugusid juurde, mida arranžeerinud Raul Sööt ja Estonian Dream Big Band. Hedvig Hanson depikse detsembri tuuri Eestis. Ning detsembris on meil veel selliseid kontserte tulemas kui kas, kes on väga armastatud dirigent Tallinna kammerorkestri poolt ja on ka kunstiliselt juhendanud pikki aastaid. Tallinna Kammerorkesterit saabub kolmandal detsembril Mustpeade majja kavas Mozarti 40-st sümfoonia. Kontsert Concerto Funebre, kus solistiks Harry Traksmann. Samuti toimub detsembris suur jõuluprojekt koostöös Eesti filharmoonia kammerkoor ja dirigent Paul Hillier iga siis on meil üks uudis, detsembriks. Nimelt toimub vahetult enne jõule Tallinna Kammerorkestriga Tallinna muusikakeskkooli kammerkooriga ja dirigent Lauri sirbiga, meil väike tuur, ehk siis vahetult enne jõulutuur kanname ette uusi eesti jõululaule. Sedapuhku oleme tellinud eesti heliloojatelt uued jõululaulud ja ma arvan, et see on väga tore, kui see muutub traditsiooniks. Me tahaksime selle projektiga anda Tallinna linnale märku. Tallinna linn on kutsutud sellel aastal Brüsseli jõululaadale. Ehk õnnestub, kui mittekollektiive, siis näiteks heliplaat sellest kontserdist sinna jõululaadale saata. Et anda ka nagu Euroopale märku uutest ilusatest, eesti jõululauludest, värskendavatest lauludest ja ma arvan, et see oleks küll tore kingitus nii eesti rahvale kui ka Brüsselile. Ja aasta lõpebki siis väga traditsiooniliselt meie ühiskontsert eesti kontserdiga, ehk siis vana-aastakontserdiga, kus jällegi pidades silmas traditsiooni esitame Haydni, lahkumissümfooniat ja Mozarti klarnetikontserti ja siis rollis esineb toomas või Viilov ehk siis solisti ja dirigendina. Tooksin veel peale seda rasket suve ja pirita festivali kiita lihtsalt oma väikest kollektiivi. Ja need inimesed jätkavad täie hooga ka uuel hooajal. Heili Vaus tamme järgmisel neljapäeval, 14. septembril algusega kell seitse õhtul Estonia kontserdisaalis on Tallinna filharmoonia hooaja ametlik avakontsert. Mis seal täpsemalt kavas on? Kava? Teost sümfoonia number 14 uputada 35 ja tšellokontserttuur võib öelda, et see kontsert on nagu ja Šostakovitši enda vaimne testament. Ühelt poolt on 14. sümfoonia just nagu Šostakovitši enda elulugu läbi luule ja muusika aga teisalt siis tšellokontsert oma jõulisuse virtuaastuse ja eelkõige sarkasmiga, heliloojat vaimselt ahistanud jõu, nimelt siis toonase nõukogude liidu pihta. Öeldakse, et Stakovitši 14-st sümfoonia on ka helilooja enda meelest kõige erilisem. See on nagu laulutsükkel kahele häälele ning kammerorkestrile ja löökpillidele sõnastusega ühevaatuseline ooper, mille keskseks ideeks on surm ning mõtisklus elu mineviku üle. Väga põnevat ja kaalukad teksti autorid on siin hispaanlane Lorca prantslane apale, näe sakslane Rilke ja vene romantismi esinda kühelberke. Kõik on küll tõlgitud vene keelde, et esitus on vene keeles. Solistideks on Pille Lill ja Leonid Savitski. See on väga karm teos, on justkui biograafiline teos, kus Šostakovitši kasutab tekste omaenese eluloo kirjeldamiseks justkui nii siis Lorga hirmuäratavad nägemused sõjast, Napoli näärikummalised fantaasiarikkad, meditatsioonid iga inimese isiklikust süüst ja lõpuks kühvelbekkeri mõtisklused kunstniku moraalse kohuseüle. Ja veel päris kokkuvõtteks Rilke väljendusrikas kujutluskunstniku surmast. Peaks olema äärmiselt emotsionaalne, võib-olla veidi raskepärane. Aga tšellokontsert seest on täis sarkasmi, mida kõige rohkem vast väljendab teose lõpus kõlav gruusia armulaul sule iko, mis kuulu järgi olevat olnud Stalini lemmikviis ja teisigi vihjeid ja viiteid olulistele teostele leiab sellest sello kontserdist. Siin on meil solistiks noor andekas tšellist Silvia Rainomäe ja seegi vast on omaette märk, sest Šostakovitši kirjutas mõlemad oma tšellokontserdid heale sõbrale lahvlostropovitusele ja meile, ettekantu on tõesti selle aja jooksul, mis ta trükist ilmunud, niisiis 1959.-st aastast kujunenud üheks populaat varasemaks ja enim mängitavamaks tšellole kirjutatud teoseks üldse. Ja toimub see kontsert järgmisel neljapäeval kell seitse õhtul Estonia kontserdisaalis. Klassikaraadio teeb sellest ka otseülekanne. Hooaeg algab nüüd ansamblil ansambli kunstiline juht, dirigent Olari Elts. Käesolevat hooaega alustame kontserdiga pühapäeval Niguliste kirikus mis kõlavad ka mitmed esiettekanded, põhjus, miks, miks see kontsert Nigulistes on osalt ka kinni sellest, et tahan mängida orelimuusikat ja Me alustame Sanlee muusikaga teosega, mis on kirjutatud tema, tema abikaasa vastuseks ja üldse kogu see kontsert on pisut sellise alatooniga, nimelt Me pühendame tegelikult kogu kogu oma kontserdi Ligeti mälestuseks ja, ja temalt mängime me või täpsemalt Aare-Paul Lattik mängib tema teose volümiina, mis on, ma arvan, üks apokalüptilise maid oreliteoseid, mis kunagi on kirjutatud ja, ja selle esiettekandega seoses tulevad meelde mitmesugused legendid, mida kontserdi, kuidas ta võib meie kavad siis ka lugeda, siis kõlab Galina Grigorjeva keelpillikvartett, mis sai esiettekande suvel KuMusse iri kvarteti esituses ja nüüd mängib seda nüüd ansambli Kell kvartett. Ning veel kaks päris esiettekannet Toivo Tulevi tšellokontsert, kus soleerib ravi, mis on siis valminud nüüd jällegi nüüd ansambli tellimusel, tuletan meelde, me oleme Toivo Tulevi kaasanud juba aastaid koos töötanud, üks kümmekond teost esiette kandnud ja meie koostööst on valminud ka. Ja kontserdi lõpetab case otsi muusika kammeransamblile seisvalt seal Ameerikas San Diegos sündinud helilooja, kes juba 15 aastat vähemalt juba Saksamaal ja on praegu just sooritamas oma nii-öelda läbimurret ja nüüd ansambel tellis, ma arvan, väga õigel ajal temalt teose see ka võrdlemisi apokalüptiline teos, lõpetabki meie avakontserdist. Ei avakontsert on siis homme, pühapäeval kell üheksa õhtul Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Millised on selle hooaja sihid ja eesmärgid ning plaanid? Oktoobris juba koostöös Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja Eesti kontserdiga mängime klaverifestivali lõppkontserdil mängime Stravinski muusikat, Vadja pulma, siis kus on siis ka kohta mõistagi veel Latvia koor, samuti Ladze koor osaleb ühel esiettekandel, nimelt Jüri Reinvere kirjutab selleks puhuks uue loo neljale klaverile ja koorile. Lisaks mängime Prokoffiliste kõige vähem mängitavat teost, see, ma arvan, et Eestis kõlanud ei ole, see on ood sõja lõppemise puhuks. Kui, kui Šostakovitši kirjutas 45. aastal peaaegu et võiks öelda suitsiid, üheksanda sümfoonia Stalin ootas üheksandat sümfooniat mõistagi midagi muud. Ja see algab sellise nii-öelda peaaegu ninanipsuga Stalinile siis Kohver kirjutas sõja lõppemise puhuks suure, ma ütleks suisa pugejalik voodi suurele puhkpilliorkestrile, kus Susanna perso meie ettekandes neljale klaverile suurele löökpillikoosseisule ja ei, vähem ega rohkem kui kaheksale Harzile, siis me mängime veel ühte heliloojat, keda siin nendest on väga vähe mängida, nimetasid sood anud Aili paleemik, miks, mis on mille klaveriansambli kastemaatilisemaid teoseid, see on siis nii-öelda koorile, suurele jälle löökpilliansamblile kahele lennuki mootorile ja äratuskelladele peo osas mõistagi neli suurepärase pianisti ja nendeks on mar Gerretz Kairatused, Sten Lassmann ja ja Taavi Kerikmäe. See on kindlasti, ma arvan, kõige raskem lugu neljale klaverile kirjutatud novembris koostöös Von Krahli teatriga ja tassiga Me produtseerime niukse nii-öelda ooper või lavateos, mille kirjutab meile hetkel oma kodus Kevin prajast, leiad sa tõsi, nii-öelda tõsi, avaüritusena talvel jaanuaris mängib müüd ansamblid vööbivalt, et kontserdi siis meil on, unustasin enne märkimata ka resideeri veel oja sellel hooajal, see on Galina Grigorjeva, kellelt me siis nagu ma ütlesin, siis pühapäeval mängime veel kvartetti. Märtsis mängime ooperit Champlenti ja Rohutirts, Dan, samal kontserdil kõlab jällegi Stravinski fenod Mullesk nelja laulja ansambliga Stravinski seened, õppe läksid sellest laulust, mis on siis baritoni klaverile teeb Galina Grigorjeva selleks puhuks ansambliseade ja võimelist osalema ka eesti muusika päevadel ja, ja kas ta on sinu hõlmik nendest plaane, millest juba praegu on veel vara rääkida? Ülipõnevad on kontserdikavad, kuidas sellised kavad üldse sünnivad, kas see on teie kui kunstilise juhi vaimse pingutuse vili või sünnib see koostöös? Noh, eks me siin räägime ka kolleegidega ja, ja arutame asja ka nii nii siin ansambli liikmetega kui ka inimestega kaugemalt. See materjal, mis tänapäeval koguneb kunstilise juhi lauale, on just kaasaegsest muusikast pöörane noote ja plaate ja nii edasi, kõik laabub ja nüüd osambli staapi. Ja eks me püüame seda kuidagi oma ideedega eesmärkidega ning sellest kõigest lõpuks sünnib rikkamalt kergelt. Sünnib ja need eesmärgid, millised. Me püüame kokku saada sellise kontserdikava, mis, mis nagu iseenesest ka kontserdikavana peaks andma mingisuguse sõnumi, et me oleme püüdnud alati vältida lihtsalt lugude kokkupanemist, et et meie jaoks kontserdi ülesehitus peaks olema samuti sündmus. Te olete olnud pidevalt seotud suurte projektide Yorkestritega. Olite mitmeid aastaid Läti rahvusliku sümfooniaorkestri peadirigent. Kuidas te seda kõike jõuate ja mis on teie sellised isiklikud suuremad ettevõtmised sel aastal? Jah, läksin, ma olin 2001 kuni 2005 pea tiringidele lõpetasin nüüd ma sellest hooajast alates, sest olen seal esimene külalisdirigent ja siin kohe järgmine nädal juhatan keele Lätis romantilist muusikat. Roomsi, Suumann ja Wagneri ja läti orkestriga seovad mind selle sool ka mitmesuguseid tuurid. Poola Varssavi mujale veebruari alguses. Meil on pikk Šveitsi tuur Läti orkestriga peamiselt vene muusikaga. Sellest hooajast alates olen ma nii-öelda kunstiline nõustaja kohe prantsuse orkestrites, nimelt ohvestade Protannia juures rannise, kellega seob mind siis ka tihedam koostöö sel hooajal. Lisaks olen tihe külaline šokkima šoti kammerorkestri juures päris mitu korda olnud jaganud sellel hooajal lähen sinna mitu korda, kellega koos me sõidame ka Itaalia tuurile veebruarist kolmandale. Kindlasti tuleks märkida Eesti riikliku sümfooniaorkestrid, kellega ka päris palju selle loal, kus muusikat saame teha nüüd siis nagu juba mainitud, sellest nüüd ansambli ühel kontserdil, kus ERSO kaasa teeb lisaks sellele septembri lõpus ja ka esimesel oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval me ministeeriumi koos ja nimelt tuleb ettekandele Mozarti minu jaoks kõige huvitavam ooperi Tomi näo, millest me räägime muidugi pikemalt, teine kord siis oktoobris mängisime koos muusikat, samal kontsertidel, kasvubertit, jaga Raimo Kangrot. Vabariigi aastapäeva paiku teeme ERSO-ga koos ühe kontserdi ja ka veel aprilli lõpus, mina sõidan ise veel sel hooajal ka Ameerikasse Sildzinaadisse jälle Paavo Järvi orkestrit juhatama, siis paraku peab sõitma Austraaliasse ja nii edasi. Seda on tore kuulda, et hästi läheb. Soovin teile siis edu algavaks hooajaks kõike head, jõudu teile ja Eesti publik saab ka, ei taha juba homme Niguliste muuseum-kontserdisaalis, kui on nüüdismuusikaansambli nüüd haavakontsert, aitäh, Olari Elts. Pühapäeval, 10. septembril toimub Niguliste kirikus ansambli avakontsert, kus tuleb esiettekandele Cheyswardi teos muusika kammerorkestrile. Helilooja, kes viibib parasjagu Eestis, oli nõus rääkima iseendast ja sellest teosest lähemalt. Parts 1989. aastal Ameerikast Euroopasse tuli oli ta äsja lõpetanud klaveri ja kompositsiooni õppimises. Ta tahtis jääda Euroopasse selleks, et töötada helilooja ja muusikuna. Schwartz oli saanud küll stipendiumi muusikateaduse õppimiseks, aga seda erialata tegelikult ei lõpetanud. Peagi pärast kolmandat semestrit leidis Schwartz töökoha teatrisse, kus tema ülesandeks oli näidendi telesaatemuusika komponeerimine. Peagi pärast seda leidis Schwartz enda jaoks kadee tõsise muusikani. Esimesed tõsise muusikateosed pärinevad heliloojalt 1990.-te aastate lõpust. Küsimusele, kuidas Olari Elts ja seisvarts kokku said, vastas helilooja järgmiselt. Tegelikult sai Polari Jeltsiniga kokku läbi kirjastuse Gustandioolarile teada helilooja töödest. Eltsi huvitas eriti teos nimega muusika orkestrile mille partituuri lindistusega toimetamise ajal ta just parajasti Viini Raadio Sümfooniaorkestrit juhatas. Justkui kokkusattumusena väikses maailmas oli Viini Raadio Sümfooniaorkestri kontsertmeister Schwartzi väga hea sõber. Sealtkaudu tekkis ka isiklik kontakt ning Smart-sil paluti kirjutada seda midagi uut nende jaoks. Nii sündiski muusika kammerorkestrile. Küsimusele, kuidas on koostöö nüüd ansambli ja Olarieltsiga sujunud, vastas ei loe järgnevast. Koostöö on sujunud väga hästi, ma olen väga entusiastlik Olari töö suhtes, tegemist on väga suurepärase muusiku, dirigendi ja inimesega. Samasugust kiitvat hinnangut pälvis helilooja sõnul ka ansambel ning helilooja avaldas väga suurt heameelt siinviibimise üle. Muusika kammeransamblile nagu enamus tema töödestki ei ole muusikaliselt midagi täiesti uut. Schwartzi põhimõtteks on jätkata ta sealt, kuhu ta lõpetas eelmise teose. Helilooja leiab, et see, mida ta üritab saavutada on ligikaudu 15 kuni 20 minutiline ajavahemik, mida kuulaja tajub nii-öelda ühe hingetõmbega ilma et teda häiriksid paremalt vasakult vahele sekkuvad muusikalised ideed. Võib kõlada üpris minimalistlikud, aga helilooja ideeks on hoopis kontsentreeritud aja pool milles kuulaja saab keskenduda ühele pikale sündmusele. Loomulikult juhtub selle aja jooksul palju, kuid kõik need sündmused on seotud ühe eesmärgiga. Helilooja võrdleb oma muusikat Kose vooluga mis liigub ühes suunas ja jõuab ühte fokusseeritud punkti. Helilooja jaoks on tegemist justkui vaimsa protsessiga, et vabastada enda mõtlemist akustilisest ajast, mida kuuleme nii popmuusikas kui ka teistes muusikastiilides kus mõtlemine käib nii-öelda piltides. Schwartz väidab, et ta tahab saavutada midagi väärtuslikumat. Et kuulaja saaks unustada, kas on möödunud juba 30 sekundit või on lugu kestnud üle 15 minuti. Selles on midagi lummavat, mis asetab kuulaja hoopis teisele ajalisele tasandile. Schwartz leiab, et nüüd ansamblis on suurepärased muusikud, kes on oma töös väga kontsentreerunud. Sellegipoolest On Schwartzi muusika füüsiliselt meeletult nõudlik. Teoses muusika kammeransamblile valmistab puhkpillidele erakordset raskust see, et helid selles teoses on ääretult pikad. Kõigil ülejäänud instrumentidel, eriti keelpillidel, on aga ekstreemselt pikad klissandod. Legend dolarieltsiga räägib Schwartz veel, et Olari on aidanud teda meeletult palju selle teose puhul. Olari Jeltsin on väga hea tunnetus ning Schwartz usub, et dirigent mõistab, mida heliloojal on selle teosega öelda. Ootan ärevusega esiettekannet, ütles Churchill Schwartz lõpetuseks. Lääne-Virumaa keskus, Rakvere linn on tuntud eelkõige selle poolest, et seal on Vallimäe ordulinnus. Toimub rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal aga selle poolest, et selles linnas on elanud ja õppinud maailmakuulus Eesti helilooja Arvo Pärt. Rakvere linna kultuuriosakonna juhataja Tanel Jan Palgi. Robert on teie linna aukodanik. Kas ja kuidas mõjutab ka linna kultuurielu? Tagastad jõulisemalt mõjutama, kui see oli Arvo Pärdi juubel ja sellega seoses ka juubelifestival, mis oli väga menukas Rakvere linnas ega tegelikult üle Eesti. Et sellest hetkest siis tekkis, et, et kuna meie linna aukodanik on ikka väga tuntud helilooja maailma tasandil, et siis tuleks tähistada tema iga sünnipäeva vähemalt kontserdiga ja ütleme siis selliseid juubelilaadseid 75 ja noh, edasi sealt, et ikkagi suurejoonelisemalt siis juba Kuidas te sel aastal siis Arvo Pärdi sünnipäeva tähistab? 70 esimest sünnipäeva tähistame nüüd kontserdiga koos see Eesti kontserdiga. Kontsert toimubki sellel esmaspäeval kolmainu kirikus Rakveres, kus õhtul kell 20 null null tulevad ettekandele siis kontsert mai haar, Kinde Haylens. Esinevad siis Vox Clamantis ja organist, Aare-Paul Lattik ja tähistamegi kontserdiga. Ja mis sellel kontserdil ette kantakse, kas kõlab ainult Arvo Pärdi muusikat? Ka Arvo Pärdi summa pardi orelimuusika ja siiski nooruse laul on see, mis ettekandele tuleb. Ja see kontsert on linnarahvale ja ka kõikidele teistele huvilistele. Just nimelt ja mistõttu on ka tasuta, on seetõttu, et, et kuna see nüüd linna korraldatud koostöös Eesti kontserdiga, siis linn soovib, et meie linna aukodanikulooming oleks kättesaadav väga paljudele inimestele ja kuna sünnipäev, siis oleks patt küsida selle sünnipäeva tähistamise eest ka veel raha, et see on tõepoolest tasuta. Millised on üldse Rakveres võimalused muusika esitamiseks ja kuulamiseks? Võimalused ei ole tegelikult nüüd sugugi kõige paremad. Rakvere linnal puudub väga hea kontserdisaal või ütleme siis kaasaegne kontserdisaali, et klassikalise muusika kontserdid kantakse, et Rakvere Gümnaasiumi Stahlis, mis oma akustika poolest on siis justkui kõige parem hetkel Rakvere linnas aga samas ka muusikakooli enda saal on kontsertideks sobiv, kuid ütleme nii, et hetkel ei ole sellist päris head kontserdisaali Rakvere linnas. Aga mis on tulevikuplaanides? Just eelmise aasta Arvo Pärdi festivaliga seoses, kui Arvo Pärt ka ise Rakvere linnas viibis siis on siin üks kirik, Pauluse kirik, mis seisab gümnaasiumi kõrval ja see jäi vene ajal välja ehitamata, eesti ajal hakati ehitama ja siis Venemaal lihtsalt ta võeti kasutusele spordis maalina. Ja siis Arvo Pärt isiklikult osutas selle kiriku poole ja ütlesin, et kui ta järgmine kord rahvela linna tuleb, siis ta sooviks juba näha, et see on valminud kas siis kirikuna või siis kontserdisaalina või siis mõlemad funktsiooniga. Et, et üks mõte on, et Rakvere linnal kontserdisaal võiks tulla sinna Pauluse kiriku ruumidesse. Aga tõenäolisem, mida hakatakse ehitama, on siis Rakvere uus seltsimaja. Et sina tahad ka, ütleme siis, kuni kolmesajakohaline saal, mis saab ära mahutada klassikalise muusika, kontserdid. Suur aitäh teile ja loodame, et teie soovid ja unistused täituvad ja ka Rakvere inimesed saavad kuulata professionaalsel tasemel head klassikalist muusikat vähemalt tulevikus. Aga lähiajal siis juba esmaspäeval. Esmaspäeval Arvo Pärdi looming Rakvere kolmainu kirikus Viiendal septembril esitleti Estonia teatris 11-le CD-le talletatud teatrilugu helides kogumikku Estoniast 100, mis tutvustab Estonia lauluteatri möödunud aegade väljapaistvaid loovisiksusi. Selles harukordses. Antoloogias on üle 200 salvestise nii ooperites, operettides kui muusikalidest. Alates 1930.-test aastatest. Eesti raadio arhiividest pärinevad salvestised valis restaureeris Jüri Kruus koostöös Priit kuulbergiga. Jüri Kruusi südameasi on pikkade aastate jooksul olnud meie parimate häälte jäädvustamine. Tema initsiatiivil on ilmunud hulk heliplaate meie lauljate parimate salvestistega kogumikuga. Ka Estonia 100 on ta ära teinud aga enneolematult suure töö Estonia ajaloo taastamisel vanu salvestisi elustades. Jüri Kruus, mis oli selle antoloogia koostamisel peamine eesmärk? Minu meelest kõige olulisem oli see, et säilitada tuleviku põlvedele kõik need lauljad, nii palju, kui on võimalik, kes kunagi, mil Estonia teatris oli muidugi mitte ainult lauljaid, seal on nii ooperilauljat kui ka need lauljad, kes tegid kaasa muusikalis ja samuti operetis ja samuti kasu pretid. Kõigepealt tuli teha nimekiri, tuli vaadata selle nimekirja alusel, kui palju nendest üldse säilinud ja mida on säilinud. Kahju on see, et mõni on siiski välja jäänud tänu sellele, et lihtsalt temast ei ole omal ajal mitte midagi tehtud. Ma väga põhjalikult uurida seda järgi ja kui ma siiski sain mõned uued võtted, siis ma olin väga-väga õnnelik selle. Nii et ma võin öelda seda, et siiski mingi väga selge pilt meie toredast minevikust on nüüd olemas ja inimesed, kes kuulavad seda, nad saavad kohe aru, et mis oli siis ühe või teise laulja puhul oluline, mis tegi ühe või teise laulja niivõrd armastatuks. Ja minu meelest see ongi väga oluline, mis aastasse ulatuvad need kõige vanemad hartad. Kõige vanemad võtted on kuskil 30. aastatel esimene plaat, seitsmes plaat, need haaravad just 30. aastate lauljat kuni 40.-te aastate keskele välja. Esimene plaat on siis läbi ooperi ja seitsmes plaat on läbi opereti ja ülejäänud hakkavad siis nagu minema tänapäeva poole. Kus olid säilinud need kõige vanemad võtted? Neid tuli igati otsida ja muidugi sain muusikamuuseumist, võtsin ümber neid sisse, mul oli endal kodu, nii et ma võin öelda seda, et ma räägin aastakümnete jooksul kogunud endale lauljad, keda ma väga armastan eeskätt Milvi Laidi Arderit, Karl Otsa Idabloodia, paljusid paljusid teisi. Mul on väga huvitav rääkida, et kui me olime ükskord teatriga Põhjamaades, siis me kohtusime looga ja Idabloo tuli laevale ja seal oli niisugune tore intervjuu ja ida Blo kinkis minule oma plaadid. Muidugi olin hetkel rahulduda õnnelike hiidav looja tema plaadile. Kui ma läksin koju, ma vaatasin, siis tuli kohutav ahastus peale. Tähendab, et need plaadid olid kõik, saavad lakk, plaadid, Nad olid salvestatud nagu ühegi vara mängimiseks, nagu oli, seal raadios võeti, eks ole ju, ja kogu lugu. Aga neid oli mängitud nende raskete raskete nõeladega, nii et see plaadipildiväli oli muidugi täielikult kohutav. Aga asi on selline. Ma kindlasti kavatsen tulevikus anda välja Idav loost heliplaadi ja nüüd on selle plaadi peal ka idaloost, nii ühte kui teist. Gerda, murran minu tohutu suurt lemmik ja mitte ainult sellepärast, et et ta oli Eesti üks kõige kuulsam ja kõiges sarmika operetiprimadonna. Selline kunstnik, kelle peale tuldi diaatrisse ja keda tänaseni, meenutaksime tohutult soojalt. Ma mäletan, Gerda murre viimast juubelit kuuekümnendat juubelit. Saal oli täis, aplodeerib talle, aplodeerib talle samuti nagu 57. aastal, kui Gerda murre tegi oma nahkhiireetenduse pärast hulga hulga raskeid katsumusi Siberis. Ja ma olen Kerda murega küllaltki palju kokku puutunud ja mind võlus selle inimese kunst sil inimese hääl, diktsioon, sarm. Mida peate oma restaureerimistöös kõige suuremaks loominguliseks võiduks selle plaadikomplekti puhul? Minul on ainult üks probleem säilitada niivõrd loomutruult häälet, kui on mitte mingisugust keemiat. Tähtis on see, mida kunagi tegi originaalrežissöör. Originaalrežissöör on alati teinud õieti, tema kuulis vahetult seda lauljat või instrumentalist ja niidab, salvestas sellega helilindile, jäävad kõik see, mis on pärast seda toimunud, kui keegi teeb ümber momentaalselt muutub kogu helipilt. Põhimine on minu töös see, et säiliks nii loomutruult see, mis kunagi salvestati. Kui ma kunagi alustasin, soovitati nii ühte kui teist, aga ma olen raudselt veendunud selles, et publiku jaoks on oluline just see kuulata õiget häält, nii nagu see oli kunagi laulja, laulis. Aitäh Jüri Kruusile salvestisi Estonia esimesest sajandist. Juubeliantoloogia põhjal tutvustame klassikaraadiost läbi hooaja neljapäeviti kell 11 40 kuni 12. Muusikamaailmas tuleb aina rõõmustavaid sõnumeid Eesti muusikute ja eesti muusika kohta. Kui nädal tagasi kõnelesime Helena Tulve saavutusest maailma uue muusika päevadel Stuttgartis, kus ta võitis festivali ainsa preemia. Lisame siia veel pisut värskema sõnumeid armsada Lätist, kus 20.-ks augustiks lõppesid uue muusika suvekursused nüüd juba 40 kolmandat korda. Kuulsalt arm stati. Suvekursused sisaldavad endas õppetegevuse kõrval ka uue muusika elavaid esitusi ja tutvustusi. Ja tänavu saatis neid näiteks kokku ligi 40 kontsertprogrammi 25 uus teosega. Osalejaid oli enam kui 300 42-st riigist aga heliloojaid juba üksi üle 200. Muusikapäevade kõrgpunktiks on nende lõpul mainekate ekraanisteni muusikapreemiate väljakuulutamine kätteandmine sedakorda kaks preemiat noortele heliloojatele. Kolmi interBrettidele. Paarisaja helilooja hulgast osutus valituks noor eesti helilooja Tatjana Kozlova. Vaid 29 aastane oma kammeransambli teosega sööklas ringid. Teine valitu tema kõrval saksa helilooja Robin Hoffmann. Muusika interpretatsiooni kraanist aineid läksid üks Saksamaale, kaks Jaapanisse. Hesseni ringhäälingu ehk Frankfurdi raadio veebilehel ilutseb värskete laureaatide koos artikliga kõige nähtaval kohal õnne Tatjana Kozlova-le. Kraanistendi preemia on uhkelt eluks ajaks tal kaasavad. See annab talle tasuta kursuse võimaluse järgmisel aastal ja tema loomingu laiema tutvustamise armsastati muusika suvel aga ka uusteose tellimisel ja Saksamaalt. Veel üks preemia. Eesti noor dirigent Hendrik Vestmann on väärinud vaimaris Herman Aaventroti preemia ja see annab talle samuti tasuta võimaluse dirigentide kursusele vaimerist tuleval suvel. Aabentrodgy õpilase maestro Günter härbichi käe all. Dirigent Anu Tali on kutsutud juhatama, hakkab, on nii. Beethoveni festivalil lõppkontsert Berliini toitis sümfooniaorkestri ees Gustad, solistiks viiuldaja Maksim Ingerov. Festivalist endast pisut hiljem. Ja nüüd lendadest Järvidest nemadki Saksamaal. Paavo Järvi ainud preemia Hoycze kammerfilharmoonia Salzburgi streesa festivali jõudis eile oma orkestriga samuti Beethoveni festivalile Bonni Mill, Beethoven, Halles kõlasid Beethoveni Kaheksas sümfoonia ja viiulikontsert Liisabadiasfiiliga solistina ning Stravinski Apollon musegi kest. Paavo teine orkester Euroopas ongi ju frankfurdi raadio sümfooniaorkester mille peadirigent sai temast ametlikult just nüüdse hooaja algul. Oma esimese kontserdi juhatab ta seal koos Eesti rahvusmeeskooriga Sibeliuse kuller sümfoonia aga oktoobris. Rahvusmeeskoor alustas aga oma ühisprojekti Pohhimis foonikutega just neljapäeval ja eile. Mill peadirigent Stevens Sloveni juhatusel. Šostakovitši 13.-st sümfooniast pohhumi Ülikooli suures auditooriumis kaasa tegid. Uuel nädalal algavad koosesinemised juba Eestis. Kristjan Järvi on aga päris nähtaval kohal eelmisel laupäeval alanud preemiani festivalil. Kõigepealt avakontserdil aedne krosse nahmas riik preemiani turuplatsil oma absoluutansambliga, kus teiste hulgas astusid üles pianist Boris Berezovski lahti linnaorkester, Madalmaade kammerkoor. Võimarsselg kali, Kristjan Järvi ansambel tegi siin ka ühe workshop i absoluut häkkadeni. Koos sellel osalenetada tehakse akadeemia lõpukontsert Hombega festivalil. Veel juhatab Kristjan klahvpillimängija Joe sabinuli erikontserti ansambliga ja veel üht akadeemilist kontserti preemiani filharmoonia orkestriga kus tšello solistiks Hanna Chang. Kristjan Järvi ja tema ansambel on preemeli festivalil juba mitmendat korda. Bremeni suur festivalitähtedeks on seekord veel lauljad pessellina kassarova ja Ann-Sophie. Ja oma autoriõhtul teeb pianistina kaasa Leela auerbach. Ja nüüd siis Vonni Beethoven festile. Avakontserdi andis Philadelphia orkestri peadirigent Christoph SMS-i juhatusel. Sellega jätkas peetoni festival oma big Faivisseerijad. Eelmisel aastal avasid festivali New Yorgi Filharmoonikute tänavu 60 kontserti, Tin Beethoveni kõrval kaasteemaks Venemaa ka Šostakovitši aasta pärast, aga mitte ainult tippsündmuseks. Beethoveni kõik viis klaverikontserti kahel õhtul Mihhail Pletjovi soleerimisel koos Vene rahvusorkestriga kontserdil Beethoven, Halles, Beethoveni ja Schumanni majas aina välja müüdud. Homme põnev. Lõuna-Aafrika rahvusliku noorteorkestri debüütorkestri on asutanud ja juhib seda Euroopast tuntud Euroopast tulnud mees Petteri Külke. Uhke ettevõtmine on Suumanni aastaks ka tema laulude viis kava eri solistidega sarjas rahvusvaheliste konkursside võitjaid esines juba Eldar Nepal. Siin meie ERSO avakontsertide solist, eile täna Bonnis mängistas Svjatoslav Richteri com kurssi võitjana Moskvast aastal 2000. Pagostkina Sibeliuse konkursi võitjana, samuti eelmiselt aastalt ja amsterdami kontserdi Paul lipsigi kevantousse orkestrit Müncheni kammerorkester, Bambergid, sümfaanikud, Amsterdami Gaudeamuse muusika nädala on viimased päevad tänagi veel kolm üritust hollandlaste endis seeniorteol Luhendi uue teosega. Just täna ka läheb siin 1971. aastal sündinud hiinlanna lei leid Gianni uus teos. Ja see ongi sama essiiemm kässi preemia tulem. Millise tänavu Stuttgartis võitis meie Helena Tulve lei Chan võitis preemia kaks aastat tagasi. Ja õpingute järel Eerika mäe juures elab ta praegu Prantsusmaal. Euroopasse jõudis Debori ja Rootsi kaudu, kus ta praegugi kaasaegse muusikakeskuse resideeruv helilooja. Nüüd korraldavad ka Berliini Filharmoonikute oma festivalil esimesest seitsmeteistkümnenda septembrini. See on teistkordne Musicstest Berliin, mille siingi avasid Philadelphia ookestraia Christoph Essemba peateosena, Gustav Mahleri Laul maast uskuma. Kuulsate orkestrite paraad avanädalal kolmapäeval Berliinis, Tascapel Taaniel paremboni juhatusel ja soleerimisel. Just tänasest Berliini Filharmoonikute ise filharmoonia suures saalis Aimar rätli juhatusel. Täna erakordselt põnev kava, kus Jonatan Haavi madonna ohu Winter Ants Spring ning Stravinski persoff vana ja kõik see kordub ka homme. Kuni esmaspäeval tulemas amsterdami kuninglik kontsert Kebow orkester peadirigent Morris seansse juhatusel uuel nädalal Berliini Filharmoonikute veel kolmanda kavaga, kui siis tulnud ka Ungari rahvusorkester keda juhatab pianistina tuntud sooltancossis. Mõni rõõmustav sõnum veel siit-sealt. Salzburgi kaamerata valis oma uueks kunstiliseks juhiks kreeka muusiku Leonidas Kaavakose ametisse Rosen Norrington järglasena järgmisest hooajast. Orkestri hinnangul Ankavakas geniaalne viiuldaja ja elektriseerivi dirigent praegu kaabakas Salzburg kaamerate peakülalise artist. Nad tegid äsja ühise plaadi Mozarti viiulikontsertidest ja esinesid koos esmaspäeval BBC Promsile dirigent helile no ja muusikamänedžer Peterrositska tegi teoks oma viimase Salzburgi suvefestivali selle juhina. Mitu aastat on ta olnud aga juba Müncheni uue muske teatri biennaali eesotsas. Nüüd asutas Mayeri kaunite kunstide akadeemia esmakordse nüüdismuusikapreemia Hayes hõren ja Peter sai selle esimeseks laureaadiks. Gennadi roosadezdvenski dirigentide konkursi Sofias on võitnud šveitslane Simon kaudens. Järgnesid Vjatšeslav Velejev Venemaalt ja Georgi patrikov Bulgaariast. Londoni filharmooniaorkestri uueks peadirigendiks saab Vladimir Jurovski, kellest saab seal maestro kurtma. Suri järglane. Suur oli siin ametis 2000.-st aastast ja viimsel hetkel veel Ameerikasse. Tangel Vodi festivalile. Peadirigent Jens Livain bostoni sümfooniaorkestri ees tehti siin äsja üleni Mozarti nädalale. Leimann dirigeeris omas suures sõbra Eliot Caateri esiCooperi what's next esmakordselt lavastuste Ameerikas. Seisi osava oli esmakordselt bostoni sümfooniaorkestri ees pärast lahkumist siit kauaaegsest dirigendi ametist juhatades Gustav Mahleri teist sümfooniat. Heligaja. Selline oli tänane helikaja, millele tegid kaastööd Age Raa, Annika Kuuda, Marge-Ly Rookäär, Kersti Inno ja Priit Kuusk. Aitäh kuulamast ja kaunist nädalavahetust. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis stiilis abi vanaemal teile sobival ajal.