Saabunud aga? Möödunud ilmaga. Vello põdesse nii lesida. Tere Georg Otsa 100. sünniaastapäev on sündmus, sündmus, mida on võimatu nii üle- kui alahinnata ja seda teatakse ka kaugel väljaspool Eestit. Geniaalne laulja ja aja pikuga võimekas näitleja paistis muuhulgas silma laitmatu füüsilise vormi ning veenva lavalise sarmiga. Maestrot teati kui suurepärast ujujat, ent armastas ka maalida ja kala püüda. Täna kuuleme, mida mäletavad kuulsast paritonist talle lähedased inimesed. Tingimata kõlab meistrienesegi hääl ja mitte üksnes laulmas. Rahvusringhäälingu arhiivi on talletatud väärtuslikke intervjuusid Georg Otsaga. Saadet alustasime Raimond Valgre looga peagi saabun tagasi su juurde, mis kuulub laulja, kolleegi ja hea sõbra Aarnemiku lemmikute hulka. Sest kõlab ju omamoodi sümboolselt läbi muusika võibki ikka ja jälle meie juurde tagasi saabuda. Saate nimega Georg Ots üks ja ainus koostas Haldi Normet-Saarna. Head kuulamist. Siis. Näitleja luues oma lavakujusid hangib materjali kirjandusest ja kujutavast, kunstist ja ka elust endast. Selleks olla vaja väga. Pisikesed detailid või tähelepanekud, mis on kunagi õige ammu aastate eest tehtud kuluvat laval hiljem ikkagi ära. Nii näiteks mul oli osa ettevalmistamisel Pohhimis ma mängisel kunstnik marasselli tuli äkki meelde, et kunagi sõja ajal olime Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites ja kuna sel ajal oli puudus riidest ja eriti valges riides, siis tehti meile esinemisteks särgid, nii-ütelda, maniskid end ette. Ja selja taga käisid nad nööriga kinni ja laval esinedes oli kõik korras, nagu oleks meisterdanud kõigile valged särgid seljas. Aga kord kutsuti meid külla ja siis me läksime, panime ka valged särgid selgelt olla nii pidulikumat välja näha. Ja muidugi sünnipäeval, kus me olime, läks tuba, läks väga kuumaks ja kõiki palutit, võtke pintsakud ära, aga meie, kes me olime väga uhkelt riietatud, meie kahjuks pintsakud ära võtta ei saanud. Nüüd poeemi ettevalmistamises tuli mul see hetk meelde, et näidata seda pohimust nii lähemalt, siis mina kasutasin selle detaili ära, et see kunstnik Parssell minnes välja kohvikusse paneb ka omal ajal nihukese maniski ette ja vest peale. Ja pealtnäha on kõik väga peen härrasmees, aga tegelikult on see lifte boheemlane. Elulised tähelepanekud on näitlejale väga vajalik. Pisikesed väikesed leiud, mis annavad elulisuse. Me peame laval läbi, elame kõike, seda, mis me juba elus oleme elanud ja mida paremini ja mida rohkem me oleme elus võib-olla läbi elanud, seda lihtsam teha ja kuuled endaga kaasa kiskuda. Kuuldud helilõik Georg Otsaga on pärit Vello Miku 1970. aastal tehtud saatest elu armastan sind. Pealkiri on mõistagi pärit samanimelisest laulust. Värvikas fakt on muide see, et Martti Ahtisaari laulis seda koos oma toetajatega pärast Soome presidendiks saamist 1994. aastal. Võib vaid kujutleda, kui tohutult populaarne see 1962. aastal loodud lugu soomlaste hulgas oli, joon aga ikka Georg Otsa esituses. Elu. Ei. VR. Sulle aula. Eluaastast. Juba looda, armastad. Lavastaja Arne Mikk, te olete mees, kes kuulub rahvusooperiga Estonia nii jäägitult kokku, et üht ilma teiseta ei kujuta seega ka üks neist väga õigetest inimestest, kellega võib rääkida Georg Otsast. Seda enam, et te olite ka sõbrad. Millal ja mis puhul te siis esimest korda kohtusid? Aitäh no ma arvan, et mind võeti Estonia ooperikoori 20. augustil 1952 ja kohe ma nägin teda ka laval don Joanina, nagu tollal öeldi. Ja see osa ja stseenid koos Ott Raukase kui Leporelloga need olid fantastilised kogemused, üllatused, kuidas nad pidevalt igas etenduses midagi uut leiutasid. Proviseerisid jäid hooaja teises pooles hakkas TÖÖ Rubin deemoniga, kus siis Georg tegi oma ühe järgmise läbimurderolli, millega 1954 Estonia Georg Ots vallutasid juba Leningradi. Ja võib-olla tänapäeval on raske ette kujutada, meil on kõik superstaaride sellised legendid, kõik kiiresti tekivad. Aga, aga tollal ei öeldud, et Georg Ots midagi erilist oli lihtsalt väga hea ja oli eriline. Aga see oli tema puhul nii endastmõistetav, et ta laulis väga selge tekstiga. Ta kujundas osa sellest lähtuvalt kesta pidi laval olema, mitte et tuleb välja ja teeb kõva häält ja laulab nii nagu alati, aga see vaheldusrikkus värvis kas skaala, mida tema oma häälega suutis välja võluda, see oligi see, et iga inimene saalis tundis, et ta laulab just temale hakata käis ka koolides esinemas, kujutage ette, koolilapsed paluvad teda tulla külla ja ta tuleb ja laulab. Ja hiljem veel olid meil näiteks väga toredad sidemed Abja keskkooli, kujutage ette, 200 kilomeetrit Tallinnast. Seal oli üks muusikaõpetaja Piia Kelk, kes igal kuul tõi sealt ühe bussitäie lapsi Tallinnasse päeval Estonia õhtul Draamateater, või vastupidi. Ja kui hooaja lõpul oli vaja minna nende actory, siis Estonia kunagi ei saanud keelduda. Me oleme sealt käinud laulmas. Ka Georg Ots on käinud, nemad tulidki Georg Otsa juubelile õnnitlema, et see on uskumatult kuidagi lihtsalt inimlikult talaga läbist. Kas te aeg-ajalt rääkisite omavahel ka niisugustel usalduslikumatel teemadel, ühesõnaga te saite aru, et on ka suurepärane sõber. Ma julgen seda öelda selles mõttes, et tema tegi kaasa kolmes minu esimeses ooperilavastuses Vikerlased channiskikija 1974 erdi Travjaata, mis jäigi tema viimaseks osaks laval. Tema oma positsiooniga oleks võinud öelda, et räägi, räägi, aga ma tean ise, mida ma teen ja nende proovide ja kohtumiste käigus ta on käinud mul mitmed korrad kodus lastele teinud mustkunsti, trikke ja suusatamas olnud meiega koos ja sellel raskel ajal, kui ta oli haiglas Moskvas ja Tallinnas on mul alles neli, viis tema kirja kus ta väga täna ja on õnnelik, et, et on inimesi, kes temale tähelepanu pöörad. Temale mõtlevad. Aga seoses Travjaatega on teil ühelt külalisetenduselt üks päris vahva mälestus. Toitis Violet aga, et kui, nagu monoloogia mõte on rohkem teoleta peal, valgus koondub temale ja Shermoon otse pimedusse. Ja kujutage ette, pärast esimest etendust on mulle hotelli ukse all lükatud sisse tuppa üks kiri. Et seltsimees lavastaja, me saame aru, et tegite teadlikult seda ette tähelepanu pöörata käivale ETAle. Aga Georg Ots ei tohi kunagi laval olla pimeduses ja me tuleme vaatama ka järgmist etendust, ma loodan, et te olete oma vea parandanud. Kas mõnest Georg Otsa nõu andes tunnete täna puudust ka? Nemad olude sunnil olen temaga mõnes mitmes etenduses laulnud laval koos talveks väga lihtne öelda. Tee seda lihtsamalt. Seal väga tore. Talle tuligi lihtsalt välja, aga kui sul on veel vokaalselt probleemid ja sa ei saa väga lihtsalt neid noote lauldes ikka oled mingil määral sellise krampliku hoiakuga teatud hetkel seotud. Aga kui tema tuli lavale ja ükskõik mis ooperis, siis kõik püüdsid anda endast parima. 1963. aastal tegi Valdo Pant Georg Otsaga saate kooliraadiosarja järgnev helikild sellest arhiivi haruldusest annab aimu, kuidas suur artist end vormis hoidis. Seltsimees Ots, kas sageli on äratuskella abi vaja jagamist sageli sellepärast? Tööpäev algab võrdlemisi varakult, muidugi suhteliselt varakult, sest tööpäeva lõpp on kaunis hiline. Selle mõttega ei ole vist noor kuulaja päris harjunud, võib jääda mulje, et olla nimekas solist, see tähendab eeskätt fraktiliseljas mööda poodiumi või lava kõndida, lilli vastu võtta, laulda vahetevahel pisut, aga Etsega väga raske töö on. Seda tuleb meil vist eraldi öelda. Ja kahjuks on nii kuulajaskonnale, kuulajaskonna enamusele on väärarvamine näitlejatööst ja näitleja elukutsest üldse. Arvatakse, et see on väga kerge, väga lõbus ja üldse nii üks kergemaid elukutse tegelikult olukord on hoopiski teine ja näitlejatöö ei ole sugugi kergem, kui ütleme põllumehe tööpõllul. Ja mõlemal põllul on seadus number üks Virkus. Hommikul kõlab see väga lihtsalt maast lahti. Olge päris kindlad, noored sõbrad, et siis, kui mõnigi teist alles vaibal vaikselt varbaid liigutab, on rahvakunstnik juba hoolega ametis. Pole juhus, et tema nimi on olnud kirjas isegi vabariigi rekordite tabelis. Ma olin enne sõda, ma olin isegi Eesti rekordiomanik korra, see oli 1500 meetri ujumise sees, ma võisin 800 meetri rekordi pärast seda ma olin veel kui ma läksin, või 46. aastal Kalevi Vabariiklik meistril 100 meetri ujumises. Aeg oli küll väga nõrk aga siiski pärast sõja kohta küllaltki matkates Lõuna-Eestis. Ma mäletan, et keegi meenutas, et vähemalt üks rekordist olevat seniajani, teie nimel oli see nüüd üle Vagula võid, Tamula järve ujumises Tamula järve. Jah, seal oli 38. aastal korraldati esimest korda võistlused üle järve ja tagasiujumises ja siis mina tulin nendel võistlustel esimeseks. Ma ei tea, kas pärast seda ongi neid võistlusi on korraldatud, võib-olla jäid need ainukeseks. Sellepärast on ka ehk rekord minu nimel. See kõik on tähtsam kui näid sest on teada, et kui suure isamaasõja alguses laev, millega Georg Ots sõjateed alustas, merel põhja lasti jäi tulevasel kunstnikul loota ainult endisele ujujale. Ja üksainus tugev krool päästis meile 1000 aariat. Kuid laevahukk ei oota ju õnneks iga lauljat. Miks siiski on sport Katriaatris vältimatu? Muidugi, see aeg on juba möödas, kui ooperis nõuti ainult laulmist ja kus nii-ütelda kuue puudane primadonna võis laulda õrna habrast Juliat. Olgugi et väga hea häälega kaasajanõuded on palju suuremad ooperinäitlejatele. Me tahame ooperis näha kunstide sünteesi nii liikumise, laulmise, muusika ja näitlemise süntees, samuti aastatepikkune töö. Me tahame ju kõik vähemalt oma 20 aastat ikkagi laval olla. Ja selle jooksul meie nii kunstiline meisterlikkus areneb, aga sealjuures. Peame püüdma säilitada oma füüsilist vormi, oma kehalist valmisolekut, kõiki osi mängida, sealhulgas ka noorte meeste osa. Üks suurepäraseid osi, mis paraku jäi Georg Otsal ka viimaseks oli teatavasti Sermoon Giuseppe Verdi Travjaatast. Osa. Kulle raigi raamatu Saaremaa valss, mis pühendatud Georg Otsale leiab muuhulgas tähelepanuväärse foto. Tulevane kuulus bariton koos teiste kolleegidega Estonia taastamistöödes. Märtsipommitamises rängalt pihta saanud kunstitempel avati uuesti novembris 1947 ja selleks ajaks oli Georg teatris juba väga hõivatud artist. Aastaid hiljem liitus ooperiteatriga nooruke metsosopran Urve Tauts, kelle solistikarjäär algas 1960. Georg Otsaga. Koos on ta laulnud ühtekokku 14. etenduses ja järgnevad saateminutid ongi primadonna. Päralt kõik need lavastused, kus 14. ooperis temaga koos olin, neid jätsid mulle kõik väga sügava mulje, kuna ta oli võrratu inimene, ta lihtsalt oli väga tore inimene ja soe ja niisugune noh, tema hääl juba oli nii nüansirikas ja diktsioon väga selge, tema väga toonitas, ta sisendas meile seda. Fiktsioon peab olema selge sõnadega olemas, selge, koos muusikaga muidugi. Ja ta on ju väga hea lavastaja olnud, ta haldas paljusid keeli. Tõlkis ja lavastas Kalmani operetitsirkusprintsess ja muidugi kõrbe laul Stahli puna variidaliga lavastaja lavastas veel ja tõlkis Lehari lõbusele sepp ja tema võrratu osa, millesse mina lausa armusin, oli Danilo ja kuna ma olin algul kooris ja nägin kõike neid tema etendusi ega pruukinud olla alati tema partner, just, aga kõik tema, tema näitlejatööd, tema meisterlikkust, tema vabadus laval. Ise ma mäletan, et ta oli mitu korda, toonitas. Ta ei osanud üldse näidelda. Algul hidden raskused. Aga väga tore oli tal see osa miljootini operett, rahutu õnn. Ja kui ma teatrisse tulin, siis no liin juba kooris. Aga Me ei teinud selles rahutusenes kaasalaid. Olime algajad, kolm lauljat, kes koori võeti ja seal oli teemaja teises vaatuses, kus nägime, et üks laud on vaba ja istusime ja vaatasime terve selle etenduse lavalt. Olgugi saali, võisime alati minna, sest et kus vabu kohti oli või trepi peal isegi istusime. Lavalt tuli teine asi vaadata hoopis teine tera. Hoopis teine asi. Olete öelnud, et Georg Ots polnud üksnes laulumees, vaid ka naljamees. Meil oli kõver saba kastiaatrits ja ta istus alati tema lemmikkoht oli radiaatori peal akna kõrval seal valvel ja siis oli rahutu õnne etendus. Georg tuli uksest ja Ratasele kassi kaenlasse ja panid teises vaatuses teemad lauale ja kassi jooksis ümberringi, aga tal olid kõik kohad teada ja tuttavad, kus ta välja pääses. Ja see oli üks krutskistena. Aga noh, see ei käinud ju küll lavastuse juurde, aga noh, see oli jälle üks tema heitmõte. No mida aeg edasi, seda paremaks näitlejaks ots sai, tema mäng oli juba niisugune vahva ja ta oli väga näitlejameisterlik, sellepärast et mitte, et ta oleks, mis stseenidest väljundit oma mängumaneeriga. Ta lihtsalt täiendas seda, mis on stseeni oma nüanssidega. Sest et tema hääl oli ju nii värvikas, olgugi et ta oli lüüriline bariton. Aga ma mäletan ju väga hästi seda Verdi ooperi hotello etendustel, kui vaat seal ei jagu, siis pean ütlema, et ega ta kunagi korranud ennast. Ta hääl oli, seal oli viha, seal oli armastus, seal oli niisugust salajast, kes oli väga huvitav kuulata, õppida on ju temalt väga-väga paljut. Lava haaras Georg Otsa jäägitult ja see aitas tal trotsida paratamatust näiteks kolawrin joonis Kaplinski ooperis kollaabrin joonis olin tema naine esse liin. Ja siis Georg oli haige. 70. aastal tõi see lavastus välja. Georgi oli või siis väga raskelt haige. Ja meil üks oli niisugune, mis on stseen, kus istume vanadena kõrvuti, laulame duetti, siis Georg palus, et me vahetaksime kohad, et ta näeb selle teise silmaga nagu silmanurgas dirigenti. Sest et laulda kõik lihased, kõik resonaatorid resoneerivad. Kui vanustel võiski olla. Aga ta ei alanud mitte kunagi keegi ei näinud. Igatahes tema vaim liigub meie teatris Võsul täpselt samuti. Ja küll ta teab, et ta oli väga armastatud laulja ja eks see kestab ikka edasi. Kõik. Kell oli õnne näha ja kuulda kolabriniooni Urve Tauts ning Georg Otsaga mäletavad last tänasenigi, kui võrratult kõlas see liinija kola. Duett helisalvestis on pärit aastast 1970. Ja on väike särg, koeb. Kõige muu hulgas kulges Georg Otsa elu omal ajal ka kahe kodu vahet sõites, üks neist oli Tallinnas ja teine Võsul. Täpselt samuti on see praegu ka sinuni telerežissöör ja produtsent Toomas Lepp. Ühel ilusal päeval, kuus aastat tagasi tulid sa aga väga ilusale telehakata korraldama igasuviseid Georg Otsale pühendatud kontsert. Mis siis ikkagi täpsemalt sind selle mõtte juurde tõi? Georg Otsal on Võsul suvila. Õigemini oli praegu kuulub see Mikk Mikiveri pojale. Ja Mikk Mikiveri ja abikaasa tegi niisuguse kena mälestusmärgi neile mõlemale pani siis enda suvilaid Võsu randa, paadi, kus sees saab istuda, merd vaadata, siis mõelda Mikk Mikiveri ja Georg Otsale, samuti Võsul kõlab igal õhtul kell 10 laul Võsu valss, rannahoone kõrval läheb magnetofon käima inimesi, kes sel ajal sinna satuvad, võivad siis Georg Otsa häält kuulata ja kuulata, kuidas Mikk Mikiver loeb luuletust ja mina soovitan Võsul alates 1956.-st aastast, noh, algul koos perekonnaga lapsepõlves ja siis nüüd on meil ka oma elamine Võsul. Ja seal ringi liikudes ei saagi mööda Georg Otsast. Ja siis tuli meil koos abikaasaga niisugune mõte, et Georg Ots on siin laulnud ja väga ilusaid kontserte andnud. Nii et miks mitte taastada see traditsioon ja paluda siis meie soliste neid laule esitama kordama. Ja 2014. aastal sai see siis teoks. See see mõte Kuidas need tulevased potentsiaalsed esinejad selle ideega kaasa? Esimesel kontserdil esinesid Marko Matvere, Hanna-Liina võsa, Koit Toome ja Voldemar Kuslap. No ei olnud ühtegi tõrget ja need inimesed, kellega ma rääkisin, needsamad neli olidki esimesed. Marko Matvere mõte tuli loomulikult sellest filmist Peeter Simmi filmist Georg. Kuna ta sobis oma kuju ja, ja kõige selle poolest hästi sellesse Georg Otsa kehastama. Hanna-Liina võsa on lihtsalt väga hea laulja, samuti Koit Toome ja Voldemar Kuslap siis kui Georg Otsa vana kolleeg. Noh ja kus lapil on võtta muidugi varnast kümneid lugusid ja, ja tal on oma oma repertuaar, mida ta siis võib kinnisilmi esitada ükskõik millal. Esimene kontsert toimus vabas õhus ja see osutus väga populaarseks, rahvas lustis. Ja teeme seda nüüd siis siiamaani, et sel aastal andis juubelikontsert. Georg Ots oli Võsul oma inimene, sõbralik muhe, temaga oli olnud lihtne suhelda. Kui ma olen paljudelt kuulnud Georg Otsa, peeti ikkagi väga suureks lauljaks, väga suureks meheks, suureks kuulsuseks. Aga Georg Ots, vastupidi, ei pidanud ennast mingisuguseks kuulsuseks. Nokolla Raigo on kirjutanud seal, kui ükskord ta töötas omaenda suvila ehitusel, pani tunked selga ja siis üks seltskond läks mööda, ütles näe, Georg Ots on võtnud endale siia ehitustöölise ja noh, neid lugusid on veel veel. Ja oma lapsepõlve mälestusest ma võin rääkida seda, et mina kasvasin Tartus arsti perekonnas ja see oli doktor lepped, emal olid väga suured niuksed, muusika, huvid ja kunstihuvid. Ja Arne Mikk oli ta hea sõber ja ilmselt Aarne Mikk siis tõi ükskord pärast kontserti siis Georg Otsa meile siis õhtust sööma. Ja sellest ajast saadik Georg Ots siis noh, alati kui ta Tartusse tuli, siis ta tuli meie kodust läbi ja ajasid juttu ja ma olin siis kuskil viie, kuue aastane ja meil oli niisugune suur laud, mille taga istuti ja ma pidin juba magama minema, siis oli niukene hiline aeg, siis mina läksin niimoodi neljakäpukil sinna laua alla ja siis jäin kuulama, mida siis suured räägivad. Ja vastavalt siis avastas, et ma olen seal laua all, siis ma sain nahutada, kuidas lapsed üldse üleval on. Ja mulle on jäänud vastava otsast kui nihukesest rangest rangest daamist mälestus ja vastupidi, siis Georg Otsast, kes alati siis mul nagu pead paitas ja ütles, et las laps olla ja, ja rääkis minuga väga lahkelt. Ja suviti oli ta sõber ka Võsu lastega. Muidugi, tal oli Pobeda ja siis tal oli Valga aja selle Volgaga seal kõik külalapsed, korjas ta peale, läks, nendega, sõitis metsa mustikaid korjama, tegi pilte, fotografeerige väga hästi. Ja mis mulle nagu viimasel ajal noh, avaldas nagu muljet, mida ma ei teadnud, oli tema kunstnikuoskused. Et ta maalis, õigemini ta tegi pastell ja akvarell. Ja, ja väga palju ta just kasutas usu motiive mände ja ta oma suvilat maalisse mitu korda, et need on praegu üleval ajaloo muuseumis, Bergotze juubelinäitusel, need, kes tahab, võib sinna minna vaatama väga kena näit. Mulle tundub, et mister yksi aaria meeldib ka sulle väga, sest et ma olen seda võsu kontsert. Ta oli kuulnud, ma ei kujuta ette Georg Otsa ilma ilmameister iksita, et see oleks nagu tähestik, ma ei tea, ilma y itta ja kui võsum kõlas ministriks, siis ta laulis seda alati mitu korda järjest. Mis võiks olla parem, kui lõpetada see intervjuu Mysteriksiga loomulikult Georg Otsa esituses. Vooris. Jooksu. Oma rollile keskendumine laval nõuab teadagi pingutust ja ikka osutub see vahel pingutustest hoolimata raskeks. Sellest kuuleme ka järgnevas arhiivilõigus aastast 1970. Georg Otsaga vestles Vello Mikk. Ükskord oli niisugune olukord Ernesaks ooperis käsikäes. Me olime väga palju seda ümber töötanud, vist viis varianti oli sellel ja ja juba unustasin, aga missugune variant nüüd lõplik oli ja hakkasin selle asemel peatuma jääda, hakkasin üht eelmist varianti teksti edasi laulma ja mina laulsin üksinda edasi, muidugi see orkester läks segadusse, jäi vait ja solistid, teised jäid vait, kõik vaatasid, et üllatunud, kui kaugele mõned jõuan. Aga helilooja isi dirigeeris ta kohe, taipas olukorda, lõi neutrile orkestri kinni ja ütles naerukoor ja selle peale astus järgmine number oli kohe naerukoor ja see sobis väga hästi selle stseeni pealt. Mälu on arendatud, aga mina enda kohta küll ei saa ütelda, et ma nüüd ükskord kuulaksin ühe laulu läbi, võiks pärast seda kohe esitan. Niisugust asja on küll olnud, näiteks kolme päevaga ma olen ette valmistanud ooperikord, ei, üks osade tee. Traviatas fermooni osas jäi haigeks ja mina õppisin kolme päevaga ooperi ära. Muidugi pea seda mul ei olnud. Muusika oli väga tuttav, siis ma kirjutasin igale poole spikrid, kus aga võimalik oli. Tooli selja peale näiteks panin sõnad, kirjutasin maha, kriidiga kirjutasin suurte tähtedega põrandale. Nende kohtade peal, kus mul tuli seista ja see nii väga ulatuslik osa ei olnud ja ma laulsin selle ära ja siis teinekord oli veel juhus, kus ringreisil jälle me pidime esitama Madame pater flaid kahes keeles. Mina laulsin eesti keeles, teine osatäitja vene keeles, teine osatäitja jäi haigeks. Jälle paratamatu olukord, järgmisel päeval tuleb edendus esitada ka osatäitjat ei ole, mind pandi sinna edendusse. Muidugi. Mul oli väga ebamugav laulda eesti keeles, teiste hulgas, kui teised laulavad vene keeles ja ma siis tegin täpselt samuti, kirjutasin omale spikreid igale poole ja põrandale, kirjutasin kriidiga ja laulsin ära. Keegi ei saanud aru, et ma ei oleks osanud, mäletan ühte väga rasket. Olukord on minu elus. Mul väike poeg jäi väga raskesti haigeks. Viisin ta haiglasse ja seal mulle öeldi, et tal on võib-olla elulootust ainult paar nädalat. Ja haigest otsekohe ma pidin teatrisse minema, mängima mustlasparumis paarinkaid välja tulema, laulma kuulsid seda Paringi aariat. Kui ma välja tulin, siis minu käest küsiti, aga kus sinu isa on seal tekstis niisugune lauset tähendatud, mina pidin vastama. Surnud, kui ma selle ütlesin, siis mulle tuli muidugi kõik see meeldimist. Aga seoses oli ja ma hakkasin lihtsalt, pisarad hakkasid voolama, sealsamas, ma pidin laulma lõbusat laulu. See on minu kõige raskemaid teatrielamusi. Õnneks muidugi arstid suutsid siiski poja tervise parandada ja kõik läks hästi, aga niisugune olukord võib tihti juhtuda näitlejaga. Sellest näiteks on isegi veristlikus ooperis lonkav alla kirjutanud ju proloogi ooperile pajatasid kus räägitakse palju näitleja elamustest sellest, et ka näitleja on samasugune inimene nagu vaataja teatrisaalis. Voldemar Kuslap, mees La Manchast on kindlasti eriline tähis teie lauljateel, Georg Otsa kõrval aga räägiks kõigepealt sellest, et teil on õnnestunud pea kõigi Georg Otsa suur rollide valmimist näha. Ja mitte ainult teil, paljud kolleegid käisid huviga otsa proove jälgimas, mis tähendas siis, et lauljatel endil võis küll vaba aeg olla, aga sisustada eelistati seda just sellisel moel. Võib nii öelda. Ja räägitakse, et omal ajal, kui Georg Ots ja Ott Raukas olid mänginud Leparellot ja Jovannit siis see oli olnud niisugune haarav loominguline koostöö, kus pool teatrit oli lavaga kõrvalt jälgimas nende improviseerimis, kus alati oli üksteisele välja pakutud huvitavaid ideid, üllatusi ja see oli tõeline looming. Ja ka minul jah, alates 64.-st aastast õnnestus mitmete tema suur rollide valmimisi jälgida lava kõrval, et see oli ja eriti võib-olla on meelde jäänud paheline. Ja ka hotellas, kus dramaatilise Aga rollis esinesid lüüriline bariton Georg Ots. Muide, meil õnnestus surve Tautsiga New Yorgi Metropolitan Opera siis mõni aasta hiljem näha sama lavastus selliste supertähtedega nagu klasside, Domingo hotellona ja Ameerika tolleaegne baritoni ebajumal Scheril Mainz. Suure kolaka häälega jama, julgen öelda, et Georgil lahendusin nii vokaalselt kui mänguliselt, oli palju nüansirikkam ja filigraanse. Mulle tuleb meelde, kui see paheline Jaago Otsa esituses oma monoloogi lõpus mõtiskleb elu üle ja ta peaaegu pianissimas laulab. Vaevlen end siin ja mõtlen siis, et lõpp on käes. Ja siis ja siis surm ja tühjus. Talletav. Vaat siin on suur vahelaulja ja meistri vahel. Hiljuti näidati meil telefilmi kolme katku vahel kus Georg Ots esines täiesti samal tasemel kui meie Tip draamanäitlejad, Ants Lauter, Ants Eskola, Voldemar Panso. See oli ime, et ühele inimesele oli loodus nii palju erilisi andeid kinkinud sametise tämbriga väga varjundite Riga seal meeletu musikaalsus, absoluutne kuulmine. Hea muusikaline mälu, hea lehest noodilugemise oskust peale selle korralik klaverimängu oskus, prantsuse lütseumist saadud korralik võõrkeelteoskus ja muidugi oli meister igas žanris ooper, operett, klassikaline laul, estraad ja nii edasi. Aga peale selle oli tal ka hea välimus, omaaegne isegi tippujuja Eestis, kes oli võitnud mainet ka Võrus üle Tamula järve, ujumise võistluse ja nii edasi ja nii edasi, nii et temalt Dubleerida Georg Otsa on ilmselt hoopis iseasi, kui tema partner laval olla ja teie saite seda tunda. Muusikalis mees La Manchast oli siis ka teistsugune närv sees või. Ja kindlasti meistri kõrval olles tunned sageli ennast õpipoisina aga oli ka, kellelt õppida, tema kultuurikiht oli märksa sügavam kui minul. Need endale liiga. Ja paljud asjad tulid tal nagu mängleva kergusega ja ja muidugi ta oli väga palju lugenud, vot eriti kui ta valmistas, et Tonio vannid meid hämmastas tema lugemus, kui palju oli ta erinevad kirjandust läbi töötanud, kui palju ta oli süüvinud sellesse materjali, see, kui palju huvitavaid fakte ta oli avastanud näiteks, et Giovanni lavastajat, D tolleaegses Revalist 10 aastat peale raha maailma esietendus, see oli palju parem kui paljudes teistes Euroopa suurlinnades näiteks Moskvas alles 1806. Nii et tema lugemus ja see oli ikka jah, aukartust äratav ja ma ütlen, et ma võin olla õnnelik inimene, et ma olen samal ajal saanud natukene selles teatris sellise meistri kõrval töötada. Ilmsi võimatut. Olgu kiirgas või. Keset valede. Selles ilme vanemad. Et üks mehe pekstud pelgad ees pilgus Soorm, hüüdis. Laulja tagala oli tema kodu Georg Otsa 80.-le sünniaastapäevale pühendatud keskprogrammis, rääkis maestro abikaasa Ilona Ots pisut kodusest elust ja ka ühiste välisreiside võimalik, kui sest nõukogude tingimustes. Saade oli kavas 2000. aastal ja selle koostas Marje Lenk. Meil oli palju häid tuttavaid ja paar perekonda, kes igal ajal võisid meile tulla. Sünnipäevadel muidugi käis rohkem rahvast, tavaliselt ikka, kas siis tema sünnipäev, minu sünnipäev, öösel kell 12 panime kingitused klaverile ja lilled ja kringel tort ja küünlad põlema ja siis sünnipäevalaps sai sinna tuppa astudes, muusika mängis. Andsime teineteisele need üle omavahel, ta tundis rõõmu igast pisiasjast algas rõõmu tunda ja teisele sellega tagasi andes Te sõitsite temaga palju ringiga. Me käisime kõikjal koos, ta ei läinud lihtsalt mitte kuhugi üksi ja see ei olnud lihtsalt sellepärast, et mina seda soovisin. Ei, ta tahtis lihtsalt olla minuga ja mul on väga kurb jagahjet. Ta oli palju sõitmata, sellepärast mind ei lubatud igale poole kaasa. Itaalia näiteks lauljate ma ei saanudki sinna, sest et talle pakuti, aga mind ei lubatud nagu kaasa ei sõitnud, Kanadasse oli sama lugu kultuuripäeva. Kuna abikaasaga koos ei kutsutud, siis ta üksi läinud. Bankettide kohta näiteks Saksamaal kultuuripäevad tuleb üksi minna ikkagi Eesti rahva eest, Eesti rahva heaks ta keeldus, siis sai päeva jooksul kõik viisad ja asjad mulle siiski ma sõitsin ja siis oli väga tore juht sellele lõpubankett ja siis oli kõik valitsuse tasemel portali siis Käbin oma abikaasaga sealt saksapoolset väga palju riigitegelasi. Ja siis oli kaetud need lauad niiviisi, et need suuremad inimesed siis niinimetatud istusid üleval poodiumil ja nende abikaasad pidid istuma all ja Georg hoidis minul ümbert kinni, et me läheme koos, siin alles tuli saksa kultuuriminister etteütles. Hei, Kärk, teie olete üleval, aga ta abikaasa istub? Ta vastas sellele, et kui mu abikaasa istuks seal all, siis istun minagi seal all ja ta tuligi alla. Hiljem tuli kultuuriminister laude, tänas kergütles, et te tegite minuti jooksul selgeks seda, mina olen mina püüdnud teha aastaid selgeks omavalitsusele. Selline oli saade Meie suurmehest Georg Otsast lavalegend, kelle tähtsaim loomuomadus oli tagasihoidlikkus, on kinkinud. Meile võiks öelda, et maailmasuuruseid muusikaelamusi ja sellest mõttest inspireerituna valisin ka lõpulaulu Haldi, Normet-Saarna ja Maristamba tänavad kuulamast. Kohtumiseni.