Tere päevast, head kuulajad täna laupäev, 21. detsember, MINA OLEN Ülle Karu. Meie tänane päevade saade on pühendatud ühele imelisele naisele, erakordsele, isiksusele, kaunile andekale ja väga säravale daamile Ülle hullale, kelle sünnist möödus käesoleva aasta 10. novembril 85 aastat. Me oleme täna siin stuudios kolmekesi, minuga koos on veel kaks noort meest, kõik me oleme Ülle Ulla ka kokku puutunud, kes rohkem, kes vähem. Jaak Jõekallas on töötanud Ülle ulaga koos ühes teatris Rahvusooperis Estonia. Ja meil on külas ka Ülle hullale kõige lähedasem inimene, tema lapselaps Matias, sonenberg. Mattias võib-olla alustamegi sellest, et teie olete ainus inimene, mitte ainult õed, ka, kes oskab rääkida Ülle hullast kui vanaemast. Millised on teie lapsepõlve mälestused vanaemast? On väga head mälestused Hiiumaale koos eriõllega oli üldse, eks õnnelik aeg ja saime reisida Moskvas. Teatris olime pizzannas musta mere ääres. Meie elasime ikkagi koos. Põhiliselt. Siis ta ju tööl ei käinud, kui teie olite tema juures. Andke oli seal marateesel teod seal ikka tööd, et kuidagi sai nagu niukesi üldse teatris käia ja olin selline rahulik laps ja hästi kasvatatud, et mingit muret ja mäletan, et kaheksa kuuselt mina ei mäleta, aga on öelnud, et olin esimest korda vankriga juba proovis Estonias. See teater on kuidagi saatnud mind terve elu aga üllaga kuidagi lihtsalt on kujunenud sens maast ei, ära mündeeri heanevad, tegelikult tahtsidki mind ära lapsendada, aga noh, siis nagu vanemad ka ei olnud nii nõus, et meie laps. Aga kuidagi kujunes nii välja, et ma olin ülla heeringa rohkem ja olen väga õnnelik. Vanavanematel oli nagu rohkem minu jaoks ka ja seal on veel selline õnnelik lapsepõlv. Kas nad teid ka suunasid muusikat õppima ja laulma või siis mingit pilli mängima? Seda oli ka, aga võib-olla nagu oodata minupoolset mingit initsiatiivi, no lapsed, mis initsiatiiv see lapsel on, ikka pannakse, et see ongi, jah. Eks see on, õppemeetodid on erinevad jahet, mõningaid lapsi peaks nagu suunama. Minul selliseid andmeid ei leitud, et paneme need balletikooli ajal, mina tahtsin dirigendiks saada? No muidugi, eks Ella muidugi painutas jalga ja balletikooli suunda, et võib-olla sinna Leidis, et võib-olla lootust, et saab teist balletitantsu. Ja ma arvan, et tegelikult oleks saanud neid hiljem hiljem järgi vaadates. Toomas ütles, et ma ütleksin, et see oleks võinud saada, aga hea tantsija, vot see on väga huvitav, et on nagu eeldused olemas kõik, aga kui sa ise tunned, et mina oleksin pigem korraga inimene, pidevad on, muide suundub ja mida tal anda on? Ja no mina olen leidnud pigem väljundi kirjutamises, kunstis, muusikas, vaikselt on hakanud kõrvalt tegema ega üllagi teadnud, et laulda oskan. Maire Aunaste saates üle seal, ta oli nii üllatunud, et maitsestusega laule me kodus ei laulnud, siis mina laulsin samal ajal kõik käima, igasuguseid asju. Tegin. Väga musikaalne te olite, pidid ju ka vanavanemad aru saama, sellest? Valgre lauludest ja ma olin Eka koores, seal on kolm aastat, on pass ja täna ma olen tegelikult Johnny Cashi ajal üks ajale. Tahtsingi käsiklubile loo sort, mis on öelnud, et täitsa sarnane andeid on nii tantsus, tegelikult nii muusikas, kunstis ütleme nii, et seal käbi ei kuku kännust kaugele. Jah, on selline kultuuritausta, Ta on väga tugev, ma arvan, et kõik see keskkond ja kõik need inimesed, kes meil on külas käinud Moskvast, Soomes Sankt Peterburist, Eestis ka meie ringkonna kõiki kunstnikud, kultuuriinimesed, muusikuid, oma tipud, see kõik mõjutab ja nagu sa oled ise sellest aru, mis keskkonnas ma olen, kas on, see on jah nii väga loomulik kandja, geenid, keskkond ja seal on kindlasti mõjutanud, et ma olen ise ka tahtnud seda professionaalsetest külla, on alati öelnud, et kui teed midagi teeb professionaalselt kirjutan teater, muusika, kinos ennast sain auhinna. Oli mul väga hea meel, et kui on sellised vaiksed komponeerimine ja muusika, kunst, kirjutamine, et saab tagasisidet, ei oska hinnata, siseminud, rõõmustada. Te ütlesite, et te olite hea laps, aga kas teismelise eas ei olnud konflikte, et vanaema Ülle nõudis üht ja teie tahtsite? No eks peres on ikka probleeme avati, aga üldiselt meil vaidlused nagu vaidlused, jah, et ei ole sellist, et me seal tõstaks, et jah, tõesti on pingeline, rääkimine on midagigi seal halvasti ja aga lahendama ära ja noh, alati anname andeks. Kui mõni teine ütleb, halastab või see ei ole objektiivne hinnang, siis ma võin solvuda. Aga kui emotsionaalne hinnang siis, aga küll, aga ütleme nii, et jah, on balletis, vahest on vaidlusi, kuidas sa vaidled ega kerge, eks siis Gustav-Agu külma nina tuleb helistada ja küsida temalt seda vastust. Me vaidleme, vaidleme siis midagi teha, helistama viimane, viimane vastuse, vaid ta sõidab. Aga juhtub ka nii, et minule ja lai, mis nüüd ma olen juba nii palju. Tänases saates räägime ka Ülle hullast kui lauljast ja nüüd kuulemegi esimest laulu selles saates tema esituses. Morissi vään minu mees, eestikeelne tekst Heldur Karmo. Ülle Ulla ja see Tihti ma, ma tean, sest, et rohkem halb kui hea. Oled ruum täiesti, kuniks see jääbki nii. Lumi kõik lillakad. Kard aeru saabumis Mälliks. Nüüd ma küsin Jaak Jõe Kallase käest, millal teie saite teada, et on selline tantsija, näitleja, laulja nagu Ülle Ulla? No minul vist oli see, et ma teda juba lapsena teadsin läbi televiisori, ma mäletan isegi ühte portreesaadet temast, kus ta miskipärast mul on meelde jäänud see hetk, et kui ta läheb vanalinnas mööda tänavat ja vaatab niimoodi üle õla tagasi ja siis ma käisin nooruses Estonia teatris aeg-ajalt ikkagi mäletan etendust Savoy ball üle, tegi siis tango liitad, seal ta tuli välja lillas suures kostüümis, uhke Buaali ja meeskoor kõik ümber ja see oli niisugune väga efektne, siis Manivel oma onutütrega vaatamas temaga niimoodi hästi ehk staatiliselt, ütles. See oli üks esimesi hetki, kus ma teda niimoodi laivis nägin. Aga siis koma 90. aastal läksin teatrisse tööle. Ülle oli ju siseeriga abielus ja eile oli meil peadirigent ja meil oligi selle aasta suvel 90. aasta suvel oli suur laulupidu ja Estonia teater siis minu meelest küll esimest korda jah, osales ka laulupeol ja oli suur rongkäik ja siis mina seal noore artistina julgelt ka kõikide teiste vanade staaridega, sealhulgas ka Ülle hullaga marssisime siis lauluväljakule. Lähem suhtlus hakkas meil peale alates 93.-st aastast, kui Neeme kuningas lavastas vestlejaid, stoori Tallinna linnahallis, see oli Pedagoogikaülikooli ja siis konservatooriumi lauljate ühisprojekt, aga Neeme võttis siis teatrist mõned inimesed sinna juurde, sealhulgas ka mind siis David Johni rolli peale. Ja Ülle Ulla oli selles etenduses liikumisjuhi, Abiv tantsud tegi nagu aga Ülle, siis käin hea nõuga kogu aeg juures, et kuidas siis paremini liikuda olla. Ja meil oli seal teatri kolmanda korruse suur balletiproovi, saalsen ammunid juba ära teisaldatud, teisteks ruumideks kõik, aga see oli üks suuremaid üldse, mis meil oli. Ja siis ma mäletan, kuidas Ülle tuli siis sinna ta natuke nagu lonkas ka sellel laadal ikesele puusaga vist kogu aeg mingid probleemid ja siis ta oli see väike pekingi, paleekoer oli. Ja siis oli, oli vist minu meelest selle, tol ajal oli hiljem oli ta ja tähendab päikest hiina keeles. Ja selles liige ta oli siis koos seal proovis, et siis me tegime Magaraid tantsu seal kogu aeg, Ülle siis näitas, kuidas peab seda kõike tegema ja Üllelt, mis on tema puhul nagu eriline, et tema oli üks väheseid selliseid tõesti vanakooli artist ja ta oli tõeline daam, tema tuli teatrisse siis paratamatult sul nagu midagi läbi sirge, selg läks sirgu ja sa nagu pinguldasid kuidagi teistmoodi meil kunagi seal noh, nüüd enam ei ole, nüüd on seal lift, aga seal oli vanasti lifti asemel oli üks niisugune nagu seinaga ja selle kapis olid ringid, kus siis need inimesed, kes suitsetasid, tegid seal suitsu, tootsid lavale minekut ja Krimmi minekut ja kõik, kes seal vastas, on kohe nagu suured trepid, mis lähevad üles-alla garderoobides. Mõned kooripoisid, siis tegid suitsu seal nagu ikka. Ja Ülle Ulla tuli siis oma Maest eetlikus illus trepist alla ja siis vaatas niimoodi, kergitas kulmu mõttes niimoodi, kas te teate, noormehed, et kui daam tuleb trepist alla teile vastu, siis oleks viisakas tõusta? Ei tulnud selle peale tõusnud lahti, ilmselt tilk, mõeldi, et mis ikka meil oli, Silva etendus tuli Estoniasse 95. aastal. Noh, seal on kõik frakid meestel seljas ja kõik ja peab olema sihuke stiilne, kõike tollel ajal ikka kombeks, et teatriveteranid käisid, et neid peaproove vaatamas meelse esimene vaatusest läbi ja mina siis hakkan ka lavalt ära minema ja Ülle Ulla tuleb juba saalist tuleb, ütleb Jahak. Mis sa tegid, mõni täitsa šokis, et mis siis nüüd on, ta ütleb, et sa oled smokingut sulanud, valged kindad käes ja sa kindaga kas mul põsk või nina sügeles, et ma olin siis nagu seda kuidagi jah. Ja vilja ütled sa, mitte kunagi ei tohi teha täiesti etiketi rikkumine ja vot need on niisugused momendid, võib-olla mõni mõtleb, noh, mis siis sellest, eks ole, tänapäeval mitte keegi pöörama sellistele asjadele tähelepanu, et kuidas kanda kostüüme, kuidas üldse olla, kuidas vot vot Ülle oli see, tema oli see inimene, kes kõike teadis, seda nägi ja väga paljud teised tolle aja vanad tegijad, nad oskasid sulle anda sellist nõu, mida kahjuks tänapäeval enam eriti diaatrici saab. See on tõsi, et etikett on ülal väga oluline olnud ja meil peres oli ka näiteks väga kõrgel kohal olulisele kohale etikett algab juba kodunt, et ma olen üksinda kodus, ma jälgin, söömishäireid vaatavad võib-olla seinad ka üksinda ka üksinda ja ja mõned nagu ei saa sellest aru ja siis ma ütlen, et teed, see on etikett ja see algab kõik kodust, see, kuidas sa juba kodus oled ja kuidas sa sööd aastased hingad, et see valguke sealt, et mitte nii, et ma lähen kuhugi seltskonda Alan peenes lauas, et siis ma püüan. Ja need, kellel räpakas, loobin asjad laiali ja muidugi vahest võib natuke segamini olla, ega siis. Kas Ülle Ulla seda rõhutas kodus ka, kuidas üks noormees peab käituma? Tule alla teha, et eks seal on hästi palju veel juttu olnud ja tänapäeva üldse on väga vähe, peetakse kinni tegelikult etikett. Ta teeb asjad kergemaks inimeste suhtlemisel igal sammul ja me räägime kas või kiretiketis, kuidas saada Ta ja kuidas pöörduda. Aga jah, see on nii niivõrd lai ja niivõrd mitmekesine võib-olla natuke paremaid kombedavaks. Et eks see alguses algab tere, head aega, aitäh, palun. Vastane kodus ongi esimesed asjad ikkagi need teatris sama lugu nagu Jaak ütles, et vanem generatsioon näeb seda ära tegelikult, et ka inimesed, kes tunnevad etiketti, näevad laval ära igasuguseid apsakaid. Ütleme kui on ka ajastuline ooper või noh, balletis võib-olla elase nii tähtis, aga siiski kui on read, need tulevad välja teottena tegelikult teab, kas seal hoidma oma etiketi. Teatris peab olema järjepidevus, et vanemad artistid ja kolleegid jagavad seda nooremat, aga kui need juured nagu lõigatakse läbi ja kui tänapäeval on just eriti nagu kombeks, et noorus on väga teretulnud ja väga nii-öelda nagu moes kõikjal, aga, aga vanemaid inimesi ja nende kultuuri nõuandeid ja käitumist ei peeta nagu millekski öeldakse, et noh, mis sa siin üldse oled. Teatris peaks olema see, et vanemad annavad nooremale teatepulga edasi. Aga vahel mul on tunne, et see on nagu jah. Ära kadunud, kas need vanad traditsioonid ikka on, et laval ei tohi ju välisjalanõuga astuda? Ideaalis peaks kehtima, aga mulle tundub, et väga palju asju on unustuse hõlma jäänud ja nendest rääkida isegi mingeid asju tundub isegi täiesti kohatu kohati sest aeg on nii muutunud, inimesed on muutunud, teater on muutunud. Aeg läheb edasi, muidugi peab kohanema uute asjadega, aga pigem mina rõhutan seda, et kui klassikalised ooperid ja balletti tuleks. Räägime nüüd üllast veel. Kolleegid on kirjutanud väga kena järelehüüde, kui Ülle Ulla meie hulgast lahkus. Ülle Ulla oli üks Eesti lavade aristokraatlik, kumaid ja salapärasemaid daame, baleriin, karaktertantsija, näitleja, tantsupedagoog, varietee, laulja ja kirjanik pole vist muusat, mis ei oleks teda puudutanud. Varietee laulja puhul ma isegi natuke nagu vaidleks, siis ta oli ikkagi laulja. Ja veel siin on jäänud märkimata tema ülesanne, mida väga paljud ei tea, tal oli ka kunstianne. Minul õnnestus ka tema joonistusi tema kodus vaadata, ta armastas joonistada. Raamat, mis me ei ole ka koos, tegime. Ma armastasin Estoniat, ma panin sinna ka tema joonistusvõistlusele. See talle väga meeldis, ta kohe uhkelt näitas seda ilusast ja, ja. On see Rakvere teatris üleval, kus ma pühendasin talle oma maalikunstinäituseastmele, herne, leed, lumine rism, sellina, natuke uudne, kunstisuund neoonvalguse ja siis Pastma näidatud maalikunstiga ja seal on ka siis väljas see raamat tema CD, mis ma olen teinud. Et seal on mul väljas 30 maali ja kaks installatsioone. Muide, sealses tsooni veis Milleriga, ma arvan, et seda peaks kindlasti rääkima, et mis mind Ülle tegelikult väga tõsiselt kokku viis, oli suur armastusfilmikunsti ja filminäitlejad vastu. Ja kui me seda Vessaid jumalal tegime, siis millalgi ime Estonia valvelauas jäime rääkima Üllega. Mina ütlesin oi, et ma korjan neid näitlejate pilte ajakirja kõiki Ülle vaatab mulle niimoodi otsa, ütleb, et aga mina ju ka. Mina muidugi läksime kohe põlema, et noh, et milliseid ja siis ta ütles, need vanad, need Poola ekraanide poola filmid ja kõik, mis jääb ja et mul on ju fotosid ja mõtlesin, et kas need vanu saksa ja, ja, ja pole, tead, sa pead mulle ikka külla tulema. No ja siis ma ühel jahedal sügisõhtul läksingi, siis ta oli Kivisilla, tänasin kaubamaja lähedal ja nii kui ma sealt uksest sisse sain, Üllel oli seal esikus juba väike riiul ja selle peal olid siis noh, niisugune pakk postkaart, et vanu filminäitlejaid ja kõige peal olime litsa korjus ja mina muidugi suurest eufooriast kohe. Oi-oi-oi Ülle vaatab mulle otsa. Kas sul seda pilti ei ole? Ma ütlesin, ei ole head. Aga ma arvan, et sa võid seal omale võtta. Ja siis me istusime järgnevad kaks tundi neljakäpukil, sisuliselt tal suure toa põrandal, vaatasime neid pilte ja rääkisime ja unustasime täiesti aja ja ruumi. Ja kogu aeg, mingitest näitlejatest oli juttu siis ille ja kui ma mingeid autogramme sain, ma olin suure autogrammi kogu ju ka siis tema kursusteks, Maire Loorents oli Mairega ka alati teatris näitlejatest paljuta, siis hoiad, kas sa said sellega, sa said selle eest nad nagu vaimus, siis nemad teadsid ka neid samu nimesid, staare ja Ülle, üks lemmiknäitlejaid oli inglise näitleja Colin, söör, kes mängis selles uhkus ja eelarvamus inglise teleseriaalis. Ja ta ütles mulle, kas sa oled seda näinud, sa pead seda kindlasti vaatama ja mõtlesin jäätma, siis ma ei olnud näinud, aga siis ma hiljem, kui ma tõesti nägin, siis mulle ka väga kõik see meeldis. Ja siis, kui Ülle tegi draamateatrisse kvartett oli selline etendus ja ma käisin seda vaatamas, siis mul oli kolinud Fordi autogrammiga foto, millest ma lasin teha siis suure värvikoopia. Lasin selle raamid ära, kinkisin illele, siis ütles, et ta saab seda oma kapi peale panna. Jaak käis meil külas ülla just rääkiski, et ma ütleks ka, et väga huvitavad noormees käis väga selline intelligentne ja erudeeritud ja filmiga seoses, et sa pead kindlasti temaga tutvuma. Ja no siis me olime ühel ajal ja tutvusime, et mul oli suur heameel, et ta on noorema generatsiooni inimene, kellega on väga huvitav rääkida. Ja jaak aitas ka siin Ülle Ulla raamatus siin piltide osas ja mitmetes küsimustes oli hea konsultante. Ülle hullast on ilmunud raamatuid, mõned meil on ka siin laua peal Ülle Ulla enda kirjutatud Kertsi hoore tiiva all, see on siis aastal 2003. Miks ta tahtis veel ühe raamatu kirjutada, tema alustasin selle tegema. Tema alustas tegemist ja mul tekkis idee, et teeme siis koos. Miks ta seda uut tahtis teha, kas ta arvas, et tal jäi midagi ütlemata või? Jah intervjuus juba ütlesin, et no oleks tahtnud nagu rohkem rääkida teatrist Estoniast ja ta panigi kirja. Ma olen siis aidanud muus osas ja siis kirjutanud juurde, täiendav oli päris pikk ja no mitu aastat on ta kirjutanud, mina samuti aidanud teda keelatud peatüki juurde. Jaak aitas ka igasuguste küsimust seal, kus oli juba nimesid teada ja pilte. Sellega oligi just see, et Ülle tahtis alguses seda raamatut ju et seal ei olegi eriti pilt, et on rohkem tõsine niisugune raamat, aga mina ütlesin ka, et Ülle nimel Elsa Maasik, Milvi laid, meta Kodanipork, meie võime teada, aga noor inimene, kes võtab selle kätte, tal puudub selle ajastuga otsene side ja pilt, see on see, mis toob selle teksti nagu alati hästi vahetult lähedale. Ja siis üleval algul tahtis, et teeks niimoodi, et on ikka tekste, siis keskkonnana pilte, mina ütlesin, et mulle tundub, et parem on, kui pillid on tekstiga vaheldumisi, et sa vaatad nagu albumites, samas loed ja siis ta nagu hiljem hakkas selle mõttega ära, Harjumaa ütles, et jah, et, aga miks mitte ja siis, kui ma neid pilte pärast vaatasime, kõik koos lõpuks tuli nii palju, et sealt tuli ise ka paljud välja jätta, aga mulle tundub, et see sai väga tore, et ka tuua seda ajalugu või mitte ainult teksti, vaid ka visuaali näol inimestele lähemale. Ma ikka ka tükk aega talla ikka, ütlesin enne, kui oluline on ikkagi noh, laiemalt seda teha ja ka fotod. Aga ülla jah, lõpuks nõustus ja pikk töö, aga hästi tehtud muidugi palju oleks rääkida kindlasti ka mul on öeldud ettepanek, et ma kirjutaks eraldi üllast. Ma arvan, et praegu veel ei ole mõtet rääkida, oleks ju tegelikult väga palju maganud, selle jäid rahule, et Saipeliretada veel rääkida, mis on tema jaoks oluline. Ülle Ulla oli balletilaval 20 aastat väga paljudel Paleriinidel, kui mitte kõigil on jalgadega probleemid, kui palju ta oma tervisest rääkis, kas ta kurtis, kas tal viimased aastad olid ju liikumine ikkagi väga raske. Kuidas sulle tundub, kas Ille kurtis? Kui ta liikus, oli küll näha, et ta liikus raskustega aga ta oli, no mõtlen, tõeline daam, teatud selline hoiak ja noh, see kuulunud hea tooni juurde, et hakkad hädaldama. Aga kodus sellist hädaldamist ei ole, sellist, et oi, et nii kehvasti, jah, no aeg-ajalt ikka jah, et on raske ja kodustes tingimustes ikka me ju räägime ka sellest, mis valutab aga sellist hädaldamist on hästi tugev inimene, ega ta on alati edasi läinud, ei ole selline, et ma jään kuskile. Nüüd on kõik. Kuidas ta suhtus vanadusse väga ilusad, naised kardavad vananeda. See on tõesti väga raske on alati, igal ajal, kui sa oled ja nii ilus ja üks ilusamaid naisi, siis on, aga muidugi raske seda üle elada. Tahaksid naabramaile, tahaksid olla sirgem. Aga kui tantsijat on mingid probleemid olnud seljaga või jalgadega, siis on tõesti raske. Aga Ella võttis ikka kokku, vahest olid meil üritused, kus ma läksime, selg sirgu ja. Mulle tundub, et üle olid selline naisterahvatüüp, kes noorusest ta nagu küpseb oma ilus aga mida vanemaks ta sai, seda huvitavamaks ta läks, temas oli selline, näiteks minule meeldib inimesi vaadata, üle, oli see, keda oli hästi huvitav vaadata, talid oma, kuidas oma isiksuses oma ilus, nii rammus. Vaat seda oli nauditav tema isiksuse liikumist, olemist, rääkimist, kõike, kuidas ta oma käsi hoidis, kuidas ta oma juukseid niimoodi kohendas ja kuidas ta üldse, kui sa, vot, vot see oligi selline soliidne daam, eks jah. See on kõik see niisugune lummus, moodustabki kokku, seal isiksus ja minu meelest mida vanemaks, seda, seda rohkem seda fluidumitele nagu juurde tuli. Eks seal on muidugi kodus. No muidugi, võib-olla ta ei kruvisin nii-öelda nii nagu teatris, aga ta on hästi loomulik ka, tead ega seal mingit üle ülepingutamist ela. Oma Ülle Ulla ka intervjuud tahtsin teha 10 aastat tagasi 75. sünnipäeva paiku, siis ma helistasin, Ta oli natuke noh, mitte nüüd pahur, aga, aga no milleks aja ma olen nii palju rääkinud, helistage siis, ma helistan siis, millal järgmine kord, leia küll, jah, tulge ja ma läksin, ja siis tal oli tohutult kõik ette valmistatud, kõik raamatud, kõik väljalõiked, kõik olid laotad. Ja siis ta ütles, et teatekude esimene kord helistasite, siis mul oli üks seebikas pooleli sulg hästi armas, et ta põhjendas, et mõtled, et inimene ei taha, aga kui ma sinna läksin ja seal olin, siis ta oli väga paljust nõus rääkima. Endine kolleeg teatrist Marvi Taga, tema rääkis mulle, et kui Ülle tahtis ikka temaga, kutsus teda enda juurde, et nüüd sa pead tulema ja vaatama seda balletti, Mayerlinged, Rudolf Noreijev tantsib ja see on lihtsalt, et see on midagi üle mõistuse, et see on nii kihvt ja tore. Marvi on jälle niisugune ise paine tüüpilisest, tead, ma ei viitsi, ma tahaks minna õllega niisama lorajuttu ajada ja vanu aegu meenutada ka Ülle siis kui balletti vaatama, siis ei tohi lind lennata, öelda, hingata ja Marju ütles ikka. Et sellepärast Tal jäi see tegemata. Ja Ülle paska mulle seda Mairlini näidata, aga ei jõudnud ka kuidagi mina selleni, et seda lõpuks temaga koos vaadata. Ja, ja nüüd siis lõpuks tegi Mattias mulle sellest DVD. Balletti vaatama, sest meil on nagu bailama. Teie olete kõik balletid ilusti temaga koos siis otsast lõpuni ära vaadanud. Luguste pääsenud. Ei, ma pääsen väga hästi, ma lihtsalt lähen ära vaadata, ma olen ka selline, aga noh, me oleme väga tugevad isiksused, ma ei näita välja küll ma olen hästi selline koostööinimene ka, aga aga kui mul on midagi meile ja siis ma ütlen, et emaili, aga Üllega koos seal on, oleme vaadanud ja ja siis me vahastikagaalutama päris vaikust ei ole, aga aga ega ma väga palju seal ei Vatra ka ikka keskenduma. Ja põhiliselt ongi Rudolf reel. Ma katsun, tänan. Loomulikult Toomas Edur ja kehaks. Kui nemad tulid Estoniasse, tal oli väga suur lootus, et nüüd läheb Estonia ballett paremaks. Ta oli väga mures, et noored ei taha enam balletti tulla, eesti lapsed. Veel on õpilasi, on mõned andekad, praegu tuli Ketlin Oja hästi andekas, kindlasti kaasab temast suurepärane tantsija soristaja aga jah, et ei ole võib-olla sellist huvi ja, ja ei ole ka võib-olla nii häid andekaid tantsijaid, et neid tuleb ka leida, neid otsitakse igalt poolt mujalt. Vanemad, võib-olla teod lihtsalt proovima või neil on andekas laps, siis tasub ikkagi proovida kasvõi algul tantsutrennidesse. No see on nii raske, et ei viitsita treenidena Jah, ta on väga jõhker elukutse, see on ju see, selgub, et ei saagi kohutav närvide füüsisel lõhkumine, et noh, laulmine on, on raske, aga pole ikka minu meelest, see on ikka veel kordades raskem see, kuidas nad tööd teevad ja see on kohati nagu noh, peaaegu nagu tita natuur, heas mõttes, et sa oled siis sa ei tohi süüa, 100 protsenti oled sellele pühendunud, kui ma teatri tulin, balletis olid põhiliselt kõik eestlased, venelased praeguseks, kas meil võib-olla, kui on mõni eestlane üldse, seal on sisuliselt kõik on välismaalased kurb on, et rahvusballett ja küll, aga kus ta siis on, et need ei ole ju meie, meie inimesed? Minuarust see visuaalne pool kuidagi see mehe ja naise vaheline kontrast kaob nii olematuks kohati ära, et vanasti oli ikke kuli printsis oli prints kooli printsess oli printsess, aga nüüd on kuidagi nii, et kõik on nagu printsessid laval. No eks see on erinevaid aega, et sellised üldiselt nagu tropp anud, tugev, aga võib-olla nii ooperis kui balletis oleks vaja mingi käit veel sisse lükata. Mis puudutab muidugi balletikarjääri, siis see on jah, raskem kui tippsport algab kõik jalgadest ja kuidas paindide, kuidas, milline bai Tamm ja kõik see füüsiline aga sellele lisanduvad ka kõik muud asjad, nii et see on üks maailma kõige raskemates kohtadesse kus ta nii loomingulised eeldused olema kui ka füüsilised kui ka range distsipliin. Distsipliin on üks, võib-olla, mida noored tänapäeval võib-olla vastaja. Selle kohta ütles Ülle Ulla ise, kui ma ta käest küsisin, kas see vahepeal ära tüütas, ka see teenioni nii raske ja kuidas seevastu on, ma tahtsin seda teha ju. Seal on ka see, et balletis mulle tundub ja üldse muusikamaailmas ooperis ka, et kui võrrelda selle möödunud perioodidega, siis kerkisid alati nagu esile kodanlikul ajal, kui ka vene ajal kerkisid esile nimed väga eredad balletis oli ikka täiesti noh, suur hulk nimesid, keda käidi vaatamas, kes andsid oma näoteatrile, aga praegu mulle tundub, on ka kõik, on väga toredad tegijad aga kuidagi selliseid staare või selliseid ütleme suuri isikesest nad küll on, aga kuidagi nende kõlapind ei ole nii tugev, kui see omal ajal oli, et võib-olla see on ka mingi, kas on ajastu märk või on see, et kõik kunstis muutub kõik hästi perfektseks, kõik on täiuseni aetud, aga selles täiuses omamoodi puudub juba teatav ilu või loomulikus, et see on see nii perfektne, ta muutub juba igavaks, tänu sellele. Ma ei tea, võib-olla ma mõtlen üle, aga mulle vahel tundub niimoodi. No siin tuleb arvestada seda, et meie vaatame professionaalsest seisukohast ja see on palju nõudlikum. Ja ma tahan näha laval inimest, ma ei taha näha seda õlitatud perfektsuseni õlitatud masinavärki, selle taga peab olema ka mingi. Vaat nagu Ülle Ulla, eks ole, ta tuleb ja temas on midagi, mis paneb mind vahe. Seda ma tahan. See on tõsi, ülla ütleksite tegelikult samamoodi, et mis me siin praegu räägime, et on vaja mingit x-faktor, et ta seda muidugi ütleks, sellist sõna ei kasutaks. Nüüd kuuleme Ülle hulla kindlasti üht tuntuimad laulu seane sälli laul Mistite Aun, Eino Tambergi, Uno lahe ooperis raudne kodu ja hiljem tuleb meil sellest laulust ka natuke pikemalt juttu. Tuleb kõigil linna lõisteete Mess Ta. Meie tänane päevade saade on pühendatud Ülle Ulla mälestusele. Stuudios on Jaak Jõekallas rahvusooperis Estonia ja Ülle Ulla lapselaps Mattias sonenberg. Mina olen Ülle Karu oma esimese rolli lapsena. Ta tegi ju nimelt Eesti Draamateatri laval, nagu ta seda rääkinud. Ta oli ikkagi suurepärane draamanäitleja ja aastakümneid oli ta draamalaval. Emadel oli ka näitlejad ja nii palju erinevaid rolle, et me ei olegi rääkinud lei draamast, ei barreteesti, ma kardan, et ei jõuagi nii paljudest asjadest rääkida. Ei tahaks rääkida. Draama loomulikult oli üks väga oluline. Eks ta harjutas kodus ja Madeline tekste ja kõva häälega käis ja loomulikult ja eks iga näitleja, iga laulja peab ka kodus hääletama. Kas ta mingit häälekooliga oli saanud ja tal oli ju haruldane hääl? Väga ilus hääl. Oli see kõik loodusest või tegi ta selle häälega ka eraldi tööd? Tegi kindlasti ka, ükski asi ei tule ilma tööta, meie näeme seda, mis laval, ütleme ka mina, kes ütleme, teen siin erinevaid asju mõni ütleb, et nojah, okei teed küll, aga vot seda ei hinnata, palju sa pead tööd tegema, et ülla, aga igaüht-teist peab kõvasti tööd tegema, et jällegi ega tööd häälega aretas ja loomulikult Ta kartis ka, et kuidas ta näitlejannast on ikkagi tantsinud ja mis siis, et sa oled varietees Leningradi Music. Kuidas te seda varietee aega meenutas, meeldis, talle tundus nagu kerglane klassikaline balletiartisti ikkagi. Seal on ju väga head jazzi, muusikat, parimad Eestis tase oli väga kõrge ja see oli midagi teistmoodi, ära kasutatakse. Eks ta oli seal, juhtis seal ja erikodus, ütles, et selle kena, et sa ei peaks nii palju seal muutuda ühti, eks. Et ta oli täiesti terve sobisse, ma arvan, nii, muusikaliselt ta laulis seal ei seal jah, et et seal oleks nagu vähem väärtuslik ja, aga draamas muidugi see sobis talle väga hästi, jääksid rolle rohkem tulema, nii hästi on teinud. Väga noh, head tagasisidet, inimestele meeldib ta draamanäitlejana ka fantastiline saatesse. Kusjuures teda kui draamanäitlejad teab juba ka järgmine põlvkond, kes ei ole teda laval tantsijana näinud. Teatakse jah, et oli selline tantsija ja jälle ka draamalaval, oli see tema mingisugune eriline sarm, nagu Jaak ütles, et jääb pilk peale. Me käisime ka hästi palju vaatamas neid erinevaid linnastuudios draamateatris igal pool. Baskini teater oli ikka, kellega koos käisime. Vahest mitu korda. Komöödia ütlesite ka siis vaatama. Ja ei, ega siis muidugi tähtis on tase, näitlejate lasen tähtsa vaestan, tagastas tants olema, käin vaatamas. No mulle isiklikult alati meelde, et ainult rullitakse põrandale. Taltsas teab ka midagi muud olema. Mul tuleb lihtsalt meelde veel see, et kui ma hakkasin autogramme koguma, siis Ülle Ulla oli peaaegu üks esimesi Estoniast, kellelt ma küsisin autogrammiga fotot ja mingi aeg ma mäletan, meil oli teatripuhvetist tagaruum, oli sihuke suitsetajate ruum ja tema istus koos Katrin Karis maaga seal ja siis viipab mulle ajak, tule siia, mul on sulle midagi ja see pilt, mille ta mulle kinkis, on tookord oli siis veel noorsooteater, kes kardab Virginia Wolfi, seda tegi seda Martat seal ja see foto on hästi huvitav, selline ta on nagu noh küll, tõeline daam, aga et oleks nagu noh, ta ongi seal, eks ole, nagu oleks nagu purjus poos, milles ta selle pildi peal London kuidagi niisugune tahaks nagu välja väänatud, aga samas ta on oma olemuselt täiesti daamilikke naiselik ja siis see foto, mis ta mulle kinkis põhjendusega, et see on äärmiselt huvitav pilt. Ma isegi ei ole seda kuskil kunagi näinud, et seda oleks avaldatud, aga vot see annab ka võib-olla sellest juba selle pildi vaatamine annab nagu aimu, milline huvitav persoon, isiksus seda rollimata laval kahjuks näinud ei ole. Aga ma kujutan ette, kui huvitav see võis olla. Nojah, keskendudes rolli seda väga tõsiselt ikkagi. Minule meeldis väga, Regina Wolf oli seal, kalmistute klubi oli selle Italy. Ulfsak oli väga heade selliste tõsiselt raskekaalus, näitlejatega, et loomulikult sa kahtled vahest, et kas sa ikka suudad anda endast ka sellise maksimumi, aga, aga suutis seal ikkagi uskumatu. Ta oli Ita ajal Mari Lill oli siis, kui mina käisin vaatamas seda kalmistul või minu meelest nad olid kõik väga võrdväärsed seal oma rullides, et lisaks sellele, et Ülle oleks kuidagi alla jäänud draamalõvidele heas mõttes Aga just see, et sa ise kahtlaselt ka, et võib-olla on ka minus, et see, et kui sa, Ta ütles väga hästi professionaalsed, aga ikkagi natuke tuleb seal kuskil taga ajus natuke järgmine töö on ees, et selline eluterve kahtlused, kuidas ma annan endast parima, kui hästi ma saan kirjutada, et seal oleks lugejal huvitav, kui eri muretses enne etendust ikka, ega ta oli närvis. Tähendab, selles mõttes nagu pinge sellel ajale ja mõtet seal teistel joosta ja rääkida, et ta pärast oli selline noh kasvõi kõik võlad oma omad võivadki tulla. Paljud ikkagi ka see pinge on sees ja võib-olla see on loomulik osa, et see pakub pinget tavalist raami, palavik käib asja juurde. Kuuleme nüüd eriklassi laulmas Mattias annenbergi valikul kõlab Johnny Richardsi laul Heldur Karmo sõnadele, kui su hing on noor. Muutub tõeks muinasjutt. Laulab. Valatakse kuisu. Siis. Küllap. Veere raskust ei tee üle torbise v? Su ellu, päike tungib nagu miski. Ja Perry mingi kõikjal täis armastust. Braavo. Sinu võluva sohi onu laul. Seda taipad ja teha seda rikkuseks peale, et sohi onu. Piirabree mude vaen, siin laotuse all asuv pelgus Krista Sarapuu ei ole. Viisa jaanitunnustus. Mõisana verd ning kuiv suvi. Piirab rõõm kudevaid. Laotuse all asub EMOs Kris Sarapuu ja nisa jaanituld. Jah, nagu ma rääkisin, et parim aeg oli eria Üllega, et teatrist rääkida, siis nemad nagu kuulusid kokku, et nad olid selline Ma kui ülal juba staar, siis eri veel, kuidas nagu hakkas tõusma. Selles mõttes nad väga sobisid kokku neli haavati midagi rääkida, aga nüüd noh, hilisemas elus ikka läbikäimist. Mina kogu aeg käisin eirega läbi ja tema käis ka Hiiumaal ja käis ikka helistas, kui me rääkisime õla kõrval, kui mina rääkisin airiga telefonisse õlale, võõras, ma olen siin kõlama. Et see läbikäimine oli jäänud ikka, hoidsid teineteist. Teatriinimesed väga hästi teavad, kui hästi nende, see kooslus oli juba omal ajal. Ja tegelikult mina võin isiklikult öelda, mitte nagu mina tahaks, et nad koos oleksid, aga tegelikult nad kuulusidki ka hilisemas elus, nad hoidsid kokku. Nüüd ma võin sellest muidugi rääkida, veerele haiglasse maga, viisin üllat tema vaatama ja kuidagi väga nagu hoidsid, armastasid teineteist. Üllalleerib ikkagi, millest rääkida ja hästi huvitav seik oli, eks ole, et ma läksin Hiiumaale kui erile haiglas ma ikka käisin. Nonii, võimalik, nii palju, kui sain, käisin vaatamas haigla lähedal ja ükskord ma läksin hommikul Teisvuse kaheksase bussiga Hiiumaale. Läksin erinevast läbi hommikul, ta oli intensiivis ja no mina saan ikka sisse igast fod ütlen. Ja siis läksin sinna ja küsin, kas seerial üleval hommik seitsme ajal ja Eaton elavana ja siis läksin, rääkisime natuke, et ikka oli nagu hästi, tegime nalja, ta rääkis Dianast ja tema poistest ja sest äkki küsib, et aga kui sa, mu naine vaatan kella, et sellisel kellaajal ei ole mõtet, on AS-i ja vaatajaga, no okei, kuulan edasi, et mis ta ütleb ja ta ütles, et aga kus on Ülle olla valve Actage? Täitsa selge mõistusega, noh, me rääkisime kõik ajakohaseid asjaga, selline mingi intensiivis olija, võib-olla midagi seal kuskile, nii et võib-olla kuskil mingis ajusopis läks aasta tagasi tunnis, kes on temale oluline, kus on tema naine. Aga jah, et nende kooslus mina muidugi soovin, et nemad oleksid koos ja, ja siin ka Ülle Ulla plaadil, mis ma välja andsin, Eesti Kultuurkapital aitas eraldi suveprojektina panin ka iiri loo, et eri oleks näoga seal võima painet, sinna natuke varasema loo ei ole see, mis ta hiljem laulis sellise maheda raskema häälega, kas seal on tõesti see need tunded, raskus sees? Aga see kuulub sellesse aega ja aga ei ela nagu seal jälle kuus jaak aitas mul seda, kuna mina nagu teed, et sa näed väga lähedalt, siis mul on raske vaadata objektiivselt. Mul on raske vaadata, jaak aitas mul seda, noh, mis lood on olulisemad ja mis on tähtsamad. Väga hästi minema sellega maketina kokku pandud ja need kujundusse maketi paned siis hulgast potti, siis andis selle viimistluse hästi ilus teatriinimesed, kõik on hästi rahul. Hästi õnnelikud, et nii hästi õnnestunud plaat. Kas oli raske laule valida, ega neid? Paljud ei ole, meil ei olnud lihtsalt võib-olla see järjekorda panek. Ülle on muidugi geniaalne isiksuse geniaalne laulja, see, kuidas ta värvib oma häälega, kuidas ta seal midagi erilist, nagu need vanad kõik saarele Anderi täitsa sabin päikerid ja see on jälle see, et seda võid õppida. See tuleb ka kuskil veel siis mingi olek, mis hakkab mängima sinna juurde. Mis laul teile õlle olla esituses kõige rohkem meeldib? Mulle meeldib, söön džässiversioon plaadi kõige lõpus. Mis titaan muidugi minu mees ja minu mees džässversioonina, aga mis ta on muidugi see, mis mulle kõige rohkem meeldib. Mis on siis selle avalugu ja plaadi nimi, mis teda. Selle müstitowniga, olgu ma õlul, aga rääkisin see on ju ooperist. Raudne kodu, Estonia esines Moskvas. Kõige suurem aplaus oli illulale jõle ulatust. Jumal, mul oli nii piinlik, et kõik on seal suured ooperilauljad ja mina nüüd seal laulan ühe laulukese ja tema oli kõige populaarsem. Seal on, et kuidas seal laulad, kuidas palun? Ja siis see ongi markantne, kuidas inimene oma füüsise kogu oma olekuga oskab sellest rollist teha, selle sellest väikesest lollistmis jääb meelde, paneb pingereas asjad hoopis teise järjekorda, mitte halvas mõttes, et teised oleksid, kuskilt on väga head ja huvitavat lihtsalt ta jääb kuidagi eredalt silma, sest ta annab oma oma väga hingestatud ja väga huvitava nüansi sellele kõigele. Niivõrd ees nii teatris, mis kõik, mis ta ette võtab, et seal No kui sinu jaoks nad on lihtsalt eelkõige lähedased inimesed, pereinimesed, vanaema ja kõik, siis teiste jaoks on nad siiski Eesti teatri suurkujude legendid, et meie vaatame nende peal hoopis teise pilguga. Seetõttu ma mõtlengi, et see, mida sina tunned ja näed, siis võib-olla jah, aeglane sellel arvutil. Samas ka nagu hea minule hea eeskuju, et mina olen ka jälginud sarnaselt külaliga moemajas, mina olin ka modellina, töötasin, olen proovin, Urmas Alliku lavastuses tegin ka teatris lihtsalt hobikorras. Hiljuti tegin siis täiteräbal tähendab tööliste kinnaste ohvitseri filmis nato peene, sest me tegime koos, oli asju neid Hendrik Kerge oma perele Richardit, oma inimesed, nii et. Ja filmimist oli kaasas käinud ja seal jah, tõesti on hea, kui Isama hakkad ise aru saama, kus sa oled andnud ja see on tõesti hakkan vaikselt ei saa saama. Millega on tegu eria sellega, et nii see nii rikkalik elannan Tänases saates meenutasime Ülle hullat, stuudios olid Jaak Jõekallas Rahvusooperis Estonia ja Ülle Ulla tütrepoeg Mattias sonenberg. Muide, Mattias on loonud ka Ülle Ulla oma Facebooki lehe, kuhu ta aeg-ajalt pilk ja infot laeb. Mattiase enda tegemistega saab tutvuda tema kodulehel. Mina olen Ülle Karu. Saate lõpuks kõlab laul, mis meeldis nii Ülle hullaleeri klassile kui Mattias Sonnenbergile. Frank Sinatra esituses kõlab tsooni kreeni Edward Heymani Body and Soul keha ja hing. Maas. Vaarsoo.