Nii saaks. Kunagi oli raadio muusikalises tunnis selline tore sari nagu muhedaid lugusid muusikutest. Täna me räägime ka muhedaid lugusid muusikutest ja mul on stuudios külas Toomas Velmet, tšellist muusikapedagoog, muusikaajakirjanik, kes teab lõpmatult hulgal muhedad lugusid muusikutest. Ja alati sa rõhutad selle juures, et need on tõestisündinud lood. Loomulikult, sest et tõestisündinud lugu on naljakas. Välja mõeldud lugu tähendab, et tõde on alati naljakam kui väljamõeldud lugu. Nii et, et neid võib hakata jutustama, annaks jumal ainult mälu ja et õigel ajal meelde tuleks, võib hakata üsna lapsepõlvest jutustama neid neid erinevaid lugusid ja ma mõtlen, et, Et inimesed, kes suhtuvad ellu optimistlikult ja, ja naerus või nad lihtsalt elavad kauem kui teised nii et sellel on oma oma niisugune. Raviefektis. Kas muusikud üldiselt on sellised rõõmsameelsed ja naljahimulised või on seal nagu inimeste hulgas üldse, igat on mõned liiga tõsised kes ei saa näiteks naljast aru. Kindlasti on, kindlasti on, aga ma ei ole palju neid kohanud. Sest et kui te võtate näiteks ühe niukse kollektiivi nagu väga tõsine kollektiiv, sümfooniaorkester. Selleks et selle kollektiiviga tõsiselt tutvuda, peab viibima proovivaheaegadel. Kuskil seal või näiteks veel üks, üks väga humoorikas seltskond, on meeskoor. Tõsi, meeskoori naljad on vahest ebatsensuursed. Aga, aga nad on ikka naljad, nad on ikka väga naljakad, naljakad asjad. Nii et see on ka omamoodi kaitsereaktsioon. Ma mõtlen, näiteks, kui üks kollektiiv on ringreisil ja kui ta, kui ta on seda olnud juba aastaid aastakümneid nad on 11 nii ära tüüdanud, et, et sa ei taha hommikul üles tõustes hotellis näguga näha sama nägu kolleegi ja hea sõbra nägu. Vaat siis aitab huumor, huumor aitab, aitab ja, ja. Huumor juba ma hakkan kordama ennast, on ravi mõju ja, ja niisugune kaitserefleks on homaar. Aga parem on, kui ta on vaimukas. Sa ütlesid, et orkestris vaheaegadel, kas siis keegi võtab mingi asja üles, on see alati üks inimene või, või, või, või tuleb seal situatsioonist või lihtsalt inimesed otsivadki, et oleks midagi toredat rääkida? Ja on on kaks põhjust, mis kutsub esile esile reaktsiooni naljale. Üks põhjus on, on hea tuju. Aga teine põhjus on. On. See saab ka lahenduse. Naer on siis ka vahetevahel hüsteeriline. Aga, aga närvilisust saab ka. Ka esinemisnärvi saab ravida korraliku naljaga. See on niisugune juba traditsioonilised naljad, on need eriti meestekollektiivis, kui hakkad lavale minema, siis ütleb, et poisid püksinööbid. Ja lähedki naeratades lavale ei lähe. Ei lähe surmtõsise näoga. Kas keeratakse niimoodi ka üksteisele või? Sealjuures selle juures tuleb hoiduda ainult sellest et see ei tekitaks füüsilisi vigastusi ja psüühilisi traumasid, aga, aga need on vahetevahel päris päris vaimukad asjad. No võib-olla võib-olla isegi lapsepõlvest Siis ei olnud see mingi nali, see oli päris tõsi, aga praegu see tundub ikka väga naljakana. Ma ei mäleta täpselt, millise Šostakovitši sümfoonia esitusega tegemist olid. Aga aastaarvude järgi võib arvata, et kas kaheksas või üheksas sümfoonia vä. Ja mina istusin Estonia kontserdi? Jah. Mina istusin Estonia kontserdisaalis. Oma isa ja. Ja tema hea sõbra Villem Kapi kõrval. Toomas Velmet isa oli Ado Velmet. Ja meie ees istus Heino Eller. Šostakovitši muusika viiekümnendatel aastatel siin. Oli mõnevõrra võõras helikeel. Ja kui see teos lõppes siis Villem Kapi, minu isa No päris kuuldavalt hakkasid naerma. Heller pöördus ümber, vibutas näpuga, poisid, poisid, see on geenius, mis te naerate? Praegu teeb nalja, aga siis siis olid asi. Aga teine asi, näiteks mis on juba niuke visuaalset plaanik. Vaat mida laps jätab meelde. Jälle sümfooniakontsert. See võis olla isegi mõned Tubina kas viienda või kuuenda sümfoonia esiettekanne Eestis. Juhatus Sergei Prohhorov, niukene dirigent oli meil. Ja siis istuge ERSO. Niisamamoodi, nagu nad nüüd on alustamas, nimetatakse Kevini istumine, et tšello ta otse otse dirigendi vastas ja, ja siis teised riiulid on parem olla. Hea on seal vahel. Ja tšellorühma kontsertmeister oli. Välimuselt. Ma noh, ma olen hiljem tema kolleeg olnud ja ma ei taha midagi halvasti, on ta väga-väga sümpaatne kolleeg ja, ja väga haritud inimene. Aga oma välimuselt oleks ta sobinud noh, niimoodi Kloomitega kloune vaid ikka väga naljakat persooni mängima sest tal oli nii suur kõht, et morfilm käis seda spetsiaalset filmimas. Ühes ühes filmis Pirita rannas ta siis niimoodi ujumispükste väel ja suure ja seda kohta ja, ja, ja tal oli väga Aga kuna Prohhorov juhatas jalad harkis siis sealt jalgade vahelt paistis alati tema nägu. Saalis istudes saalis istudes ja mind mind kui noh, nihukest võrdlemisi vallatu poiss ajas naerma, ma ei saanud ennast keskenduda. Teosel. Niukseid koomilisi persoone. Igas kollektiivis, mis juhivad natuke tähelepanu mujale aga kuna sa palusid majutusteks jutustage ka kunstimaailmast midagi, siis siis Soome, Soome kus see ajaloos on olemas üks niisugune maal, mille nimi on sümpoosion. Sümpoosion teatavasti tähendab koosviibimist või koos joomist. Seal oli. Oli see teine ja seal haigestusid väga tähtsad persoonid. Nende seas, kes Sibeliuse? Aga selle selle maali allkiri on, on natuke pikem tavalisest. Ajalugu räägib, et see on maalitud situatsioonist. Kossibelus pidas sümpoosioni, aga käis vahepeal Peterburis kontserte juhatamas. No selle peale läks uus nädal ja siis tuli tagasi, jätkas sümfoonia sümboolse, teised olid kõik kohapeal, teised olid, olid seal ka peal ja siis öeldi talle, et sa käid siin edasi-tagasi. Uks paugub ja tuul tõmbab. Ta ei istu maha ja peame nõu edasi. Ei pandud nagu tähelegi, hääldavad. Istun mina kodus reede õhtul, telefon heliseb. Helistab sõber, kolleeg Valdur Rood. Ja ma juba kuulendama häälest, ilma et ta peaks peaks midagi konkreetselt ütlema. Et ta ilmselt tahab kokku saada, nii kokkusaamiskohaks võis ütelge olla ainult kuku klubi sel ajal, sest nad ei saanud sisse. Aga mul ei olnud sarnast tuju. Vaata nüüd õhtul välja minema ja trolliga sõitma ja nihukest asja ja ilma, et oleks midagi öelnud. Ma ütlesin, et ei, ma ei tule täna. Aga kuule, aga siis ta hoopis teise jututeema jutt läks niimoodi lahti ja ja siis ta ütles, et kuule ka, ega me, me võime ju telefoni teel ka ju rääkida, et ja ma ei pea ju kokku saama ja ja peale selle mul tuleb meelde, et siin telefoni kapi alla mul on selleks pudel viskit. Valan omale võime, mõtlesin ta võib, et ma valan oma. Ja siis me jätkasime juttu, nagu ikka oli, juttu jätkus kauemaks, umbes umbes paar ja pool tundi. Mõlemat telefoni otsas, mõlemad telefoni otsas ja, ja nii need noh, ütleme nii, et pudeli alumine pool sai tühjaks. Ja oli päris mõnus mehe, jätkame seda traditsiooni hiljem, ei pea minema õue ja kuhugi tormama ja kokku leppima, mingist asju panna, modavaman on. Kuidas see siis nüüd tänapäeval virtuaalselt rohtude peale selle, kui on hea sõber, keda nagunii teha ja, ja. No vot ja selle hea sõbraga me ikka ikka hästi palju rändasime ringi. Ütleme niimoodi, meie alustasime temaga koos mängimist 1971. aastal, siis kui mina tulin, lõpetasin Moskvas oma oma tegemised ja tulin Tallinna ja päris üsna kohe helises mul telefon ja Valdur Roots, keda ma teadsin. Eelkäija, keda me noh, Me olime teretuttavad. Aga me teadsime üksteisest üsna palju. Ja ütles, et kuule, et. Mul on siin üks, üks niisugune mõte. Et paar aastat varem tuli Gerretz Moskvast ja nüüd tulid sina. Ja et me väikse võiks hakata triot mängima. Mul see mõte meeldis, sest ma olen eluaeg lapsepõlvest saadik tõrjoseid mängib millegi peale. Ja, ja siis Sellest Riiast siis alguses me olime, tegime siin tööd ja, ja sel ajal jätkus Eestis tööd. Muidugi mängisime ka palju uudisloomingut ja ja, ja ka siis siis me hakkasime rändama ringi mööda suurt Venemaad ja mitte ainult Riioga, vaid ka Valdoriga kahekesi sihukene, sonaatide õhtuprojekt. Ja ja see kestis kuni 1990 90. aastane, siis siis oli viimane. Ja, ja noh, sinna mahtusid nii Venemaa kui ka muid maid Soome ja ja, ja Rootsi ja Lääne-Saksamaa ja ja sots, manitele terve rida tegemist meil oli ja üht Me ikka suutsime 11 ikka päris ära tüüdata. Ja, ja noh, Valdor oli poissmees, tal ei olnud see nii ei mõjunud laastavalt. Aga, aga meil oli. Kuigi hiljem minu abikaasa ütles, et tead, et see, et, et me nii vähe tülitseme riidu, seal see on ikka põhiselt sinu. See sellepärast sind polnud ju kellelegagi tülitseda. Pold kodus, koju tuleb tellida ja siis seal on rõõmu rohkem ja ja, aga me jõudsime jah. Aga me mõtlesime välja igasuguseid asju, mis tegi elu. Sõidad mingisse linna, sa lähed mingisse hotelli ja eriti Venemaal on kõikides linnades ühesugused hotellid, ei mäletagi enam, mis linnas sa oled. Siis teed oma kontserdi ära, tuled tagasi, on hea, kui kuskil süüa saad. Ja hommikul on start järgmisse kohta. Nii et, et seal peab midagi välja, mõtleme meie Valdoriga, mõtlesime välja niimoodi. Need olid vaatamisväärsused, mida me hakkasime kollektsioneerima. Need olid tualetid. Ja neid oli ikka väga erinevaid ja siis me võistlesime. Ja mõned on mul meeles. Ja me olime Valdoriga kahekesi? Jaa, jaa, noh, reeglina artistidele antiluksnumber ja kui sealt kahekesi noh siis üks luksnumber kahe peale, sest seal on kaks tuba ja külalistetuba ja ja siis ja me läksime ja ma juba nägin, et Valdur võib-olla, et ta oli kunagi käid seal täna juba palju käinud meeskooriga ja ja ta tormas kohe ees ja läks uksest sisse ja mina läksin järele ja panin oma asjad maha, aga tema oli juba tualetis. Võib-olla tal oli vaja oli. Ja siis ma kuulen, kui ta röögib, et no nüüd on küll rekord. Tule siia ja vaata. Mina läksin ja vaatasin ja tõepoolest ma ikka suurte silmade jäid pärale. See oli umbes 30 ruutmeetri suurune tualett, tualett. Ta oli üleni helesiniste sinisest kahelist nii põrand, seinad küllagi, kõik ühesugune, helesinine. Nii nagu venelased ütlevad kalu, pahe, mets, ta. Ja, ja seal oli siis niimoodi, et ühes nurgas. Ikka oli koht, mitte auk maa. Ei, see oli koht, ilus ka hele senine. Aga ta oli nurgas niimoodi, et allik külge pidi vastu ühte seina, nii et Valdur, kes oli üsna korpulentne, siis tema pidi sinna istuma, niimoodi, mitte poolviltu, et päris välisperpentikulaarselt. Aga see ei olnud veel köik, sest diagonaalis teises nurgas oli siis valama. Aga see valama ei olnud palju suurem kohvitassist. Ja seal oli imepisikene kraan, täielik mänguasi. Ja, ja sealt tuli vett, ma proovisin. Ja see oli kõik, rohkem seal, mitte midagi. Ei, ei, mitte et äkki 30 ruutmeetrit ja vähemalt vähemalt see tuba, kus meie siin sinuga istuma, see korruta. 400. No vot, see oli kauaaegne rekord. Aga siis oli veel üks arhitektuuriline vaatamisväärsus. See oli niimoodi, see oli kuskil noh, klubi oleks palju öelda, aga küllap ta restorane oli. See võis olla isegi kas Pihkva linnas või see oli minu meelest mul on meeles mingisuguseid müürid ja niuksed asjad ja seal. Ja tabas selles restorane olla. Sest et kui ma küsisin, et kostel tualett juhatati, et vot see ukse alla ja ma avasin selle ukse, sealt avanes. Noh, väga hea võrdlus on Pärnu maantee kirjastuse maja see trepp, mis läheb niimoodi alt üles läbi kolme korruse ja nii, et, et sealt kui sinna oleks pannud punase vaiba, siis oleks võinud arvata, et see läheb kanni festivalisaali. Ja seal ka palju muud ei olnud, kui seal üleval, siis läbi kolme korruse, sealt ülevalt paistis Temal, kui inimesel on tõsi taga, siis on ikka suhteliselt keeruline mööda treppe ronida. Ta sellest, kui jalad on haiged või midagi, aga noh, arvata arvatavasti, et, et kui ta juba siin kõrtsis on, küll ta siis ei, küllap sealt oli alla kukutada. Ja ja, ja niisugune ehituslik iseärasus. Aga selle kõik lõi ümber. Ja ta oli teadlik meie korjandusest, siis ta tuli Kiievist ja ütles, et sa nüüd on rekord minu käes. Või rariteet tema käes. Kiievi Inter-Continental hotellis. Oli siis temal kirjelduste järgi ma ei ole seal käinud. Ma olen seal ööbinud, aga ma ei käinud naiste tualetis. Ja, ja tema kirjelduse järgi oli naiste tualett üle kullatud. Ta ütles, et ta arvab, et oli ülekullatud, aga võib-olla oli kullast. Aga vot seal ei olnud istumiskohti vaid seal oli jalajäljed. Noh, nagu korralikus vene kempsus ikka vanasti. Ja aga kõik see oli kullatud. Aga tipp oli see, et selles jalajäljes olid augud kõrgete kontsade jaoks. Tikk-kontsade jakk, peen värk, oli ta hobud ja juba sellel teemal rääkinud edasi jutustada, siis siis ma ei ole ise seda seda näinud ja kogenud, aga seda jutustas mulle Eri Klas. Siis kui ta oli, oli Moskvas suures teatris stažöör. Me olime ühe aastaga koos Moskvas hästi tihedalt, puutusime kokku. Mina olin viimaste aastate konservatooriumis, tema oli esimest aastat suures teatris ja ta elas Seržinski väljakul. Noh ja lähedal sealt minna teatrisse ja, ja ma olen seal külastal käinud. See oli hästi tagasihoidlik niukene. No ma arvan, et see tuba oli mingi suurema korteri osa aga seal vähemalt selles toas ei olnud mingi pesemisvõimalust ja, ja ilmselt ei olnud seal ka kas koridori peal või oli või olid seal järel, nii et tema leidis Kirovi tänaval ühe avaliku tualeti kus olid väga luksuslikud tingimused ja seal sai ka dushi võtta ja, ja ennast pesta ja kõik ja seal oli, oli siis väga lahke mammi, kes sind teenindas ja pakuks ka teed pärast enam pool saun pool ja, ja eri nagu ta oli ikka niisugune hästi hea suhtleja, tema sai selle mammi suureks sõbraks ja istus ja vestles temaga ja ja siis ühel päeval mammi kadunud. Ja oli keegi teine seal ja eri ütles, et temaga ma ei saanud kuidagi hakkama, ma ikka küsisin nüüd, kus ta teaduse eesnime pidi, Maria Ivanovna, et kas see on siin ja selle kohta siis öeldi ju Usli. Ja, ja läks aastaid mööda. Ja eri oli kuskil seal Lenini mägedes. Selle ülikooli juures oli tal mingit asja ja ja seal oli ka üks üks tualett, tahtis minna. Maria Ivanovna ja sõbranna seal ei häiri, siis küsisin kulgeda. Kirv tänavale oli hoopis rohkem kliente ja, ja, ja et miks see siis nii nüüd siin olete ja siin ei käi ju keegi ja ja kuidas siis niisugune karjääriredelil niisugune languse ja siis mammi oli vastanud, ühesõnaga eri. Tantsu juures. Mõlemad teadsid Räägi mulle reisisid palju Venemaal, kuidas Venemaa publik vastu võttis, Venemaa publik on ju üldiselt väga soe. Maailma parim publikum mu meelest. Muide, sakslased on ka väga hea publik. Sakslased on ka väga publik. Aga Venemaal oli niimoodi, et mida kaugemale Moskvast seda panema, seda vanemad. Loomulikult me ei pääsenud Moskva. Moskva filharmoonia saalidesse ja, ja ka Leningradi filharmoonia seal see oli omaette seltskond ja omaette niisugune. Ja võib-olla oligi õige. Ma ei tea, kuigi me mängisime nii, nii nii Leningradi kui Moskvas, aga siis niisugustes mitte mittekeskuse saalides. Ja. Aga sealne publik, jah, no nad on ära hellitatud ja, ja aga noh, parimaid kohti, üks parimaid kohti on, on Krasnojarski seal on fantastiline kontsertsaal. Seal on kolm, peksti klaverit. Publik missugune. No seal sai natuke nalja ka. Me sattusime kuidagi huvitaval kombel, see oli see periood Nõukogude Liidu ahelas, kas kõik surid? Kõik kaheksakümnendad ja kõik riigijuhid surid ja me kuidagi sattusime sel ajal-Venemaale. Ja siis oli nendel komme enesekõne olenevalt tähtsuselt. Kui näiteks Brežnev suri, siis oli viis päeva leine lein, siis ei tohtinud olla ühtegi kontserti. Ma mäletan, siis me olime valduriga kahekesi hakkassijas. Hakkas ja pealinnas ütleksin, et mulle selle nime Ma ei tea head. Ja ja, ja seal võttis meid vastu kohaliku muusikakooli direktor ja ta püüdis sidustada viis päeva. Neil ei ole ette nähtud seal viis kontserti selles selles linnaskäike edena. Ja me nimetasime väga tõsise muusika kontserdil ja seapraadi või laulda ja, ja telekas oleneb küll, oleneb, kes suri. Ma jõuan veel selleni ja, ja siis ta viis meid ekskursioonile ja ja see oli ka omaette naljakas, ta ütles, et nüüd täname, lähme Jenissei peale. Aga see oli talvel. Ja siis me hakkasime minema. Ja. Kas ja pealinn on noor linn ja ta on ehitatud nõukogude ajal ja ta on niisugune linn, et on majand, mäed, mäed ma äkki enam ei ole? Vot vot kohe lõpeb ära viimase maja, jah, viimasel ajal lõpeb ära ja ei ole mingit eeslinna ega ega järel linna. Ja siis me käisime, käisime linnast välja, kõnnime edasi ja kõnnime edasi. Ja minule Jah, aga see oli ka siis, siis oli see ka elama. Ja, ja siis, kui see lein lõppes, siis mees suutis meile organiseerida ühe päevaga viis kontserti yhe. Ta lülitas sinna sisse kõik sellele vist kolm muusikakooli ja isegi kaks lasteaeda kus me käinud. Ja, ja siis siis siis me olime oma ülesande täitnud. Annaks jumal mälu, miks ma seda, et head kohad ja Krasnojarskisse oli juttu ja seal ka keegi suri. Aga seal oligi niimoodi, et ainult tõsise muusika kontserdid võisid toimuda isegi teatrietenduse ei olnud ega midagi. Ja meil oli seal vaja sisustada siis neli õhtut. Ja kui me olime kaks ära mänginud, siis hakkas meil natuke kahtlane, tundub, et saalis on just nagu ühesugune publik samad inimese ja ja väga asjatundlik publik ja plaksutasid väga õige koha peal ja, ja ja siis pärast kolmandat nad olid üsna suure hulgaga. Publik tuli lava taha ja tutvustusele ennast. See oli Krasnojarski sümfooniaorkester. Seal oli üks niisugune peadirigent, kes oli ka meil siin hästi tuttav nimega Ivan Šbiller. Ja. See koosnes ainult Moskva konservatooriumi lõpetanud üliõpilastest. Moskvas lõpetajaid saadeti, siis oli ju sundasumine, saadeti sinna ja sellest tehti sümfooniaorkester ja nüanss, millel ka ja, ja siis nad olid seal. Ja siis küsimusega, mida te siin iga õhtu teete, siis. Me tahtsime näha, palju teil Taarja professionaalne ja siis ütles, et homme on teil viimane kontsert ja kui nüüd Schubert eestuur trio ei tule, siis me oleme pettunud. Tuli, neil oli see repertuaaris ja isegi noodid olid kaasas, aga see on nii kuradi raske lugu ja see kestab 40. Pikemad, aga me saime sellega hakkama, sest et me saime proovida hommikust õhtuni. Ja see, see oli jah, mälestusväärne kohtumine. Ja niisuguseid kohti perma on üks niisugune koht, kus on, on õudselt sihukene aristokraat, publicon Permist oli, tuli Neid õnnitlema pärast kontserti. Noh, ma arvan, et seda võis olla niimoodi. No igatahes üle 80 190 oli, aga ta oli niisugune ehtne vene aristokraat. Ja ta ta ütles, et talle meeldis. Aga et lastel Tšaikovski trio on repertuaaris veel ei olnud, siis. Nonii, kui te tahate permi veel tulla, siis võtke omale kavas ja siis ta kutsus meid külla, tal oli kadunud salong kuhu ta siis alati kutsus neid artiste, kes talle meeldisid, ja ja me õppisime seal ära ja meid kutsuti veel peale. Ja ta oli väga rahul sellega, mis ta oli saavutanud. Niisuguseid huvitavaid asju siis Valdoriga kahekesi me oleme andnud, see oli üks viimaseid Venemaa reise. Me oleme Krasnojarskisse ja Krasnojarski siis on, on oblast. Krai on see krai, mis on suurem kui Euroopa. Krasnojarski on seal lõuna otsas, siis Krasnojarskisse oli paar kontserti ja siis järgmine koht oli Norrisk, mis on Põhjamere ääres. Ega me sinna jõudsime, siis? Võttis üsna kõhedaks, sest seal oli siis miinus 50. Ja teie olete oma siit läinud riietega, eks ole? Ja oli, me olime mõlemad suitsuvahed ja see oli, see oli üks huvitav asi, vot nii külm oli, et me läksime õue suitsu tegema. Suitsud kustusid ära. Vot ei saagi väljasse, võtsite, kustub lihtsalt ära. Aga siis me juba teadsime ettegi, lennukis hoiatati, et seal on 50 kraadi külma. Ja Valdar ütles selle peale. Mõtiskles niimoodi, et nagu sa tead, et igas Venemaad tellis, kui sa lähed uksest sisse, siis kõigepealt kohtad sa niukseid mägede poegaseid, kellel on peas need, need, need sonimütsid, mida kutsutakse aero droomiks. Ja et nad toetavad seal seinu ja ja, ja leti peal räägivad. Endage noh, otsivat ööbimiskohta. Sest nemad varustasid skit hea ja paremaga viinamarjade aprikoosi ta käe ja nad olid seal. Aga siis siis ta oli veel järgmine õnnetus. Läksime tuppa ja mõne hetke pärast kadus küte. Väljas oli 50 50 kraadi. Nii et me selle öö hoiatati kohe, et öösel ei juhtu midagi öelda, et loodame, et hommikuks saab küte tagasi ja siis kuskil toru lõhkes. Ja meile selle öö veetsime oma oma talveriietes. Aga nahaarstirohi oli kaasas ja me elasime selle üle. Aga seal oli meil viis kontserti ühes saalis Norritski muusikakooli saalis ja missugune publik? Me andsime seal veel keegi ei teadnud siis niisugust asja, mille nimi on töötuba ja palusid meil teha lahtiseid tunde ja, ja viis päeva meil meil ei olnud nii palju repertuaari, nad ei ole midagi. Et, et sinna vaheldub publik, nad on seal nii kultuurinäljas, sinna ei taha ju keegi minna. Aga seal on ka veel asi kogenud inimesed kartsid seda, sest seal juhtub nii, et on 50 kraadi ja järgmine päev on null. Ja see, kui on mingid südame või vererõhu asjad sealt üks, üks Vilniuse kvarteti poiss toodi kiirabiga sealt ära lennukiga ühe päevaga, siis ühel päeval äkki vaat tuul muudab suunda ja, ja kõik. Ja see 50 kraadi on seal ka, seal on seal kohutavad tuuled seal on veel nagu külmem ja, ja ja siis sai ikka mõeldud selle peale, et, et no mida tundsid Eesti vabariigi ohvitserid. Ja ja nad teadsid kõike seda ja nad suhtusid õudselt hästi ja, ja see oli kõik niisugune väga intelligentne seltskond, need olid noh, enamus võis arvata vestluste järgi ja. Seal maksta kolm korda rohkem kui, kui kuskil mujal ja kolm kuud puhkust. Töökoha kulul ja ja sanatooriumid ja asjad. See oli niisugune raha teenimise koht aga see jättis mälestusväärse. Ja muidugi veel üks koht, mis täiesti erinev Moskvast, Leningrad, Kiiev. Kiievi seal olid alati alati kõige paremad saalid, filharmoonia saalid. Ja rahvas. Oli õudselt vastuvõtlik ja sõbralik ja ja ja ikka Venemaal on see see huvitav komme meil, see ei ole nii levinud, ikka ikka pärast kontserti tullakse lava taha ja tahetakse vestelda. Jaa. Jaa. Mul tuleb hästi meelde, üks. Veel üks hea koht oli kysinemis. Rumeenia aegne aeglane börsihoone haruldase akustikaga ümber ehitatud ikka ikka kontsertsaaliks ja väga hea klaveriga ja. Jaa, jaa. Meil oli üks kava, mida me noh, tuur algas kesine vist. Ja meie jaoks oli, oli esiettekanne, esmaettekanne, šnitke sõnad. See peenhäälestuse ja lõppviimistlus ei olnud kõige käige tipuni viidud. Aga noh, ei midagi piinlikku. Ja kõik, noh, neid mängisime ära ja. Ja seal oli üks lavatööline, üks noor poiss, hästi tagasihoidlik, istus seal noh, kes käis klaveri kaant ostmas ja, ja toona panemas. Ja uksi avamas ja. Kontserti ta küsis Valduri käest, et kas tantshnice, kas te võite mulle näidata Snedge klaveri. Palun? Vees riietasime, vahetasime oma kingi ja saapad ja ta võttis selle klaveri ja pidas meile niisukese loengu. Et meil sellel loengu baasil seda sonaat mängisime veel 10 aastat. Ja üldse mitte edutult. Ja siis selgus, et ta oli kohaliku konservatooriumi muusikateadlane ja tema erihuvi olis niitke. Meie tudengid istuvad siin Estonia kontsertgarderoob. Ja, ja kus need ei ole, siis ma ei saa mitte, rääkimata jätta. Šnitke seost Hiiumaaga. Kui ma õppisin seda teost siis enne hooaega Hiiumaal. Tohutu ilusad ilmad ja, ja ma istusin toas ikka ikka aknad olid lahti ja õudselt mõnus oli harjutada ja ja pühapäeva hommik kuskil kella 10 paiku ma hakkasin siis tööle olles pannkoogid ära seal. Ja äkki ilmub akna taha naabrinaine. Ja käsi pasakile. Ja vaatab mind ja kuulab ja. No ma ei saanud siis nüüd kaua siis nemad teda piinata. Ja ütlesin nodele hommikutele, pühapäevahommikute diaatsa toomas. Kell, see on ikka suur asi, et see minu naaber siin olete. Ma ärkasin üles sinu mängimise peale, nii ilus oli. Nii ilus oli küll, ta keetis Mende ja õllekas juba vaike kahtlane tunne ja ja siis, kui see jutt kõik hakkas lõppema. Sest ta ütles väga asjalikult. Kuule, saad sa mulle 20 jumala. Teenis nike kuulamise eest. Ei maksnud sulle ja aga siit üks järgmine lugu. Vaata vanasti oli, oli Tallinnas niisugune komme, siin oli niisugune niisugune asutus, puhkeparkide direktsioon. Ja ja siis kõrges korraldas kontserde vabas õhus Harjumäe kõlakoda Kadrioru seal ikka edasi toda ja Koplis oli ka kõlakoda. Ja siis nad angaseerisid vindi valdurit ja siis oli veel meil veel niisugune siis antu rahas oli Kaljo Rästas. Ilus pass ja, ja rahvale meeldis ja. Ja siis meil oli üks kontsert. Kopli pargis ehk Kopli surnuaial seal vana surnuaed, mis väidete peale ja, ja siis tehti sinna parki, ehitati, ehitati kõlakoda. Ja meie sõitsime siis sinna. Ja mitte ühte inimest, loomulikult mitte. Ja siis ütlesime, rästas oli siis see, kes, kes nagu organiseeris neid asju. Ja temast täitis pabereid ja niisugune kes õiendas selle traditsiooniga ja vastased ei, ei, poisid, see ei lähe läbi. Meie jääme siis sellest kontserdist ilma, ma ütlesin, nagu, mis me teeme siis? Ja kuidas, kuidas direktsioon ei saa teada, et me siin ei mänginud. Ja see ei olnud ju tasulised kontserdile pileteid müüma või need olid lahtisest kontserdile tas ei, ma tunnen seda mõtisele rektsiooni, vot ta võib siin kuskil põõsas olla. Ja siis me tegime niimoodi, et tal ei ole, oli, oli üks suur vihmavari. Laval ei olnud midagi, seal oli klaverit kuidagi lahti, tal oli võti antud, katus oli ikka katedraal ja ratas peale ja mina läksin siis selle vihmavarjuga, istusin esimesse ritta ja Kaljo laulis ühe laulu. Siis me vahetasime kohad. Tema istus siis seal all. See on hästi kõrge lava, niimoodi, et mehel on ikka peaaegu et niimoodi rinnunike maha. Ja siis mina läksin ja ma mäletan täpselt, mida ma mängisin. Ilus viis jookseb ja ja siis ma äkki näen seal pargi tagaotsas, seal õllekas. Ja sealt tuleb üks mees tuleb kindlal sammul ja tuleb sinna lava äärde, paneb oma lõua sinna laua peale, kuulab mind. Kurat, mind ajab nii naerma. Hästi häigide Waldori, Palai, mõned paar valet nooti talle seal palju. Ja siis lõpetasin, siis ta tegi niisuguse aplaus. Elu näiteks ma küsisin ta käest, et kas mängin veel ühe. Aga, et see poiss tahab lauldes. Et oli väärtuslik kuulaja, eks ole? Oli ja ainuke aastas hinnata. Aga kaljul oli õigus, tuli ikka mängida. Ei ole midagi siin, et et. Vihmase ilma tõttu jääb ära. Räägi need mõrude testimise kunagi ja siis on mul see lint ei ole rääkinud, vaata kus see, kus te olite, kus sellel valdule kukkus klaver peale ja siis mingi oli see, kus oli vist kered siis Riina vist oli või kus oli mingi siberi samamoodi käsitöö kummardamas, mingi pianist kuu või ma ei mäleta, kuidas nad olid täpselt ära kunagi väga ammu sellest rääkinud. Ja haldurile täna oli väga tundlik klaverite suhtlus. Ja nagu võib arvata Üldiselt olid väga korralikud klaverit lähemal, jah. Aga oli ka kohti, kus noh, alati on ju tuuril niimoodi, et on üks nagu nimetatakse, nimetati vene ajal baaslinn, sõidad ja siis sealt hakkad väljased. Vot nende väljasõitudel võis juhtuda ka väga väga naljakaid asju. Olnud klaverit, kus puudusid pedaalid ja ja Valdur pidi ära mängija ikka jah, noh, nii kuidas oskan öelda talve suurkogemust. Ja, ja siis. Ja tal oli väga niisugune eriline maitse klaverite suhtes. Ta oli vaimustuses ühest Groznõi act Jabri tehase. Ja õigusega, sest ega seal Krasnaja teabest ei olnud peale kestameta midagi. Inglisemehhanism oli seal sees ja ta oli ikka niisugune päris Steinway kõlaga sihukene pill. Hästi suur, nagu öeldakse Grand Piano. Ja kuskil Moskva ümbruses oli see Ja ja mängime ja ma tunnen, et mees manuleb klaveri taga ja ja see haarab kaasa ja ja rahvale ka meeldis ja lõpetasime vist esimese poole. Ma arvan. Beau tõusen püsti ja kummardan ja valdo riistu. Mõtlesin, et no mis nüüd lahti on. Ja niimoodi üle elad, istud seal. Klaveri esimesed jalad olid läinud, ta ikka valdurile kõla, vajutasin hasarti, läks siis, siis ole mees ja mine kaasa. Ja jalad läksid laiali. Päriselt põlvede peale ei olnud, sest see, see pedaali värk hoidlusi toetas natukene, aga ta oli ikka seal kinni. Ta ei saanud klaveri all kinni ja, ja ei saanud seal. Siis ma hõikasin saali, et kas mõned tugevad mehed, kes näiteks klaveri põlvede pealt tõsta väga abivalmid, kaks meest tulijatest üles, valduse püsti, pandi toolal. Nii et niukseid tööõnnetusi võib ka juhtuda. Aga fantastilise reaktsiooniga mees on ju? Ma ei ole ka ühtegi sõna temast rääkinud. Professor Jüri Gerretz. Siinsamas Estonia kontserdisaali laval. Ja ma mäletan ka teost Fantastilised Raamsiliku. Unisoonis meloodiaga viiul ja tšello ja klaver saadabki teemade ja talled niukse. Suure auh taktipoogna käega. Jaa, poogen lendas saali poole ja eksale käest läks lahti, lihtsalt lendas seal juba jätaali momendiga püsti ja haaras selle poogna. Reaktsioon oli kiirem, kui see poogen lendas. Ja veel püsti olles alustas mängimist, see tegi niisuguse efekti. Oleks vastane, oleks nii mõeldud. Ere-erepunast või? Terve selle reisi toda teie olite siis rakmeid rakkesse hakanud tema seda vormi üle üle üle võtma. Aga ta tuli alati asjadest välja. Tuligi ta vihastas, üks kord ilusasti ütles, et sinna linna ta enam ei lähe. Mis, mis oli muide tema sünnilinn. Tšeljabinski. Jaa, vot trioga reisides oli üks niisugune alaline probleem, kui jõudsime hotelli, meile, olid ette nähtud kõik kõigile üksiknumbrit aga iga hotell ju püüab midagi niimoodi nihverdada ja oli ikka kordi, kus me ei suutnud seista selle eest ja siis pandi nii, et kaks jalg katsiaks. Ja siis me tegime omavahel niisuguse, niisuguse tõmbasid helis, ei tõmmanud liisku järjekorra lihtsalt. Et kes, kes saab üksi alla ja seal oli siis seal elab Minskis. Me tulime, astu Jürile, tema sünnilinn ja ta siis sai üksi olla. Ja õhtul pärast kontserdi sõime õhtust. Ja meie läksime ülesse alla, temal tuli isu, tema tahab tantsida. Ja meie läksime üles valdurigali mäes toas ja hakkasime malet mängima ja. Ja see võttis ikka mitu tundi aela, äkki koputatakse uksele. Ja seal seisab Juri väga õnnetu. See, mis nüüd ei saanud, ta oli just kuskilt omale ostnud. Tema kogemuste juures on see täiesti arusaamatult, ta pani nahkpintsaku Venemaal kõrtsis tooli, tooli seljatoele toele ja läks tantsima ja tagasi tulles muidugi seda ei olnud enam. Aga seal olid kõik asjad. Köik, pass, rahakott, kõik, nii et meie käisime all, magasime. Tere ja muidugi mitte millegi, aga jääda Venemaal ilma bassist. Päris keeruline see, kusjuures kõik sõidud on ju lennukiga. Aga vot Jüri tundis Venemaad, tema sai sellega hakkama. Me tegime suure pika reisi ära, aga ta oli vihanud sinna sünnilinna, ma ei lähe enam mitte kunagi võrreldavat paljaks. Oma oma kodanikega. Kuidas ta, kuidas ta siis niimoodi ilma passita ennast lennuki peale Senkisi? Ta käis Tšeljabinskis miilitsas ja Raik sealt välja mingeid pabereid ja et on kaotanud ära ja ja ta see aitanud alati praegu ta ei saaks mitte kuhugi, kui on. Istud lennujaamast Ena. Ja ta oli muidugi väga kogenud, meil oli veel üks komme. Vot alati, kui me välja sõitsime, ka meile kaasa ei antud. Toimetajat või, või, või niisugust asjaajamisest me pidime ise selle niinimetatud brigadiri töö ära tegema, noh kõik kontsert toimub. Pitsatit ja asjad. Pidite jah, ja siis siis me tegime ka nii, et et me tegime järjekorra, see sõit oled sina ja raudtee jällegi vaatamata sellele, kas sõit toimus Saaremaale Siberisse või, või välismaale või Soome kordamööda, igaüks on brigaadi ja siis ma mäletan, kui me Tšehhoslovakkias oli seal jürikord olla brigadir. Ja noh, välismaal on ju see värk, et seal makstakse sulle rahapatakas pihku. Aga sellest rahapatakas sa saad ainult? Väikese osa väikese sõltus sellest, kui suur see rahapatakas oli, noh, praegu ma kuulen, et noh, 10 protsenti, ei, see ei olnud üldse nii. Sa said valuutas selle tarifikatsiooni alusel, mida sul oleks rublades makstud Venemaal. Nii et siin olid oma kindlad tariifid ja nii palju sa said siis selle ma valuutas, ülejäänud sa pidid temaga koos kontserdile. Ja Jüri oli siis see tegija, tal käis käik väga nobedasti ja, ja meil ei olnud mingisugust muret nende asjadega ja see oli üsna pektuur. Ka kümmekond päeva, mis me seal olime. Ja siis tulime tagasi, jõudsime Moskvasse. Brigadiri ülesande kuulusid siis kõik asjad, kõik taksode hankimise käiku, ülejäänud olite ikka härrad. Ja, ja siis Praha lennuk tuli Šeremetjevo pärast keskööd, jõudis, jõudis kohale ja Jüri ütles, et, et ma teen kähku tormastali õudsalt kiire ja ja, ja ta oli ju Venemaal elanud käega ta, ta tundis neid neid asju ja nippe ja ja et et ma lähen kiirelt tollist läbi ja taksopeatusse, sest praegu ei käi enam mitte midagi muud. Ja meil oli esinduses, olid, olid meil kohad ja ja taksopeatuses võtan takso ja siis, kui te olete, siis istute peale ja lähme. Ja tõepoolest, kui meie sealt läbi saime siis. Noh, ikka niisugune 50 inimest oli taksojärjekord ja Jüri rõõmsalt esimene. Ja läksime, helistasime peale ja sõitsime siis sinna esindusse ja. Ja pärast tuuri on ikka niisugune mõnus olemine, kui sul on mõnus hotell istusime maha ja hakkasime juttu rääkima ja noh, tõenäoliselt ikka midagi, õppisime lahti ka ja. Aga see on Jüri telefoni helistas. Šeremetjevo miilitsapunkte. Ta kirjeldas, kuidas Savitskaja artiste kuidas nad tulid ja väsinud ja, ja ja et minge nüüd kohe kiiresti taksopeatusesse. Näete, seal on esimese selle peatuse takso seismise koha juures, seal annaks toon post ja selle posti vastu toetab üks ruuduline kohver ja minge võtke see ära sealt, see on minu oma, see on väga väärtuslik. Läks kolm minutit ta oli telefoni juures. Ja siis jälle ja me mõtlesime, et tõepoolest seal on ja oligi Kohversi alleria, sest järjekord ei olnud veel lõppenud. Keegi ju ei teadnud, kelle kohver see on, keegi seisab, panin sinna valmis ja seisab seal järjekorrad. Ja miilits võttis selle ära ja küsis, et mis me nüüd edasi teinud ei ole midagi, hoidke seal oma Arsnoomikul, tulen järele. Ei hakanud öösel isegi raha raiskama selle peale. Aga see oleks saanud ikka täiesti fantastiline pauk, sest kui seda raha ei ole, mis kontserdile tulla siis see tuli Vene rublades kümnekordselt, 10 kümnekordselt, nii et me arvutasime, et see oli, oli ikka. See oli maja hind. Oleks oleksid olnud mingi paarkümmend 1000. Vas kontsert teadis, kui palju teile makstakse? Ja nemad ei noh, seal on kirjas jah, mitte ainult lepingus, vaid ka dokumente, ainult lõigata üle antud nii palju raha ja, ja see ja sealt artistidele eraldatud nii palju ja ja sa pidid minema. Järgmine päev, kui saabusid koos kontserti ja aruande kirjutama. Aga ka vahe, kas teile niimoodi mustalt ka siis anti vahel? Ei, meil meil ei õnnestunud sotsmaades mingit musta pärast, Soome on hoopis midagi muud. Sest soomlased ta käest teadsid, mis mess toimub. Ja nad olid kohanenud. Sellega jah, nii et ei ole väga hädavajalik inimene mitte ainult sellepärast, et hästi viiulit mängis. Käskija ai. Mul meenub veel üks lugu sellest ajast ja see on seotud käiuriga. Me olime ühe aasta. Ühel ajal. Moskvas ühiselamus. Tema oli viimast aastat Moskva pea olin esimest aastat ja see on kuulus ühiselamu mahlonkrosiinskaja tänaval. Seda teavad kõik, kes on Moskva konservatooriumis õppinud. Seal olid küll niinimetatud räppetitooriumid Kassai harjutada, terve kelder oli neid täis, aga, aga need oli võimatu, sest et et minu meelest neid isegi müüdi harjutas ega sõida nime. Ja siis seal oli üks seltskond. Kes, kes hommikul kell seitse sõitis konservatooriumisse, sest kella seitsmeks tehti uksed lahti, kell üheksa hakkasid tunnid, nii et kaks tundi seal said harjutada, said, said harjutada rahulikult ja see seltskond kogunes alla valvelaua juurde, et noh, koos minna ja seltsis sõbralikuma ja niikuinii unised kõik hommikul ja, ja ja siis. Siis niimodi lõbustati seltskonna sellega, et terve ühiselamu peale oli üks automaattelefon see, kuhu tuli. Tahaks kopikat sisse panna, kui tahtsid helistada, aga nutikalt tudengid mõtlesid välja, kuidas saab, ilma kahe kopikat ta tuli võtta? Vot nüüd riisi luuad, mäletad, turul müüdi ka niisuguste, need olid niuksed seal igal pool saada, sest nendega püüti põrandat ja sealt tuli murda üks ok. Ja see oks oksa teravam osa siis mitte see, mis hargnes, vaid see, see tuli panna sinna pesasse kohukaks kopikat, muidu pandi ja seal tuli kuulates telefoni sellega seal liigutades, kuni jõudsid sinna, et ta ühendab, tuli ühesõnaga toon. Ja käik, siis õpetasid 11, kuidas seda teha, et mitte kaks kopituse suur raha Pravdamaks kaks kopikat. Ja siis mõeldi välja üks niisugune värk. Seal oli telefoniraamat ja helistate juhuslike numbritel. Ja Jüri leidis sealt ühe nihukese numbri. Pettufo. Ja helistas talle ja siis, kui see vaid see oli enne seitset, sest seitsmeteistpidi ja no kuskil pool seitse ja niimoodi ja siis ta väga viisakalt Tobrjotra. Papressid kuuretskina. Käest küsis, et kas kana võib telefoni ja sealt kostis muidugi sõimu, aga ta tegi seda iga hommik. Värinat erinevatele inimestele Ei samale lõpetu hoovile igal hommikul. Laene pettuda. No see energia vähemalt vähemalt 10 aastat pärast sõda ei rohkem isegi 15 võis olla 80.-te alguses. Meil oli, oli, selles keskhelisalvestusmajas olid, olid salvestused. Ja hommikul vara pidime minema. Siis Tallinna lennuki peale, Nokovas ma mäletan veel, olime hotellis tsentralla ja mis on seal korki või nüüd siis Tveri Tverskajal kuskil seal päris keskel on. Ja hommikul ootasime taksot. Jüril tuli see number meelde, ta oli nii kaua harjutanud, seda. Siis ütles Akureskine maas Ja siis tuli sealt niisugune tekst kõigepealt niuke räige mats, nagu öeldakse. Ja siis Sa ikka korret elad veel, ma mõtlesin seal tammussurde. Ja ja ma mäletan meie esimest uuest reisi triaga Soome. Vot siis oli, see oli see periood, kui ametlikult pandi kaasa üks inimene. Kaasa ju. Mis nimetusega ta siis oli grupis, niimoodi ta oli, teid oli kolme. Ja meid oli kolm ja aga see me nägime seda ette. Ja kuna meil tavas oli, oli paris teos Siis me tegime koos kontserdile ettepanekud, aga kas filharmoonia kunstiline juht ei võiks olla selle ja, ja porist oma ajam ja ja Boriss tuli kaasa? See oli üks paremaid reisimismeil kunagi. Stal ju teha midagi jäänud. Ja Boriss võttis ette ja tegi. Ta oli haruldane kokk. Nad läksid Jüriga kahekesi turule. Ostsid riisi, ostsid parimaid. Oli kutsunud siis omale külla, ta elas kemist ja oli kutsunud siis külla ta linnapea ja, ja niimoodi oma majas niimoodi. Ja Boriss tegi siis selle niukse lõunasöögi. Oi kullake, praegu nurga päkalähvad natukene niiskeks alla minema sööma. Ja no see oli nii vapustav, nendele kõigile. Esimesel leheküljel ja pilt ka. Ja ilmus meie kontserdiarvustus. Ja siis viimane märkus oli, et Tallinn on trio, on. Aga talle ei andnud midagi midagi selle vastu, et kuulsaks saada kokana. Aidake pole isegi veel nalja, ta. Tema ei jäänud ka kuskil hätta. Loomulikult ei osanud ta sõnagi soome keelt. Ja siis meil olid seal ka mingisugused rahad, mis veel Helsingis oli vaja ära kulutada ja temal oli sündinud lapselaps. Ja siis tal oli vahel lutti joosta. Ja siis ta tüütas mind kogu aeg, et kuidas lutt keeled ja näed ära sekka mul endalgi tegemist, et vaata ringi ja naaber mõistlik kaubamajas. Ja siis ta nägi ühte teenindajat kes oli rase. Suure kõhuga. Imes näppu ja torkas selle näpuka talle kõhtu. Ja see sai kohe-kohe aru, et on vaja lutt. Ikka ikka hakkama. Luti juhastatut. On sul midagi või võtad need lõpetuseks, mida me võime kindlasti jätkame seda veel. Võtame, võtame kuidagi kokku, kukkuda võtma, siis ma kasutan neid nagunii eraldi. Nojah, kokkuvõte on see, millest ma alustasin. Selleks, et head muusikat teha selleks peab olema hea tuju. Ma mäletan väga hästi kui noor Neeme Järvi tuli sümfooniaorkestri ette ja miski või keegi ajastu tuju ära. No need on päev seal kohas, mul ei ole tuju ana rikkusite mu tuju ära. Tuju tuleb hoida. Ja niisugused asjad, mälestused hoiavad tuju. Noh, piisab sellest, aitäh. Tudengipõlv on ikka ka väga lõbus aeg ja konservatooriumi esimestel kursustel. Seal oli selline tava, et tudengid ise organiseerisid omale kontserte. Ja mitte esimesel teisel kursusel suvel nagu soolokontserdiga välja ei lähe, aga aga siis pandi kokku niuksed. Me nimetasime neid brigaadidele. Viis, kuus pillimängijat ei oleks muusikateadlane, kes siis valmistas ette tekstid ja ise leppisime kokku koolidega üle terve Eesti ja käisime niimoodi valgustustööd tegemas. Nüüd ma mäletan ühte, ühte korda, kus sai ka palju nalja, seal sai alati palju nalja, aga siis sai ka laval hästi palju nalja. Ja ma tean isegi seda kohta, kus see oli Paide linnas ja ja Paide linna nihukesed, nooremad klassid olid seal. Või olid ka või oli see ka keskkool? Ja, ja siis üks meie pealistidest esitas listi Almo armuunelmad, imeilus pala ja, ja ja siis me rääkisime sellele kui meie muusikateadlasele, et ole ettevaatlik, ole ettevaatlik, aasta minna, mõni sõna ikka ikka väga viltu või. Mis seal sees on, niimoodi andsime teada, et korduvalt on juhtunud nii, et inimene ajab lihtsalt teadvustama ja ütleb lits. Ja sa kujutad, et see jäi talle nii meelde, et ta läks välja ja ütles, et nüüd meie pianist Imbi Jürisoo esitab litsi harmooniat. Seda reaktsiooni, seda laste reaktsiooni saalis. Ma arvan, nad naersid veel kaks nädalat pärast seda. Kui olime lahkunud