Tere hea klassikaraadiokuulaja. Alanud on helikaja saade tänasest. Teemad on sellised. Eesti muusika ja teatriakadeemias on neljandast seitsmenda oktoobrini sügisfestival. Igale räägib festivalist sõjaide marks. Kolmandal oktoobril kõlab Estonia kontserdisaalis Johan Tambergi oratoorium Taaveti koljat. Sündmusest kõnelevad Margeli rooga ärele Mihhail Kerts ja Kiur Aarma. Rahvusvahelist muusikapäeva päeva tähistatakse Wolfgang Amadeus Mozarti ooperi Idameneeoo Greta kuningas kontsertettekandega. Karin kopraga vestles produtsent Neeme Bunder. Viiendast kaheksanda oktoobrini toimub Tartu vanamuusika festival, korientetoksident. Festivali kunstilise juhi Riho Langsepp pagar räägib Liina Fjuk. Vanemuises etendub täna, 30. septembril China Rossini koomiline ooper Abielu veksel. Hedvig Lätile andis intervjuu lavastaja Taisto noor. Estonia 100.-ks juubeliks valmis raamat aastate Estonia muusikalavastuse kavalehtedel. Age Raa küsitles Aarne Miku Tartus. Elleri muusikakoolis algab esimesel oktoobril sügisfestival, mis tänavu on pühendatud Dmitri Šostakovitši-le. Hedvig Lätile, rääkis sellest Kadri Leivategija. May'l sildas, tutvustab Karingu pro vahendusel Corelli Music uut hooaega. Esimesed kontserdid on kolmandal ja kaheksandal oktoobril ning saate lõpetuseks vahendab muusikauudiseid laiast maailmast Priit Kuusk. Head kuulamist. Ja nüüd ütlemegi tere siis Eesti muusika ja teatriakadeemia kontserdibüroo juhatajale sea idenul ja järgmisel nädalal alustada juba traditsiooniks saanud sügis, hästi valim. Ja see sügisfestival on omandanud nüüd viimastel aastatel ka rahvusvahelise mõõtvam. Milliseid traditsioone see festival kannab? Eesti muusika ja teatri keemiasügisfestivali korraldatakse alates 1999.-st aastast ja see festival on tõesti kujunenud traditsiooniks ning seda korraldatakse igal aastal ning seega käesoleval aastal on see siis järjekorras juba kaheksas. Festival keskendub nüüdismuusikale ja esile on tõstetud Eesti muusika ja teatriakadeemia kompositsioonitudengite looming. Festivali mõte tegelikult ongi see, et anda noortele heliloojatele võimalus oma loomingut laiemale publikule esitleda. Kuid festivalil on ka esinejaid ja külalisi välismaalt alates 2002.-st aastast festival rahvusvaheline kaasates niiviisi üliõpilasi ja õppejõude ka välismuusika, kõrgkoolidesse. Ja kes on siis sel aastal kõige olulisem külaline? Ma olen kuulnud, et olete oodanud teda juba mitu aastat siia Eestisse ja nüüd see siis lõpuks saab teoks. Ja käesoleval aastal on meil festivali peakülaliseks maailmakuulus helilooja Luizon Rishon Hollandist, kes viib läbi seminari ja meistrikursused Muusikaakadeemia kompositsiooni üliõpilastele. Samuti juhendab ta akadeemia kammerorkestrit. Missis esitab andrisseni tantsud Sapradile ja kammerorkestrile. Festivali lõppkontserdil ja solist on seal Bron, Danny Williams, stim, kas samuti Hollandist. Festivali avakontserdil esinevad aga üliõpilased ja õppejõud Hamburgi muusika- ja teatrikõrgkoolist. Hamburgist on tulemas meile elektronmuusik ja helilooja Georg haidu, kes on ühtlasi selle kooli multimeediaosakonna juhataja. Georg haidu viib läbi meistrikursuse network, komposition ning selle kursuse raames loodud teosed tulevad esitlusele siis ka festivali raames. Viiendal oktoobril. Meil jäi mainimata veel, et avakontsert toimub siis neljandal oktoobril kell 19 akadeemia kammersaalis. Avakontsert kannab pealkirja Saunsof, Hamburg esinevad siis seal, nagu öelda, et Hamburgi muusikateatrikõrgkooli üliõpilased ja õppejõud ning lõppkontsert, milleni me jõudsime ka sujuvalt, toimub siis laupäeval, seitsmendal oktoobril ja õhtul kell 20 ning seal muide kuuletega lisaks Louisis Andreisseni loomingule Erkki-Sven Tüüri teost Insavate serta ja kell 12 päeval siis toimub ka avalik kohtumine on treisseniga sealsamas kammersaalis, kuhu on siis ka kõik oodatud. Ja milline on võimalus on antud siis ka noortele muusikaakadeemias õppivatele tudengitele hakkad, kas nende loomingut ka kuuleb nende päevade jooksul ja kus siis Ja nende loomingut kuuleb päris palju viiendal ja kuuendal Robril. Mõlemal õhtul on meil kontserdid, kus just esitataksegi vaid kompositsioonitudengite loomingut. Seal tulevad ettekandele juba tuntust kogunud noorte heliloojate teosed, nagu Malle Maltis, Tatjana Kozlova-Mari-Liis, valkuneni juhad, Vihterpalli teosed ja samuti on esindatud vähemate tudengite looming nagu Liisa Hirschi, Veljo värki, Mait Jürijado, Kristo Matson, Kendreid, Ronny Aile halveuse, Elo Masingu Julia, kuna kuklini ja teiste uuslooming enamus teoseid on esiettekanded ning neid teoseid esitavad suures osas nende kaasüliõpilased akadeemiast. Neid noori interpreet juhendab akadeemia noor õppejõud, nüüdismuusika interpretatsiooni alal Taavi Kerikmäe. Ja samuti on Taavi siis ka nüüdismuusikaansambli juhendaja, mis esineb festivali lõppkontserdil. Taavi Kerikmäe me tunneme siis eelkõige kui ühte hooansambli juhtivat figuuri ja ta on ju ka pikka aega õppinud Prantsusmaal, nii et ilmselt tema roll ja õpetussõnad nüüdismuusika esitamisel on kasulikud, nii et loodame, et need kontserdid ka uue muusika alal ja tõesti esiettekannete poole pealt on huvitavad, sest tegelikult ju täiesti tundmatuid teoseid täiesti uut muusikat, ta on väga raske ühel akadeemia tudengil Piia viimistletud ette kanda, nii aga selline sügisfestival siis toimub järgmisel nädalal ja sinna on oodatud mitte ainult akadeemia tudengid, vaid ka teised muusikahuvilised, nüüdismuusikahuvilised ja kindlasti väga huvitavaks kujuneb just festivali lõpp, mil siis kuulab Niandrisseni muusikat kui ka andrisseni juttu ja klassikaraadiol on plaanis ka minna andrisseni avalikku kohtumist salvesta ütleme nii, et loodetavasti see jõuab siis ka mõne aja pärast klassikaraadio nüüd muusikasarja. Suur tänu sõja-ide on seda kaunist festivali ja festivali traditsioone, külalisi tutvustamast ja ilmselt täpsemat informatsiooni leiab ka akadeemia kodulehel. Küljelt ja akadeemia kodulehel on kõik festivalikontserdid ja meistrikursused ja kõik see ajakava olemas ja kättesaadav. Ma tahan kõigile ja omalt poolt tahaksin ka veel öelda, et et olete kõik teretulnud, kes on huvitatud just nüüdismuusikast ja nüüdismuusika interpretatsioonis, nii et tere tulemast festivali. Kolmandal oktoobril on Estonia kontserdisaalis võimalik eesti muusikat kuulata Mihhail kirts, teie olete dirigendipuldis ja teinud kogu ettevalmistuse. Mis asjaga siis täpsemalt tegu on? Tegu on Johan Tambergi oratoorium Taaveti koljat, mis on siis kirjutatud sümfooniaorkestrile, orelile, meeskoorile ja kolmele solistile tenorile, keda laulab Mati Turi ja kes on Taavet evangelist, keda siis kehastab Uku Joller bariton ja bass koljat, kes on noor Estonia solist, Priit Volmer. Mees kooriks on Eesti rahvusmeeskoori ja orkestriga Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester on täiesti arvestatav suurvorm, nagu ka teised maailma muusika, sellised ulatooriumid. See teos kantakse ette ka tegelikult tähtpäeva puhul. Tambergi sünnist möödub 100 aastat. Seda teost on vaid üks kord ette kantud. Nii palju kui mina tean, on tõepoolest tõsi ja see toimus 34. aastal. Minu jaoks muidugi on, on pisut küsitav see, et kuidas sa ei ole võimalik või pigem vastupidi, ma olen väga imestunud ja ja väga vaimustunud sellest, et see kanti ette sellepärast et materjal tegelikult on on päris, päris tõsise raskusastmega nii koorile kui ka eeskätt orkestrile ja nõuab head instrumentaariumi häid pille ja ka tehniliselt kõrgel tasemel mängijaid. Mis selles teoses on eesti muusikale iseloomulikku ja mis on selles teoses erilist? Läbi helilooja Tambergi helikeele väga palju erinevaid mõjutusi, nüansse näiteks Tobiaselt näiteks kreegilt kindlasti Artur Kapilt kapi õpilaste koolkond üldse kirjutas väga palju oratooriumi, ükski muusika ei ole jah kunagi sündinud tühjalt kohalt, neil on väga palju ühiseid jooni. Teksti osas on see selline tüüpiline 20.-te 30.-te aastate tekst. Võib-olla meile praegu võib tunduda, et on pisut naiivne, aga ta on väga ajastutruu erinevalt, võib olla puhtalt selline virtuoos aspekt selles muusikas, seda ei kohta igas teoses, et ta on väga nõudlik, seal on väga palju tehniliselt raskeid kohti ja sellist tehnilist efekti Need on 60 aasta jooksul seda kordagi ei esitatud. Mis on ka arusaadav, tegu on, on sisuliselt piiblitekstidega ja ta jääb täpselt sellesse samasse lahtrisse nagu Artur Kapi Hiiob, noh, ta on pisut väiksemamahuline kui Rudolf Tobiase Joonase lähetamine. Aga ma arvan, et, et see on väärtmuusika. Mida teile dirigendina pakub see teos? Minu jaoks on see kahtlemata meeletu väljakutse, tegemist on esiteks väga suure koosseisuga kokku on ikkagi meil üle 100 inimese laval need tunded ja need mõtted on väga ülevad. Nüüd on meiega ühinenud Kiur Aarma. Mis siin seob selle? Teosega räägitud heliteose autor minu vanaisa, kuidas sinu kontakt selle teosega tekkis, usume, et, et see ei ole justkui hilisema fantaasia vili või siis ka nagu lapsepõlve fantaasia vili. Aga ma arvan, et ma mäletan üsna selgelt ühte pilti, kuidas suure toa alumises suures kapis on see käsikiri, millest on siis nagu teada, et, et see on justkui siis see teos peale Mihhaili ja muu loomingulise kollektiivi ei ole seda ju keegi mitte taktigi kuulnud. Arvatavalt sest et kuivõrd viimane ettekanne sellest oli 1934. aastal? Kas sa tundsid endas mingit sisemist vajadust, et nüüd vanaisa, 100. sünniaastapäeval see asi tuua uuesti muusikapublikut? Võib-olla ma nii dramaatiliselt nüüd ei ütleks, aga jah, see on seotud selle tähtpäevaga küll jaa. Mis sa ise arvad, kes tulevad kuulama, ehk on nende seas neid, kellele pakub Eesti muusika ajalugu selle võrra huvi, et tegu on ju tõesti teosega, mis on noh, võib isegi öelda ju, et pead ime läbi säilinud sellepärast et noist algupärastest moratooriumidest midagi, kui oli viis, kuus on säilinud kaks ja ka selle teose partituurid põlesid maha koos Eesti raadioga, kuivõrd ringhääling oli ju samas Estonia majas, eks ju. Et need on selle võrra kuidagi allegoorilise Metro raadio salvestab ja siis sealsamas majas, kus partituurid kunagi pommide läbi nagu tuhaks muutusid, eks ju, võib-olla see ajalooline ja justkui sümboolne osa sellest on mulle nagu emotsionaalselt kõige lähedasem. Ütle, kellena sa ise oled sa, kas sa oled kui tavaline kontserdikuulaja, kui kontserdikorraldaja või helilooja? Eks see kolmas sinu nimetatu on vist see, mis nagu põhjustab need kaks esimest Johan Tammerki oratooriumi Taavet ja koljat saab kolmandal oktoobril kuulata otseülekandes ka klassikaraadiosse. Täna õhtul Pärnu kontserdimajas ja homme õhtul Estonia kontserdisaalis toimub rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud kontsert, millel kantakse ette Wolfgang Amadeus Mozarti ooper Idame neoKreeta kuningas kontsertversioon. Kontserdil esinevad solistid Juhan Tralla, Joslin rehter, vajale tserena Noor täin Kristiine Kailide, Mati Turi ja Allan Vurma, Eesti riiklik sümfooniaorkester, Eesti filharmoonia kammerkoor, Eesti rahvusmeeskoor ning dirigent Olari Elts. Kontserdil antakse üle ka Eesti muusikanõukogu muusikapreemiad. Kontserdi tutvustab produtsent Neeme Bunder. Eestis pole Idame neotäies ulatuses veel kordagi kõlanud, aga maailmas pole teda just palju lavastatud. Arvate, miks ei ole Idame neoon nii populaarne kui näiteks Mozarti võluflööt või Don Giovanni Figaro pulm? Kindlasti jään enamusele vastuse võlgu, sest et arvan, et selline tänapäeva kontekstis on siin tegemist kindlasti nii-öelda selle marketingi ballistika või ütleme, turupoliitikaga ka ooperimajad kindlasti ikkagi võtavad selliseid teoseid lavastada ja teha, mis on noh, inimesed juba teavad. Ehk siis kõik see, mida te nimetasite ja mul tuleb kohe siinjuures meelde mõned aastad tagasi Prahas olles, kui ma lugesin seal kontserdiprogramme ja avastasin, et rahasid terve suve jooksul polnud ka ühte päeva antud ette Mozarti väikest öömuusikat Vivaldi aastaaegade. Nii et ma arvan, et see ongi see vastus. Laval on tõeliselt suur koosseis koos solistide ega ka Eesti riiklik sümfooniaorkester, Eesti filharmoonia kammerkoor ja Eesti rahvusmeeskoor. Kuidas teile tundub, kuidas nende muusikute koostöö sujub? Ma vaatasin tõesti täna päris pikalt seda peale ja no tänu Olari sellisele igiliikuri tüübile võiks öelda, läheb ikka kohe päris hästi, kammerkoor muuseas, natukene tugevdatud, seal on natuke rohkem lauljat kui tavaliselt kammerkooris, küla oli minu meelest erakordne tõesti, kohe täiesti fantastiline meeskoori roll on, on seal selles kogu ooperis väike, ta on tegelikult ta laulab nii-öelda nagu nagu kaugemalt siis meie kontekstis saalist ja sobib ka loomulikult väga hästi, seal ei ole nagu midagi midagi nagu öelda, aga võib-olla kõige suurem selline noh, samm edasi võiks, võiks öelda. Mingis mõttes see, see on, kui ERSO ikkagi on põhiliselt romantilise muusika. Ta põis romantilist muusikat tavaliselt nagu rohkem ja noh, kui me teame ka peadirigenti selline kalduvus on ilmselgelt ju vene muusikapoolega siis kovitšenkovsk ja nii edasi, siis ütleme selline Mozarti peenus, kus, mis nõuab väga head artikulatsiooni ja kõiki neid kõrgeid kvaliteeti, dieeti, mida, mis ikka tegelikult ka kammermuusikal tegelikult nõutakse, on minu meelest küll praeguses sellises loomingus protsessis, mis seal nüüd käimas on, ikkagi täitsa teisele nivoole tõusnud ja kindlasti ka tänu Elar kuivile, kes on siis kontsertmeister seekord, kes on ju ka meie üks viiulispetsialiste tegelikult, nii et ma ütlen, see orkester kõlab teistmoodi. Mida öelda solistide seksteki kohta? Me oleme Olari Eltsi olnud kogu aeg väga tihedas koostöös, kes võiks sobida ja mulle tundub, et tõesti, et need on väga hästi kokku biv selline palett hääli ühesuguse muusikalise mõistmise arusaamisega väga virtuoosse ja väga tõesti kõrgest klassist solistid, kõik. Kõneles produtsent Neeme Bunder Mozarti ooperi Idame neoKreeta kuningas, kontsertversioon kõlab Eestis kolmel korral. Üks kontsert toimus juba eile Tartus, ees on veel tänane kontsert Pärnu kontserdimajas kell 19 ja homme Estonia kontserdisaalis samal ajal. Selle kontserdi kannab klassikaraadio ka üle. Heligaja. Järgmisel neljapäeval algab 11. rahvusvaheline Tartu vanamuusika festival orient toksident. Stuudios on külas festivali kunstiline juht, rahunakse. Nagu meil tavaks on saanud, ei ole meie eesmärgiks ilmtingimata mitte uute originaalsete asjade pakkumine, iga korduvaid vanade teemade järjest põhjalikum analüüs, nii et nende aastate jooksul püüame järjest sügavamale sügavamale nendesse traditsioonidesse tungida. Ja sellel aastal muidugi on ka siin kaasselliseid asju, mida varem ei ole Tartu festivalil ja võib-olla ka Eestis kuuldud nimelt siis näiteks Alta capella muusika, mis on tüüpiline 15. sajandi puhkpillikoos siis Itaalias, see koosnes siis algselt sõlmedest, hiljem lisandusid sinna siis trombooni ja liug trompetit. See on selline pidulik ja väga erkkontsert. Mis toimub kuuendal oktoobril kell seitse ülikooli aulas ja ansamblid on kolineto Itaaliast ja Šveitsist on õppinud baaselis, enamik neist Ilmselt tasub ka mainida, et juba päeval on võimalik nendega kohtade loengkontserdi raames. Jah, päeval toimub loeng-kontsert kell 12 siis Aalto kabelast, Itaalia renessansi puhkpillimuusikast. Loeng-kontserdid on plaanis ka teistel päevadel ja siis, kui järgmisest päevast rääkidagi, siis see on, meeldis oriendile pühendatud ja kõlab seal Lähis-Idas muusika, palestiina vutimängija madal katiivi ja saksa löökpillivirtuoosi David Kukermanni esituses. Nooti, mängijaid on Eestis varem käinud ka, aga mitte küll väga tihti ja madal ka diivan, väga kõrgetasemeline muusik, uut on üldse, võib öelda, ma arvan, julgelt Lähis-Ida plaarsem keelpill ja kui see nimi veel kuulajatel on võõras, siis neuroopal auto eelkäija euroopal auto on otseselt siis pärit araabia uudist. Ja David Kukermon, kes on pärit Saksamaalt, on väga virdoosne, päris mitmete Lähis-Ida käsi, trummide mängija, nii et ma arvan, et praegu, kus igasuguste ida käsitrummide mäng Eestis on küllalt populaarne aga samas seda õppida siin kuskil võimalik ei ole, siis kõik, kes selle vastu vähegi huvi tunnevad, oleks kindlasti just nimelt see kontsert ja samuti loengu hommikul, mida nad peaksid külastama. Selle päeva lõpetab öökontsert, mis ühtlasi juhatab sisse järgmise päeva. Seal esinevad siis Benjamin Räägbi ja Normet, Roland Kitchen, kes mõlemad on ansamblis tantsija koosseisust ja muusika pärineb nii varasest ajast kui üheksas kuni 11 sajand, mis on taaskord ma arvan, esmakordselt siin kuuldav. Kuna need käsikiri on väga vähe, kust on võimalik võib-olla meloodia fragmente leida ja kindlasti siin on tegemist ka paljus selliste konstruktsioonidega nendest arvatavatest, meloodiatest, aga ilma ühegi kahtluseta on täitsa vägi ja samuti ansambel sekventsija üks tunnustatumaid sedalaadi muusika esitajatest olnud juba üle 30 aasta ja noh, väga hea meel on esmakordselt segmendid siis ka Eestis võõrustada nende öökontsert ja järgmise päeva siis põhikontsert kell seitse pühapäeval on mõlemad selle väga varase repertuaariga, aga need kavad on täiesti erinevad, nii et sealt ei kattu mitte ükski lugu. Ja loomulikult on siis pühapäeval kavas ka loeng, kus tädi räägib, kuidas ta rekonstrueerib järjepanu eepilise tekste ja millised on seal probleemid, millised on lähenemisteed ja nii edasi. Tulles tagasi festival alguse juurde viib veel ühe sellise uudsusele võib-olla välja tuua sellise kontserdi nagu tänapäeva juured, kus me oleme teinud sellise ootamatu sammu keskajast lausa tänapäeva. Nimelt siis Agnetha Christian seni soolokontsert põhinebki muusikalisel teekonnal mis algab teise aastatuhande algusest ja lõpeb täiesti kaasaegsete heliloojate loominguga, nagu Agnetha Christian siin ise seda sõnastab, näidata, kui õhuke on see sein jutumärkides vana ja uue vahel. Veel lõpetuseks võiks rääkida päris festivali alguses. Plaanis on CD keskaja flöödikõlaesitluskontsert. Selleaastane festival algab öökontserdiga viiendal oktoobril, kus esitleme siis ülikooli juures tegutseva Varese orientaalse muusikakeskuse faas. Kuula plaati, keska flöödikõla, mis on kokkuvõte paljud aastat tööst nende lugude ja selle pilli tutvustamisel, nii et väga hea meel, et sa nüüd valmis saanud. Järgmisel nädalavahetusel toimuvad Tartu vanamuusika festivali tutvustas selle kunstiline juht Raholangsepp küsis Liina Fjuk. Ja nüüd üks katkend mainitud uuelt faas koola albumilt. Keskaja flöödikõla. Vanemuise teatris esietendub täna õhtul tšakina Rossini koomiline ooper Abielu veksel, mille lavastaja on Taisto noor ning muusikaline juht ja dirigent Lauri Sirp. Lähemalt räägib lavastaja Taisto noor. Rossini muusika on täis energiat täis päikest täis situatsioone. Kui ma seal ooperi nagu juhtunud käisin, siis mis peaks nagu tooma nooremapoolsed inimesed teatrisse, kes arvab, et toopera midagi igavat see, kus midagi ei sünni. Siin peaks sündima väga palju. See oli minu mõte. Tahan farss, ta on kõike muud kui harjumuspärane. Ma ei tea, kuivõrd publik võtab näiteks vastu sellele, et üks suur pall, mille peal on maakera, lendab saali pauguvad püssid, kukuvad linnus, ühesõnaga see tund 20 puhast muusikat igav olla ei tohiks. Tänapäeval on kombeks, et tuuakse ooperite tegevus kaasaega, kas ka selles ooperis? Esiooper jah, tõepoolest, ta on kaasajas kaasa seda, miks sellepärast et seda võimaldab libreto, seda võimaldab situatsioon, kus isa tahab müüa oma äripartnerile tütre hoolimata tütre tunnetest, eirata täis igasuguseid eetilisi aspekte ja nii edasi. Jah, ma arvan, et ma ise olen ka väga traditsionaalne inimene ja ma arvan, et enamus oopereid peavad jääma sellesse aega, kus nad on, aga see ooper ei vihja mitte millelegi, et teised on sõidetud 812, et ta on oma probleemidelt oma keelelt nii libreto kui muuso keelelt väga kaasaegne, nii et ma ei näe siin suurt probleemi selles, et heliseb mobiiltelefon, on kuulda autoseda mürinat, mis teeb avarii ja see kõik on siin sees. Ja laulavad noored ooperilauljad. Laulavad noored ooperilauljad, jah, on Atlan Karp, kes on, teeb siis esimene suur oli, Vanemuises on Taavi Tampu, kes on meile tuntud papa keenuna ja Bel koorena on Kristina Vähi. Paralleelis Merle elakaga on Märt Jakobson on Karmen Puis. Nii et tõepoolest laval on noorus. Soov tuua just noorte publikut saali, kas need nipid, et tuua tegevustik tänapäeva, kas see ongi see, mis võiks noori huvitada? Jah, see on nii ja naa, sellepärast et pelgalt tuua, nagu ma ütlesin, tuua lugu tänapäevase minu jaoks ei tööta, ma kordan siin tegemist on Roshini farsiga ja tänu sellele on ka tegevust teravdatud. Tempo on viidud väga kõrgeks. Ma kujutan ette, et Tallinn-Tartu maanteel mingisuguse 220-ga, et see on olnud minu eesmärk ja siiamaani meil seda kiirust, millega hoiame, et ta on minu poolt teadlikult üle aktsenteeritud, vähemalt on olnud üle aktsenteerida kõik situatsioonid ja läbi selle, anda talle selline meie kaasaja elutempo, mitte see sajand, kus ta kirjutati, kus inimesed olid rahulikumad, võib-olla, aga jah, et tõepoolest, et ta vastaks sellele tempo rütmile, mis meil akendadaga toimub. Lisaks noortele solistidele osaleb Vanemuise orkester ja juhatab Lauri Sirp. Labi dirigeerib tõepoolest juba meie koostöö on, ma isegi ei tea, mitu etendust, aga piisavalt palju, et, et tunda sellest rõõmu ja olla talle tänulik selle töö eest, mis ta orkestriga teeb. Minu töö läheb kolme proovi pärast läheb minu käest ära. Hakkavad etendused, see kogu see lugu jääb Lauri õlgadele ja muidugi mitte ainult Lauri, vaid ka tema võluv abikaasa Jaanika õlgadele, kes on orkestris ja kes oma kunstiga oma reageerimiskiirusega aitab kaasa Redžitatiivide õnnestumisele. Need on siin väga tähtsad. Tegevust arendavad ja Jaanika osa on selles suhtes. Lavakujundus, kostüümid. Marge Martin on kostüümi ja kalada kujunduse autor, temaga tutvus algas meelikude lõpetas kunstilise juhi Tallinnas ja tema anti tol hetkel koostööpartneriks muusikaakadeemiale, nii et tegelikult seal ooperis on eellugu on sündinud 1992, sama lavastus aga üheks korraks Muusikaakadeemia üliõpilastega rahvusooperi laval. Meie koostöö on siis selle looga sealt pärit. Ootame publikuks ka seda, kes armastavad ooperit. Loodame, et ooper on ka need inimesed, kes on käinud vaatamas neid lavastusi, mida ma olen Vanemuises teinud. Demetraalne sellest, mida ma olen teinud, ma olen läinud sellele teadlikult. Nagu ma eelpool ütlesin, ma loodan, et see kuus mängukorda sattus ja kaks neist üks Tallinnas, üks Pärnus, leiavad oma vaatajaid ja mis, peaasi et see tegevus see pöörane päev nimetame, seda niisiis neile ka midagi pakub. Rossini koomiline ooper Abielu veksel esietendub Vanemuise teatri väikeses majas. Estonia 100.-ks juubeliks valmis raamat 100 aastat Estonia muusikalavastuse kavalehtedel. Raamatu koostas Vilma Palma, kujundaja küljendas Stella Dillo. Konsultandid olid Kristel Pappel ja Juris šigurs. Age Raa küsitles Aarne Miku. Ja ma arvan, et sellest raamatust saab Estonia muusikateatri ajaloouurijatel üks põhiline käsiraamat tulevikus, kui sa teed lahti ja vaatad, mis aastal üks või teine lugu välja tuli, seal kaasa tegid, mida ka põhiliste etenduste puhul arvustas, ütles, siis siit saab alati sellist tuge ja see annab võimalusi ka nagu edasi uurida. Ma arvan, et üks priajalugu on ühest küljest faktide ajalugu. Sellel aastal tuli välja see lavastus. Need tegid. Teisest küljest on see mingisugune mälestuste ja vastukajad ajalugu, et mis pärast ühest tegijast ühest lavastusest räägitakse rohkem, kui see on lihtsalt nimedena kirja pandud. Ja niimoodi see teatud müüt või ajastute peegeldus, kujunebki me räägime teatud lauljatest, teatavatest pohkidest sellise süldistavas võtmes, aga iga Sepohhisusele omad väiksed mikroõnnestumised ja ebaõnnestumised. Ja see vundament, mille Vilma nüüd on siia meie ette ladunud. See on üks meeletu suure töö ja uurimuse tulemus. Ma tean, kõik kolleegid ei jõudnud ära oodata, millal ta selle viimase punkti paneb, sest ikka tahtis midagi täiendada uusi registreid, logosid, kõike ta nagu tahtis, et see oleks võimalikult mitmekülgne ja vill maikavats. Panen mõne pildi juurde pärast mõnikümmend pärast mõnisada. Niimoodi ta tulija peale selle, see me teame kõik, kuidas jälgida, kellest on ja kellest ei ole ja millise season, kellegist, pilt ja see pusle, mida see raamat peegeldab. See on üks suur, ma ütleksin, niisugune fantaasia ja südametunnistuse ja parema äranägemise lõpptulemus. Et üldse selle juubeli puhul kaua seke ennast kiidad, seda teatrit aga kuidagi mul on tekkinud üks selline mõte, mida me ei ole tegelikult väga teadlikult isegi rõhutanud, et Estonia teater sündis enne, kui tekkis Eesti vabariik. Me mõtleme Estonias, on Eesti vabariik, Eesti aga olid ühed inimesed, kes tahtsid teha eesti teatrid Estonias, siin, Saksa ja teistele teatritele vastukaaluks. Ja see on minust kogusele juubeli perioodi üks niisugune mõtlemapanev moment, et teater loodi enne riiki. Sellel hetkel tuli Tallinna linnavalitsuses ka võimul eestimeelsed inimesed ja need olid Estonia seltsi juhatusest. Järsku tekkis teater Estonia. Nii et, et selle juubeli puhul On palju mõtlemisainet. Aga nagu laulus, kui ma olin väikseke, öeldakse, et kõik ma panin paberi, raiusin kõik raamatusse. See jääb kõlama ka selle teose puhul ja kõikidele head kaasamõtlemist kaasa lehitsemist selle teose poolt. Rahvusvahelisel muusikapäeval algab Tartus Elleri muusikakoolis sügisfestival, mis tänavu on pühendatud Dmitri Šostakovitši-ile. Nendest kontsertidest ja mis sügisfestivali raames veel huvitavat toimub, räägib Kadri Leivategija. Tee esimesel oktoobril tean me köik rahvusvahelist muusikapäeva ja juba aastaid on meil traditsiooniks saanud see, et sellel päeval alustan enesis suremat sügisest kontsertide hooaega siin oma Elleri koolis ja sel korral. Me tõesti võtame vaatluse alla Dmitri Šostakovitši, tema ajastu ja oleme planeerinud selleks ka mitmed, et ettekanded ütleme siin muusikateaduse osakond on pakkumas välja terve õhtu Šostakovitši loomingule pühendatud, tan ettekandeid koosnema sümfoonilise muusika kuulamisega. Palunud, et Tartu keelpillikvartett ja Pille Taniloo valmistaksid selleks ette Šostakovitši klaverikvintetti, mis tuleb ettekandele meil 10. oktoobril siin väga palju väga ilusat laste muusikat noortele väga jõukohast muusikat on mänginud imas noorteosakonna klaveriosakonna õpilased kuus, sel korral vanalinna muusikakooliga, keda ootame, küllap see sõpruskohtumine oleks huvitav ja ka nende kahe koolivahelisi kontakte arendav. Samuti valmistuvad sügismuusikafestivaliks ka mitmed meie koolikollektiivide solistid ja akordioniansambel esitavad meile kaasaegset muusikat, et kõik osakonnad lauluosakonnast kuni puhkpilliosakonna orkestri, nii on valmistamas mitmed erinevad kavad ette tõstise sunnismuusika festival ehk on rohkem kui oma kooli õpilastele muusikat pakkuv ja sel korral ei ole me sedavõrd palju kutsunud väljaspool interpreet, et teha siin kõrval veel interpreedi kontserte, aga niisuguse suurema ütleme interpreedi kontserdite programmi oleme me tavaliselt planeerinud meie festivalidest kõige mahukamale siis sel korral tantsupidu nädalale planeeritud festivalil, mis on veebruarikuus see festival pühendatud Dmitri Rakovitšile. Eks noorele muusikule peab seda muusikat tan tutvustama, noor muusik ei saagi muidu anda mingit hinnangut, kui tal ei ole olnud võimalus ise seda muusikat mängida nii palju, kui mul endal on kogemust oma õpilastega seda muusikat teha, siis tõesti, see on ääretult haarav, ise on väga kergesti väga hästi omandatav, sest Šostakovitši lastele pühendatud muusika on ju ka väga ilus ja heakõlaline väga rütmikasse, teinekord hästi naljakas, Ki. Selles mõttes on see lastele väga huvitav kogemus, mis kindlasti toob neid Šostakovitši muusika juurde tagasi ja too on väga tänuväärne ja väga vajalik, pigem seda muusikat juba lastele väiksest peale õpetada. Sügisfestivali raames toimuvad kontserdid ja loengud, kus need põhilised üritused toimuvad. Ikka Tartu linna väiksemates kammersaalides ja kindlasti ka meie Elleri kooli saalis, kuna mida mitte enam siit väga välja minna, meil on ju tegemist ikkagi väga hea akustikaga ja väga heade instrumentidega saaliga piduliku saaliga väga koduse ja hubase saali ka, kus on publik harjunud käima ja sõiduta, too kindlasti paljud on siin meie kooli saalis, orkestrid lähevad siiski meie koolist välja, me lihtsalt ei mahu siia ära, aga kontserdid on kindlasti Tartu publikule ja nad on kõik ka välja reklaamitud, ka meie koduleheküljelt kõik informatsioon leida. Aitäh Kadri Leivategija selle intervjuu eest ja Elleri kooli sügisfestival esimesest kuni 15. oktoobrini. Meil on nüüd stuudios produtsent. May'l sildas. Millised on Corelli Music agentuuri algava hooaja. Hetkel mul on nüüd väga hea meel tõesti öelda, et läheb täie Hook Reimo, järgmine hooaeg ja märksõnad on nii-ütelda minu lemmiktegevused, nagu mängida kontserte mõisates, kirikutes ja nüüd lisandub ka sellest aastast aadlipaleed uuesti. Kunagi meil oli väga menukas kontsert, rüütelkonna muusika ja nüüd tahaks avada sellise kummalise kohaniku Toompea muusikasalong, aga sellest võib-olla lõpus pikemalt. Mõisasarjadega on raadiokuulaja hästi tuttav meie järgi mõisasarja Eesti mõisad, mis on juba kaheksa suvel käinud, tuleb loomulikult ka järgmine aasta kohad on praegu just nimelt kokkuleppimise järgus, kus need kontserdid toimuvad augustikuus siis järgmine aasta. Aga selle suvel me alustasime kahe niisuguse Igakuise aastaringse kontserdisarjaga, mille nimeks on siis mõisaromantika, kus kontserdid toimuvad sellistes mõisates, mida me oleme oma suures kontsert sarjas juba tutvustanud, kus on olnud Jüri Kuuskemaa ajaloo tutvustas, et kus me oleme toetanud mõnda lastekodu või mõisakooli ja põhiliselt ongi nendeks ilusasti valmis saanud mõisakoolid näiteks tõstama Mooste, Viru-Maidla ja nendesse mõisates on meil kuni jõuludeni kontserdil kokku lepitud. Nii et meie kodulehelt Coreljee saab alati kõige värskemat infot. Seal on nüüd oktoobrikuised, mõisaromantika kontserdid juba üleval ja esinejad, ring on meil hästi põnev selles mõttes, et kui varem. Me tegelesime ainult barokkansambli Corelli konsort, sest nüüd on lisandunud hästi palju juba igasuguseid teisi ansambli tegijaid. Ja näiteks sealsamas mõisaromantika sarjas on kontserdid varajase muusika stuudio, Oll, kant toores, vagantes aga samuti. D selline põnev koosseis nagu Eesti, Tšiili trio, Tafenau wind, Padilia, kes siis mängivad detsembrikuus mõisaromantika sarjas ja teevad sellise põneva kammertsessi kava, mille nimeks on siis jõulud mõisas. Ja seal lisaks nendele mõisakoolidele on ka üks väga tore koht, kus sellel suvel alustasime eestimõisad sarjas esimese kontserdiga Vihterpalu mõis, mis on eraomanduses, seal tegutseb hotell koolituskeskus. Aga esiteks ta on ääretult kaunis mõis ja seal on väga toredad inimesed, kes on väga kultuurilembesed. Ja kuna see meie suvine kontsert Ta oli juba mitu kuud enne kontserti nii meeletult välja müüdud, siis on mul endal väga hea meel, et ega mõisa omanikud soovivad nagu jätkata seda koos pükse. Kammerdžässikontsert jõuluajal toimubki just nimelt Vihterpalu mõisas. Ja nüüd kui mõisatest rääkida, sellel suvel oli ka üks esimene avalik kontsert tegelikult Keila-Joa mõisas, mis on eksju, ääretult põnev koht ja ootab Tuhkatriinu oma printsi. Ma loodan südamest, et ka see prints temale valgel hobusel ligi kappab ja tema ilusasti korda teeb, sest see on tõesti üks koht, mis, mis vääriks, et oleks ilusti rass ja sinna ääretult hästi sobiv muusika. Nii see oli nagu mõisatest. Ja meie järgmine suund on siis kirikud. Aprillikuus sellel aastal alustasime sarjaga kirikupühad maarjamaal ja selles sarjas tahaks jõuluajal päris detsembri lõpus teha kaks kontserti. Ja koostöös kammerkooriga otsis musikaales Risto Joost iga, mis on siis päris 28 29 detsember. Ja suurvormiks oleme sinna plaaninud Bachi tuntuma jõululubilatsiooni magnificat ja lisaks tuleb sinna veel pahimatit, instrumentaalmuusikat, nii et see on selline puhtalt Bachi kontsert ja selle sarjaga tahaksime jätkata, et ülestõusmispühade ajal aprillikuus, kus siis saab vaikse nädala rajal kuulata Johannese passiooni, mis on ju läänemaailma kristlikus kultuuriruumis on see üks ääretult tore traditsioon, et just pühade-eelsel ajal ja pühade ajal toimuvad kontserdid ja just nimelt kirikutes. Meil on ka palju kontserte, hästi, tihti on nad miskipärast kontserdimajades. Aga see siiski ei anna päriselt edasi seda sõnumit, mis, mis on kirjutatud sellesse muusikasse. Nii et me just nimelt tahaksime panna need kontserdid kirikutes ja nii palju, kui siis süüa. Talvisel ajal leidub sooje töötavaid kirikuid, sest kahjuks ei saa pilli mängida ja laulda kui kirikus paar kraadi ainult sooja. Aga õnneks neid kohti siiski leidub. Millised on Corelli muusiku esimesed sündmused sel hooajal? Ja nüüd üsna varsti toimuvadki hooaja avakontserdid ja need on siis kolmandal oktoobril Rapla kirikus ja kaheksandal oktoobril Tallinnas ja selle Tallinna koha kohta ma võiksin neid niipalju ütelda, et selle koha nimi on Toompea muusikasalong. Põhilise kohana hakkab selleks toimima sellel hooajal rüütelkonna hoone, kust ta need kunstimuuseumi välja kolinud seal nagu veel suured remondid ei ole alanud, seisab kurvalt üksinda ja kus on tegelikult väga toredad ruumid igasuguste ürituste ja kontsertide korraldamiseks. Aga kuna nüüd see hooaja avakontsert on niisugune hästi pidulik ja ma olen väga tänulik Teaduste Akadeemia inimestele, kes võimaldavad meie selle hooaja avakontserdi viia läbi ühes Eesti võib olla isegi ühe kaunimas saalis ja mis on siis endine krahv Ungern-Sternbergi linnapalee ja kus praegu on siis sees Teaduste Akadeemia ja no see saal on juba iseenesest vaatamist väärt ja see on ka üks niisuguseid kohti, kuhu nagu inimene lihtsalt igapäevaselt nagu sisse ei pääse, siis on siiski kinnine asutus. Ja nüüd seoses selle meie kontserdiga kaheksandal oktoobril kell seitse on siis võimalik kõikidel tulla imetlema juba seda ilusat saali. See kontsert kuulub sarja ajaloo ilu, Antonio Vivaldi ja niisugune huvitav pakkumine tuli kevadel fagotimängija Peeter Sarapu poolt, kes praegu õpib Eesti muusika- ja teatriakadeemia doktorantuuris. Ja see kontsert on ühtlasi tema üks doktorikontsert. Ja tema siis mängib barokkfagoti Vivaldi neli fagotikontserti. Need on hästi toredad, hästi põnevad lood ja mida nüüd eriti ei ole üldsegi Eestimaa peal kuulda saanud ja, ja sinna vahele. Kuna Vivaldi viiulilooming on loomulikult niivõrd rikkalik ja niivõrd suurt meelis Orgse mängib ühetuur viiulikontserdi ja mina ise mängin siis ühe viiulikontserti, absoluutselt kõik lapsedki hakkavad viiulit õppima, olgu ta siis laste muusikakoolis, muusikakeskkoolis kõik mängivad seda kontserti, aga see on tegelikult üks väga tore kontsert, ei ole sugugi õpperepertuaar. Nii et kes vähegi on 50 kokku puutunud, sellele võiks olla täielik äratundmisrõõm siis selle kontserdi näol ja peale kontserti loodame, et juba saame, avad oma salongi peale seda Teaduste Akadeemia kontserti. Me läheme kogu publikuga rüütelkonna hoonesse, kus on siis väike vein. Orelimuusika poolt pakutakse, on avatud kohvik, igaüks vastased, mis ta soovib rääkida tuttavatega, sest salongi idee ongi minu meelest see, et inimesed lihtsalt saavad, kui neil on põhjust tulla kokku, nad saavad kuulata kontserti, aga samas nad saavad ka arutleda igasuguseid probleeme ja lihtsalt tunda koosolemisest rõõmu. Ja see ongi meie tompe muusika seal ongi nagu idee. Corelli muusiku esimesed kontserdid toimuvad kolmandal oktoobril Rapla kirikus ja kaheksandal oktoobril Toompea muusikasalongis. Aitäh Mailsildas. Beethoveni festivalil Bonnis on sisuka lõpusirgel. Täpselt kuu aega tagasi avas Philadelphia orkester pidustused Christoph SM, Bachi Vonni, Beethoven, Halles Beethoveni esimese sümfoonia ja Matthias spincheri eroodiasse fragmentidega Stefan Malle armee tekstidel. Tänan festivalil eelviimane päev kolme kontserdiga kabambergisi Folikud, õhtul Beethoven, Halles peadirigent Jonathan notti käe all Beethoveni ja Šostakovitši kõrval Michael Gordoni uus oopus, festivali tellimus röövlid Ting, Beethoven, Szevend Symphony, mis on ka festivali kavas viimane maailma esiettekanne. See on festivali juba 57. kontsert näiteks homme 59. kontsert toimub Vonnist, Soomeni Välja müüduna. Rahvusvaheliste konkursside laureaatide sarjas mängib Sibeliuse konkursi viimatine võitja, detsembrist 2005 Saksamaal elav venelanna, 22 aastane Alina Bogostkina kes praegu õpib Berliinis pagoskina olen varem kuue konkursi laureaat. See on festivali eelviimane kontsert, homme ennelõunal õhtul astuv Beethoven Halles Berliini Saksa sümfooniaorkestri ette aga nooruke eestlanna Anu Tali. Et rahvusvahelisel muusikapäeval juhatada festivali lõpukontsert ja tema kavas Prokofjevi klassikaline sümfoonia, Mozarti neljas viiulikontsert, Maksim Vengerovigest solistina Tšaikovski bass, Kertso ja Beethoveni sümfoonia number kaks. Anu talile on homne kontsert taas uhkes Anda dirigenditeel juhatas ta tänavu veel ka Salzburgi ja Savonlinna festivali. Strasbury muusika avasid 16. septembril muusika ja tantsulinnakus, kuivõrd Anell ja ansambel Modern kohe seejärel sönbergi kurje laulude Rasmuse saalis, Charles aptergise Velfligantaat sutt, kartja Strasbury ühiselt tellitud uus teos saksa muusikute ettekandes Marcus Creedi juhatusel. Adolfi tekstidel viieosalise kantaadi kestvus on 70 minutit. Juulis oli Stuttgartis selle maailma esiettekanne. Üleeile kaks üritust pühendatud Hans Ailslerile õhtul Hainer Kööbelsi film portree. Eile viiuldaja Carolin uidmann ja kammerkorrektsentus. Uuel nädalal ka kohtumine Bergisega ja ta autorietendused just tänase nelja kontserdi hulgas. Soomet sellisti Anssid kartuneni kava. Helilooja Magnus Ling pärib temaga klaveril. Igatahes kõlab siin kokku neli Lindneri enda teost. Täna keskpunktis veel Luxembourgi filharmoonia orkester, helilooja Robert platsi juhatusel taas Danieli haug, tema uut viiulikontserti mängimas. Aga maailma esiettekandel Robert platsi armastuslaulude tsükkel ja nimeka said Cornelia kallis on siint solistiks ka väsimatu äärditi. Kvartett esineb uuel nädalal koostöös Doonau Eszingeni festivaliga kavas Jordaania helilooja saethandaadi teose maailma esiettekanne. Põnevad on olnud ka festivali Varssavi sügis viimased päevad kuni täna õhtuni. Kuigi festivalil pole tõsi, suhteliselt niisugust sära kui mõnedel varasematel opositsiooni-aegadel anti kolmapäeval üleni poole uue laululoominguõhtu. Üleeile kõlas Joanna koosni põnev oopus ripp tööl mis on saksa raadiotellimus, aga jube siin maailmas ettekandel. Heile tuli esiettekandele vanema põlve meistri pohuslawseeferi muusika keelpilliorkestrile sööri poole, raadio Amadeus kammerorkestri kontserdil ja samas kõlaskaks Iztof Dali Matteuse passioon. Eile toimus aga erakordselt sisukas autoriõhtu Henrik Kuretski loomingust. Mis veel õhtul? Sigmund Krause ooperi Yvon Burgundia printsess, maailma esiettekanne poole rahvuste teatris. See on teatritükk Vitot kombroovitši ainel. Täna teine tähendas pikki aegu Varssavi sügistel tuntud Sigmund Krause on praegu lood siin, Muusikaakadeemia professor ja oli kolm viimast aastat Poola ludes lovski ühingu president. Tänapäeval veel saksa muusikanõukogu löökpillikvarteti kontsert ning õhtul festivali lõpetamas poole raadio Katovitse sümfooniaorkester peadirigent Gaabrieli mure juhatusel. Siin ka Roman haubinstogrammat, slovaki helilooja jurai, BNS-i hobused ning Eugenia napiku introduktsioon ministeeriumile kogu festivali lõputeosena. Niisiis tänavune Varssavi sügis kaheksa päeva ja 20 kontserdi või etendusega samas naabruses Bratislavas algas eelmisel reedel juba 40 teist korda festival praadislovski Hudo Slavlasti. Siin on aukohal ka maailma klassika Beethoven, Halle orkester, peadirigent Roman Koffmanigajal. Üleeile solistiks Taavit keeringas eile capella instropolit taana üleni Mozarti kavaga ja väga kaua sti traditsioonidega noortekonkursi New Talent poolfinaal slovaki filharmoonia väikses saalis kus rahvusvahelises žüriis ka klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder. Esinenud on ka Baieristants orkester, ent Nagano käe all Viini kammerfilharmoonia homme tähistab rahvusvahelist muusikapäeva pohuslam Martina filharmoonia orkester ja Martinu kaunis orkestri laulude tsükkel lillegi nelja solistiga kõlamas. Teisipäeval jõuab siia isegi Armeenia filharmoonia orkester Edward doktsiaani dirigeerimisel. Järgmisel päeval Budapesti festivaliorkester Ivan Physseriga ja esmaspäeval on konkursi New Talent finaal. Mozarti missa c-moll. Ka 427 lõpetab kogu festivali tuleval reedel, kui Bratislavas tuleb siitsamast lähedalt Viini Raadio Sümfooniaorkester Martin provintsi juhatusel. Kui 13 etendust, annab festivali jooksul ka slovaki rahvusteater. Veel mitmelt poolt. Eile ja täna annab Paavo Järvi järjest kolmanda kavama Cincinnati sümfooniaorkestris, Eduard Tubina Üheteistkümnendal sümfoonia, aga vähe sellest. Järgmisel nädalal juhatab ta kolme kontserti Chicago sümfooniaorkestri ees. Ja siingi alustab kontsert eesti muusika. Erkki-Sven Tüüri sait Raum USA esiettekandes Hollandis Taagi residenti orkestri ees andis hooaja avakontserdid orkestri peadirigent Neeme Järvi. Eelmisel nädalavahetusel. Nagu meilgi avas hooaja, pandi oma teos Alfons tyypen brokis süütmarssijas. Käesoleval nädalavahetusel. Täna-homme on Järvi teine kava haagis Põhjamaade muusikaga promenaadi seeriast riigideeriunti esimene sõit, Sten hamberi esimene klaverikontsert, meilgi käinud PR-tehnik Strandiga solistina ja Sibeliuse viies sümfoonia. Karl Ants Stocousseni järjekordsed suvekursused Saksamäel Kirtenis teid kohale 140 osalist 28-lt maalt. Isegi Kuveidis, aserbaidžaani kanalist ja Taiwan'ilt korraldati ka üheks avalikku kontserti, kus kursandid said kuulata 30 üheksat Stokkavusin enda teost. Valiti välja seitse parimat muusikut interpreetide esinemisteks järgmisel aastal. Londoni Kuninglik filharmoonia orkester tähistab oma asutamise kuuekümnendat. Taasta päeva. Söör Thomas spiiczan oli see, kes orkestrile sest just homme avatakse juubelihooaja sügispool. Kuninglikus Alberfoolis mängib Tšaikovski esimest klaverikontserti John Lill. Avateos on siingi nagu alu talil Bonnis Prokofjevi klassikaline sümfoonia. Juhatanud Sepo peadirigent 96.-st aastast Itaalia maestro Tanja ele, tihti peakülalistele legendiks. Orkestri praegu Leonad Kin Dortmandist toimus neljapäevane Šostakovitši festival, kus peategelaseks Moskva Raadio Tšaikovski nimeline orkester. Vladimir vedas CV juhatusel ja Frankfurdi alti. Ooper alustab nüüd hooaega alati auftaktifestivaliga esinemas, Julia Fischer. Kavas ka Kaiassaario uued Adriana laulud. 12. oktoobril hakkab siin laulma aga Eesti rahvusmeeskoor Paavo Järvi juhatusel. Selline oli helikaja täna, 30. septembril. Operaatorid Helle baasia, Katrin maadik ning toimetaja Maria Mölder tänavad teid kuulamast ja soovivad kena nädalavahetuse jätku. Heliga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis sobival ajal teile sobival ajal. Helgaja.