Ja ajatus. Üheksateistkümnendal veebruaril möödub 100 aastat suure eesti kirjaniku Jaan Krossi sünnist. Lisaks kolmapäevasele juubelisaatele käte sel nädalal ka hommikuti väikeseid meenutusi meistrist. Alustame katkendiga Peeter heina intervjuust Jaan Krossiga 1970. aastal. Helilõik on pärit rahvusringhäälingu arhiivist. Üks mitu sajandit vana mees Balthasar Russav, kellest nii palju nagu teada, te kirjutate romaani ja mis peaks saama teie esimeseks ajalooliseks romaaniks mitmes mõttes ajaloolise romaanina ja. Esimese romaaniks üldse peale ka pooleli esimese romaanina ja no kõigepealt vististi see avastus. Russow ajaloolaste poolt leiti olevat eestlane, mees, kes käibes meil aastasadu baltisaksa troonikuna, kelle kohta nüüd äkki veel vist mitte kümmekond aastat tagasi või selle ümber. Selgus, et tegemist on kalamaja eeslinnast Tallinna voorimehepojaga kes äkitselt sellesse üsna üsna hõredasse tüpaaži, mida Eesti-aineline ajalooline romaan nii otseselt ajaloost kasutusele saaks võtta astus sisse täiesti uut suurusjärku figuurina. Kui kaugele te kavatsete sel aastal jõuda romaaniga? Istun teise köite kallal. Kui ülihästi läheb, siis viimati saab valmis. Kas te armastate ajaloolisi romaane kirjutada? Nähtavasti küll, ma teen seda päris kena mõnuga lugeda. Nojah, ega ma ei saa just öelda, et nad mulle vastukarva oleksid. Kui teatud valik teha. Kas te olete ise täheldanud eneseloomingule sel teel mõningaid nagu kriisiperioode ja siis vastupidi. Tõusuperioode. Ei, ma ei söandaks öelda, et et need nähtud neid enesetunde võnkumised oleksid, oleksid kuidagi kujutaks endast perioode nii hea enesetunde, midagi ära teinud või midagi ära tegeva inimese enesetunde kui ka saamatu ja takerduva inimese enesetunde. Lõigud vahelduvad mul nii võrdlemisi lühikest sõna ja, ja võrdlemisi kiiresti, nii et ma olen nendega sellevõrra harjunud, et mul on, hakkab ehk õnnestuma neist mitte välja teha. Jaan Krossi aeg. Ja ajatus. Kuuldud helilõigu valisija toimetas Haldi Normet-Saarna.