Tere, head klassikaraadio kuulajad eetris on muusikauudistesaade helikaja, mille teemad järgmised. Tiiulevalt käis eelmisel nädalal kuulamas Mozarti ooperi Tomi neoEesti esmaettekannet. Rahvusooperis Estonia saab alates järgmisest nädalast taas näha Giuseppe Verdi ooperit latravjaata. Lavastaja Neeme kuningaga räägib aga ära Tallinna ülikooliga. Kammerkoor võitis Barcelonas kaheksandal rahvusvahelisel koorikonkursil esimese koha ja kuldmedali. Dirigentide Merike Aarma ja Aivar Leshynskiga vestleb Kersti Inno. Homme on Kadriorus lossis endise klaveriõpetaja hilja Holmi mälestuskontsert räägib tema õpilane Vardo Rumessen. Eesti muusika ja teatriakadeemias Kletti Toivo nahkuri pianistide raamatut muusika läbi vaimu autoriga kõneleb Priit Kuusk. Poola kammeransambel multikaamera esineb 11. oktoobril Tartus ja 12. oktoobril Tallinnas. Esineja tutvustab kontserdikorraldajast Kristel Kuslap. Eesti muusika päevade ekstra kontserdil kõlab 12. oktoobril Tallinna kammerorkestri esituses Tallinna metodisti kirikus. Eesti muusika dirigent Risto Joost tutvustab kontserdikava sarjas vokalist Siimu esineb homme Estonia kontserdisaalis sopran Aile assoni, kes räägib oma kontserdikavast kahiliga ja kuulajaile. Ja saate lõpetab Priit Kuusk muusikauudistega laiast maailmast. Mina toimetaja Tiina kuningas, soovin teile head kuulamist. Seoses Mozarti sünnipäevaga sai kuuldud meeletult palju sellelt heliloojalt ja tundus, et kas on veel võimalik millegiga üllatada. Ja ometigi see üllatus tuli seoses õppetööga, millega on minul au olnud tegeleda, olen ma Mozarti ooperis Idomineo kuulnud ja tegelenud lausa nii mõnegi aariaga kuid tervikuna sai nüüd kuulda esimesel oktoobril Estonia kontserdisaalis esmakordselt. Ja see oli väga meeldiv kohtumine. Esindajateks olid Eesti riiklik sümfooniaorkester, filharmoonia kammerkoor, väike osa Eesti rahvusmeeskoorist, dirigendiks Olari Elts, solistideks Juhan Tralla, Roslin Richter Austraaliast, metsosopran Violet noor tühin Hollandist, sopran Christine käelite Lätist, sopran ja meie tenor Mati Turi ning bass Allan Vurma. Haamerklaveril oli Reinud Tepp tšellol Tõnu Jõesaar. Kui siseneda kontsertsaali ja sulle antakse kätte antud õhtu kava, siis esimene asi uudishimulikult vaatad sisse ja pean ütlema, et selle ettevõtmise edu oli alguse saanud juba sellest kava bukletist. See sisaldas nimelt äärmiselt sisukad ja valgustusliku teose tutvustust Kristel pappelilt ja äärmiselt head ladusalt tekstide tõlget Maarja Kangro alt. Meeldis ka see. Need olid ära tõlgitud ka situatsiooni kirjeldused, et olid tõlgitud need osad, mis olid jäänud nagu kupööridesse. Ja sellisena tuli väga terviklik pilt kuulajale. Juba tekstidega. Ooper oma särava ja energilise tee tuuris avamängu ja lõpukooriga nagu raamiks erakordselt huvitavale ja sisutihedale, muusikaliste mõtete kulgemisele ja takt takti järel tuli veenduda, et väga paikapidav oli Kristel pappeli mõttekäik kavalehel kus ta räägib sellest, et Mozartile oli prantsuse ooperižanr väga lähedane. Ta tundis hästi Klucky oopereid ja võiks öelda Mozart komponeeris oopereid nagu hea lavastaja kes paneb karakterid lavale elama ja hoiab alal pinevat arengutempot. Ja muidugi ei saa kogu see väärtus meieni tulla, kui ei ole vastavaid esitajaid. Ja sellel õhtul oli tõesti äärmiselt õnnelik kooslus. Solistid väärisid orkestrit ja kogu seltskond väärisdirigenti. Uskumatud on need energiavood, mida Olari Elts on võimeline käivitama nii orkestris kui solistides ja just edasi andma selle pinevuse, millest eespool juttu. Sümpaatne oli see erakordne tundlikus, millega dirigent andis võimaluse lauljatele seoses nende harmoonilist kaldumist ka ühest helistikust teise. Harmoonilised muutused helistiku sees ja siis need minaarsed ja kandileensed meeleolud. Kõigele oli antud hingamisruumi. Ja siinjuures muidugi olekski omaette teema Mozarti helistikke eelistused. See, kuidas ta on valinud karakterite ja situatsioonide puhul helistikud. See on väga huvitav, mehine ja karge C-duur. Ooperi esimeste saaretes idume näole ja Arbatšele iilia oma kurbusega keemullis ja tõenäoliselt oletatavasti väga autoportree lik ideomeneo on malbetes mosoorsetes B ja F teed uurides. Ja ainuke tuldpurskav ja agressiivne kuju Eletra lõpetab see mullis. Võiks öelda, et harva kohtab sellise mahuka teose ettekande puhul niivõrd ühes paadis istuvaid tegijaid. Kõigepealt soovis ära märkida väga täpselt ja mõtestatult laulud, retsitatiivid millede edukus kindlasti oli sõltuv ka Reinud tepist ja Tõnu Jõesaarest. Ja eriti nüansirikkad ja värvirikkad olid need Kristine Kailitel ja Juhan Trallal. Mozarti tahtel on iilia, kelle tõenäoline prototüüp või pühendus, kuidas seda sõnastada. Tema noor naine, kostanza on vastu õrnuse ja truuduse kehastus ja imetlusväärne voli Kristiine Gailiti oskus oma küllaltki metalse läikega koloratuuri nii mahedaks värvida. Loomulikult on see võimalik ainult nii kõrge laulukultuuri ja sellise hingestatud laulmise omamisel. Eriti kaunid olid teise vaatuse aaria seil padre Berdei. Siin oli soojust vokaalsetelegantsi kõrgusesse minekul ja seesama joon püsis tema juures nii imelises kolmanda vaatuse aarias tsehhi reetilusingeeri ning kvartetis kolmandas vaatuses milline olevat moodsardile erilise tähendusega olnud. Nimelt on säilunud andmed, et kui Mozart siirdus tutvustama oma isale oma noort abikaasat konstantselt siis õhtusel kodusel musitseerimisel olid nad oma perekonnaga seda kvarteti laulnud. Ja Mozart ise tõenäoliselt idamaanteed. Juhan Tralla iidome neoKreeka kuninga rollis oli lumme uskumatult mehine ja jõulise värvinguga retsitatiivi kohe alguses ovoi Timmardeedinnetuna Aliire ja muidugi täiuslik kantileni maksma panemine teise vaatuse aarias fuaardel, Maar ja muidugi tema instrumentalistina hariduse tagant, siis on ilmselt see, et tema koloratuurid, see kuueteistkümnendik, nootide interpreteerimine, see on nii täpne. See oli nagu tulevärk oma tehnilises teostuses, kuid samas absoluutne meeleolukandja. Selles oli sõnum, mitte vokaaltehnika demonstratsioon. Ida Mante roll oli kirjutatud Mozarti kontrodenorile, seega laulja peab valdama väga head vokaalset kõrgtehnikat. Austraaliast pärit Schos liin, rehter oli minule tõeline avastus. Väga kirgas kõla, ilma mingi kunstliku metsolikuseta ja väga hea maitsega muusik. Tema saali täitev avar kõla pääses kohe esimese vaatuse duetis iiliaga kaasakutsuvalt kõlama ja lummas tema hea ansamblitunnetus. Väga kaunid olid nii teise vaatuse Tertset Eletrajaidumineoga ning eelpool kõneldud kolmanda vaatuse kvartett. Helgetele tegelastele vastukaaluks kirjutatud elektropartei kes peab väljendama kirglikku tunnet võid, omakasupüüdlik natuur. See oli väga jõuliselt olemas hollandlanna violett noor tünnil, tema metalne hääl, täpne koloratuuride Atageerimine, kõik oli suurepärane. Iseküsimus muidugi, võib-olla on tema kantileeni valdamine ja oma kõlaga saali täitmine. Kuid selle rolli lõpuaaria viimane lehekülg on omaette pähkel nii oma registrile kui tehniliste võtete poolest. Ning tekst, ah ei, tahan järgneda oma vennale Orest selle pimedasse sügavikes. See tõeliselt mõjus põrgusse siirdumisena. Ja lauljanna tuli sellega väga efektselt toime. Mati Turi, Arbaatse ja ülempreester olid lauldud mehise dramatismiga ja tema kõla on meeldivalt avardunud. Teise vaatuse aarias seil tuua toal oli suurt sisemist pühendumust ja säravalt olid lauldud kõik kiired jooksud. Ning täisverelise kõlaga oli laulude aaria lõpus efektne kvart üle oktavi hüpelasse. Ja mis peamine, tema hääl lummab alati oma loomulikkusega. Üllatavalt suurena ja mahukana mõjus filharmoonia kammerkoor. Oli ju seal ainult lisandunud mõned lisalauljad väljaspool seda koori kelle esituses koor, Ovototremendo oli juba kuulda tulevase reekviemi kooride hingust. Ja muidugi kõrvale täiuslikuna kõlas idume neoja preestrite duett mida laulsid riikliku akadeemilise meeskoorimehed. Kuna Mozart pidas tolleaegset Müncheni orkestrit omas ajas parimaks see andis talle võimaluse kirjutada just nimelt sellise rikka partituuri, siis tore oli kogeda, et ka praegu pakuti meile parimat kvaliteeti orkestrilt. Rääkimata muidugi Olari Eltsi fantaasiaküllusest nii tempodes kui värvides. Reedel ja 13. oktoobril on taas laval lagravjaata. Neeme kuningas. Kas esietenduse ja taas lavaletuleku vahel on suur vahe selle redaktsiooni puhul? Ei, siin nagu sellist olulist vahet ei ole, see, mis laval toimub, on ikkagi kõik seesama, mis tol ajal, ehk siis 1997. aastal loodud lavastuses sai tehtud ja, ja ei näe nagu põhjust radikaalseid selliseid muutusi teha, kuna see etendus tundus olevat üsnagi toimiv, oleme teda mänginud ju väga kaua aega. Ja tõtt-öelda see, et ta nüüd taas laval on, ei tähenda sugugi nagu seda, et ta ei oleks võinud ka vahepeal lava peal olla. Aga siin on täiesti pragmaatiline põhjus, et seda lugu mängiti tõesti niivõrd palju kordi, mitte ainult siin meie statsionaalsel põhileval, vaid me käisime sellega ka Rootsis ja, ja oleme ka mujal siin Eestis ringi käinud, et need dekoratsioonid lihtsalt väsisid ära ja leidsime, et meil ei ole lihtsalt õigust rahvusooperis selliseid natukene lagunenud dekoratsioone näidata. Nii et see, et ta paar aastat nii-öelda riiulil ta lihtsalt puhkas ja vahepeal korrastasime dekoratsioonid ja nüüd me siis noh, taastame sellesama lavastuse ja taas laval siis nagu tähendabki seda. Ja ooperilavastus jääb ikka selle ilusa lõpuga, nagu ta sul oli plaanitud, et ei ole laval mingit surma, vaid on lihtsalt kadumine. Nojah, nii ta on ja see on ka võib-olla see kontseptuaalne võti selle selle loo puhul, et mina olen kogu aeg seda öelnud, et ravi ja ta ei ole ooper noh, mis on nagu, või olete haiguslugu, vaid see on armastuslugu ja ja see traagiline lõpplahendus selline on. Ja, ja pisut võib-olla ebatavaline on ka siin väga sellised isiklikud põhjused ka selleks, et ühelt poolt tundus mulle, et on amoraalne surma sellisena laval kujutada, teiselt poolt arvasin, et Violetta puhul surm ei tohiks olla karistuseks elulaadi eest, et siin on nagu hoopis nagu teised väärtused, et võib-olla see surm, mida meie näe nimelt võib-olla seal on pigem vabanemine ja ongi teatud selline valgustumine ja Katar siis et nii nagu ka meie lavastuse afišil ja kavalehel on kujutatud, et see on üks väga kaunis sihvakas pikk küünal, mis on äsja kustunud aja ümbritsetud sellistest lössi vajunud küünlajuppidest, mis põlevad ja põlevad. Ehk siis see on see inimese elu pikkus, aga tema on jäänud nagu selliseks kauniks ja nooreks selline, nagu ta oli. Et see on ehk mõeldud natukene selle lõpuga, sellist asja. Kas soome teatrikunstnik Anna kontek, kes on selle lavastuse kujundaja, kas ta tegi ka mõned uued kujunduselemendid võide taastasite tema jooniste järgi kõik selle, mis juba algselt oli? Täiesti üks-ühele on kõik see nagu oli algselt ja õigemini asendama pidime need peeglid, mis on nagu kujunduse põhielement, aga, aga noh, enamuses asju olid ju siin olemas, neid ei pidanud isegi uuesti tegema, vaid vaid nagu mööbli restaureerimine. Nii on ka dekoratsioonide restaureerimine, neid pidi natukene värskendama kohendama ja uue jume andma mõningatele diivanitele polstreid vahetama ja siukene täitsa selline tüüpiline töö, aga midagi me ei ole lisanud, ega midagi ei ole ka ära jätnud, nii et mina lihtsalt selleks põhjust, sellepärast et anna konteksti, töö on tõepoolest niivõrd tugev ja et on terviklik ja ta selle kontseptsiooniga niivõrd täpselt haakub, et noh, see oleks olnud lihtsalt puhtalt meelevaldne või iga hinna eest teisiti tegemine, milleks ma ei näinud nagu mingit põhjust. Aga osatäitjad. Osatäitjate suhtes on küll teatud muudatusi jah, et siin on mitmeid kolleege, kes on kas laulmise lõpetanud või majast ära läinud, aga samas me oleme siin suutnud siin deklareerida pidulikult ja üsnagi uhkelt, et, et meil on ju toimunud põlvkondade vahetus ja meil on tublisid uusi noori lauljaid tulnud. Rõhutaksin siin võib-olla Mart Madiste, Urmas Põldma, kes debiteerivad siis Alfreeruna aga Aare Saal, Rauno help jätkavad Shermoonina ja mis puudutab peaosalist Violetta, siis need on meil küll põhiliselt nii-öelda importvioletad, aga see-eest väga head. Kristiine Gailiti, Läti rahvusooperi solist Irina somoilova Moskvast ning noh, kindlasti ka Juhan Tralla. Nii palju kui ta siin Eestis on kindlasti avaldanud soovi Alfredo rollis laulda. Lisaks rida kõrvalosatäitjaid, kes on ka uued Tallinna Ülikooli kammerkoor võitis Barcelonas kaheksandal rahvusvahelisel koorikonkursil esikohapunktide arvestuses kuldmedali. Stuudios on koori dirigendid Merike Aarma ja Aivar Lessinski. Palju õnne teile ja koorile. Tallinnas Ülikooli kammerkoori edust on viimastel aastatel olnud mitut puhku kuulda. Kas teil on õnnestunud koori värvata väga võimekad lauljad või olete nad väga võimekaks treeninud? Oleme suutnud moodustada väga tugeva kiimi dirigentide poolt ja see annab võimaluse esineda nii sihukestel rahvusvahelistel konkurssidel. Meil on suurepärane kolleeg vokaalpedagoog. Karin Salumäe. Meil on äärmiselt energiline, suurepärane ja igale koorile igatsetud dirigent Aivar Lezinski ja mina ise selle koori kunagine looja. Meil on praegu hästi huvitav ja tore töö. Millised nõuded olid kooridele Barcelona konkursil? Nõuded olid siis küllalt selged ja lihtsad, võis olla maksimaalselt pikk 20 minutit, seal pidi kindlasti olema sees siis ka ühe Euroopa riigi rahvalaule lisaks oma maa rahvalauludele ja ülejäänu oligi vist siis ja kui vaba fantaasia tulemus tähendab võimalikult mitmekülgselt esindada ja näidata rahvalaulu. Ühtepidi tundub justkui, et need nõuded on suhteliselt lihtsad ja et võiks olla nagu suhteliselt lihtne välja pakkuda üks kava. Aga keeruliseks teebki just siis see, et mismoodi sa muudad nagu atraktiivseks selle kava. Ja mismoodi see kava pääseb mõjule teiste sarnaste programmide kõrval. Et niisugust väga suurt objektiivsust siin selles mõttes olla ei saa, et ei ole ju kohustusliku lugu, mille järgi hinnata intonatsioon ja rütm ja stiili ja, ja kõiki neid tavakriteeriume. Et just see nii-öelda Fanta, Aasia ja lennukus ja, ja võib-olla värvikus, mis kogu selles kavas, nagu on see peakski siis olema see põhikomponent. Milline oli teie kava? Meie kava kukkus välja kogemata, äärmiselt huvitav. Me alustasime oma kava üksiku laulja lavale tulekuga ja meie kava lõppes Ingerimaa õhtute lõpuosaga, kus jääd lavale üks laulja. Nii et kompasitsiooniliselt oli äärmiselt terviklik. Me täname ka oma liikumisjuht Renee nõmmikut, kes aitas kooril särada. Ja tundus, et noortel jätkus ka seda sirtsu ja sättuv et nad oma 20 minutit ilusti esitasid. Me alustasime oma repertuaari eesti rahvalaulutöötlusega, Heli Kendra on teinud selle töötluse. Mul on suust ja südamest. Sellele järgnes Cyrillus Kreegi armas Jeesus, sind palun. Siis jõudsime esimeste välja tormiste teosteni neli osa tema seitsmeteistkümnest pulmalaulust, siis oli see kummardus teisel Euroopa rahval ehk soome rahvalaul tualammu kuldani. Ja sellele järgnes Sis Veljo Tormise Ingerimaa õhtutest kolm osa, see oli rahvusvaheline konkurss. Milline oli see seltskond, kellega te konkureerisid? Tõesti, see seltskond oli minu meelest nagu piisavalt laia geograafiaga esindatud oli siis üks ameerika koor või õieti koor USA vabast Los Angelesest, kes tegelikult oli siis hiina koor. Et niisugune kultuuride segunemine oli seal tunda ka natukene nii nende vokaalis kui ka nende laulmismaneer is. Kui kava ülesehituses siis oli seal maksa koore, mis olid suhteliselt traditsioonilisemad ja Itaalia koor oli kaks tükiseks kreeka koor, siis olid alatised eesti kooride kaaslased lätlased, kes olid ka sinna konkursile tulnud ja kes esinesid lastekooride kategoorias väga tublisti. Tšehhid ja loomulikult siis meie omad sõbrad nii-öelda Tallinnas Kaarli kirikukoor. Ja nagu see punktide arvestus näitas, oli meie tase ikkagi väga-väga lähedal, nii et, et see mõne kümnendikuga seal, mis nii-öelda meie zürii arvates osutasime nagu paremaks, näitab seda, et ikkagi konkurents ka meie endi vahel oli väga tugev. Minu meelest. Kas te saite kuulata ka neid teisi koore? Ja meil oli see õnn, et me esinesime päris esimestena ja siis saimegi kuulata teisi koore ikkagi meie saime minu meelest täitsa korraliku pildi sellest, mis koorid olid tulnud ja mismoodi nad laulsid ja mis repertuaari nagu pakuti, see oli küll väga kena. Minu meelest oli ikkagi väga tubli Kaarli kiriku kontsertkoor, kes laulis seal omamoodi Cyrillus kreegi seades. Mu süda, ärka üles, mis oli erakordselt paindlikult ja väga meisterlikult ja väga hästi läbi tunnetatud tehtud ja siis oli ka nendel seal kavas osasid Tormise, Vadja, pulmalauludest ja ja siis seto töölauludest ja need olid kõik tehtud on minu meelest ikka väga hästi väga kõrgel tasemel. Ainuke, mis siinkohal tulebki kohe meelde, on see, see ruum, kus me siis esinesime. See oli Santa Maria Dilbi kirik Barcelona vanalinna osas ja see ruum oli küll väga raske ja tänamatu. Alguses tundus, et oi, et suhteliselt kergesti saab nagu selle koha kõlama ja ta nagu toetab ja aitab siis tegelikult see oli väga petlik, see esimene ettekujutus sellest, et tegelikult see ruum nivelleeris kogu seda üldist kõla, seda pilti ja ta kiskus kõike nüansse maha, nii Forted kui piano, et pidi väga-väga palju vaeva nägema, et seal tõesti need kontrastid, mis on nagu algselt sinna kavva mõeldud, et need tõesti mõjule pääseksid, et see ruum selles mõttes natukene salakaval, isegi. Konkurssi hindas rahvusvaheline žürii, aga kas oli ka palju publikut kuulamas? Publikut jätkus, kirik oli äärmiselt suur, rääkimata nendest osa võtmetest kooridest, neid oli ikkagi kokku 10 need koorihuvilised ja siis ka Barcelona turistid ja nad ise. Kas peale konkursi esinemise oli teil veel võimalus üles astuda? Ja see konkurss ise algas siis juba avakontserdiga, kus astusid üles praktiliselt kõik koorid ja see oli esimeseks katsumuseks nii-öelda siis esineda päris juba selles konkursi paigas saadaga akustika proov kätte. Lisaks oli seal võimalus esitada ka muud repertuaar paari, et me nagu ei piirdunud ainult konkursi repertuaariga, vaid said nii-öelda ka noh, lihtsalt südame rõõmsaks laulda seal, mis on tegelikult ju ikka ka väga oluline. Ja lisaks sellele oli suur rongkäik, mis oli siis plaanitud veel viimasele päevale enne lõpptulemuste väljakuulutamist niimoodi, et me läksime ühte jalakäijate tänavat pidi siis nagu suhteliselt aeglases tempos sinna kiriku poole ja siis teatud nihukeste vahemaade tagant. Absoluutselt kõik koolid laulsid veel midagi, mis oleks olnud sobilik just niimoodi väljas vabas õhus esitamiseks. Ja oli ka ekstra vabaõhukontsert ühel õhtul, kus meil oli võimalus laulda viis minutit laulsime seal tormiseid, muidugi, kogu see arhitektuur meie ümber mõjus meile küll väga hästi. Ja kus saab kodupublik kuulata Tallinna Ülikooli kammerkoori, seda korduvalt küsitud, saame ainult vastata, et esimene meie esinemisvõimalus on 20. oktoobril oma ülikoolidoktorite promoveerimisel. Sellele järgneb üritus raamatuillustraatorite konverentsil esinemisega. Siis on kammerkooride liidu organiseeritud jõulud muutus ja võib-olla jõuame ka päris oma kontserti nii. Aasta lõpus aitäh ja palju edu Tallinna Ülikooli kammerkoorile. Tänavu möödub 85 aastat sünnist ja 35 aastat surmast klaveriõpetajal Hilje Olmil kelle juhatusel on suurde muusikasse jõudnud kümned eesti pianistid. Teiste seas ka teie, Vardo Rumessen, milline õpetaja oli hilja Olm ja milline on tema tähtsus Eesti kultuuriloos? Ei too, ilm oli väga särav muusikaline isiksus. Tagantjärgi mõeldes paneb lausa imestama Gustav siis selle hinge ja vaimujõu nendel rasketel aastatel ühendada endas kaks nii vastandlikku iseloomuomadust. Ühest küljest oli ta äärmiselt range, nõudlik, kindlasti oli ta suur Aadee inimene, missioonitundega pedagoog ja teisest küljest oli ta D väga sädelev, rõõmsameelne naerusuine. Minul oli jah, õnn õppida tema juures aastatel 1961 kuni 1964, sellest ajast ma mäletan teda väga elavalt terve oma elu hilja valmi elu muidugi oli kulgenud küllaltki rasket teed pidi. Ta oli alustanud oma muusikaõpinguid juba 1934. aastal Tartu muusikakoolis Adeele prossi klaveriklassis ja pärast seda, kui Prose lahkus Saksamaale, jätkas ta Bruno Luki juures siis 43. aastal ta lõpetas Tartu muusikakooli ja sõda oli vahel. Ta põgenes rinde eest Pärnusse. Oli Pärnu Endla teatris kontsertmeister, aga 46. aastal õnnestus tal astuda Tallinna riiklikku konservatooriumisse, mille ta lõpetas siis 1951. aastal pidi ta pühendaski ennast ainult pedagoogitööle need 20 aastat, mis ta sai iseseisva muusikuna tegutseda alates 51.-st kuni 1971. aastani. Need ta pühendus täielikult pedagoogitööle. Hilja Ulm omab eesti pianistina ajaloos kindlasti äärmiselt olulist väljapaistvat kohta hilja Olmi kohta, kokkuvõtvalt ma julgeks ütelda niimoodi, et minu jaoks oli tema üks kõige olulisemaid omadusi see, et ta armastas ise muusikat, väga emotsionaalne, reaalselt käis alati kontserditel, tal oli väga mitmekülgne kultuurihuvi, ta tundis kirjandust, maalikunsti, tundis sümfooniaid, kammermuusikat ja nii edasi ja ta oskas seda armastust anda edasi oma õpilastele. Kus ta õpetas ja kes olitama, õpilased? Hilja Olm alustas oma pedagoogitööd, kui ta õppis Tallinna konservatooriumis 1946, oli ta Nõmme laste muusikakooli õpetaja kuni 51. aastani pärast konservatooriumi lõpetamist alust, sest ta pedagoogitööd Georg Otsa nimelises muusikakoolis, mis tol seal oli Tallinna muusikakooli nime all, samal ajal õige varsti. Tal olid mõned õpilased ka Tallinna muusikakeskkoolis. Põhiline, tema pedagoogi tegevus oli ikkagi seotud Tallinna muusikakooliga ja tema juures õppis ka palju pianist tol ajal õpetaja hilja valmil läksid alati need nimed segamini. Tal oli kolm poissi, kes oli Vartodenneli Arpo ja kolmas oli Hardo Hardo Kriisa. Temast sai hiljem meie tuntud orelimeister Arbo Valdma, et me teame kõik silmapaistva pedagoogina, kes töötab Kölnis praegu. Aga peale selle oli tal mitmeid teisi õpilasi, paljud nendest on jäänud pedagoogitööle, mõned on siirdunud välismaale. Ma usun, et see kõik kokkuvõttes oli väga tänuväärt ja väärikas töö, mida hilja õnn tegi. Ja kuidas teie, tema õpilased, väga austatud õpetaja mälestust jäädvustatud Aitäh muusikakeskkooli, õpetajate, endiste hilja, Olmi õpilaste, Irene Lindi ja Eve Paju eestvõtmisel on kogutud mitmete hilja Olmi õpilaste ja tema kolleegide mälestusi, millised on avaldatud oktoobrikuu ajakirja muusikanumbris. Ja hilja, Holmi mälestuskontsert toimub pühapäeval, kaheksandal oktoobril kell 18 Kadrioru lossis, kus Vardo Rumessen esitab Johann Sebastian Bachi hästi tempereeritud klaveri esimese osa 24 prelüüdi huugat. Meie muusikute riiulile on värskelt ilmunud uus põnev raamat muusika läbi vaimu, mille autoriks Muusikaakadeemia õppejõud, pianist Toivo Nahkur. See pole tema esimene raamat. 1989 ilmus Toivo nahkuri intervjuude raamat prono Lucyga. Siinne köide on aga üsna teisest mastist maailma pianism toodud meie lugemislauale eesti keeles. Miks sa niisugust raamatut hakkasid tegema? No ma olen muusikaprobleemidele palju elus mõelnud, pool elu olen lugenud üliõpilastele pianismi ajalugu. Muidugi raamat ei ole seotud loengutega, aga ikkagi on harjumus rääkida ja mõelda ka muusikast mitte ainult mängida. Ja see raamat on minu tõekspidamised antud hetkel ja võib-olla maa siis võrdlen ka meie aega minevikuga lähiminevikuga esimeses osas. Nii et üks minu hetke mõtteseis raamatust endast ilmus esimene osa praegu teine osa on kavas välja anda aasta pärast ja on üldjoontes juba valmis. Esimene osa ise koosneb kahest alajaotusest. Esimeses pooles esseed, mõtted interpretatsioonis, teises osas minu võrdlus tänapäeva klaverimuusikamaailma ja sajand tagasi olnud klaverikoolide vahel. Raamatu teine osa on mõeldud heliloomingu kaudu renessansist kaasaega. Kusjuures ma püüan seda vaimu siis leida, et kust ta kõige alguses klahvpillimuusikasse sai ja mismoodi on ta tänaseks, kuhu ta on jõudnud ja kus on olnud kõrgpunktid. Ja huvitav küll, et noodid on materiaalne, nootide vahel mittemateriaalne. Ja kui me vaatame, kuidas Bach terve kosmosenootide vahel ära peitis siis see ongi ka vaim läbi muusika. Ma usun seda, et raamat ise peaks olema arusaadav ka laiemale lugejate ringkonnale. Ta ei ole ainult kitsastest penismialastest probleemidest. Kust pärinevad algallikad või materjalid väljaande jaoks? Otseseid algallikaid. Kummaline küll ei oska öelda. Sellisel teemal raamatut, et oleks kirjutatud üldse ei tea. Eestis kindlasti mitte, aga ka mitte mujal. Võib-olla impulsse olen saanud mõnedelt filosoofidelt. Isegi Oswald, Spengleri, Friedrich Nietzsche. Mis tähendab sinu interpretatsioonis pianismi raamatu puhul läbi vaimu? Kindlasti ei ole tegemist spiritismiga, aga ma olen jõudnud arvamusele, et suur osa meistriteoseid on sündinud nii, et helilooja kas rohkemal või vähemal määral olnud vahendajaks, et see idee, see mõttelise teostus äkki see on tulnud kuskilt kõrgemalt, et muusikas on väga palju seda, mida me võime arvata mis võiks pärineda mingitest muudest Malteerijatest muudest maailmadest. Ja kuna meistriteosed on niisugusel viisil minu arvates suures osas tekkinud, siis ma arvan ka, et esitus, kus siis peaks inimesed sellistele asjadele rohkem mõtlema ja ma arvan, et tänapäeval mõeldakse nendele asjadele küllalt vähe. Aga see on ka üks põhjus, miks tänapäeval meistriteoseid vähemalt minu alal sünnib haruharva. Pianismi raamat oli juba selle nädala algul müügile meie raamatukauplustes. Järgmisel nädalal toimuvad kammeransamblid, multikammeraata, kontserdid Tartus ja Tallinnas, ansambleid tutvustab üks korraldaja Kristel Kuslap. Ansambel multikaameraatoloodi aastal 1991 Poolas toorunis ning ta alustas oma esinemisi kontserdisarjaga Sandy panes kontsert, mis toimusid Tamski palees toorunis ja pärast seda on ansambel andnud üle 500 kontserti kodumaal ja kõikjal aga on esinetud väga esinduslikes saalides Varssavi kuningalossis, Poola rahvusliku filharmoonia saalis. Edasi esinetud on Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Hollandis, Leedus, Lätis ja siiatuleku põhjuseks on ansambli nii-öelda sünnipäev 15 aastat möödumist ansambli loomisest. Ansambli kunstiline juht on Hendrik Kiisa ja nende tegevust iseloomustab just see, et nad on üritanud aegade tähistada väga tähtsaid sündmusi, mis on siis seotud kas nende kodulinnaga või üldse Poolaga. 1993. aastal külastasid nad Poola ja Itaalia linnasid, mis olid olnud suure astronoomi kooperniku vastu. Külalislahked tuur kandis nime Homaas, Kopernik helistas siis Koperniku sünni- ja surmadaatumeid samuti. Teine selline uhke tuur toimus 1999, mil tähistati Fredrik Robbeni 100 viiekümnendat surma-aastapäeva. Samuti esineti kõikjal Euroopas pas ning kaasati kohalike pianistide multikamaraton. Nimi on Eesti publikule kõige tuntum või seda märgistab sõna Pro Baltica, sest just ansambli juht Henrik Kiisa on olnud Pro Baltica initsiaator ja läbiviija. Esimesena kontserdid pro Baltica festivali nime all toimusid 2001 kõikides balti riikides ning samuti ka sellel korraldi nii palju koostööd just kohalike muusikutega. Eestis jõuavad Poola muusikud pärast kontsert Lätis, Leedus, siit edasi minnakse Soome, Rootsi, Taani, Saksamaal. Need on kohad, kus ansambel on tihti esinenud ning kus meil on palju sõpru ja toetajaid. Millist muusikat ansambel multikaamerata mängib? Nagu ma ütlesin, nad oma kontsert tuuritki on tähistanud sellist olulist daatumit märgistamisega, siis neid valt võibki nimetada nii-öelda kultuuri diplomaatideks väga tihti t nad mängivad just nimelt Poola heliloojate muusikat, nii et seegi kord saame me kuulata Penderetski, Lutuzlovski, Kozekski muusikat ning samuti Bachi ja Mozartit. Kui ma näen neid esinemisPaikugi siit edasi, nad lähevad ju tempel jaogiasse ja Lundis, mängivad nad Toomkirikus ja nii edasi, et küllap nad on selline Poola üks esindus kammeransambleid tegelikult. Aitäh Kristel Kuslap-ile selle intervjuu eest kammeransambel multiKameraata, 11. oktoobril Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis ja 12. oktoobril Tallinna raekoja saalis. Dirigent Risto Joost, täna olete te veel Londonist, kuid juba järgmisel nädalal, neljapäeval, 12. oktoobril juhatati metodisti kirikus kontserti, mis kannab nimetust Eesti muusika päevade ekstra, millest selline idee kontsert eesti muusikast korraldada tekkis. Selle kontserdi, ma arvan, põhiidee on väga lihtne, see on lihtsalt nii-öelda jätk selle aasta kevadisele Eesti muusika päevade sarjale, kus tegelikult pidi tulema kui kammerorkestri kontsert, mis erinevatel põhjustel jäi sellel aastal olemata ja ja antud juhul juhtub sellel korral siis sügishooaja alguses. Siis on tegelikult haruldane Te näete koos Tallinna kammerorkestriga. Ja kelle teosed seal olid ette kantakse. Seal kontserdil on kokku piss, teos on üks esiettekanne, Malle Maltis kirjutanud spetsiaalselt selleks kontserdiks uue teose pealkirjaga Vaikelu mööduvate minutitega ja see teos on keelpilliorkestrile löökpillidele. Enamus teostest ongi keelpillidele, sealhulgas on veel Tõnis Kaumanni oopus üks 97. Keelpilliorkestrile siis Lepo Sumera muusika profana Märt-Matis Lille taevajõgi ja Erkki-Sven Tüüri kristalli saates. Neid teisi teoseid, kõike olete varem ka juba ette kandnud. Mina isiklikult olen juhatanud Märt-Matis Lille taevajõge ülejäänud ja minul on uued, aga kammerorkester on loomulikult mänginud neid. Ja milline on selle kontserdi selline põhimeeleolu? Ma arvan, et need teosed, mis on sinna sattunud, on piisavalt erinevad üksteisest ja piisavalt mitmepalgelised, et nad peaksid, ma arvan, kuna see eesti muusika kurvameelsuse poole pealt pakkuma ka rõõmsaid noote, mis on, ma arvan, väga positiivne, tervikuna moodustub hea põimitud kava. Jah, ma arvan, et siin on kõik tempo nüansid rääkides üldse muusika väljendusvahenditest esindatud. Aitäh, dirigent Risto Joost. Eesti kontserdi poolt korraldatavast sarjas vokalist Simo esineb pühapäeval, kaheksandal oktoobril kell 17 Estonia kontserdisaalis sopran Aile assoni koos pianist Helin kapteniga. Mida te esitate selle kontserdile ja miks te selle kava just nii olete kokku pannud, nagu te seda teinud olete? Kontserdikava on pandud kokku nagu klassikaline pruudi põlvapäev, et midagi uut, midagi vana, midagi laenad, midagi sinist, midagi vana on siis minu vaieldamatu ikka veel lemmikromaanina Rahmaninovi lauludest on seal vist, et üks päris uus laul, mida ma ei ole varem olnud ja mõned et eelmise aasta kontsertidest erinevad laulud on seal sees, kõik ülejäänud kava on täiesti uhiuus, teise laulu heliloojana on siis Richard Strauss, kelle laule kätt südamele pannes ei ole ma laulnud mitte kunagi varem. Ma pean ütlema, et mul on olnud algusest minu lauluõpingute algusest peale mingi eriline aukartus Straussi muusika ees. Mulle väga meeldivad tema ooperid ja mulle väga väga meeldivad tema laulud, aga ma ei ole kunagi varem tundnud, et et ma peaks neid üldsegi üritama laulda ja selle üle, tegelikult on mul hea meel, ma arvan, et mul alles päris pikk tee käia, et leida ennast Raussis täiesti kodus sellega kontserdiga. Ma loodan, et see on algus, et ma olen valinud mõned hästi tuntud straaži laulude, mõned tundmatud alati nagu ma üritan oma kontserte teha, et neil igal buketi lauludel on mingisugune oma ühine nimetaja siis Straussi lauludest on kaks äikest nelja laululist buketi, et ühed on öö ja armastuslaulude väikene lõik ja teine on time, jätsin bluumen, ehk siis neiu lilled. Eks straaži kuulsamaid laule plaanid, mis on naise tulemus, avavad teosed nii luules kui muusikas ja Sutteri aariatest olema seekord pannud kavasse kolm Putšiini aaret ja kaks Verdi aariat. Putšiini aretest ma nüüd olen laulnud rollina Zoranzeelikatest, õde on seelikat, aga Chini muusika on selline, mida ma kindlasti tahan kunagi laulda ooperilaval. Aga just sellises kontserteerivas ettekandes on, ma arvan, väga hea alustada ja katsetada Putšiini laulmist Verdi haaretest, ma panin seekord lausa ühe rolli, kaks suurt aariat kontserdikava ja seda sellepärast, et arvatavasti Ma debüteerinud ka sellesama ooperi käitroovat haare järgmine aasta Verdi muusika on kuidagi. Võib-olla ma ei julgenud öelda, et seal minu häälele väga sobiv, aga ta on minu olemusele väga sobiv muusika ja ma olen tasapisi olen ennast arendanud sinnapoole, et, et ma saaks laulda Verdi muusikat nii nagu ta minus kõlab. Selles muusikas on mingi jumalik säde, mis alati kütkestab, selline ka tuleb, et Verdi, Putšiini, ooperiheliloojatest ja Rahmaninovi ja vihastrast laulu heliloojatest Aitäh Ailassoni Ailassoni esineb Estonia kontserdisaalis pühapäeval, kaheksandal oktoobril kell 17. Klassikaraadio teeb kontserdi esimesest poolest ülekandekontserdi teistpoolt kuulata klassikaraadios neljapäeval, 12. oktoobril kell 19, null viis. 67 protsenti muusikat, 23 protsenti, installatsiooni 10 protsenti perfoometsid. Niisugune andmestik saadab eile õhtul Austrias Grazis esiettekandele tulnud uut õhtut täitvat orkestriteost pealkirjaga Fihten kuused mille tellinud ühiselt praegu kratsis toimub festivalist täieri sügis koos Berliini festivali kommertsi music kratsi heliloojalt Claus langil Klaus langi teose esituse kraatsi, suured orkestrid, installeeritud siinses Helmuslist Halles Claudia tooderer kahel õhtul dirigendist Rupert Huuver. See on siis üks osa staieri sügisfestivali, juba ammu kuulsaks saanud uue muusikatsüklist rikk protokolle, festival ja uue muusika tugev keskus on siia meelitanud lausa pikemalt asuma maa heliloojaid. Näiteks homses music protokollis alustab Viini Raadio Sümfooniaorkestri kava ameeriklasest kratsi hellile erin chi, vala mauh Spis üheksas ja tema järel natsiasunud pooletari Joanna voolsni oopus Jooses festivali tellimus, mida korraldajad liigitavad žanri World Music. Mõlemad lood on maailma esiettekandel, dirigeerib nimekas Martin präbints. Aga veel eile esitas Radioorkester üleni Mozarti kava naabruses Bratislava festivalil et kõrvuti mitu uuemat kunsti küündib päeva festivali ürituste äärel sageli tossinani. Hoolsalt korraldatakse kontserdieelseid vestlusi heliloojatega ja täna õhtul vana ülikooli aulas väga põnev austerlase Georg Friedrich Haasi autoriga kaasa tegemas vokaalsolist Stuttgart. Nii nagu kratsisin music protokoll lepet tänaseks ka uue muusika profiiliga festivale muusikast, rasv uuris siin oma programme näidanud ka kunsti ja teleühendus art. Taadi uusteose esiettekandel. Täna on festivali viis viimast üritust, sealhulgas soristab Bergis esitus artelt ja Lieesi filharmoonia orkester Pascal Roffeigejal. Siin maestro Karl-Heinz, Stokausin ise kohal, sest kõlab tema 71. aasta teos Trans. Ja kui varem esinesid siin Soomet sellistantsi kartunen koos helilooja Magnus Lind väriva klaveril siis festivali homne kõige viimane üritus, 39. on Cayessaariahu esik, ooperikauge, armastus, kontsertettekanne, Janlatham, köik dirigendiks ka peaosades soome lauljad ja akorde kangasse äpyya friend. Korraks veel Austriasse tagasi iroolides märtsis toimunud nüüdismuusikafestivalil kalanks puuren kus käinud ka meie nüüd ansambel ja festivali heliloojaks olnud ka aastal 2003, Erkki-Sven Tüür oli tänavu tähelepanu all tšehhi muusikaAga esinemas. Läti Raadio koor Kaspars puut nishi käel. Selles ühes kavas Arvo Pärdi, Tru Vain ja muuseas protokollis nimetatud ameeriklase R-i mitu kooripala tsüklist maus pissis. Blair pool ees oli siin terrigeerimas lutserni festivali akadeemia orkestrit, mille ta ise on asutanud. Kui Läti raadio koor sai päris oma õhtu juhatas kas Sigvard Scljava siis olid siin kavasse Prints molka kõrvalgat, Peters vasksi liiteni ning Sandra ratt Nietzsche uus teoses Saline esiettekanne. Põnev oli muidugi ka Šostakovitši neljanda sümfoonia autoriversioon klaverile neljal käel esitamas, ehkki enamik kava ja dirigent Dennis rastusel Davis juba kolmandat korda korraldas oma akadeemia ansambel Modern Frankfurdist. Akadeemia lõppkontserdil olid kavas ker petitsioon, Keitsiga uue muusika juba klassikalised autorid Wism, riim Raif ja Liinaust. Valskaja Akadeemia pea juhendajaks oli seekord Briti helilooja Benedict meisson. Veneetsia biennaali rahvusvaheline kaasaegse muusika festival lõppeb täna. Festival toimus juba viiekümnendat korda. Patistelli kunstilisel juhtimisel on üheksa päeva jooksul publiku ees tutvustatud neljakümneid kaheksat heliloojat. Üheksa teost maailma esiettekandel. Eile Itaalia raadio räi Sümfooniaorkester, teater alasteniitses, dirigendiks Johannes Debus. Uhke kava. Kõrvuti itaallane Giacomo mantsooni biennaali uus teosega Merkuuri transiit siis taanlane Hans Hansen, nooruke väga menukas jaapanlane Tai füüsik, kuure Londonist. Austraalia hiinlanna laidude linn, ameeriklane Cheis värts. Tahaks esile tuua Charls patistelli koostatud biennaali kavasid mis on äärmiselt sisukad ja laia haardega. Tänaseni kestab ka arsenalis juba nädalapäevad kuuldud näidatud programm Brian Eno penting, lik pipra ei anna enam. Torino kuulus festival septembri muusika tõi tänavu Londoni orkestrit ega välja dirigendid Bernard Aitinkija, Riccardo Muti skaala orkestri ess, Jong. Aga kolmapäeval juhatas Ivan Fischer siin Bachi missa h-moll esinemas Budapesti festivaliorkester ja Collegium Vocale Gent. Üleeile, kui Praha kammerfilharmoonia dirigeeris nüüd Londonis tegutsev Iiri olevik oli solistiks nord slovaki lauljatar vini Belveedeele konkursi võitnud Adriana Kutcher Ove ja eile Viini Raadio Sümfooniaorkester Martin provintsiga jal Mozarti kavaga kogu festivali lõpetamas. Päris mitmeid põnevaid uudiseid on seoses ka eesti muusikutega. Uuel nädalal kontsertidega Frankfurti alti ooperis tähistab oma esimese hooaja ametlikku algust frankfurdi raadio sümfooniaorkestri peadirigendina Paavo Järvi. Ja uhkelt tehakse sind Sibeliuse kuller sümfoonia ettekanne laulmas Eesti rahvusmeeskoor solistideks Charlotte Hellekantia Jorma Hinninen. Ühtlasi märgib Alte ooper taasavamise 20 viiendat aastapäeva. Veel mõni nädal ja siinsamas kõlab orkestri tellimusena Erkki-Sven Tüüri klaverikontserdi maailma esiettekanne taas Paavo Järvi juhatamas ja Toomas Ernits solistiks. Paavo-le omases pingelises töögraafikus on tal neljapäevast tänaseni enne veel ka kontserdid Ühega ameeriklaste big Faivist kuulsas Chicago sümfooniaorkestri sealses ookest Rahoolis ja kava kolmel õhtul Erkki-Sven Tüüri sait Raum USA esiettekandes Systyparitomaatiaskörne Mahleri poisi võlusarvelauludega ja Šostakovitši 10. Saksamaale tagasi. Üks umbes 60-st saksa muusikateatrite ooperidirektoritest on vähestest välismaalastest eestlane Tarmo vask Heidelbergi ooperis. Just nüüd tuli seal lavale Haansenderi ameerikateemaline per Chief Joset mis päris esiettekandele sai läinud aastal Berliini riigiooperis. Ooperil on ekstra keeruline partituuri ja kooripartii mille ettevalmistamise eest sai Tarmo vask eraldi kiita. Ta mitmes Saksa ajalehes, aga ka heliloojalt Hans tsenderilt endalt ja tähelepanu leidis uuslavastus nii Stuttgarti, Mannerheimi kui Heidelbergi enda lehtedes. Kohal oli ka Pariisi rahvusooperi Serarmortjee ja ajakiri Oopenbelt. Niiet muusikasündmus ja väga sisukate on hooaega alustanud Kristjan Järvi kuuvahetusel juhatest oma Alam-Austria toon künslereid kahel korral, viinimusicter Aini suures saalis ning saltot tõni festivalimajas. Seal viimati esmaspäeval ja selles kavas laulis Arvo Pärdi kantus sisse Mahleri redaktsiooni Beethoveni üheksandast sümfooniast. Seda siis kokku neljal korral. Ene juhatas Christian kahte kontsert. D baas oli kammerorkestriga, seal oli kavas ka Daniel Schneideri idama süüt. Bremeni festivalil tipsas ta korraks absoluutansambliga absoluutse minul ka Itaalias Torino septembris festivalile ja siis Velboltzanosse. Ja just täna Kristjanil jälle kontsert, toon krintsleritega sanktoltenis ekstra põnev kõlamast Jonäädams Friedrich Sercam ja Steve Reich tipp ja lühem algatki Viinis Steve Reichi hobuse söötmine Music plaadistamine ja kordel Tarmo maskiga seoses Saksamaale. Kui Hanssender hindas Heidelbergi oma uskumatult heakskooriks ja vaski geniaalseks koorijuhiks siis Heidelbergi ooperi Don Giovanni valiti viimati sel hooajal Saksamaa parimaks lavastuseks. Just eile õhtul mängis Heidelbergi trupp Don Giovanni kuulsas Schwedzingeni lossiteatris. Seitsmenda oktoobri helikaja saade ongi lõppenud, sellele tegi kaastööd Tiiule Evald Age, Raa Kersti Inno ja riik Läti ja Priit Kuusk. Saate toimetaja Tiina kuningas, operaatorid Katrin maadike. Helle Paas soovivad teile kena nädalavahetust.