Tere, head klassikaraadio kuulajad, MINA OLEN Karin, kopra ja eetris on 2006. aasta sügise esimene heli kajab. Tänased muusika uudised on järgmised. Rahvusooperis esietendus eile Anton Hansen Tammsaare draama joodit. Lavastuse helilooja Helena Tulve ka vestles Agera. Täna esineb Tallinna raekojas, Hispaania rokkmuusikaansambel särab anda. Te kuulete Marja Mölderi intervjuud Neeme Bunderiga. Keelpillikvartett tetradži esineb täna Põltsamaal ja homme Tartus. Kontserti ja esinejaid, tutvustab Hedvig Lätile. Korraldaja Kadri Leivategija. Leelo kõlar jagab muljeid neljandal laval toimunud noore muusiku laureaatide kontserdist, kus esinesid viiuldaja Gina Maria Mäkinen, tšellist Hein Langoski ja pianist Mihkel Poll. 21.-st 23. septembrini toimub kirikumuusikakonverents. Korraldab ülemaailmne elukutselisi muusikuid, kunstnikke ühendav oikumeeniline ühendus Kressi Endo International. Kristo Käo usutles Lehari kaustelit. 24.-st septembrist esimese oktoobrini toimub Tallinnas teaduse, muusika ja poeesia festival trialoogos, mille peateemaks on tänavu kultuurisõjad, tutvustab Taivo Niitvägi. Ülo Krigul räägib heliloojate liidu uuest sõpruskohtumiste sarjast. Helilooja, kes sa oled? 29. septembril esinevad Estonia kontserdisaalis Peterburi maale ooperisolistid ja Tallinna kammerorkester Tiinat kuningas küsitles sel teemal hiilib aus tamme ning saate lõpuks Priit Kuuse muusika uudised üle kogu maailma. Head kuulamist. Täna ja homme õhtul saab rahvusooperis Estonia vaadata Anton Hansen Tammsaare draamat joodit mis esietendus eile. Lavastaja Katri Aaslav-Tepandi on korduvalt rõhutanud, et selle lavastuse muusika autor on Helena Tulve. Niisiis pole tegu mitte muusikalise kujundusega, vaid muusikaga, mis loodud just sellele lavastusele. Peale peaproovi avas Helena Tulve asja sisu. Küsitles Agera. Teatritükis muidugi on muusikal natuke teistsugune funktsioon kui kontserdisaalis. Ja Katri soov oli, et muusika mängiks nagu suuremat rolli kui võib-olla tavaliselt teatritükkides. Et muusika oleks nagu üks omaette tegelane selles loos selles draamas. Ja, ja loomulikult on siin selles lavastuses ka sellist muusikalist kujundust, aga on siis selliseid hetki, kus muusika asub nagu tegevusse sel ajal, kui näitlejad on kuskil ära või nii-öelda ei tegutse, siis siis muusika väljendab seda, mis toimub. Selles mõttes on siin küllalt palju seda muusikat ja seda on ligi 80 minutit, nii et seda on päris palju ühe draamalavastuse kohta. Kas muusika on ka näitlejatele kuidagipidi toeks või aitab muusika, näitlejatel näiteks, mis Ansseene või tegevus kuidagi täita laval? Ideaalis võiks niimoodi olla, nüüd seda peab küsima näitlejate käest, et kas see on ka niimoodi õnnestunud või kuidas nemad ennast selles kontekstis tunnevad, aga ta ei tohiks vähemalt segada, ta peaks looma mingisuguse atmosfääri andma, sellise pinna mine pealt, hinga Ta ja mille pealt nagu siis oma teksti rütmiseerida ja seda, mis on siin nagu kujundada. Olete te varem ka ühelegi draamateosele muusikat kirjutanud? Ei ole, see on esimene kord. Üks kord on ikka esimene kord, nii et mul on väga põnev ja huvitav töö olnud täiesti teistsugune, kui ma olen tavaliselt harjunud tegema kuivõrd palju Tammsaare teid ka aitas oma tekstiga selle töö juures või, ja sügav tekst ja väga mitmekihiline tekst ja selle tegemise juures oli see tekst mul kogu aeg kõrval, nii et kogu see asi tõukub ikkagi sellest Tammsaare tekstist ja sellest mitmekihilisest isiksusest, kes Juudit oli. Nii et minu jaoks on see tekst väga tähtis olnud selle tegemise jooksul. Te ütlesite, et 80 minutit tuli kirjutada muusikat selle draama jaoks. Kuivõrd palju siis seda on nii-öelda taustamuusikat ja kuivõrd palju on muusikal nii-öelda soolorolli? Ma ei oska küll protsentuaalselt või minutites öelda, aga siin on selliseid hetki nagu teose alguses vaatuste lõppudes ja sellistes oluliste sündmuste hetkedel, kus on küllalt pikad lõigud, kus midagi muud justkui tegevuses ei toimugi, kui see, et see muusika on nii-öelda see tegevus ja see isik, kes tegutseb. Nüüd ma saan aru, et Katri Aaslav-Tepandi on jätnud teile ja teie muusikale lavastuses küllaltki palju ruumi. Jah, mulle tundub, et Katri seda niimoodi ka mõtles. Seda muusikat oleks küllalt palju. Selge on see, et teksti on ka palju ja osad nendest muusika liikudes on mõeldud toetamaks seda teksti, aga jah, sellega on arvestatud väga tugevalt ja tegelikult me töötasime selle väga põhjalikult koos läbi ja et kus on muusika, kui palju teda umbes on. Selles mõttes on Katri siin ka tugevalt osaline ja milline see muusika võiks olla, et, et see on ka tema nägemus. Muusika tuleb lindilt, jah, see on kokku miksitud stuudios ja ta tuleb lindilt ja ma olen siin kasutanud lõike oma varasematest teostest kahest teosest, mida Katri välja valis kui tema jaoks väga juuditiga seonduvatest kõlapiltidest. Need kaks teost on orkestriteos Sula ja kandle ja klavessiini teos In ees. Aga nad ükski ei esinesin originaalkujul, ma olen nad kõik ümber kujundanud stuudios, nii et. Ma olen kasutanud seda materjali kui toormaterjali ja seda kõla, kuna mul ei olnud kasutada siin orkestrite ka selles liinis, mis võimalusi, mis on väga kulukas ja mida Ühe draamalavastuse puhul on väga raske endale lubada. Kuigi tegemist Peri teatriga ja orkester on ju olemas, aga see on üks suur töö ja lisaks sellele ka seal muusika kirjutamine sellisel kujul oleks olnud. Ma arvan, kahe aasta töö, kui ma oleks pidanud seda kõike nii-öelda orkestrile kirjutama näiteks, et see oleks olnud suhteliselt võimatu. Nii et, et ma olen nad ümber komponeerinud ja lisanud helisid ja lindistanud stuudios erinevaid instrumente sinna juurde, nii et selles mõttes on kogu see tervik ikkagi täiesti uus. Kui palju teile siis aega selle muusika miksimisekse muusika kokkusaamiseks anti ka? Me rääkisime sellest kevadel. Me saime kokku suvel. Aga nüüd põhitöö on toimunud viimase kolme nädala jooksul, kus on selgunud, kui pikad lõigud ma käisin proovis ja fikseeri siin need minutid ja sekundid, kui palju, kuhu midagi vaja on, et, et teha seda täpselt sellesse lavastusse. Kas see valmis muusika on, et ka selline, mida näiteks tulevikus võib raadios eraldi süüdina kasutada või eraldi teosena kasutada, kasutades märksõna muusikat? Anton Hansen Tammsaare draamale Juudit selles veendunud ei ole, et nad on siiski väga funktsionaalsed lõigud just vastavalt sellele, kas näitleja vahepeal ütleb midagi ja sellele, kuidas toimub tegevus, kuidas muutub valgus. Ma arvan, et ta ei ole nagu selline omaette terviktükkidest koosnev muusikateosed, et ma kahtlen selles ja aitäh, Helena Tulve ja edu teile. Eestis esineb hispaania barokkmuusikaansambel, särab anda, mis on siia saabunud Eesti kontserdi ja Hispaania suursaatkonna koostöös. Tartlastele on kontsertelamus küll juba selja taga, kuid Tallinnas saab sarapandat näha ja kuulda täna õhtul. Ansambleid tutvustab lähemalt Eesti kontserdi produtsent Neeme Under. Kuidas Saara panda üldse Eesti kontserdi huviorbiiti sattus? Kõige suurem tõukejõud kindlasti on, selleks on meil koostöös Hispaania saatkonnaga. Hispaanias on väga palju väga suurepäraseid muusikuid ja läbi aastate siin juba on eestikontsert. Ta on teinud koostööd just Hispaania saatkonnaga, kes on ise soovitanud väga palju asju ja eks me saame siis ka ise valida, nii et üks selline koostöö näide on siis ka saab anda ilmumine siia Eestisse. Kuidas tutvustada ansamblit inimesele, kes ei ole veel üldse kuulnud? Ja seal on vanamuusika ansambel või ütleme, kui täpsem olla siis varajase muusika ansambel. Ta koosneb kolmest liikmest meie kontekstis, kuigi saab anda võib-olla sõltuvalt sellest programmist väga erineva suurusega, aga käesoleval hetkel tuleb siia kolm muusikut mängivad nad esimeses pooles hispaania päritoluga barokk ja hilise rens Vara barokset muusikat, võiks öelda niimoodi ja teises pooles siis ka muud sorti Euroopa barokkmuusikat mängivad nad samuti siis Gautentsetel instrumentidele ehk siis plokkflööt on seal tšello, klavessiin, orel. Milline on ansambli muusikute taust, kas nad on spetsialiseerunud ainult barokkmuusikale või varasele muusikale? Kindlasti on selle ansambli liidri Alvaro marjase taust nüüd küll täiesti identne, võiks öelda selles kontekstis ja isegi selle ansambli ideoloogia on selline, et üritatakse ikkagi pärast seda, kui on uuritud läbi algupärane materjal alles siis nagu oma versiooniga välja tulla, ehk siis ei hakata kohe nagu fantaseerima selle muusikaga, vaid siin on tehtud tugev, põhjalik eeltöö ära. Ja siis ka loomulikult see tähendab ka kogu eelnevat hariduse teed, eks ole, et tegemist on oma ala spetsialistidega. Milline on sarapanda repertuaar siin Eestis esinedes? Üsna kaalukas osa on sellised heliloojad, kelle nimel partolomeediasselma Isalaverde salaVerde on hispaania baroki kõige tunnustatum helilooja ega temast väga palju tegelikult elus teada polegi, pigem teada, et ta on Hispaanias sündinud, aga pärast seda juba Anda Euroopas ringi rännanud nii Poolas kui Saksamaal kui Itaalias, kui igal pool tegelikult mulle vist tundus ka endale, et see osa sellest programmist on kõige põnevam, sest et seal salaVerde muusikat meil frastik kõlam ei tea sellest nagu midagi. Teised Hispaaniaga seotud komponendid, nagu Diego Ortiz kõlab aeg-ajalt ikka diagords näol on tegemist sellise heliloojaga, kes on väga tuntud võib-olla tänu omale paaridele kamba mängijad armastavad seda väga, aga on tehtud väga palju versioone, kaotus muuskasva mängib neid. Peter klaas on siin korduvalt esitanud hispaania muusikast, rääkis sellised tantsuvormid Sharida Kanaar Johannes tüüpilised Hispaania muusikale, mis siis kõlavad. Et seda kõike saab nagu selle kontserdi esimeses pooles, nagu kuulates minule kindlasti nagu see põnevam osa. Aga teises pooles kõlab pigem selline muusika, mis on barokkmuusikasõprade maiuspalad näiteks nagu Kupere Nonii ostsin Jollenamuur või siis ka samuti foolio foolio varianti on kirjutanud erinevad baroksed, heliloojad väga palju, seal on nii Vivaldi Corelli tellinud Taani kui ka teised kõlab siis Corelli variant sellest. Ansambli liikmed nõustusid andma ka meistrikursust. Meistrikursus saab toimuma siis eesti muusika teatriakadeemias laupäeval kell 11 kuni kell kaks. Kursus on siis nagu mitut sorti ühtepidi siis nagu instrumendi keskne pilliprobleemidega interpretatsiooniprobleemidega seoses ja ka kindlasti arvestatakse just nimelt hispaania varajase muusikavoolustaatorite probleem, nagu seesama salaverre näiteks või keegi veel teinegi veel. Ansambel särabanda esineb oma porokkavaga täna õhtul kell kuus Tallinna raekojas. Täna Põltsamaal Niguliste kirikus ja homme Tartu linnamuuseumis esineb keelpillikvartett Tetra Arci ja selle koosseisus on. Neli noort interpreeti kontserti tutvustab kontserdikorraldaja Kadri Leivategija, kes on need noored interpreedid ja mida kontserdil kuulda saab? Keelpillikvartett trarczy on siis tänaseks päevaks juba tegutsenud peaaegu üks hooaeg väga mitmete väga huvitavate kontserdikavadega ja osalenud ka mitmetel muudel kultuurisündmustel. Et Rootsi kvartett on koosseisus, Kristjan Hallik esimene viiul, Kristiina kosttrükina, teine viiul, laureensalu vioola ja Indrek Leivategija tšello. Õpingud toimuvad praegult Eesti muusika ja teatriakadeemias, aga lavaline kogemus on neil juba kõikidel pikaajaline, nad on interpreedid ja solistid mitmete orkestrite ees olnud ja teinud ka kammermuusika kontserte ise Sigortne kava on siis see ehitatud nii, et oleks kindlasti arvestatud siis selle aasta heliloojaid, juubilar ega algate kontsert Anton Veeberni kuuebakad telliga keelpillikvartetile ja siis tuleb ettekandele Mozarti keelpillikvartett. Teeme ühe 465 eksis dissonants kvartett, mis on tõesti üks mahukamaid ja võib-olla praegu kontserdilavadel ka kõige enam esitatavaid ja siis kuuleme Eduard Tubina väga kaunist leinamuusikate leegiat ja lõpet võtakse Šostakovitši kuulsa kaheksanda keelpillikvartetiga, nii et tegelikult tõesti on tegemistpillikvartetiga, kes niisuguse väga tõsise akadeemilise muusikakavade kõrval siiski ka on publikule juba tuttav näiteks just lõppenud Rein Rannap ja Maarja siidil läbi jäätunud klaasi kogu kontsertturneel, kus see keelpillikvartett oli saatekvartetiks ja on osaletud ka juba Olav Ehala lastelaulud plaadi lingistusel. Peale selle on tehtud ka juba üks turnee ka Eesti kontserdipaikades suvel Nad on interpreedid, solistid, kes kõik ka omaette tegelevad. Just eks ta muusika ja intertädi tegevusega olles küll alles üliõpilased, on nad osalenud väga mitmetel konkurssidel, kõik ja osalenud ka väga mitmetel tunnustatud meistriklassidel ja nendest Lauri Reinsalu on Eesti muusika ja teatriakadeemia kõrvalt enne õppinud ka Karlsruhe kõrgemas muusikakoolis ja Indrek Leivategija nüüd sti muusikateatriakadeemiast minemas Münchenisse. Neid noori muusikuid on võimalus siis kuulda. Täna Põltsamaal Niguliste kirikus ja homme Tartu linnamuuseumis. Neljapäeva õhtul toimus Estonia kontserdisaalis kontsert, milles soleerisid konkursi noor muusik laureaadid läbi aegade. Kiina Marie Mäkines, viiuldaja Iirimaalt, tšellist Heini Laan koski Soomest ja meie pianist Mihkel Poll. Palusin stuudiosse Leela kõlari. Milliste mõtetega te kuulasite Heini laanikoski ja Gina-Marie Mc kinessi esituses? Johannes Brahmsi topeltkontserti? Kõigepealt tahaks seda öelda, et see kontsert kõigi nende nooruslike esinejatega kaasa arvatud dirigent oli väga värskendav ja tore kuulata, kui rääkida nüüd sellest Brahmsi topeltkontserdist. Mõlemad keelpillimängijad on saanud sellelt 98. aastal saadud esimesest preemiast omale nagu tuule tiibadesse. Ja sellest on nüüd tubli aeg möödas. Ja nüüd nad on siis sirgunud juba interpreetide, eks. Kes on siia tulnud kokku kahelt erinevalt maalt, et harjutada koos mängima seda topeltkontserti? Kogu see kontsert, kui need esinemised näitavad lihtsalt seda, et see rahvusvaheline konkurss, noor muusik on ennast hästi õigustanud sest nende mäng tõestas seda, et valikud olid tehtud õigesti. Nad on saanud teenitult need preemiad sest neist on saanud siiski edasi mängijad, nad ei ole kuhugi kadunud. Selles kontserdis tundus nii, et tugevamat rolli mängis viiul väga teotahteline, väga omanäoline viiuldaja on see kiina marja, kes võttis nagu juhtrolli oma kätte. Kuigi lüürilistes kohtades oli tšello väga võluv. Võib-olla natukene vajaka jäisi, energilised momendid, kus seal oli nagu loiumalt märgata. Aga üldmulje oli väga hea. Hea musitseerimine, tõsiseltvõetav esindus. Olete kindlasti kaasa elanud ka meie noore pianisti Mihkel Polli käekäigule. Tema on tuntud konkurssidest osavõtja ja väga hästi esineja nendel. Kuidas mõjus tema Tšaikovski esimese klaverikontserdi esitus? Mihkel Poll teatavasti sai esikoha esimest korda noore muusiku konkursil 97. aastal ja siis veel teist korda esikoha kahe tuhanded. Peale selle on talle ju tohutult kogunenud igasuguseid häid kohti erinevatel esinemistel, mis näitab selle noormehe pidevat arengut. Tõusu suunas. Hiljuti veel saadud rahvusvahelisel konkursil esikohtad kus ta mängis muuseas Rahmaninovi klaverikontserti, nüüd aga juba Tšaikovski klaverikontserti. Tema repertuaaris on palju klaverikontserte ja see näitab seda, et ta on võtnud väga tõsiselt oma repertuaari arendamist võtnud julgelt kavasse kõige raskemaid ja nõudlikumaid teoseid. Siia kuulub muidugi ka see viimati kuuldud Tšaikovski kontsert. Mulle meeldis kõige rohkem esimene osa, seal oli nii palju eriti õnnestunud hetki, kui võib-olla tema poolt veel paremini reguleerida kulminatsioonide vahekordi võiks sellest kujuneda täiesti niisugune tippesitus. Teise osa puhul tekkis mõte, et kas maksis nii aeglast tempot võtta. Ma ei tea, ma kahtlen selles. Kolmandas osas oli tore aktiivsust ja head minekut ja hoogu. Võib-olla nihukest venelikul mahlakat pealehakkamist just tooni mõttes ja kõla mõttes võib-olla jäi veel veidi puudu, aga üldmulje oli siiski ju väga hea. Väga uhke. Tore kontsert oli. Mida öelda Eesti riikliku sümfooniaorkestri kohta ja dirigent Toomas Vavilovi interpretatsiooni kohta, kas nad toetasid noorte solistide soleerimist? Toetasid küll, kuigi kohati oli tunda, et Tšaikovskit ma panin tähele, et Mihkel tahtis edasi minna ja orkestreid natuke nagu venis järele teatavat loidust, kohati oli tunda, aga üldine mulje oli siiski väga positiivne, ma ütleksin. Eriti rõõmus tuleb olla selle üle, et kui Tšaikovski kontsert algab metsasarvesoologa, siis väga sageli läheb see kohe nässu. Seekord see oli hiilgav, lihtsalt see algus. Väga tore, aga üldmulje oli ikkagi väga hea. Aitäh muljete eest Leela kõlar. Neljal päeval septembris kogunevad Tallinnasse kirikumuusika loojad, arendajad ja esitajad üle kogu maailma. Nimelt toimub Kresshenda konverents 2006 ja kogunetakse, et mõtiskleda teemal minevikku, veerand analüüsida hetkeolukorda ja arutleda tulevikusuundumuste üle. Meil on stuudiokülaliseks Lehari kaustel Kress enda Eestist, mis on üldse kirikumuusika ja mis selle alla klassifitseerida. Käesoleva kontekstis selle mõiste all mõtleme vaimuliku sisuga muusikat, mida kasvatatakse siis kirikutes, palvemajades, pühakodades või mida tehakse interpreteeritakse jumala teenimise või jumalateenistuse kontekstis. See muusika võib olla aga väga erinev stiililiselt ja selles mõttes võib rääkida nii-öelda nagu traditsioonilises mõistes kirikumuusikast, mis on nagu üsna klassikaline tegelikult ju kogu lääne muusika on mõnes mõttes sellest gregooriuse laulu näol alguse saanud aga tänapäeval vahel juhtub nii, et mõnel pool kasutatakse väga kaasaegseid, võiks öelda huvitavaid muusikastiile jumalateenistusel või jumala teenimise kontekstis. Mida teised võib-olla pahaks panevad, et, et nii nagu kirikus läbi kirikule on endaga kirikumuusikas on olnud nagu kogu aeg kaks koolkonda, üks, kes kaitseb kaljuna traditsioone ja teine, kes pürgib uuenduste teele nende mõtete üle. Me sellel nädalavahetusel mõtiskleme arutlemegi. Kes on kutsutud rääkima ja millest nad räägivad? Loengupidajaid ja kõnelejaid on päris palju, et konverents on tõesti üles ehitatud, nii toimuvad sellised tühised koosolekud, võib-olla narkoos, olekud, toimuvad loengud, seminarid, õpikojad, ja siis toimub selline üsna mitmekesine laiaulatuslik kultuuriprogramm. Ning konverentsiõhtud ja eriti need kontserdid on avatud kõikidele. Reede õhtul kell seitse toimub Kaarli kirikus Orthodox Singers'i kontsert ning õhtul umbes Pole 11 ajal toimub selline müstiline ö dominiiklaste kloostris palve ö. Vanalinnas kus on samuti võimalik kõikidel huvilistel, kes, kes huvi tunneb läbi astuda ikoonide ja kauni muusika saatel mediteerida. Ning laupäeval õhtul on siis algusega kell seitse selline üsna kaasaegse kirikumuusika vormis jumalateenistus. Räägi neist, kes loengut peavad loengupidaja ja neid on päris mitu. Võiks mainida näiteks Anu Kõlar, Ene Salumäe, õpetaja Enn Kivinurm, doktor Heigo Ritz spek, kindlasti ka tähelepanu väärne, kes peab nii kõne kui loeng on On Metropoliit, Stefanus, samuti Mihhail Lotman, Toomas Siitan, Valeri Petrov ja nii edasi ja nii edasi. Teemad on, on väga erinevad ja nende kohta on võimalik saada informatsiooni meie meie kodulehelt konverents punkt Kresshendo e. Kõik need seminarid, mis selle konverentsi ajal toimuvad, on väga huvitavad, aga, aga võib-olla üks, mida võiks nagu esile tõsta, on filostat. Mihhail Lotmani loeng laupäeva hommikul algusega kell 10. Tema loengu pealkiri on palve kui sõnum üritusi on erinevates paikades, aga ütleme, et see konverentsikeskus Tallinna metodisti kirikus. Ja selleaastase konverentsi sisu ja teemad on kokku pannud siis Kristjan ta, Eesti meeskond eesotsas. Just koostöös loomulikult Kressendo rahvusvahelise esindusega ja see teema paast mineviku pärand sündiski sellest, et me tahame mõtiskleda, kuidas minevik poolt neile ulatatud parandmeid tulevikku edasi kannab. 24.-st septembrist esimese oktoobrini toimub Tallinnas teaduse, muusika ja poeesia festival trialoogos. Stuudios on festivali kunstiline juht Taivo Niitvägi. Miks on tänavuse festivali peateema kultuurisõjad? See sõja teema nii nagu noh, seesama esimese avakontserdi pealkiri miinus 21. sajand, nad on teatud mõttes vastuolus meie suunitlusega meie vaagima ja tasakaalustatud vaatluse ja dialoogiga kuid teisest küljest nad ikkagi viitavad sellele, kui suur vastuolu on mõtlevale inimesel ja tänapäeva elukeskkonnal. Et maaelukeskkond tõepoolest ei soosi mõtlemist, ei soosi järelemõtlemist ja mõtestatud tegevust. See on juba konflikt, see on juba sõjaolukord. Kui me tahame mõelda, siis me peame ennast teatud määral distantseerumine paljudest protsessidest, mida meile reklaami raam ja kõik ümbritsev maailm peale surub. Me peame looma endale mingisuguse ruumi ja võtma mingisuguse aja, kus me ennast sellest kõigest eraldame. Milliseid muusikalisi sündmusi on siis oodata tänavuselt Reoloogosel? Me jätkame oma oma süvamuusikaliini, mis me oleme algusest peale 98.-st aastast läbi viinud ja eelkõige me tahame kuulata esitleda sellist muusikat, mis on seotud mingi sõnumiga mingi vaimse hoiakuga ja sel aastal kuuleme, mida on meile huvitavad ja juba meie partneriteks saanud autorid kirjutanud uut ja huvitavat. Avakontserdil kohe kuuleme knaisseli Silvestravi Martõnovi heliteoseid ning täiesti uudismuusikana eestlaste jaoks on Meelis effersi kammermuusika. Järgmine osa Meie muusikalisest maailmast kujutab endast alati pärimusmuusika. Sel aastal laulab ansambel siirin oma lemmikrepertuaari vaimulikud värsid, seal selline omapärane rahvalaulu vorm, mida ja Eestis praktiliselt vist ei olegi. Eestis on küll Afagoraalid, kuid need on trafaretselt koraalitekstile koraalitekste lauldud rahulikul moel. Aga vaimulikud värsid on ka tekstiliselt samamoodi käsitletud vaimne pärand nagu eesti rahva koraalides viisi käsitletud. Ja seejärel muidugi on meie festivali kulminatsioon son mihklipäev, mille ümber siis algselt festival oli kavandatud. Seda, nagu traditsiooniks saanud, sisustab vanalinna hariduskolleegium kui meie valla linna ladina kvartali järelkasv ja ja selline autor ja seal on muusikalist tegevust väga laialt on mitmed silmapaistvad tütarlaste koorid, poistekoor, kammerkoor ja orkester samuti. Ning mihklipäeva järel on festivali lõpetuseks järelkaja mälestuskontsertansambel Hortus musicus poolt oma liikmele Elle Mustonen Lile kus kõlab nii varajast muusikat kui uudisloomingut, mis on siis pühendatud sellele. Nii et kindlasti kuuleb midagi sellist, mida varem kuuldud ja Ivan manni keti solistina on muidugi ka selline musike, keda harva me siin kuuleme ja eriti veel sellise muusikaga, nagu on Bachi soolotšellole kirjutatud muusika. Ütlesite, et valite kontsertidele, teoseid, millel on mingi sõnum. Kuidas siiski valik toimub, kas need sõnumid on kõik erinevad või võib siin nagu midagi üldistada? Meie eesmärgiks on mõttekultuuri äratamine kultiveerimine ja see mõttetegevus on tegelikult see peamine eesmärk ja, ja, ja võib-olla see peamine märksõna ka, mis neid valikuid määratleb. Kõik muusika, mis kõlab festivalil, on väga tihedalt seotud ka nende teadusteemadega, mida käsitletakse seminaridel ja üleüldine vaimsus või meelehoiak asjadele mõtlemisel ka kajastub selles muusikas. Et see on analüütiline, vaatlev, tasakaalukas ja loomulikult püüab mõista hinnanguid anda sellele reaalsusele, milles me viibime ja loomulikult ka mingisuguseid väljavaateid pakkuda olukordadest, mis tunduvad olevat väljapääsmatud. Kes võiksid tulla vaatama Reolooguse üritusi, kuulama, osa võtma? Ma arvan, et praegu on üha rohkem neid inimesi, kellel on elulisi probleeme, on probleeme oma õppimise motiveerimisega, kellel on probleeme oma elukutse määratlemisega, ei ole üldse oma inimliku olemise ja väärtuse määratlemisega. Sest et nagu me teame, on ka haridusläinud väga ainevaldkondade keskseks. Selliseid üldiseid olemise ja elamisega seotud küsimusi välditakse, ei taheta eriti lahendada. Nüüd jäetakse küll psühholoogide kaela, küll meditsiini kaela, aga tegemist on ju siiski traditsiooniliselt väga elementaarsete küsimustega, mida on teatud ja mida on osatud lahendada. Kõik need aastatuhanded enne meie tänast päeva. Ja see on meie eesmärk, et need inimesed, kes tahavad analüüsida oma olukorda, kes tahavad mõistuspäraselt leida lahendusi oma otsustele et need, need inimesed oleksid publik. Aitäh Taivo Niitvägi tulemast stuudiosse. Festival trialoogos toimub Tallinnas 24.-st septembrist esimese oktoobrini. Eesti heliloojate liit koostöös Von Krahli teatriga hakkab sel hooajal korraldama Von Krahli teatris muusikahuvilise publiku sõpruskohtumisi eesti heliloojatega. Stuudios on Ülo Krigul, mida tähendab sõpruskohtumine? Jah, eriti liit alustab uut ürituste sarja küsimärgiga pealkirjaga helilooja, kes sa oled selline nagu sa ütlesid sõpruskond kohtumise osapoolteks on siis heliloojat tema kuulaja ja üheks selle ürituse eesmärgiks on kindlasti lähendada heliloojat oma kuulajale ja kui heliloojat muidu oma ameti spetsiifikast lähtudes on võib-olla üsna üsna selline üksildane ja ta suhtleb oma publiku kuulajaga eelkõige läbi muusikat, siis sellel üritusel loodetavasti tuleb välja, et helilooja on ka täiesti lihast ja luust inimene, oskab lisaks oma muusikale ja muusika kirjutamisele ka sellest rääkida muu muusika üle, arutleda oma muusika üle, arutleda, vastata publiku küsimustele ja puudutada ka võib-olla teemasid, mis otseselt ainult muusikaga ise osta. Kuidas need sõpruskohtumise õhtud on üles ehitatud, kas seal ka esitatakse muusikat? Nad on üles ehitatud sellise loengu ja klubilise olemise vahepeale, et eks see sõltub nüüd igast heliajast ka natuke eraldi, aga jah, seal on kindlasti elavat muusikat, kindlasti on lindimuusikat, kindlasti on, on muusikat, mis pole helilooja päris enda oma, aga mis, mis on teda siia või sinnapoole mõjutanud, mis on talle oluline olnud. Heliloojal on kaasas ka mõni sõber, kes siis annab tunnistust vanale kõnekäänud, et ütle mulle, kes on sinu sõbrad ja siis me saame sinust endast rohkem teada, et sõber mu lähedal seisev isik saladusele loojanatuurid siis oma pilgu läbi. Peeter Vähi on oma sõbraks valinud sel üritusel oma kauaaegse koostööpartneri ja sõbra Aivar Mäe, kes siis tuleb Peetrit iseloomustama ja elava muusikaga, kuna astub üles enne pundar. Kui sageli need õhtud hakkavad toimuma ja kellega siis võib tutvuda sellel hooajal? Need õhtud hakkavad toimuma iga kuu teisipäeviti, sellel on ka oma selline kerge ajalooline põhjendus. Kuna vanal ajal toimusid liidu teoste ühiskuulamised teisipäeviti ja talvehooajal on nüüd välja reklaami antud, siis neli nime alustame järgmisel teisipäeval 26. Peeter Vähiga ja tulemas on siis Age Hirv, Tõnu Kõrvits ja detsembris on Margo Kõlar publiku ees. Keda te ootate Von Krahli teatrisse kuulama, vaatama neid tutvumisõhtuid? Selle ürituse eesmärk on mahitada sellist ühist tsunftivaimu loomeinimeste vahel ja loomeliitude liikmete vahel, et kindlasti on kõik loomeinimesed oodatud. Loomulikult üliõpilased ja muu ärksamad noorsugu, kes võiks ja peaks huvi tundma võib-olla lisaks huvi tundmisele, muusika vastu ka või tundma lihtsalt sellise avatud ja, ja intellektuaalse mõttevahetusest. Aitäh Ülo Krigul. Niisiis esimene sõpruskohtumine Von Krahli Teatris toimub Peeter Vähiga 26. septembril kell seitse klassikaraadio salvestab selle õhtu. Järgmisel nädalal, neljapäeval ja reedel toimub Jõhvis ja Tallinnas kontsert Pealkirjaga Peterburi tähed. See kontsert on Eesti kontserdi Tallinna filharmoonia ja Tallinna linnavalitsuse koostöö tulemus. Tallinna filharmoonia produtsent Heili paus. Tamm, kuidas, kellel tekkis mõte selline ühine kontsert korraldada? Tallinna linn on Peterburiga vahetanud kultuuriprojekte juba mitmendat aastat ja see on nüüd üks järjekordne vili. Ja ma usun, et, et see on kontsert küllaltki laiale, aga samas ka nõudlikule, kuulajaskonnale. Selle tõttu tasub kindlasti kuulama tulla Tallinnas Mozarti klaverikontsert tee number 20 e-mall ja põnev on ja arvas ka kuulata kindlasti teise poole vokaalteoseid. Nimelt on siin palju armastatud aariaid Tšaikovski ooperites ja neid toob meile külakostiks siis tõesti Peterburi väga head solistid juba meile tuntud ja alati tagasi igatsetud ja alati räägitud, et miks ometi nii vähe. Eestis käib Eesti päritolu noor pianist Peeter Laul ja ka Peterburi maaley ooperi, nüüdses mussowski nimelise ooperi- ja balletiteatri solistid. Need on siis Julia Ivanova sopran, Natalja ökova metsosopran, Dmitri bow, tenor Aleksander mat view daamid, on ka mitmete konkursside laureaat, plaadid ja palju kastroleerinud. Külalised on niisiis Peterburi maalri ooperast marjoopera noored solistid ja kuidas nende kontsertide kava nii jõhvis, kui Tallinnas siis koostatud on. Jõhvis on võimalik kuulata Mozarti avamäng ooperile Figaro pulm sümfooniat number 38 ja järgnevalt siis Tšaikovski aariaid näiteks sõja mehaari osagantaadist, Moskva kreemini ülituntud Maria ooperis Jevgenia, neegin Klenski aaria ooperist Jevgeni Joneegimpoliina romanss Eliisari osa padaemandat. Nii et küllaltki värvikas ja mitmetahuline kava millele erilist sära annab Tallinna kontserdil pianist Peeter Laul, kes esitab Mozarti klaverikontserti number kakskümmend-d-moll ise on kirjutatud aastal 1785 kuulub Mozarti ühe kõige õnnelikuma eluperioodi sisse. Peterburi solistid esinevad koos Tallinna kammerorkestriga, kes on dirigent. Tallinna kammerorkestri ees seisab seekord Andrei Anichaelov Peterburist. Väga karismaatiline muusik, kes on palju teinud koostööd nii päri kui ka sümfooniaorkestrite ka esinenud paljudes maailma tippsaalides. Ja kindlasti on tema interpretatsioon just vene ooperitest omamoodi šedööver, mida tasub kuulama tulla. Jõhvis esinetakse siis jõhvi kontserdimajas, kontsert algab kell seitse õhtul ja järgmisel päeval, reedel saab Peterburi maa, lõi Opera soliste ja pianist Peeter Laul kuulata Estonia kontserdisaalis kell seitse õhtul algaval kontserdil ning Tallinna kontserdist klassikaraadio ka otse üle kanda. Beethoveni festivalil helilooja sünnilinnas vannis on auväärselt sisukas üheaegselt nii traditsionaalne, kuid tänapäevane see on igal juhul populaarne muusikapidustus. Arvestades, et festivali keskpaiku oli juba 33 väljamüüdud kontserti ja saalide täituvus 78 protsenti. Väljamüüdud oli Gallia Silver Steini klaveriõhtu pühapäeval ja viimane viies Suumani laulude kava teisipäeval. Ka kolmapäevane Vladimir tarnopowski multimeediaooperi sealpool varje maailma esiettekanne poonides kunsthalle foorumis. Samas tri Johnbolyya Elena pass kiiruva ansambli kohe tulevadki evandhausqvartetigaks kontserdid. Kahes viimases Suumani kavas olid solistideks sopran Kristjani iiven ning baritonid Roman Trekkel ja Andreas Schmitt. Vladimiri Tärnopolski uues põnevas lavaloos on peategelasteks näiteks kolm kunsti, kolm vangi ja mees, tantsija, Sämbonni, teatri ja Beethoven žesti, ühistellimus ja esiettekanne. Vladimir tähendab powskilt, Elena pass, Kiirovi ansambli eilsel kontserdil. Lugu pealkirjaga ess klaverile, flöödid klannetile, flöödid, tšellole seegi Bonni festivali tellimusena koos kontserdieelse tutvustusega. Moni festival teeb tänavu kummarduse vene kultuurile, nii ka täna omapärane õhtu, kus katkendid Lev Tolstoi sõjast ja rahust kõrvu Tšaikovski ess Nitketrioodega mängimas Trio Bamberg. Uutest teostest lisaks veel uuel kolmapäeval Robert hapet. Bigas solistina autor dirigeerimas. Nii jõuab Beethoveni festival oma viimasesse nädalasse, kus meile tähtsa sündmusena otse rahvusvahelisel muusikapäeval dirigeerib Anu Tali Beethoven Halles festivali lõppkontserti Berliini toitses sümfooniaorkestri ees ja ta solistiks on Maksim Veingero. Nii Taaniel Houb Kuimaksindingerov esinesid ka tänavusel menuhhini festivalil Šveitsi Alpides staadis mis samuti veel septembrikuusse ulatus. Jaak staadi festivalil juhatas kuulsalt maalseli kammerorkestrit, seekord ka Kristjan Järvi. Andres Mustonen on suutnud kaks Arvo Pärdi teost panna kav oma kontserdile Soome Raadio Sümfooniaorkestriga tuleval reedel. Need on la syndoni esmakordselt Soomes ja kolmas sümfoonia. Samas mängib Jevgeni süüdi pinn ka Mozarti 23. klaverikontserti lõunanaabrite juures, Lätis aga valmistatakse nendesse fonisti jaanis Ivanov ssi 100. sünniaastapäeva keskseks tähistamiseks. Sellele on ajastatud ka juba 30 üheksandat järjekorra numbrit kandev nüüd rahvusvaheline balti muusikateadlaste konverents Riias, mis vene ajal aastakümneid meid liitis ja me iseolemiseks usku andis. Taas kaugemale Euroopasse. Tuleval reedel avatakse Veneetsias taas biennaali muusika pool üheksa päeva kaasaegse muusika festivali kus tutvustatakse teoseid 48-lt heliloojalt ja kus leiab aset ka üheksa maailma esiettekannet. Too kaasaegse muusikafestival on nüüd järjekorras 50. kolmandat korda järjest on festivali eesotsas helilooja Charles jo patistelli ja tema koostatud tänavune kava kannab nimetust penseeru. Juba avapäeval annab kireva kava ansambel kõlang, foorum viin ning jätkab siis kursustega nii heliloojatele kui interpreet idele. Rahvusvahelisel muusikapäeval annab aga kava Bergisse ja Helmut lahvenmanni kahe ulatusliku teosega. Dirigeerib Johannes kaalitskem, kes ka ise helilooja apergisse lahelmann olid ju esiplaanil ka tänavustel arm statis suvekursustel. Seesama Vladimir Darrapolski oli üks ansambli stuudio For New Music kasutajaid Moskvas 93. aastal Moskva konservatooriumis asuvat kaasaegse muusikakeskuse juures. Ansambel teostab praegu kolmeaastast kontserdiprojekti 20. sajandi muusika antoloogia üle kogu Venemaa. Üleeile sai teoks nende kontserte 60.-te aastate musike 100-ni filharmoonia saalis, autoriteks kõrvu tibulees veeri liiget Kati lahelmandenissa, Feldmann Rich. Järgmine kava 50.-te aastate muusikast antakse koroonasse filharmoonias. Kuni jõuludeni on Moskva ansambli ees vähemasti 12 erinevat kava. Oleme juba juttu teinud preemiani festivalist koos Christian Järviga ja Martin Kuuskmanni ka tema solistina. Nädalavahetusel on seal uhked lõpuüritused. Mahleri Kammerorkesterit 30 üheaastase Daniel Harding juhatusel andis eile oma teise kava üleni Mozartist esinduskontserdimajatikku Loces suures saalis. Täna akadeemia piitsantiina kavaga moodsatin vaaduva, kus kõlab vaimuliku oratoorium Juulia liberaata. Ja eilseks tei. Thomas Heingelbrok siia enne veel Mozarti Hill Repas. Aga homme lõpetatakse mõnevõrra ootamatult Carmeniga tikklokke suures saalis kontsertkorras Markminkovski juhatamas omal siis ja luuvurri ja Anne Sofie von Theron Carmen ning Josep Filjanotti on Donhoseen. Festival annab homme välja ka oma preemiat. Peapreemia on saanud kirootsi metso Anne Sofie von Otter. Deutschlandfunki toetuspreemia sai aga noor viiuldaja Patricia Copaczynskaja. Berliini filharmooniaühingu teistkordse oma festivalimuusikatest Berliin Lõpetas Toyssest Symphony orkester Herbert Bloom stati juhatusel. Sedasama orkester tulebki Anu Tali käe all festivali lõpetama. Cabonni. Kui te need siia kaasaegse muusika festival biennaali tiiva all on tänavu juubeline 50., siis meile lähedasim. Varssavi sügis alustas eile õhtul oma 40 Üheksandat ringi. 43 aastat tagasi külastasid esmakordselt seda eesti muusika saadikutena heliloojad Veljo Tormis ja Arvo Pärt. Poole oma muusika on siin ikka esiplaanil. Festivali peaorganisaatoriks Joe poole heliloojate liit. Festivali direktor on 99.-st aastast taadiouschwieletski, helilooja ja kontrabassikunstnik. Eile esines rahvusfilharmoonia saalis filharmoonia orkester should natsi dirigeerimisel ja festivali avaskin Kaaberma, Ungari uue muusika klassikud Jörtscurt vägagi tähelepanu väärne orkestripalas teele mis loodud 94. aastal Berliini Filharmoonikute ja Claudio Abado tellimisel. Nagu kurt täägi. Steele kõlab samas kavas esmakordselt Poolas ka Peeter Eheutressi Atlantis. Täna keskpäeval esiplaanil Sileesia kvartett. Samas kvartett trafo, see võimas poola kvartetimuusika paraad keelpillikvartetti tega üheksalt heliloojalt, kusjuures Xistow meieri, sõstakowitzi uurija, uus kvark vett on tema iidoli jälgedes juba 12.. Paraad jätkub tänaõhtuse kontserdiga filharmoonia kammersaalis, samadelt muusikutelt. Esmaspäeval ülehomme sündmuseks Salvat Oressiierrino nõndanimetatud psühhoakustiline suurteos quadernodist rajada Poola Ta, kandes algoritm ansamblilt. Ja ühtekokku pakub Varssavi sügis 30. septembrini seekord 20 kontserti ja 66 helilooja loomingut. Jah, Baltimail Don, vaid noor leedulane, pikendas valdakas ta sama juba mitmel festivalil mängitud instrumentaalansambli teosega Uuroboros. Just täna algab Lissabonis Portugali uue muusika festival muusika Viive mille peamisteks toetajateks järjekordselt kuulbency Jaanifond ning prantsuse portugali instituut. Põhjamaadelt märkab kavas vaid Magnus Lindneri loomingut. Hetk lõpetades veel soomlane orkestrite juurde ja Paavo Järvi hooaja algusse Cincinnatis. Üleeile kõlas Helsingi linnaorkestri kontserdil Uljas pulkised flöödikontserdi maailma esiettekanne. See oli järjekordne pühendusteos selle esitanud säärombesalile, kes suvel mäletatavasti kaunis Draghi festivalil mängis. Koostaabidule Sinfoniettaga juhatas isoleeris Vivaldi aastaaegades Saara Chang. Joon stuur koos juhatas turusega Seederi püüsalo orkestri kontserdi esiettekannet korduskontsert Espoo kultuurikeskuses. Paavo Järvi avas oma hooaja eelmisel nädalavahetusel Cincinnatis üleni Bransi kavaga. Teist kavas sel nädalavahetusel avavad Aga Morris Türi flee kolm tantsu hoopis kuus veel Mozart jaa, sõsar Frank. Sedakorda viimases kolmandas kavas on Cincinnatis uuel nädalal avanumbriks aga Eduard Tubina 11. sümfoonia. Tänase helikaja panid kokku Age Raa, Maria Mölder, Hedvig Lätt, Kristo Käo, Tiina kuningas ja Priit Kuusk. Toimetas Karin kopra ja tehniliselt teostasid Katrin maadik ja Helle Paas ilusat sügise algust. Muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. 15 viis internetis teile sobival ajal teile sobival ajal.